Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline
Kultuurisotsioloogia Sotsioloogia üritab uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: · huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. E. Durkheim peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. mehaaniline solidaarsus pri...
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis Referaat sotsioloogias Õppejõud: VEIELAINEN Mõdriku2008 Sisukord KÕI ST1....................................................................................................................1 Mõdriku2008.............................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................3 1. Ametiühingu mõiste ja olemus......................................................................................4 1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega.........................................
15 Kollektiivne käitumine Kollektiivne käitumine- mitme inimese teineteisest sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine On arvatud, et inimetse grupp (kollektiiv) on midagi enamat kui liikmete summa Kollektiivse käitumise vormid Organiseeritud Spontaanne Pikaakaline sotsiaalne liikumine organisatsioonis turumajandus, avalik arvamus Lühiajaline revolutsioon, kontsert märatsev hulk, börsimull Lühiajaline ja spontaanne Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha. Grupidünaamika uuringud- gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Grupi kahjulik mõju Deindividuatsiooni Sotsiaalne looderdamine Grupi kasu...
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilised põhjused
tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2. Inimese tegevus lähtub tavaliselt pigem sissejuurdunud harjumustest kui selgest plaanist; inimene ei mõtle kuigi palju oma igapäevase tegevuse üle; oma tegevuse üle hakatakse mõtlema alles siis kui: (a) tekib mingi takistus harjumuspärasele tegevusele; (b) keegi palub inimesel oma käitumist selgitada. Alfred Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak suhtumine maailma, mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. Harold Garfinkel - etnometodoloogia Tuleb uurida igapäevast suhtlemist juhtivaid reegleid. Seda võib teha nn. tülinorimise eksperimentide abil, mille käigus rikutakse mingit reeglit ja vaadatakse kuidas inimesed sellele reageerivad. Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused:
Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu majandusväli, haridusväli, poliitikaväli, kultuuriväli, akadeemiline väli jne. Iga väli töötab vastavalt oma seaduspärasustele loogikale ja võimusuh...
praegu; üha kärarikkamas ja sisepingelisemas ühiskonnas, kus mitte sugugi kõik polnud täiuslikud. 19. sajandi lõpuks kasvas juhtivate Euroopa ühiskondlike mõtlejate töödest välja sotsioloogia kui ühiskonda lahti seletav iseseisev teadusharu. Sotsioloogia sünd Sotsioloogia nimetuse vermis 1838. aastal prantsuse positivist Auguste Comte, kuid kaasaegsest perspektiivist vaadelduna kannab sotsioloogia arenguloos kaalukamat rolli tema hilisem kaasmaalane Émile Durkheim (1858 1917). Durkheimi jaoks oli ühiskond enamat kui inimeste summa. Ühiskonna indiviidest sõltumatute funktsionaalsete osiste uurimiseks lõi ta ,,sotsiaalsete faktide" käsitluse, mille uurimine omandas tema empiirilises meetodis keskse koha. Samal ajal pööras Durkheim ringi valitseva Herbert Spencerist mõjutatud sotsiaalse darvinismi arusaama, et ühiskonnad võtavad arengu käigus sarnaselt elusorganismidega üha
,,Peab olema vaene, et tunda andmisrõõmu.'' G.Eliot (Essee) Inglise romaanikirjanik George Eliot on öelnud: ,,Peab olema vaene, et tunda andmisrõõmu''. Osaliselt ma ei nõustu selle aforismiga, arvan, et igaüks võib tunda andmisrõõmu, kuid iga inimese väärtused on erinevad. Tänapäeva ühiskonnas on ülekaal materiaalsetel väärtustel. Tähtsustakse ning soovitakse endale kalleid asju ning vahel näib naeruväärsena see, kuidas inimesed konkureerivad omavahel sellepärast, kellel on suurem maja või kallim auto. Käiakse teineteisel külas ning uhkeldatakse asjadega ning tehakse sisutuid kinke, et endast head muljet jätta, kuigi see pole ju tehtud südamest, vaid et saaks näidata teiste ees, kui rikkad oleme. Tänavu lõpetasin keskkooli, seal toimus sama olukord, kus klassijuhatataja soovis, et meie klass teeks koolile lõpukingituse, kinkides kalli ja ilusa serviisi, mis näis minu jaoks nii tühine. M...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond LIBLIKAEFEKT Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti...
Lihtsustatud skeem. kergem meelde jätta.
ja kitsalt piiritletud ülesanne materjali koguda ,,tehniliste" ülesannete jaoks. * Moonutamise süsteemist ei saanud needki mööda, eriti kui ajad muutusid Hrustsevi ,,sula" järel # järeldused ei saanud olla kriitilised kehtiva ühiskonnakorra suhtes, üldistuste tegemine oli väga piiratud. Kui tulemused ise olid sobimatud üritati nendest raportidest lahti saada ja nad jäid ringlema vaid ,,ametkondlikuks kasutamiseks". Praegu veel järelmõjud sellisest mõtlemisest: Sotsioloogia on teatav andmete kogumise tehnika - Aga: kas sotsioloog jääbki ainult küsitluste tegijaks ja faktide kogujaks? * Mõnevõrra on sotsioloogid ka ise tahtnud esitleda oma tegevust eelkõige materjalide kogumise meetodina. keskendudes tabelitele ja keerulistele statistilistele meetoditele. # Ühe põhjusena on olnud püüe saavutada tunnustatud/aktsepteeritud teaduse positsiooni, kusjuures teadus mudelina on olnud loodusteadused, mille ,,teadlikkus" ju tavaliselt ei kahelda.
psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS Suhtlemise põhisisu on kahe või enama inimese vahel sõnatu või sõnalise keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Kommunikatsiooni edukuse mõõdupuuks on, kui suures mahus ja moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast (majandus, sotsioloogia, psühholoogia, IT jne). Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: 1949 uurijad Shannon ja Weaver lõid küberneetikas mudeli, mida hakati ka inimeste vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide
Sissejuhatus sotsioloogiasse Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud ...
Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Kõik eksperimendid mui...
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid
Nagu näiteks vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse idee. Lisades edasi filosoofia mõistele eessõna sotsiaal täpsustub vaid filosoofiliste küsimuste ring ehk teiste sõnadega see, et sotsiaalfilosoofia huvitub eelkõige ühiskonnast kui tervikust ning inimesest selles ühiskonnas. Laiendades aga hüve ja õigluse küsimusi ühiskonnale, on filosoofia ka sotsiaalteadus. 3) Sotsiaalfilosoofia ja sotsioloogia: sarnasus ja erinevus? Võib eristada kolme lähenemist: 1. mingit erinevust ei ole 2. sotsioloogia on empiiriline teadus, filosoofia aga mitte. 3. otsitakse kompromissi esimese ja teise vahel. Sotsioloogia põhiülesannet nähakse empiiriliste uurimuste tehnika ja erinevate võtete välja töötamises. Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm.
Referaat Liisi Pajula A83695 Torild Hammer, Axel West Pedersen ,,The Gender Gap in Subjective Poverty: A Comperative Study" The Open Social Science Journal, 2008, 1, 22-30 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget. Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl tasemel, kusjuures naistele on see soovahe ebasoositavam. Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud. Hammer ja Pedersen esita...
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad
Sissejuhatus sotsioloogiasse Kultuur ja ühiskond Ühiskonna mõiste Ühiskond sotsiaalne süsteem, omavahel seotud elusolendite kogum. Ühiskondadest võime rääkida paljude loomaliikide puhul; kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel (sipelgad, mesilased) ja inimestel. Igapäevases kõnepruugis on ühiskonna mõiste tihti võrdne riigiga (Eesti riik = Eesti ühiskond); põhjalikumas analüüsis on ühiskond siiski laiem nähtus kui riik (riik on üks ühiskondliku elu ilminguid). Kultuuri mõiste - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see mis on inimese tehtud - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Loomade kultuur Loomad...
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist. Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest
Eesti tööelu uuring 2011.a. Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz ÄR12k Oliver Niinas 07.11.12 1. Miks uuritakse töökorraldust? Orienteeritus tööprotsessileja -ülesannetele muutub veelgi olulisemaks teenindussektorija teadmusmajanduse laienemisega. See tõstab esile vajaduse tõhustada koostööd organisatsiooniliikmete vahel ja suurendab vajadust ajapaindlikuks kasutamiseks. Kõik see tähistab uut ajajärku töökorralduses: nüüd räägitakse töö ümber korraldamisest,kus tähtsalkohal on töötajate tegutsemise motiivid ja tööväärtused,mis muutuvad üha enam töökoha ja organisatsioonihinnangute aluseks ning millest sõltub ka töötaja lojaalsus organisatsioonile. Töö, mis on hästi korraldatud,on ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus
2) Ideaalid, väärtuskujutlused ja normatiivsed arusaamad, millest lähtuvalt kujundatakse sotsiaalse käitumise praktikat; 3) Õigus sel määral, mil see on kooskõlas üldisemate väärtuskujutlustega ja kõlbeliste ideedega; 4) Majandustegevuse valdkonda kuuluvad nähtused (nt majanduslik huvi, konkurents) (Mitendorf 2004: 12-13). Sotsioloogia iseseisva distsipliinina Sotsioloogilise uurimuse läbiviimiseks tuli Durkheimil tõmmata eristav joon psühholoogia ja sotsioloogia vahele, et oleks võimalik uurida ühiskonda eraldi individuaalsest aspektist. Durkheimi eesmärgiks oli näidata sotsiaalset reaalsust väljaspool indiviidi ja luua viisid selle reaalsuse uurimiseks (Morrison 2006: 186). Sotsiaalse reaalsuse all pidas Durkheim seega silmas mitte füüsilise keskkonna ja indiviidide omaduste hulka kuuluvaid asjaolusid, vaid just nimelt ühiskonna enda karakteristikuid ning kvaliteete (Mitendorf 2004: 13).
teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes. · Organisatsioonikäitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: 1) Antropoloogia 2) Sotsioloogia 3) Psühholoogia 4) Sotsiaalpsühholoogia · Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: - Inimeste käitumine organisatsioonis - Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine - Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust - Aitab jälgida kogu organisatsioonis toimuvat, mõista suhteid ja juhtida
docstxt/14188649908119.txt
Sotsiaaltoetused Koostajad: KaideLiis Suurväli Katrin Kõre 2010.a Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada. Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale Puudega õppurile Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise in...
PSÜHHOLOOGIA MÕISTE Psühholoogia on teadus mis käsitleb vaimseid protsess ja käitumist ning nendevahelisi seoseid On teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed er...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society' tsiviliseeritud inimesed. 18. saj tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna om...
Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib
Kodutöö aines „Võrdlev analüüs“ Virve Kass Sallivus on Eesti meedias leidnud palju kajastust, eriti erinevate Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud kampaaniate, näiteks „Erinevus rikastab“ raames. Kuigi poliitilisel tasandil deklareeritakse kõigi inimeste võrdsust, siis reaalsuses on sallimatus inimeste seas siiani suur probleem. Kodutöös uurin, millest sõltub inimeste suhtumine homoseksuaalidesse ja immigratsiooni. Uurin kolme tausttunnuse mõju: soo, vanuse ja haridustaseme. Kasutan Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta. Püstitan neli hüpoteesi: 1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanema...
Gustave Le Bon, "Hulkade psühholoogia" Mari Siilivask Le Bon oli positivistlike ideede leviku ajastu mõtleja. Tema lähenemine sotsiaalteadustele ja ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmisele oli põhimõtteliselt samasugune, kui kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste kü...
MÕISTED: Demograafia - teadusharu, mis uurib rahvastikku Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul Pos. iive - väike väljaränne, sündimus ületab suremuse Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega ...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT
Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistat...
2002). Antropoloogid Malinowski, Mauss, Schneider ja Levi-Strauss on kaasa aidanud selle teoreetilise perspektiivi tekkimisele sotsiaalteadustes, kuigi antropoloogiline töö keskendus laiemale vahetuse süsteemide ulatusele nagu näiteks sugulussüsteemid, kinkide vahetus ja üldistatud vahetuse susteemidele (Turner 2002). 2. TEOREETIKUD 2.1 George C. Homans George C. Homans oli Ameerika sotsioloog, keda peetakse biheivoristliku sotsioloogia ning vahetusteooria alusepanijaks. Teda peetakse üheks peamiseks sotsioloogia teoreetikuks 1950. - 1970. aastatel. (Dillon 2009) Ta sündis 1910. aastal soliidses Bostoni kõrgklassi perekonnas. 1928. aastal asus ta Harvardi Ülikooli inglise ja ameerika kirjandust õppima, kuid hiljem hakkas huvi tundma hoopis sotsioloogia vastu. Ajal, kui Homansil polnud tööd, ega midagi teha, otsustas ta osaleda Lawrence Joseph
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on
1.rühm Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Hüpotees on teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Aristoteles ja sotsioloogia. A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine)
2. Millisel juhul võib öelda, et haridussüsteemi avatum? (Avatuks peetakse sellist ühiskonda muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat kus lapse võimalused ei sõltu tema päritolust). ebavõrdust muuta? a) Poola b) Saksamaa 5 c) Venemaa Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu d) Hiina rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. 7. USA valitsus on juba aastakümneid viinud läbi Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida.
• Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna
Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna analüüs. Põnev on see, kui näiliselt tavaline situatsioon ,,avaneb", näitab oma selliseid tahke, millesse me varem pole süvenenud
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1
Sotsioloogias tähtsad nimed 1. August Comte teda peetakse sotsioloogia rajajaks. Sotsioloogia mõiste autor. Positivismi rajaja. Ühiskonna arengustaadiumid. 2. Wilhelm Wundt sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks:
Demokraatia- valitsemisvorm mille puhul rahvas teostab võimu. Bürokraatia-Ametlik võim Diktatuur-õigusvastne valitsemisvorm mille puhulüks isik või grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Dogma.-vidlusse mitte kuuluv väide. Föderatiivne-võim ja funksioonid on keksvalitsuse ja mitmesuguste alamüksuste valitsemiste vahel jagatud. Idenditeet-ühiskonna või kogukonn vaimne ühtekuuluvus. Institutsioon-sotsioloogia termin ühiskondliku mõju omavate struktuuride ja mehanismide tähistamiseks mõeldud termin. Ideoloogia- kogum ideid, väärtustav. Integratsioon-ehk lõiming rahvastiku gruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste arusaamade ja eesnärkide baasil. Pluralism-e. Mitmekesisus mitmesuguste ideede arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Reform-muudatus mis viiakse läbi seaduse piires. Riik- avalik õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemis asutustes ja õigusloovate aktide alasüsteemist. ...
Kas inimestes on viimaks ärkamas revolutsiooniline teadvus? Aina rohkem räägitakse õiglusest ja eetikast. Kutsestandardites on eetika sisse toodud kui tähtis element töötegemise väärtuste juures. Iseenesest kõlab sotsialismi tees ju igati õiglaselt: ,,Sotsialism- ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel (T. Strenze loenguslaidid ,,Sotsioloogia ajalugu- tänapäeva sotsioloogia teooria"). Veelgi paremini minu arvates kõlab minu arvates T. Strenze loenguslaididelt loetud kommunismi tees: ,, Igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste alusel. Kahjuks on tänu Nõukogude Liidule need põhimõtted saanud vääriti hinnatud. Minu vaadetele õiglusest ja eetikast on kõige lähemal kommunitaristlik õigusteooria. ,,Väidetud on seda, et turusüsteemid peavad sisaldama ka sotsiaalset dimensiooni, muidu ei