Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks
Ta analüüsib igapäevaseid asju ja käitumist, mida me sooritame harjumuse jõul või sotsiaalses rituaalis, kas siis soovides tähelepanu või lihtsalt harjumusest. Goffmani järgi loob ja omandab inimene ühiskondliku tegevuse käigus hulgaliselt situatsioonilisi kujusid ja sotsiaalseid rolle. Ta vaatleb inimest kui mängurit, kes seisab pideva valiku ees- kas teha ,,panus" ja osaleda ,,mängus" või hoopis vältida probleemset situatsiooni. (Kaasaegne ameerika sotsioloogia 1994) Goffmani huvitas eelkõige, kuidas inimesed käituvad üksteisega suheldes ja miks nad käituvad just nii, aga mitte teisiti. Ta omas imepärast oskust (mida tuleb teadlaste- teoreetikute puhul harva ette) kirjutada oma kõige keerulisemad abstraktsed ideed lugejatele lihtsas ja kaasahaaravas vormis. Tema tööde stiiliks olid huvitavad lood, värvikad näited ja täpsed psühholoogilised tähelepanekud. (Kravtsenko 1997)
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W
Kalle Karu OÜ Töö & Koolitus Lillede pst 56 23. jaanuar 2015 12345 Tallinn Lugupeetud juhataja Soovin kandideerida konkursil OÜ Töö & Koolitus müügijuhi leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin 20. jaanuari 2014.a Eesti Päevalehe kuulutuste rubriigist. Leian, et minu hariduskäik ja senine töökogemus toetavad täielikult minu kandidatuuri. Hetkel omandan sotsioloogia erialal magistrikraadi, lisaks olen läbinud erinevaid täiendkoolitusi müügitöö alal ning mul on rohkem kui 10-aastane kogemus müügitöö valdkonnas erinevatel ametikohtadel. Sotsioloogia magistriõppesse astusin just eesmärgiga oma töös paremini mõista klientide soove ning eripärasid. Õpe toimub kaugõppe vormis ning ei takista minu pühendumist tööle. Hindan oma kursisolekut müügitöö valdkonnas toimuvaga väga heaks, kuna paljude töötatud aastate jooksul olen
EBAVIISAKUS MÕISTE JA LIIGID Kalli Kolberg Tartu Ülikool 1.12.2020 MÕISTE • Oleneb valdkonnast, mille raames ebaviisakust tõlgendatakse, nt • Psüholoogia, oluline kahju või trauma • Sotsioloogia, lingvistika, verbaalne solvang • Jne • Üldiselt tõlgendatakse ebaviisakust kahel viisil • Rünne kellegi vastu • Ebakohane käitumine (ei ole suunatud konkreetse inimese vastu, ei pea olema tahtlik käitumine) LIIGID Kolm liiki: mõjutav, sundiv, meelelahutust pakkuv • Mõjutav – kellegi vastu suunatud tahtlik rünne, kättemaks • NT keegi solvab kedagi LIIGID
Vastused Kordamisküsimused kontrolltööks 23. oktoobril 2013 Keskkonnasotsioloogia 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju. - Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. - 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele
rakendamine. 2) l2bi usu/religiooni. 3)l2bi enda. *geograafia: loodusgeograafia:klimatoloogia, hydroloogia, limnoloogia, geomorfoloogia. Inimgeograafia: majandusgeo, rahvastikugeo, linnastikugeo, transpordigeo, kultuurigeo. *fundamentaalteadus ehk alusteadus- majandusteadus. *rakendusteadus-tegelevad uute tehnoloogiatega. *geograafia areng: matemaatika, bioloogia, keemia, fyysika, astronoomia, psyhholoogia, meditsiinigeograafia, sotsioloogia, palentoloogia, loimumine, systeemk2sitlus, okoloogia. *Asukoha m22ramine kolmel viisol: 1) geograafilised kordinaadid [N(pl);E(ip);S(ll);W(lp)] 2)Polaarkordinaadid. M22ratakse objekti kaugusega ja asimuudiga. Asimuut- nurk pohja ja antud obj vahel. 3) ristkordinaadid. M22ratakse kaugusega ekvaatorist ja algmeridiaanist meetrites. *Arvutikaardid 1)Kaarte jagatakse sisujrgi 1uldgeograafilised kaardid 2temaatilised kaardid:kliima-,muldade-, rahvastikukaardid. 3erikaardid: navigatsioonikaardid.
Sooidentsus-oma bioloogilise soo omaksvõtt Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele Petting- kiimlemine seksuaalsed õrnused mille puhul hellitatakse kogu partneri keha ilma suguüheta Teaduslikud uurimused seksuoloogia valdkonnas · Seksuoloogia on noor teaduslikud · Uurib inimese tegevust intiimsfääris · Ta on seotud psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika, eetika, meditsiini jt. Teadustega · Väga raske on uurida · Teaduslikud uurimused seksuoloogia vallas on alguse saanud arstidelt · Alguses uuriti suguelundeid (sigadel) Esimene vahekord · Seksuaalne karjäär · 10a...sõprus...petting...esimene sex...20a · Tüdrukud arenevad emaga koos 10a hakkab poiss aru saama et soolised erinevused on erinevad
kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele käitumisele ★ Majandusteadus – uurib inimeste poolt loodud hüvede tootmist, jaotust ja tarbimist ★ Õigusteadus – uurib kehtivate õigusnormide sisu ja nende vastavust ühiskonna arengule
Ühiskond inimeste kooselu korrastatud vorm. Nüüdisühiskond, nüüdisühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned nüüdisühisond on välja arenenud viimase 200 aasta jooksul ehk tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna erinevused, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. Müüb oma tööjõudu raha eest. Tekib küsimus, et kes määratleb palgatööliste õige hinna. Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus ehk konveireri meetod. See jagas ogu tootmise konveieril järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Sotsiaalne mobiilsus inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vert...
Postmodernne ühiskond TMRG 12. klass Tiina Pirogova Postmodernne ühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool ...
SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798. Ta sündis ajal, mil toimumas oli Prantsuse revolutsioon. Ühiskonnast toimusid suured muudatused, varasemad uskumused seati kahtluse alla, arenes moderne teadus ja tehnoloogia. Comte isa, Louis ja ema Rosalie Comte olid mõlemad m...
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides
praeguses ühiskonnas politseinike elukutse piisavalt motiveeritud ja tasustatud, millest omakorda lähtuvalt võib juhtuda, et nad satuvad ,,libedale teele" ja sooritavad omakorda kuriteo ,,ametivõimu kuritarvitamise". LISAD 9 Lisa 1. Nime/ aasta viitamine ja selle kajastamine kasutatud kirjanduse loetelus VIITAMINE TEKSTIS KASUTATUD KIRJANDUS ... (Schwartz ja Ellison, 1982) Beth B. Hess, 2000. Sotsioloogia. Külim. ... (Anderson, 1985) Beth B. Hess, 2000. Sotsioloogia. Külim. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Asko Toomsoo, 1996, ,,Täisealiste ja alaealiste kuritegevus", Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. 2. Beth B. Hess, 2000, ,,Sotsioloogia", Külim. 3. EV Sotsiaalministeerium, 2002, ,,Ohvriabi käsiraamat", Tallinn,. 4. Mari-Liis Liiv, 2007, ,,Kuritegevus Eestis 2006", Tallinn, Justiitsministeerium.
avamises. Feminismi innovaatiline väide seisnes selles, et poliitilisi otsusi tuleb teha, võttes arvesse erasfääri problemaatikat. Seostades reproduktsiooni ja tootmist, isiklikku ja poliitilist, muutis teise laine feminism tunduvalt poliitilist mõtlemist. Just feminismi teine laine on avaldanud tunduvat mõju selliste akadeemiliste distsipliinide arengule, nagu antropoloogia, majandusteadus, ajalugu, õigusteadus, kirjandus, ajakirjandus, arstiteadus, psühhoanalüüs ning sotsioloogia. Feministlikud teooriad Liberaalne feminism Liberaalse feminismi põhipostulaat on see, et igal naisel peab olema mehega võrdne vabadus määrata enda sotsiaalset rolli. Arvatakse, et kuigi naised omavad tänapäeval hääleõigust, kannatavad nad siiski paljude kitsenduste all, mis on takistuseks nende teel edu poole. Liberaalid näevad naiste vabastamist niisuguste kitsenduste elimineerimises ning võrdsete kodanikuõiguste saavutamises. Vabadus seisneb eelkõige seadusandlike kitsenduste
Raamat : Loova ajastu koidik: äri, banaanid ja turunduse surm Eeskirjad ja põhimõtted, mis on reguleerinud ettevõtlust pool sajandit on surnud. Millistes küsimustes nüüd, rohkem kui miskis muus, on loovust ja ideid. Mõtlemapanevaid pilke vana turunduse surmast, Mark Earls uurib käesolevat suurt muutust ja näitab, kuidas uus filosoofia saab lahendada traditsioonilise turustamise probleeme. Ta annab üksikasjalikud juhised hoone organisatsioonist, mille töötajad saavad valida tööd - mille jooksul nende ideed saavad edukaks. Mark Earls räägib hullust kaasaegsest turustamisest, kuid samal aja lsaan aru, miks see on tõepoolest oluline. " Dominic Mills, Toimetus direktori Kampaania Magazine ja samas annab meile mõned uued alustalad, ta küsib nii palju küsimusi tulevikuplaanidest ilma nendele tuttavat käsipuud, kui ta annab vastuseid. Alates eessõnast Adam Morgan direktor EatBigFish ja autor enimmüüdud Eating Big Fish "Kui ainus asi, mida teha...
ITI TAMM Tamme tn 2-4 48104 Põltsamaa Tel 55 667788 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 11.11.1986, Põltsamaa Vanus: 20 Rahvus: eestlane Perekonnaseis: abielus, 1 laps HARIDUS 2006 k.a Tartu Ülikool, sotsioloogia eriala, I kursus 2003 2006 Põltsamaa Ühisgümnaasium, humanitaarklass, lõpetanud hõbemedaliga TÄIENDKOOLITUS 2006 veeburar Kõnelaager (sisu: kõnepidamise alused, avalik esinemine, hääle kasutamine), Põltsamaa Ühisgümnaasium, 24 h 2005 märts Guidance in Educational System and Labour Market, rahvusvaheline noorsoovahetus Prahas Leonardo da Vinci programmi raames, 40h
eksperimente. Katsete tegemisega saab kontrollida põhjuslikke seoseid ning kontrollida väiteid teoreetiliste objektide ja nende omaduste kohta. Lisaks saab katseliselt kontrollitud teadmisi kohe ka praktikas kasutada. Oma roll on katsetel ka uute teadmiste loomisel. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus püüab oma teadmisi kogu aeg laiendada ja täiustada. Üks viimaste sajandite jooksul enim kasvanud teadusi on näiteks sotsioloogia. Uute teadmiste genereerimiseks kasutab teadus aina rohkem juba olemasolevaid teadmisi ning vähem teaduslikku meetodit. Teaduse ja tehnoloogia vahel on positiivne side. Teadus kasutab edukalt uusi tehnoloogiaid ning uute tehnoloogiate loomisel saadakse teaduselt abi. Uute teadmisteni võib jõuda teaduses ka juhuste abil. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduslik teadmiste esitamine peaks järgima teadustulemuste endi struktuuri ja olema süstemaatiline
informatsiooni maksimaalselt ära. Info kerge kättesaadavus. Mobiil, Internet,. Infotehnoloogia. *Teadmusühiskond-1970. A. majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga. Infolõhe-vanemad inimesed ei kasuta arvutit. Vabam töökorraldus. ( oht:GMO, KLOONIMINE. 3. Ühiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid. Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks. Ühiskonda uurivad ajalugu, sotsioloogia, majandusteadus, polütoloogia, demograafia, etnograafia. Sotsioloogia- uurib sotsiaalsete gruppide , inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. 4. Kodakondsus. Eesti Vabariigi kodakondsus. Kodakondsuse saab kodanik, kellele riik tagab teatud /kindlad õigused ja kellele on riigi ees kindlad kohustused. Kodakondsuse saab: I-vereõiguse järgi(vanemad) II-päikeseõigus(koha järgi). Naturalisatsioon-kodakondsuse saamine/taotlemine=2 eksamit/esta/ühiskond. 5
Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast 1. Adam Smith ( 1723-1790) Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine- toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3. Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi- ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Kasutatud kirjandus Katrin Olenko, Ano Toots- Ühiskonnaõpetus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx http://my.tele2.ee/andresu/nykujun.html http://www.annaabi.com/materjal-4666-n%C3%BC %C3%BCdis%C3%BChiskond http://www.annaabi.com/materjal-21875-n%C3%BC %C3%BCdis%C3%BChiskond http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/toostusuhiskon d_larstrunin.htm Tänan tähelepanu eest!
Fifth level Eluloolised andmed Sündis 14.10.1939. aastal Los Angeleses. Esimene töökoht oli kohalikus haiglas õe abina. Alustas oma õpinguid Mont Saint Mary Colledzis. On professor ja õendusteoreetik William F. Connel-i kolledzis Bostonis. Omab magistrikraadi õenduses (1966), magistri- ja doktorikraadi sotsioloogias, doktorikraadi neuroloogilises õenduses. 1963. a bakalaureuse kraad õenduses 1966.a magistri- ja doktorikraad sotsioloogia alal Teostas uuringuid neuroloogilises õenduses Ta oli enam kui 40 aastat Sisters of Saint Joseph of Carondeleti liige. Roy õendusmudel on süsteemteooriatel põhinev adaptatsioonimudel, mis esitati 1970. aastal. See mudel keskendub pidevatele vastastikustele mõjutustele indiviidi ja keskkonna vahel ja sellele, kuidas indiviid kohaneb keskkonnaga Teooriate põhiseisud Inimene on bio-psühho-sotsiaalne olend, ümbrusega pidevas
Fraud rahaline pettus Genuine ehtne Get by toime tulema Have access to juurdepääs Hijacking kaaperdamine Impulse; on the impulse impulss, tõuge Ingenious geniaalne Law enforcement agency õiguskaitseorgan Loan; get a loan laen, laenu saama Malicious - kuritahtlik Masquerade as sb teesklema, maskeeruma On the run jooksus Outline visandama Savings account hoiukonto Scheme kava, skeem Sentence sb to karistama Sociology sotsioloogia Spend money on sth raha kulutama Warrant order, volitus White-collar kontoriametnik Willingly meeleldi Sunk uputama Failure ebaedu Enjoyment nauding Mirror peegeldama Trouble probleem Continued success jätkuv edu Record label plaadifirma Flair loomupärane anne Venture Ettevõttmine Mail order company postimüügi firma Vocals laul Releasing avaldama Publicity avalik tähelepanu Generating tekitama Reputation maine
See on kolmas võimalus religiooni määratleda.Esimesena võeti kasutusele Charles Glock'i poolt.Näide: *ideoloogiline dimensioon-uskumused ja veendumused *praktika rituaalne dimensioon- jumalateenistustel osalemine ja palvetamine *religioossete kogemuste dimensioon-emotsionaalne seotus sealpoolsete jõududega *religioossete teadmiste intellektuaalne dimensioon-kursisolek õpetusega,õpetusallikate tundmine jne *religioosse toime eetiline dimensioon-normide ja väärtuste järgimine Relig. sotsioloogia uurib: * religioosset suhtlust. *uurib religioonide institutsiooni. *mida religion teeb ja kuidas ühiskonda mõjutab ja vastupidi. *religioosse teisitimõtlemise viise. *religioosse reaalsuse loomist Eksamiküsimused: 1. Millist tüüpi relig. definitsioone relig.sotsioloogias kohtab? 2. Mida religioonisots. Uurib ? Klassikud Religioonisotsioloogia kujunemine Sotsioloogilise vaatepunkti eeldus
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine:
Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpitakse hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimesele, kes on ühiskonna täieõiguslik ja aktiivne liige ( Lindgren Suter, 1994, S65) Sotsialiseerumine läbi kogu elu, seejuures teatud omavahel seotud ning üksteisest tingitud astmetena kulgev protsess, millel on individuaalsed jooned, kuid mida samas määravad antud ühiskonna põhiiseärasused (Kenkmann, Loenguid sotsioloogia üldkursusest, 1997,lk.46) Sotsialiseerumine on indiviidi ja teda ümbritsevate kaasinimeste vastastikuse mõjutamise protsess, mille käigus võetakse sotsiaalse käitumise eeskujusid ja kohandatakse endale. See protsess kulgeb läbi terve elu. ( J. H. Fichter. Grundbegriffe der Soziologie, 1970, S. 23) Sotsialiseerumine on kahepoolne protsess. See on indiviidi aktiivne valiv kohanemine ühiskonnaga, milles ta elab ja tegutseb.
2 teadlikkust ja keskkonna probleemid ei määra ega mõjuta transpordi valikut. Ühistranspordi valik sõltub ka erinevatest sotsiaalgruppidest, millist transporti üks või teine grupp eelistab. Näiteks küsitletuist, kellel on alla 18 aastased lapsed eelistavad reisida lennukiga. Antud artikkel seostub loengus käsitletuist teemadest esiteks näiteks sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega, majandussotsioloogia. Kuna ühistranspordi valik ja transpordi vahendite kasutamine seostub majandusega. Teiseks seostub antud artikkel tänapäeva sotsioloogia teooria Briti sotsiaalantropoloogiaga. Bioloogiline funktsionalism – mille kohaselt on inimesel mitmesuguseid bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimesi bioloogilisi vajadusi:
2 teadlikkust ja keskkonna probleemid ei määra ega mõjuta transpordi valikut. Ühistranspordi valik sõltub ka erinevatest sotsiaalgruppidest, millist transporti üks või teine grupp eelistab. Näiteks küsitletuist, kellel on alla 18 aastased lapsed eelistavad reisida lennukiga. Antud artikkel seostub loengus käsitletuist teemadest esiteks näiteks sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega, majandussotsioloogia. Kuna ühistranspordi valik ja transpordi vahendite kasutamine seostub majandusega. Teiseks seostub antud artikkel tänapäeva sotsioloogia teooria Briti sotsiaalantropoloogiaga. Bioloogiline funktsionalism mille kohaselt on inimesel mitmesuguseid bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimesi bioloogilisi vajadusi:
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast...
tagasihoidliku ulatusega. Side läänemaailmaga J . Stalini valitsemise ajal oli Nõukogude impeerium varjatud nn raudse eesriidega. Seetõttu oli ENSV-s maailmas toimuvast tõepärase info saamine väga raske. Üheks selle allikaks olid välisraadiojaamad, üheks selliseks oli 1951.aastal tööd alustanud Ameerka hääl (New Yorgist). N. Hurstsovi sulaajal hakkas tasapidi taastuma otsekontakt muu maailmaga. ENSV-s hakati tegelema moodsate teadusharudega( psühholoogia, sotsioloogia, küberneetika jne) ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Siin leidsid kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, dzäss-ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läänede oli Soome TV. Somme Tv saated olid nähtavad Põhja Eestis ja 1965 aastal avatud laevaliin (Helsingi Tallinn) tõi kaasa turiste kelle vahendusel jõusid Eestisse Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad
1. Sissejuhatus Käesolevas essees käsitlen maailmas levinud erinevaid õigussüsteeme. Tõuke selle teema käsitlemiseks sain lugedes Tartu Ülikooli õiguse sotsioloogia ja võrdleva õigusteaduse õppejõu Silvia Kaugia vastavasisulist artiklit. Me eskime, kui arvame, et mujal maailmas käsitletakse õigust sarnaselt meile ja sellest tulenevalt võiks inimesed mööda ilma reisides endale vähemalt sihtkoha maa õigusnormid selgeks teha. Parktikas on küllalt juhtumeid, mis pälvinud ajakirjanduse tähelepanu ja kus inimene on võõral maal sooritanud kuriteo, mis Eesti ühiskonnas oleks heal juhul taunitav, kui sedagi.
platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) kriitiline ning teleoloogia ja progressi vastu umbusklik. Humanismil ei saa olla objektiivset sihti -- see oleks repressioon ja autonoomia kaotamine. Vabadus on subjektiivsuse lõpmatult muutuvates vormides. Adorno järgi on objektiivsuse sildi all kogu aeg püütud varjata konteksti ja uus sotsioloogia peab esitama pinget, mis valitseb subjekti vabaduse nõude ja ühiskonna vajaduse vahel omada kindlat struktuuri. Nii lükkab Adorno tagasi proletariaadi ja klassiteadlikkuse kontseptsioonid ja vastustab kõiki identiteedi vorme. Pidevalt loob uusi identiteete Adorno arvates aga kunst. Kunst on sihipäratu sihipärasus, milles käsitlematu saab käsitletavaks. Kunst on: a) puhas illusioon, ei vasta millelegi ja on seega vabadus; b) lahkuminev ratsionaalsest loogikast ja seega
Judo ajalugu . · Judo looja JIGORO KANO sündis 29.oktoobril 1860 Mikage väikelinnas Hyogo Prefektuuris.Noorena oli J.Kano kidura kehaehitusega füüsiliselt nõrk nooruk (ka täiskasvanuna ei ületanud ta kehakaal 48kg). J. Kan Tokios keskkooli. Olles 17-aastane astus ta Kaisei Lütseumi, mis hiljem nimetati ümber Tokio Keiserlikuks Ülikooliks. Ta sooritas eksamid sotsioloogia teaduskonda, kust ta siirdus pedagoogika teaduskonda. Aasta hiljem kaitses filosoofias doktoriväitekirja. · Kano esimene õpetaja oli sensei TEINOSUKE YAGI. Igal jiu-jitsu stiilil olid omad traditsioonid ja saladused, mis olid korjunud sajanditega ning neid säilitati kiivalt võõraste eest. Põhiliseks oskuseks nende võtete puhul oli osata kahjustada vastase eluliselt tähtsaid organeid ja närvikeskusi. Tol ajal lõppesid paljud võistlused
väärtushinnangutest · Organisatsioonides esilekerkivatel probleemidel pole ühest ja ideaalset lahendust, tuleb leida probleemide tekkepõhjused ja kavandada edaspidist tegutsemist. Organisatsioonilise käitumise mõiste · Organisatsiooniline käitumine on teadus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid · On seotud inimest käsitlevate sotsiaal- teadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia Organisatsioonilise käitumise eesmärgid · Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes · Saada aru, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad · Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist · Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng · Inimajaloo algul alluti kõige tugevamale · Esimestes organisatsioonides valmistati tooteid käsitsi (meister-sell-õpipoiss)
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks
märkide. Arst on semiootik. Esimesed semiootikud olid jahimehed. Otsivad saaki märkide järgi. Sherlock Holmes – kriminalistika, meditsiin, ennustused. M-märk; T-tähendus M→T M←T Platon 5.-4.saj eKr Kratilos Cratylus – esimene semiootiline traktaat. Sokratese õpilane. Kratilos – loomuse järgi Hermogenes – kokkuleppe järgi Kokkulepe (seda nimetame...... (lõunaks)) 2. Loeng 9. September 2010 Ühiseid asju seob mitte füüsika, vaid sotsioloogia. – Hermogenes Richelieu rajas Prantsuse akadeemia (kuidas korrektselt rääkida?). mille järgi moodustati teised akadeemiad. Sõnade tähendusi fikseerib seaduseandja. Toob inimestele kola, kus sees on asjade nimed. Ateenas oli kindel kord fikseeritud: Soloni seadused Seadused 2 sorti: 1) Jumal annab 2) Unikaalne (Ateenas) Seaduste koodeksid. Seadusandlus on rajatud loogikale. Rooma impeeriumiga levis kogu Euroopasse
arengule. Kommunikatsiooni uurimise probleemid: · Kuidas on see võimalik? (Küsimus märkidest, keelest) · Mil viisil see toimub? (Küsimus vahendajatest, meediast) · Kuidas on see korraldatud? (Küsimus intuitsioonidest) · Kuidas see toimub ja mõjub? (Küsimus suhtlejatest, nende suhetest) · Mis on selle sisu ja tähendus? (Küsimus tunnetusest, teadmistest) Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uurimisega: · Lingvistika, semiootika · Sotsioloogia · Psühholoogia · Filosoofia · Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4. Liikuvad pildid (1895, Vennad Lumier'id, ,,Rong jõuab jaama"; Eesti esimene J. Pääsuke, ,,Karujaht Pärnumaal", 1919) 5. Arvuti kasutuselevõtt (1965, Mcindosh) Kommunikatsioon ja informatsioon:
keerulisemaid statistilise analüüsi meetodeid ning rakendatakse vastavaid andmete töötlusprogramme. Kirjutamise käigus lisatakse tulemustele kommentaarid, mis toetuvad varasematele uuringutele ja teaduslikule arutelule. Tulemuste ja arutelu järel kirjutatakse järeldused ning soovitused. Millise valikuuringu etapiga on tegemist? Kirjuta vastus punktiirjoonele! Andmete töötlus V Vali täpseim vastus mõiste objekt jaoks! 1. Objekt on kokkuleppeline termin, mida kasutab sotsioloogia inimese sotsiaalse käitumise ja inimrühmade ning nendevaheliste suhete tundmaõppimiseks. 2. Objekt on seotud järjest suureneva infotöötluse mahuga ja väärtushinnangute muutumisega. 3. Objekt on ese, nähtus, indiviid ja muu selline asi, mille kohta kogutakse informatsiooni, mida mõõdetakse, küsitletakse või käsitletakse. 4. Objekt ei ole subjekt. VI Mitu objekti saab olla üldkogumis? Märgista vale vastus! 1. üks 2. kakssada kaks 3. üle tuhande 4
Rahvastik Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Tänu sündimusele toimub pidevalt rahvastiku taastumine. Rahvastikku uurivad sellised teadusharud nagu sotsioloogia, demograafia, inimgeograafia ja statistika. Demograafia on rahvastikuteadus, mis uurib statistilisi andmeid rahvastiku arvu, paiknemise, soolise koostise ja arengu kohta. Lisaks ka rahvastiku haridustaset, religioone ja rahvuseid. Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on
· Inimeste sissetulekud kasvasid · 60. aastate lõpul hakati majandeid ühendama ja Eesti muutus suureks sealiha ja piima tootjaks. · Tööstuses oli põhirõhk endiselt rasketööstusel. (põlevkivi, energeetika, masinaehitus) · Kultuurielu muutus aktiivsemaks, seda perioodi nim. Ka ,,kuldseteks kuuekümnendateks" · Mõnel määral paranesid suhted läänega. Eestise jõudsid uued teadusharud: sotsioloogia, küberneetika, kunstisuunad · Eestis kuulati välisraadiojaamasid (Ameerika hääl) Stagnatsioon e. Seisakuaeg 1964 aastal sai NLKP juhiks Leonid Breznev. Esialgu kestis lahedam elu edasi, kuid 1968 kõik muutus. Põhjuseks sai Praaha kevade lämmatamine nõukogude tankide poolt. Osa inimesi ei leppinud korra karmistamisega, vaid hakkasid vastu. Neid inimesi kes keeldusid nõukogude võimu toetamast nimetati ,,teisiti mõtlejateks e. Dissidentiteks".
juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetiliselt moraalselt õigele käitumisele õigusega reguleeritud inimkäitumise sfääris, teiseks õiguse filosoofia põhimõisteks on riik. Probleemid riigi ülesannetest, riigi eksistentsist kui sellisest ja muu analoogiline temaatika. Õiguse sotsioloogia- nagu ka sotsioloogia tunnetus esemeks on inimühiskond. Õiguse sotsioloogia esemeks on õiguse ja ühiskonna vaheliste mõjutegurite avastamine. Need on küsimused sellest, kas ja millistel eeldustel võimaldab õigus inimkäitumist juhtida ja kuidas õigus ise regeerib sotisaalsetele muutustele. Kuna õiguse sotisoloogia uurib õiguse tekkimise tingimusi, õiguse mõjusid alati mingis kindlas inimõhiskonnas, siis kasutab ta selleks eelkõige empiirilisi meetodeid.
lähtuda rahva vajadustest, mitte aga kasutamist. Sotsialismi eesmärkide hulgas on päritud varal baseeruva majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võimalikult laiapõhjaline ühiskonna ressursside ümberjaotamine Sotsialistlik majandus valitsusepoolse tootmise ja jaotamise planeerimise ning maksimaalse riikliku kontrolliga majandus Sotsiogaramm grupisiseste inimestevaheliste suhete võrgustikku identifitseeriv graafiline väljund Sotsioloogia inimkäitumise uurimine sellisena, nagu teda kujutab kollektiivne elu Sotsiökonoomilise staatuse indeks SES põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil Staatus koht sotsiaalses süsteemis, mida iseloomustavad teatud õigused ja kohustused Staatuskindlus olukord, kus inimene asub mitmes staatushierarhias sarnasel astmel
* majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puudutata mingeid muid tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni. Kõik on omavahale seotud. * statistiline kui biomeditsiinilised näitajad on normis, siis on inimene terve, muidu mitte. Statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. * holistlik kõikehõlmav terviklik kontseptsioon. disease tuntud, objektiivselt määratletud patoloogiline protsess illness objektiivne patoloogia puudub. võib kujuneda diseaseks, aga ei pruugi.
- uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega. Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks aladistsipliin kui legitimeeritud uurimisvaldkond olema määratletud, aktsepteeritud ja integreeritud suurema uurimisvaldkonna poolt.
Vähemusrahvuste kultuuri väljundid ja võimalused Eesti Vabariigis Tallinna Arte Gümnaasium 11A klass Marit Nõmmik, Caroline Sada, Liisa Piir, Kati Rannit Sissejuhatus · Vähemusrahvus on sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis alla poole selle riigi rahvaarvust. · Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus (keskendub teatud rahvale,piirkonnale või ajastule), mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, haridus, oskused, traditsioonid, religioon, väärtushoiakud, moraal, õigus. · Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased, venelased, rannarootslased, juudid, mustlased ja tatarlased.
Eesti lugu: Emil Tode ,,Piiririik" (Jaan Undusk) Jaan Undusk ütleb, et raamat ei müü oma postmodernistliku kirjaviisi tõttu, vaid tänu sellele, et selles on kujutatud väikest ja troostitut Eestimaad, piiririiki. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Õnnepalu ja Tammsaare ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole. Tammsaare on meie armastuskirjanik number üks. Kui ta millestki juba kirjutab, siis ainult seetõttu, et seal kusagil on peidus armastus, mis tähendab valmisolekut surra. Ka Õnnepalu otsib armastust kui surmatungi, kuid erinevalt Tammsaarest ei leia ta seda. Naine kutsub armastuseks soojätkamise iha, mees oma väge kedagi vallutada. Armastada suudaks vaid tõeliselt mehelik (sic!) hermafrodiit
Bürokraatia- Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu Võimude lahusus- Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte Institutsioonid- Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Uus institutsionalist Douglass North väitis, et institutsioonid on ühiskondlikud stimuleerimissüsteemid Parlamentarism- Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise reziimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees.
Eelnevalt väljatoodud uuringud annavad ülevaate välismaal töötamise põhjustest ning välismaal töötajate taustast, samuti Eesti tööturul toimuvast ning soolistest erinevustest tööturul. Kavandatava uurimuse eesmärk on läheneda teemale naiste seisukohast, kelle mees töötab välismaal ning anda ülevaade sellest, mil viisil mõjutab see naise eneseteostussoovi ja -võimalusi. Lühiülevaade kasutatavatest põhilistest kirjandusallikatest Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Asen, E. K. (1999). Pereraamat. Kuidas õnnelikult koos elada. Tallinn: Tänapäev. Beck, U. (2005). Riskiühiskond: Teel uue modernsuse poole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. (2007). An Introduction To Family Social Work. Belmont California USA: Thomson Brooks/Cole. Eagly, A. H., Beall, A. E., Sternberg, R. J. (Toim). (2008). Soopsühholoogia. Tallinn: Külim. Elenurm, T., Rootamm-Valter, J., Servinski, M
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
