massilisi valimispettusi ei lase läbi, massilisi võtsimisi ei täheldatud. Kutsmale oli valimistulemused kohutavad, presidendimeelne blokk Ühtse Ukraina eest sai alla 12% häältest, mis tähendas täielikku läbikukkumist. Valitsuspartei jäi alla isegi kommunistidele, kes kogusid peaaegu 20% häältest. Valimised võitis Viktor Justsenkole Meie Ukrainast, kelle nimel hääletas 24% valijatest. Opositsioonis oleva Oleksandr Morozi sotsialistid kogusid peaaegu 7% häältest ja Kutsmaga seotud ühinenud sotsiaaldemokraadid lõpetasid nimekirja 6% ülerahvaliku toetusega. Julia Tõmosenko blokk kogus üle 7% valijate häälest, mis oli Tõmosenko ümber koondunud äsjasündinud parteile, mis sai presidenti pooldavate massiinformatsioonivahendite agressiivsete paljastavate kampaaniate märklauaks, esimene tõsine võit. (Ibid.) Oranz revolutsioon Parlamendivalimistel nii tugeva tulemusega opositsiooni võit oli kogu Ukraina
-Esialgu ei leidnud teoreetilised seisukohad praktilist rakendamist. -Praktilise tegevuseni jõuti Eestis osaliselt tänu Peterburi võimumeeste poliitikale. -XX sajandi algusaastail tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea kõigis suuremates Eesti linnades- Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Valgas jm. -Sotsiaaldemokraadid tegutsesid illegaalselt, pidades põrandaaluseid salakoosolekuid ning levitades keelatud lendlehti ja kirjandust. -Esialgu kuulusid eesti sotsialistid internatsionaalsel alusel tegutsevasse VSDTP-sse. -1903.a.algas aga eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng-Tartus alustas ilmumist ajaleht ''Uudised''. -Lehe üheks toimetajaks ja asutajaks oli Peeter Speek. -''Uudiste'' ümber koondusid ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused. Kriis ühiskonnas -Sajandi algul sai selgeks, et Eesti ühiskonna kaasajastumist takistavad iganenud poliitilised olud.
1830. aastatel hakati seda uut ühiskonnakorraldust nimetama sotsialismiks. 19. sajandi keskpaiku jagunes sotsialistide leer kaheks: Karl Marxi õpetuse järgijad leidsid, et uue õiglasema korra rajamiseks tuleb töölisklassil haarata revolutsioonilisel teel võim enda kätte ning seejärel allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile; sotsiaaldemokraadid jälle leidsid, et uude ühiskonda tuleb jõuda rahumeelseid ja demokraatlikke meetodeid kasutades. Sotsialistid püüdsid leida niisugust ühiskonnakorda, mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. Konservatiivid ei sallinud revolutsioonilisi muutusi ühiskonnas ning olid muuseas ka valimisõiguse ning kodanikuõiguste laiendamise vastu. Liberaalid vastupidi nägid ette, et riik sekkuks inimese ellu võimalikult vähe ning tagaks vaid võrdsed tingimused, sh hääleõiguse laiendamise. 29. Eesti 19. saj esimesel poolel
1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poo...
Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõuk...
valimisõigus. III Ajutine parlamentalism, riigipäevareform ja üldine ja ühetaoline valimisõigus (1905-08) Taust: esimesel venestusperioodil (1899-1905) parteide jaoks uued eraldusjooned: sisepoliitiline keelevõitlus jäi taustale. Kuidas peaks suhtuma (keisri) ebaseaduslike määruste täitmisesse: 1) Vanasoomlased pooldasid järeleandmist väikestes küsimuste ja suhete säilitamist venelastega, et säiluks soome rahvas (nt J.K. Paasikivi). 2) Noorsoomlased, rootslased ja sotsialistid pooldasid jäika põhiseaduslikku joont ja passiivset vastupanu (K.J. Stahlberg, P.E. Svinhufvud). Poliitiline moderniseerumine (1905-08): ajutine parlamentalism Poliitilised reformid võimaldasid Venemaa 1905. aasta revolutsioon ja Soomes üldstreik: venestuse ajutine kehtestumine (1905-08) ja poliitilised reformid. Soome I parlamentaarne senat ehk valitsus (1905-08, järgmine 1917) PM Leo Mechelin ja ministrid noorsoomlased ja rootslaste passiivse vastupanu pooldajad.
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
revolutsioon, mis toimub üle maailma ja mille tulemusena kaob eraomand kui kapitalismi allikas. See loob uue võimaluse progressiks ja inimkonna edasiseks arenguks, mis kapitalismi tingimustes ei saaks aset leida. Lõpuks peaks ühiskond jõudma inimesele Marxi tuntuimad teosed on ,,Kommunistliku Partei manifest" (1848) ja ,,Kapital" (1867). Ta osales aktiivselt I Internatsionaali tegevuses 1864-1876 (rahvusvaheline sotsialistlik organisatsioon, kuhu kuulusid paljud erinevad sotsialistid ja ametiühingutegelased, tollal vaieldi suuresti anarhismi ja sotsialismi pooldajate vahel). Friedrich Engels (1820-1895) oli Marxi lähim kaastööline ja mõttekaaslane. Marxi teooriaid üritasid Saksamaal ellu viia veel Wilhelm Liebknecht (1826-1900), Karl Kautsky (1854- 1938), Karl Liebkecht (1871-1919), Rosa Luxemburg (1871-1919), jt. Prantslastest oli Marxist mõjutatud Jules Guesde (1845-1922), Venemaal Vladimir Lenin (1870-1924), jne.
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
Teised olukorra parandamiseks suunatud meetmed ei leidnud aga koalitsioonikaaslaste heakskiitu ja 3. oktoobril teatas Einbundi valitsus ametist lahkumisest. 1. novembril, pärast pikka valitsuskriisi, kinnitati ametisse Konstantin Pätsi kolme suuremat rühma kaasav valitsus. Majandusministriks sai krooni kursi hoidmise tuline pooldaja August Jürman. 22. novembril esitas riigivanem Riigikogus eelnõu, millega taheti karistuse ähvardusel keelata krooni devalveerimise propageerimine. Sotsialistid kinnitasid, et devalveerimine võivat kaasa tuua majandusliku iseseisvuse kaotamise, mis omakorda võivat viia ka poliitilise iseseisvuse kaotuseni. Seaduseelnõu sai enamuse toetuse. Majandusolukord halvenes veelgi. 25. aprillil 1933 lagunes Pätsi valitsus. Valitsuskriis venis ja valitsusjuhi kandidaadid ütlesid kohast järjest ära. Lõpuks sai valitsuse moodustamisega hakkama Jaan Tõnisson. Valitsuskoalitsioon tugines Rahvuslikule Keskerakonnale
KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10) MÕISTED: 1. progress 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. 2. Antisemitistm juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. 3. Sionism vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdina...
( sufrazettidele ) said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. Liberalism ja konservatism olid juba mõnda aega Euroopas tuntud. Liberalism oli uuendustele vastuvõtlikum ja kaitses isikuõigusi ja vabaturumajandust. Konservatism pooldas aga seda, mis oli juba ajaloos järgi proovitud. 19. sajandi lõpul hakkasid nad ka pooldama seda, mida liberaalid ning tänu sellele kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid tööliserakondade huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ( nende erakondi nimetatakse pahempoolseteks ). Suurbritannias esindas tööliste huve Leiboristlik partei. Nende erakondade arvates on riigi kohus toetada abivajajaid ja nad soovisid, et kõigil oleks võrdsed elutingimused. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas nende poolehoidjate arvu. Tekkisid ka mittedemokraatlikud liikumised kommunism ( parlamendi roll on tühine,
Nõo Reaalgümnaasium Jaapan pärast II maailmasõda Referaat Koostaja Aron Alt 12.A Nõo 2011 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on Jaapan pärast Teist maailmasõda ja selle teema valisin isiklikel põhjustel, mitte suvaliselt. Jaapan on väga huvitav maa, millel on tõeliselt teistsugune kultuur. Asjaolu teevad veel huvitavamaks jaapani keel, seal valitsev usk ning tema ääretult huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Samuti on Jaapan hästi tuntud oma looduskatastroofide poolt. Selle ehtsaks näiteks võiks tuua hiljuti toimunud Sendai maavärina. Teemad, millest referaat räägib, on üksteisest üsna erinevad, kuid kajastavad kõige paremini seda, mis on Teise maailmasõja lõpust tänapäevani juhtunud ja mis on muutunud paremaks või mis halvemaks. Suhteliselt põhjalikult kirjutan ma Hiroshima ja Nagasaki linna kohta, mis ...
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni rii...
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi
ainult teiste inimeste teod. Looduslikud takistused ei puutu asjasse. Võimetus pole vabaduse puudumine. P-vabadusest kõnelejad käsitlevad takistustena reeglina toimija seesmisi asjaolusid. Küsimus: Kas majanduslikud asjaolud on ka vabaduse takistajateks? Kas töötus ja vaesus teevad inimesi lihtsalt võimetuks või mitte-vabaks. Vastused: Liberaalid eitavad, sest vabaduse piiramine leiab aset ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid jaatavad, sest vaesed kapitalistlikus ühiskonnas pole vabad. Ähvardused: Ähvardamine, ebameeldivus ei piira vabadust, sest tema tegevuse sooritamine pole keelegi teise isiku poolt võimatuks tehtud. 6. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Mõttevabadus peab olema täielik. Ei tohi midagi keelata. Kui mingi arvamus on väär, siis tuleb otsida õiget, mis asendub väärt (mitte keelata väärt). Tõese arvamuse keelamine tähendab, et
ajakirjast Cooperative Magazone Tuleneb ladinakeelsest sõnast sociare, mis tähendab "jagama" või "kokku panema" Poliitiliselt on sotsialistlik ideoloogia 19.saj industriaalse kapitalismi arengu tagajärg Põhielemendid: inimesekäsitlus - inimene ei ole muutumatu, koostöö, võrdsus 20.saj alguseks oli jagunenud kaheks: revolutsiooniline ja evolutsiooniline Revolutsioonilised sotsialistid peavad kapitalistlikku riiki kodanluse kui klassi võimuvahendiks Marxi väite kohaselt on poliitiline võim "phe klassi organiseeritud võim teise klassi mahasurumiseks" Evolutsiooniline sotsialism on aluseks sotsiaaldemokraatlikele ideedele, milles on loobutud Marxi majanduslikust kapitalismi kriitikast, asendades selle moraalse kriitikaga - ühiskonna kogutoodangu õiglane ümberjaotamine - sotsiaalne õiglus
alustanud tööstusettevõtete evakueerimist Eestist. Evakuatsioon tähendas tuhandetele töölistee tööta jäämist ning ainsaks võimaluseks elatusallika säilitamisel näis olevat sõja kohene lõpetamine. Ühtlasi avaldasid enamlased tugevat survet teistele sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei olevat huvitatudki rahu peatsest saabumisest. Keerulises olustikus leidis seegi väide uskujaid ning paljud mõõdukad sotsialistid läksid üle enamluse toetajate ridadesse. Oktoobriks oli Eestis ligi 20 000 enamlast. Nende kätte läks kõigi TSS nõukogude tegevuse ühtlustamiseks moodustatud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine. Alustati 12 ettevalmistusi relvastatud võimu haaramiseks. Selleks organiseeriti punakaardi salku ja loodeti kasutada ka demoraliseerunud väeosi. Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Maapäeva 25
Võim anti parlamendi kätte. Parlamendi esimees- riigipea. Ühekojalised parlamendid- Eestis Riigikogu, Lätis Saeima ja Leedus Seimas- valiti 3 aastaks. Valimisõigus ka naistele. - 1918-1940 vahetus peaminister Eestis 24 korda: inimesi 12: K. Päts, kes oli 6 korda, J. Tõnisson, kes 4 ja siis Otto Standman, Jaan Teemant, Karl Einbund, kes kõik olid 2 korda - Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival, agraarerakonnad paremtiival ja hulk väiksemaid erakondi tsentris. Kommunistlik partei keelustati. - Vabariigi algusajal mõjuvõimsad sotsialist (maareform) ->vasakpoolsete erakondade mõju järkjärguline kahanemine. Omanike klass. Agraarerakonnad (Päts ja Ulmanis). Tsentriparteid (Tõnissoni Rahvaerakond Eestis ja Demokraatlik Tsenter Lätis), mis andis Läti presidendid: Cakste ja Gustavs Zemgals. Valitsused püsisid alla aasta.
• Sir Edward F. West, 1782-1828. Klassikaline koolkond ehk “rikardistid” (The Classical School ("Ricardians")) • David Ricardo, 1772- 1823. • James Mill, 1773-1836. • John Ramsay McCulloch, 1789-1864 • Thomas de Quincey, 1785-1859 • Harriet Martineau, 1802-1876 • Nassau William Senior, 1790-1864. • John Stuart Mill, 1806-1873. • Harriet Taylor, image 1, image 2 • The Manchester School • Karl Marx, 1803-1883. Rikardistlikud sotsialistid (The Ricardian Socialists) • Charles Hall, 1745-1825. • Thomas Hodgskin, 1787-1869. • John Gray, 1799-1850. • John Francis Bray, 1809-1895. Kontinentaalsed (Euroopa) klassikud (Continental Classicals) • Count Antoine-Louis-Claude Destutt de Tracy, 1754-1836. • Jean-Baptiste Say, 1767-1832. • Jean-Claude-Leonard Simonde de Sismondi, 1773- 1842. • The French Liberal School • Karl Heinrich Rau, 1792-1870. o Textbook on Political Economy , 3 volumes, 1826-37
Palju haritlasi, kes kaasa aitasid: A. Kitzberg, K. A. Hindrey (kirjanik), P. Põld, J. Luiga (psühhiaater). Astuti välja baltisakslaste poliitilise ülemvõimu vastu. 1902 Tõnissonist sai Tartu linnavolikogu liige, opositsiooni juht. Tähtsustas eesti keelt ja kultuuri. Majandusele ja ühiskonnale eriti tähelepanu ei pööratud. K. Päts (18741956) 1901(o5) Teataja Tallinna radikaalid (Vilde, Tammsaare, Veski). Suur tähelepanu majandusele. Sotsialistid sotsiaaldemokraadid. Sotsiaalne võrdsus. Suits, Tuglas, 1905. aasta revolutsioon Põhjused 1. absoluutne monarhia rahva esindus, kodaniku õigused 2. majandusolukord paremad töötingimused (lühem tööpäev, kõrgem palk), võrdsed õigused sakslaste ja venelastega Verine Pühapäev relvastamata, rahuliku rahvademonstratsiooni tulistamine revolutsiooni algus
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
võistleja, Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, asutajaks Konstantin Päts. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega. Teataja propageeris majanduse edendamist, sihiks seati majandusliku olukorra parandamine ning oma seisukohtade saamiseks oldi valmis sekkuma ka suurde poliitikasse. 20. saj algul hakkasid tekkima sotsialistlikud töölisparteid pea igasse suuremasse eesti linna. Esialgu kuulusid sotsialistid ülevenemaalisse parteisse, kuid peagi algas rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng. Ilmus ajaleht Uudised, toimetajaks ja asutajaks Peeter Speek. 1905. aasta revolutsioon algas Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Asutav kogu rahva poolt valitud organ, mis teeb muudatusi riigivalitsemises. Tsaarivõim pidi midagi ette võtma. Nikolai II allkirjastas manifesti ,,Oktoobirmanifest". Tsaar lubas kokku kutsuda riigiduuma ehk seadusandliku organi, mis piiraks selle kaudu veidi ta võimu. Venemaal lubati kinnitada demokraatia ja ühinemis- ning koosolekuvabadus. Liberaalne kodanlus ja haritlased olid rahul. Venemaal tekkis kiirelt palju parteisid. Oli ka palju rahulolematuid. Rahul ei olnud sotsialistid, sest nende meelest lubas manifest rahvale liiga vähe. Nad tegelesid terroriaktidega ja õhutasid rahvast väljaastumistele. Veel olid rahulolematud monarhistid, kelle meelest tsaarivõimu piiramist ei tohiks olemas olla. Nad moodustasid oma paremäärmuslikke organisatsioone, mille ühine nimi on Mustsada. Nad kavandasid terroriakte, mis oli suunatud eelkõige liberaalsete vaadetega inimeste vastu. Tsaarivalitsus kasutas sotsialistide vastu vägivalda, et see maha suruda
loomulikult, saaks põhineda oma loomulikule õigusele, mis kehtib kõigi jaoks, saaks areneda vabalt; 19 sajandi inimene kutsus omalt poolt, lisaks vabanemisele, inimesi üles individuaalsusele, mis on seotud tööjaotusega, ja saavutustega, mis teevad inimese unikaalseks ning seovad samaaegselt teistega, muutes inimesed üktseist täiendavateks ja sõltuvateks; Nietzsche nägi võitlust ja pürgimist inimese arengu põhieeldusena, sotsialistid võistluse puudumist - kuid kõigis neis tegutses sama motiiv - nimelt indiviidi vastuseis ühetasastamise vastu, ühiskondlik-tehnoloogilise masina poolt allaneelamise vastu."(Georg Simmel, The Metropolis of Modern Life 1903) EHK siis sotsioloogia on niisiis teadus mis uurib inimest kui kollektiivi liiget: midagi rohkem kui osade summa. * Norra sotsioloog Dag Østerberg: sotsioloogias on uurimuse objektiks sotsiaalsed kooslused: juhuslikud (rong), kategooriad (lapsed, sotsialistid), grupid
kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva. Mõõdukatele vastukaaluks koondus Tallinnas ajalehe Teataja (ilmus 1901–1905) ümber toimetaja Konstantin Pätsi (1874–1956) ja vandeadvokaat Jaan Teemanti (1872–1942) juhtimisel rahvuslaste radikaalne, sotsialistidega seotud tiib. Radikaalid pooldasid demokraatliku vabariigi kehtestamist vajadusel revolutsiooniliste aktsioonide abil, samuti mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. Eesti sotsialistid jagunesid sotsiaaldemokraatideks-tsentralistideks, kes kuulusid 1898. aastal asutatud illegaalse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kohalikesse rangelt konspireeritud organisatsioonidesse (juhid Mihhail Kalinin (1875–1946) ja Friedrich Leberecht (1883–1938)), ja sotsiaaldemokraatideks-föderalistideks, keda juhtis 1903. aastal Tartus asutatud ajalehe Uudised (keelati 1906) peatoimetaja Peeter Speek (1873–1968). Sotsialistliku ja
riigis, vähendada katoliku kiriku mõju (Austria oli katoliiklik riik, samuti Baieri, ent Preisi ja seega ka keiser olid protestantlikud), keelustati sotsialistide parteid, edendada tööstust, välistada sõda kahel rindel (ehk siis vältida Vene-Prantsuse liitu). Samal ajal sotsialism muutus Euroopas väga mõjukaks poliitiliseks ideoloogiaks, selle vasakpoolseima tiiva (kommunismi) ideoloogiks sai Karl Marx, parempoolsemad sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) on mõjutatud Eduard Bernsteinist. Mõlemad sakslased. Wilhelm II poliitika eesmärgid ja tulemused: Saksamaa suurriik, armee rolli suurendamine ühiskondlikus elus, eelistas lähikonnas kuulekaid ametnikke, mitte visionääre. Jätkus tööstuse areng ja seeläbi Saksamaa majandusliku võimekuse kasv. Loobus Bismarcki ettevaatlikust välispoliitikast kahel rindel, ei hoidnud enam ära Vene-Prantsuse liitu (selle asemele tuli
merväelepingust II maailmasõjani või õigemini Molotov-Ribbentropi paktini. Natsid eitasid Balti riikide iseseisvust, seda väljendas ka nende häälekandja, mida toimetas Eestist pärit Alfred Rosenberg. Eesti võttis omalt poolt selge Saksa vastase hoiaku. 1933 tuli Hitler võimule. 1933 hakkas tegema lähenemiskatseid Eestile. Et ohtu Eestile kujutab vaid N.L. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal aga tekitas Eestis vastakaid arvamusi. Sellele olid vaenulikult meelestatud Eesti sotsialistid ja Rahvaerakond. Natsionaalsotsialistides nähti otsest ohtu Balti riikide iseseivusele. Rahvaerakondlasi ei hirmutanud niivõrd Saksamaa ekspansioon, kuivõrd parunitest endiste suurmaaomanike aktiviseerumine. Kardeti ka, et Saksamale minev eksport langeb ära, kui ollakse Saksamaa vastu, sest Saksamaa turg võib majanduskriisist aidata üle saada. Vaimustust natsionaalsotsialistidele avaldasid paremäärmuslased ja baltisakslased.
14. 15. Prantusmaa a) Sõjajärgsetel aastatel areng kiirem kui Inglismaal b) Majanduskriisi mõju väiksem, kuna suudeti ära kasutada Elsass-Lotringi piirkonna enda külge liitmist c) Agaar-industriaalmaalt muutus Prantsusmaa tööstusriigiks d) Poliitiline olukord ebastabliine ning valitsused vahetusid kiiresti, tekkis Rahvarinde idee, kus prantususe kommunistid ja sotsialistid sõlmisid koostööleppe, millega oli võimalik koostööd teha ka kodanlike erakondadega, valmised võitnud stabiliseerus poliitiline olukord e) Tahtis olla suurim jõud mandri Euroopas, mis muutis ta aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas, 1930. aastatel hakkas koostööd tegema NSVL’ga. 16. 17. 10. Eesti iseseisvumine. 18. Iseseisvumise kultuurilised, majanduslikud, poliitilised eeldused. I maailmasõja mõjud. 1917.a. sündmused –
vabariik) ülesehitamisse oli 41 valitsust) - sõjajärgne kriis oli PMle väiksem kui - hakkasid tugevnema äärmusliikumised - et ära hoide äärmusliikumisi, sõlmisid enamikus Euroopa riikides, kuid endiselt PM kommunistid sotsialistid 1934 suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg koostööleppe -> Rahvarinde idee - muutus tööstusriigiks (stabiliseeris poliitilise olukorra) - välispoliitikas pürgis PM Euroopa
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rün...
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealis...
1. detsember 1924 võimu haaramise katse Tallinnas). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist. Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933.a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse. Kui II maailmasõjas räsitud Euroopa hakkas taas kosuma, muutusid sealsed sotsialistid oma maailmavaadetes veelgi mõõdukamateks. Selle pöörde põhjuseks oli eelkõige ühiskonna koosseisu muutumine. Eelmise sajandi sotsialistid tuginesid varatule töölisklassile, 20. sajandil asendus see keskkihtide ja teenistujatega. Põhimõisted. Kollektivism- inimese olemus ei ole muutumatu, sündimisega kaasa antud, vaid plastiline. Inimest ei saa vaadata väljaspool gruppi. Inimest mõjutab kogemus, sotsiaalne keskkond jne. Inimese halvad omadused on pärist keskkonnast. Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast). Koostöö- on
esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Juulis algas aga valitsuskriis, sest vasakpoolsed erakonnad otsustasid valitsusest lahkuda. Uus peaminister Ado Birk sai Asutavas Kogus aga väga väikese toetuse ning loobus valitsusjuhi kohast. Nii pani oma teise valitsuse kokku Tõnisson, ent seegi pidi enne aasta lõppu tagasi astuma, sest seekord tekkis vastuolu talumaade jagamise ümber (valitsus tahtis maid anda eelisjärjekorras Vabadussõjas silma paistnutele, ent sotsialistid olid selle vastu). Ametisse astus Ants Piibu valitsus. 22 Järgnevalt oli Tõnisson IV Riigikogu liige; 19231925 ja 19321933 Riigikogu esimees, 19271928 ja 1933 riigivanem ning 19311932 välisminister. 1928. aastal parandas Tõnisson suhteid Rootsiga, tehes sinna riigivanemana riigivisiidi ning valmistades nii ette kuningas Gustav V vastukülaskäiku 1929. aastal. Tõnissoni
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu. S on vaba Cst tegema (saavutama) A. S:Kes/mis on vaba?(st agent, toimija), C:Millest vaba? (st takistused, piirangud). A:mida tegema? (st taotlused, sihid). 6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/ piiramise küsimuses? Liberaalid/libertaarid kalduvad vastama eitavalt:vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid ja egalitaarid kalduvad vastama jaatavalt: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt kuid siiski kausaalselt. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? 1.Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes(tõde, õiglus).Kas vabadus kaalub nad üles.Libertaar R.Nozick:vabadus on tähtsam kui õiglus:teatavate õiglusprintsiipide ülalhoidmine (nt kõigile võrdselt mingid hüve) nõuab sekkkumist indiviidie vabadusse.I.Berlin- Ei tasu naiivselt
Sotsialistidest paljud arvasid et sotsialistlik ühiskonna korraldus on inimloomusele omane. Seega nagu ka valgustajad, rõhusid ka nemad essentsilistlikule inimesekäsitlusele. Erinev oli üksnes Owen, kes arvas et inimese olemus on kasvatuse kaudu muudetav (Marx kritiseeris hiljem seda seisukohta). Inimese loomuse tunnistamine viib meid tegelikult olukorda, kus on olemas 2 tüüpi ühiskonnad: · õiged (inimloomusele vastavad) või · väärad (inimloomusele mitte-vastavad). Paljud sotsialistid olid seisukohal, et sotsialism on ühiskonna kõrgeim etapp. 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 8 Teaduslikkuse probleem paljud sotsialistid arvasid, et ühiskonnas on võimalik avastada seaduspärasid sarnaselt loodusteadusega. Sellega kaasnes ka teaduslikusest tulenevate parameetrite laienemine ühiskonnale: etteennustatavus, ümbekorrladamine vastavalt avastatud printsiipidele jne. Hiljem Marx väitis sama, üteldes "Filosoofid on
Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19. sajandi, omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20. sajandi alguseks oli töölisliikumisel ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Selleks ajaks oli aga oluliselt muutunud töölisklass ise. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. 19 .sajandi keskel oli revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon
See oli iseseisev riik (Etioopia Kuningriik). Sai siis Etioopiast Itaalia koloonia. Rahvasteliidu nimetas Itaalia agressoriks ja kehtestas majandussanktsioonid. Kahjuks oli Itaalia majandus suunatud juba Saksamaale ja sellest ei olnud mingit tulu. Komas sõjakolle oli Hispaania: 1931. Hispaania kuningas loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. 1936 sai võimule Rahvarinde valitsus (ühine rinne). Sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid ja vabariiklased). See tõi kaasa mässu sõjaväes polnud nõus, et kommud võimule saavad. Ülestõusu hakkas juhtima Franco. Hispaania lõhenes kaheks. Ühed kaitsesid RR valitsust. Teised Francot. Nõukogude Liit toetas raha, relvade ja instruktorite saatmisega. Sõdima läksid ka vabatahtlikud, kes võitlesid vabariigi eest, nendest moodustati interbrigaadid. Francot toetasid Itaalia ja Saksamaa. Nad saatsid kohale ka mehi. 1938-1939 II maailmasõja eelne aeg Hitler sai võimule 1933
majanduslikke nõudmisi: 8-tunnist tööpäeva, miinimumpalga kehtestamist, trahvide kaotamist ja sotsiaalkindlustuse parandamist. Streikidega kaasnesid poliitilised meeleavaldused ja koosolekud. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga ning ülikool suleti. Maal algas talurahva võitlus mõisnike vastu. Läänemaal rüüstati ja põletati maha mitmed mõisamajad. Nii liberaalid kui sotsialistid taotlesid riigikorra uuendamist, poliitilisi õigusi ja vabadusi ning kohaliku elu põhjalikku ümberkorraldamist demokraatlikel alustel. Politseirepressioonide tugevnemisel hakkasid mõisnikud üha tungivamalt sõjaväge appi nõudma. Nad moodustasid enesekaitseks relvastatud salku ning linnades loodi omakaitse. 1905. aasta sügisel saavutas revolutsioon oma haripunkti - Tallinna töölised ühinesid ülevenemaalise poliitilise üldstreigiga. 16. oktoobril
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
Kas teevad inimese võimetuks ja ka mitte vabaks? 6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/piiramise küsimuses? Piiripealsed juhtumid - kas ebaisikuliselt loodud majanduslikud takistused (töötus, vaesus) on vabaduse takistajateks? Kas teevad inimese võimetuks ja ka mitte vabaks? Liberaalid: Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt.- vaesed kap.ühiskonnas ei ole vabad. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes? Tõde, õiglus. Kas vabadus kaalub nad üles? 8. Mis tingimusel võib inimest karistada purjusoleku pärast? 9. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Inimene peab olema täielikult vaba oma arvamustes
maades enam-vähem samal ajal. Seetõttu leiti, et Nõukogude Venemaa peab omalt poolt kaasa aitama revolutsioonilevitamisele (nt 1. detsember 1924 võimu haaramise katse Tallinnas). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist. Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933.a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse. Kui II maailmasõjas räsitud Euroopa hakkas taas kosuma, muutusid sealsed sotsialistid oma maailmavaadetes veelgi mõõdukamateks. Selle pöörde põhjuseks oli eelkõige ühiskonna koosseisu muutumine. Eelmise sajandi sotsialistid tuginesid varatule töölisklassile, 20. sajandil asendus see keskkihtide ja teenistujatega. Põhimõisted Kollektivism – inimese olemus ei ole muutumatu, sündimisega kaasa antud, vaid plastiline. Inimest ei saa vaadata väljast poolt gruppi. Inimest mõjutab kogemus, sotsiaalne keskkond jne. Inimese halvad omadused on pärit keskkonnast
erinevalt tõlgendavad uurimisobjekti. Majanduslikku mõtte ajaline kulg ja erinevate koolkondade esindajad ning põhiseisukohad on toodud alljärgneval skeemil ja tabelis. 1.7.1 Majanduslikud teooriad ja koolkonnad ajalises järgnevuses 1600 1700 1800 1850 1900 1950 2000 Sotsialistid Marksism Kaasaegsed utopistid sotsialistlikud voolud Ajalooline Institutsialism koolkond Keinsism Merkantilism Füsiokraadid Monetarism
Euroopa Parlament koguneb oma istungiteks Brüsselis ja Strassbourgis, EP sekretariaat asub omakorda Luxemburgis EP mitmes kohas töötamist aga ei lõpetata, sest Prantsusmaa on sellele vastu, peaks näitama Euroopa ühtsust Euroopa Parlamendis on välja kujunenud kolm suuremat saadikugruppi (fraktsiooni): a) Euroopa Rahvapartei v konservatiivid b) Sotsialistide ja Demokraatide Liit v sotsialistid c) Liberaalide ja Demokraatide Liit v liberaalid Euroopa Parlamenti juhib EP President, hetkel on selles ametis Jerzy Buzek, kes on poolakas. Ta nimetatakse ametisse 2,5 a ja teda aitavad 14 EP asepresidenti. Aastas toimub 12 täisplenaaristungit. Oluline töö Euroopa Parlamendis toimub lisaks plenaaristungile ka komisjonides. · Välisasjad · Transport ja turism
valgustajad pidasid ühiskonna arengut takistavaks jõuks kirikut. nad ei pruukinud olla jumala vastu, kuigi mõned neist olid ateistid. aga kiriku kui institutsiooni vastu olid nad selgelt. venemaa kui despootia näide (tänapäevane mõiste on diktatuur) jutud inimõigustest kajastusid tegelikkuses siiski vähe. inimene ei saanud mitte töötada, sest ta oleks surnud nälga. see kõik lõi aluse sotsialismi esilekerkimiseks : ehk siis sotsialistid kui need, kes näevad (või arvavad nägevat) mooduseid maailma parandamiseks. owen, fourier, st simon sotsialistide jaoks oli eraomand keskne probleem keskne mõiste oli assotsiatsioon : midagi mis ühendab omanikke mingisse kollektiivi ja mis tuleb eraomandi asemele (simon : kogu riik tuleks üles ehitada assotsiatsiooni põhimõttel) mis oli tüüpiline tol ajal : nad olid veendunud, et sotsialistlik ühiskond on teaduslik ühiskiond ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
