19. Millised muudatused tõi industrialiseerimine kaasa tööliste hulgas? Tööliste osatähtsus suurenes paranes kodanluse varanduslik seisund ja elatustase. 20. Oska iseloomustada liberalismi, konservatismi, sotsialismi. Konservatiivid pooldasid ühiskonna aeglast ja järjepidevat arengut ning olid vastu igasugustele murrangulistele uuendustele. Liberaalid pidasid kõige tähtsamaks üksikisiku vabadusi ja esindasid põhiliselt tõusva kodanluse majandushuve. Sotsialistid püüdsid leida niisugust ühiskonda mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. 21. Miks ja millal need kolm poliitilist voolu tekkisid? 22. Milline pidi sotsialistide utopistide arvates olema õiglane ühiskond? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Nende vaated oli kohati naiivsed ja teostamatud. 23
sajandil. Liberalism tähendab vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustavat poliitilist õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad Suurbritannias, Põhjamaades ning mitmetes teistes Euroopa riikides. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletõusu. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid taotlesid võrdsust ühiskonnas. Nende ideaaliks oli sotsialism ühiskond, kus erinevate ühiskonnaklasside vahel puudub varaline ebavõrdsus. Valimisõiguse laiendamine tõi sotsialistidele üha rohkem poolehoidjaid. Kahe maailmasõja vahelisel ajal hakkasid nad juhtima valitsusi Skandinaavia maades, Inglismaal. Inglismaal kujunes Tööerakonnast konservatiivides ohtlik rivaal.
saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus - samal aastal - mõlemad tsaari vastu - sooviti sõja lõpetamist - sotsialistid õhutasid Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre erinevused: - veebruarirevolutsioonil lahkus troonist Nikolai II, töölised streikisid, moodustati venemaa ajutine valitsus, vabastati poliitvangid, algas rahvarahutustega - veebruarirevolutsioon sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena - oktoobrirevolutsioonis võeti võim üle Venemaa Ajutiselt Valitsuselt, veebruarirevolutsioonist rahulikum, ei toimunud suuri meeleavaldusi, ei alanud rahva seast,
· haldab EL eelarvet. Euroopa Parlament · liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee (valimised alles 1979 ast) 2007 ast 785 saadikut · valitakse iga 5 aasta järel liikmesriikide kodanike poolt igal kodanikul õigus hääletada ja üles seada oma kandidatuuri olenemata liikmesriigist. · Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt rahvaarvule (Sks 99, Soome 13, Eesti 6) · Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa (konservatiivid, sotsialistid, liberaalid, rohelised jne) Parlament jagab seadusandlikku funktsiooni MN ga: · teatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek (uute liikmete vastuvõtt, muudatused valimistes, kodakondsusega ja keskpangaga seonduv) · Parlament ei saa osaleda välis-, julgeolekupoliitika arutamisel ning liidulepingute küsimustes. · Mitmes valdkonnas (transport, keskkond, arenguabi, tööohutus, regionaalne areng, sotsiaalpoliitika) nõutav
1) Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises 2) Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Liberaalid toetasid uuendusi ning kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabamajandusturgu.Konservatiivide arvates oli hea see , mis oli juba ajaloos läbi proovitud. Seega ei tormanud nad kõike muutma , aga ka nemad hakkasid toetama vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.Konservatiivide põhilisteks vastasteks kujunesid tööliskonna huve kaitsvas sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid.Inglismaal esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda Leiboristlik partei e.Tööerakond.Sotsialistlikke ja sotsiaaldemokraatlikke erakondi nim. Pahempoolseteks, nende aruston riigi kohus toetada abivajajaid .Selleks tuleks kehtestada rikkastele suuremad maksud. 7.Loetle mittedemokraatliku valitsemise tunnusjooni .Too näites erakondadest ja liikumistest. 1) Hirmuvalitsemine 2) Klassivõitlus-relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hävitada.
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" . Selle nime said n...
stabiilsus ja ettevaatlikud, järkjärgulised Konservatiivid reformid, Väärtused: traditsioonid, pere Vasakpoolsed erakonnad Põhiseisukohad Riigikohus on toetada abivajajaid Ühiskond kus elanike vahel ei ole Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ebavõrdsust Töölistele valimisõiguse andmine 3. Lõpeta laused. Paljud inimesed pettusid demokraatias, sest demokraatia valitsus ei suutnud sõjajärgseid majandusraskuseid kiiresti ületada ____________________________________________________________________ Mittedemokraatlikud liikumised kogusid populaarsust, sest lubasid kui nad võimule tulevad siis nad löövad riigis korra majja
Prants muutus lõplikult tööstusriigiks. Poliitiline stabiilsus ei olnud kõige parem. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid, millega kaasnes valitsuste kiire vahetumine. 1919-1939 oli prantsusmaal 41 valitsust, mis tekitas rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Lõpuks tabas järsult prants majanduskriis(30ndate alguses), suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Tugevnesid äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule sõlmiti 1934 kommunistid ja sotsialistid koostööleppe. Esitati Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 1936 moodustus Rahvarinne, mis suutis ka poliitilise olukorra stabiliseerida. Välispoliitikas pürgis prantsusmaa euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, aktiivseks ka kesk ja ida euroopas. Aga prantsusmaal puudus oma püüdluste teostamiseks parim majanduslik ja sõjaline jõud.
USA ja Jaapani tulek maailmapoliitikasse 20.sajandi alguse USAd iseloomustasid: 1)kiire majanduslik ja poliitiline areng. 2)optimistlikud meeleolud ühiskonnas. 3)rahvaarvu kiire kasv 4)Probleemid: 1)Vastuolud töövõtjate ja tööandjate vahel 2)tööliste võitlus elujärje parandamise eest 3)neegrite ja migrantide olukord. 5)monopolide teke 6)Ametiühingud töölisliikumise esindjatena 7)väga edukas progressistide liikumine 7)nõuti sotsiaalseid reforme, tagatisi ja trustide vastaseid seaduseid. 8)traditsiooniliste väärtuste austamine 8) presidendi suur mõjuvõim (Woodrow Wilson) 9)siirdumine maailma poliitikasse. 10) avatud uksed, võrdsed võimalused 11) Tekib konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Tu...
rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism. Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja.Sotsiaaldemokraatiat aitas eestis levitada sotsialistid , kes tegutsesid illegaalselt ja pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust. Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ja omakasu püüdlikud. Tekkisid tülid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid igasugused kodaniku õigused ja
19.sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega võitsid nad enda poole neid valijaid, kes ennem andsid oma hääled liberaalidele. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said aga juhtivad paremerakonnad. Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid. Sotsialistlikke ning sotsiaaldemokraatide erakondi nimetati pahempoolseteks. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei oleks suurt varalist ebavõrdsust. Seda lootsid nad saavutada ümberkorralduste ehk reformidega. Töölistele
Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassivõitlus, töölisklassi diktaktuur parempoolsed: · natsionaalsotsialistid ja fasistid rahvuslik ühtsus, tugev võim, Saksamaa, Itaalia Ameerika Ühendriigid · presidentaalne liitriik, 50 osariiki · Vabariiklased (liberaalid-riigi sekkumise vastu)
15. K.Päts- ajalehe “Teataja” toimetaja Tallinnas J.Tõnisson- ajalehe “Postimees” toimetaja Tartus ;Georg Lurich - Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tipp sportlane ;Karl Ernst von Baer - – Embrüloogia raja ja, Eesti suurim teadlane ,kelle sugu võsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega 16. Mis poliitilised ideoloogia kandjad tekkisid Eestis 20. saj. alguses, kes olid nende toetajad? (tänapäeva vasted Eesti erakondade näol?) KONSERVATIIVID, LIBERAALID, SOTSIALISTID 17. Kes olid Eesti rahvusliku liikumise taassünni mõjukamateks isikuteks ja mis oli nende tegevuse tagajärjeks? Päts ja Tõnissoni saavutuseks oli Eesti vabariik. 18. 1905.a. revolutsiooni põhjused? * Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäämus Euroopast. *kaotus Vene-jaapani sõjas (1904-1905) * 1905.a. jaanuarist Peterburgist toimunud meeleavalduse verine laialiajamine (verine pühapäev) 19. Mis olid peamised 1905.a. revolutsiooni nõudmised? usul-, mõtte,-
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid
11.1918 sõlmitakse Compeigne´i vaherahu. Esmane tingimus oli, et sakslased peavad oma väed vallutatud aladelt ära tõmbama. See andis rahvastele võimaluse iseseisvuda. 3. Veebruarirevolutsioon 1917 1917 AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL PÕHJUSED 1. Sisulise demokraatia puudumine, agraarküsimuse lahendamatus (Stolõpin), rahvuslik rõhumine, venestamine. 2. Ebaedukas osalemine I Maailmasõjas Veebruarirevolutsiooni olemus oli kodanlik. Rahulolematustes peamiselt osalised sotsialistid, aga olukorra kasutasid ära kodanlased. Sotsialistid moodustasid TSSNi (Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). 02.03.1917 - Nikolai II loobub troonist Moodustatakse ajutine valitsus. TSSN jääb opositsiooni. Kaksikvõimu periood. Ajutisse Valitsusse bolsevikud ei pääse. Lvov ja Kerenski - Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus kehtestab demokraatlikud vabadused, poliitilise amnestia, luba Asutava Kogu kokkukutsumiseks ja põhiseaduse koostamiseks. Asutav Kogu - asutab riiklikud
inimeste arvu, kellele saavad osaks naudingud. Bentham moodustas Filosoofiliste radikaalide klubi, kuhu kuulusid ka mõned nimekad Parlamendiliikmed ja kunstitegelased. Radikaalid võitlesid kõnevabaduse ja demokraatia eest. Peagi ühines Benthami radikaalidega ka John Stuart Mill. Radikaalidest kasvas hiljem välja Utilitaristide ühing, kelle põhilisteks oponentideks olid romantikud, utopistid ja sotsialistid, kes asusid Milli arvates liiga kõrgel pilvedes. "Mingit rumalat seadust muuta sooviv filosoof ei jutlusta mässust selle seaduse vastu. Hoopis teine on anarhisti iseloom. Anarhist eitab seaduse olemasolu ennast, ei tunnista seaduse õigust meid käskida, kutsub inimesi üles mitte tunnistama kohustuslikku allumist seadusele ja kutsub seaduse täitmise vastu mässama." Jeremy Bentham, 1816 Charles Sanders Peirce Peirce
võimsaks tööstusriigiks Kuid erinevalt Pariisi rekonstrueerimine pärast Inglismaast puudus I maailmasõda Prantsusmaal poliitiline stabiilsus Valitsused vahetusid sageli nt aastatel 19191939 oli Prantsusmaal 41 valitsust DEMOKRAATIA VÕI DIKTATUUR? Kui Prantsusmaad tabas majanduskriis, pingestus olukord veelgi Hakkasid tugevnema äärmusliikumised Et ära hoida nende tõusu võimule, sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid 1934. aastal koostööleppe 1936. aastal moodustati Rahvarinne, mis nägi ette erakondade koostööd Rahvarinde teke suutis olukorda stabiliseerida ja diktatuuri tekkimist ära hoida Rahvarinde plakatid
pargend kasv pärast louis blerioti lendu üle la Manche, marconi esimene raaiosaad signaal üle atlandi, titanicu uppumine majandus sisemajanduse kogu-toodang 1 inim kohta suuenes 2korda, areng kiire ebaühtlane, raudtee võrk, konkurents ja hinnataseme langus, sadamate kaubandusfirmade areng, maailm globaliseerus- rahvusvahelisus kukkukasv, pinged kriisid ühiskondlikud liikumised liberalismi ja demok. võidukäik, tööandja ja töölise võitlused, revol. sotsialistid karl marx revolutsionistid sotsialismini reformidega vene enamlased lenin vägivald.rev. proletariaadi diktatuur tsentristlik karl kautsky, kesktee anarhistid ei diktatuur, atentaadid /20. saj alguses jaapan ja ameerika tõestasid end tootmises. Teaduse saavutused jätsid varju katastroofid. 1912-Titanic /1908-Lõuna-Itaalia maavärin. Pilvelõhkujad kujundasid New Yorki. Gaas asendati elektriga, kadusid hobutrammid. Sufrazett-naisõiguslane. PROGRESS. Antisemitism- juudivastasus(viinis,
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
Too niteid. Dominioon Briti rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtussteem ja seadusandlus. 11.Seleta mistet Briti impeerium. suurbritannia ja temast sltuvad alad moodustasid briti impeeriumi. Selle thtsamad osariigid olid india, suured maa-alad aafrikas, kanada, austraalia , uus-meremaa ja suur hulk vaise ookeani saari 12.Kuidas nnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Diktatuuriohuga vistlemiseks loodi rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja pahempoolsed erakonnad. 1936. Aasta parlamendivalimistel saavutas rahvarinne lekaaluka vidu ning moodustasid valitsuse.kommunistid keeldusid valitsusse minemast kuid lubasid seda toetada 13.Iseloomusta USA vabaturumajandust peale I maailmasda, too niteid. 14.Seleta mistet majanduslik liberalims. Majanduslik liberalism e. vabameelne majandus on suund, mis lhtub kigi inimeste vabadusest ja igustest, mida kaitseb riik.
Tegelikkuses hakkas ta diktaatoriks. Seega sai Saksamaast natslik diktatuuririik. Suurbritannial õnnestus säilitada demokraatlik riigikord. Selle põhjuseks oli see, et Briti demokraatial oli 1920. aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna ja seadusi võttis vastu parlament. Ka prantsusmaal õnnestus demokraatial säilida. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Parlamendi valimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne tegi laialdasi ümberkorraldusi, tänu millele suudeti majanduuskriis ületada ja tnu sellele ka riikliku diktatuurioht kõrvaldada. Itaalias, Venemaal ja Saksamaal arenes minu arvates poliitika halvemuse poole. Seal ei olnud inimestel mingisuguseid vabadusi ega õigusi. Seevastu Prantsusmaal ja Suurbritannias on poliitiline areng olnud väga hea
· Versailles’i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud, järelikult peab Versailles’i rahulepingut muutma; · kõik sakslastega asustatud alad tuleb ühendada ühte riiki; · sakslastel on tarvis eluruumi (Drang nach Osten, kolooniate haaramine), see tuleb kätte võidelda; · tuleb kehtestada sotsialism sakslastele (heaoluriik); · kõigis maailma hädades on süüdi juudi plutokraadid (rahamehed), kommunistid ja sotsialistid (reetsid rahvuse huvid klassi huvidele) ning demokraatlikud poliitikud (korrumpeerunud egoistlikud lehmakauplejad); · vaenlaste võitmiseks, korra tagamiseks ja rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva diktaatorliku keskvõimuga riik. 10. Repressioon- surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 11. MRP- mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu
Üllataval kombel leiti nüüd, et senised äärmused, kommunism ja natsism, asusid vahetus naabruses.Uus skeem oli, nagu selgus, sisuliselt tugevasti põhjendatud. Kommunismi ja natsismi sarnasused olid suuremad kui erinevused. Coudenhove asetas esimest korda vastamisi ka mitte enam senise korra kaitsjad ja uuendustenõudjad, vaid totaalse ja demokraatliku riigikorra esindajad. Esimesse rühma kuulusid fashistid, natsionaalsotsialistid ja kommunistid, teise konservatiivid, liberaalid ja sotsialistid. Kuna riigi eesmärgiks on inimene ja tema areng, siis kaotab totaalne riik oma olemise mõtte: ta takistab inimese arengut. Kuna anarhias inimene ei või areneda, sest et ta pidevalt kannatab kaasinimeste omavoli all, siis ei või ta areneda ka totaalses riigis, sest et ta kõikjal põrkab kokku riigi omavoliga. Coudenhove leidis riigi ja inimese vahekorda vaagides, et anarhia on halvim seisund isiksuse
ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega. Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja rahvusliku tagakiusamise eest üritati põgeneda Põhja-Ameerikasse. USA rahvaarv kasvas mõnel aastal rohkem kui mln võrra. Ei olnud veel demokraatlik ajastu, tekkisid erinevad poliitilsed rühmitused, võideldi peamiselt naiste valimisõiguse eest. Tekkinud ametiühingud võitlesid lühemate tööpäevade jms eest. Sotsialistid tahtid sotsialistlikku ühiskonnakorraldust kehtestada läbi reformide, kommunistid läbi revolutsiooni. Imperialism Imperialismi ajastul võimutsesid maailma suurriigid, kes soovisid omale võimalikult aplju koloooniaid luua. XIX saj lõpp kuni XX saj algus. Impeerium (tugev võim+territoorium, ka kolooniad). SB (põhiseaduslik monarhia) , USA, Prantsusmaa (vabariiklik kord), Saksamaa, Venemaa, Jaapan (keisririik) , Itaalia (kuningriik), Austria-Ungari (kaksikmonarhia),.
massiliselt islamofoobia �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hutamises. Raamat "Alistumine" kujutab ette utoopilist l�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hituleviku Prantsusmaad islami v�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab imu all p�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab rast moslemist presidendi valimist, mida toetavad sotsialistid, et hoida Marine Le Peni Rahvusrinne v�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab imu alt v�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab ljas. Selle globaalse kalifaadi poole suunatud marsi esiplaanil on kirjandusprofessor Fran�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab ois, kelle immersioon Huysmansiga on
Seda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2. 1920-30ndail olid tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 3. Liberalism-liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks. 4.Tähtsamad olid kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele. Fasistid ja natsionaalsotsialistid oid sammuti hirmuvalitsemise poolt. Nemad aga ülistasid oma
hiljuti koloniaalvõimust vabanenud Aasia ja Aafrika riikide valitsusjuhid. Nad teatasid oma otsusest mitte liituda NATO või Varssavi paktiga ning rajada oma suhted teiste riikidega rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. Hakkas kujunema niinimetatud Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida oma arenguteed ja oma kohta maailmas ehk mitteühinemisliikumine. Sotsialistid lõid seevasto oma riikide vahelise sõjalis-poliitiline organisatsiooni 1955. aastal Varssavi Lepingu Organisatsioon, VLO. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka NSV Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda Euroopas. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul
ja ahasele tulid smepiinad. et tema oli arg ja pani jooksu. vahepeal said kik surma seda ma ei hakka pikemalt rkima. ja lppes nii et kui ahas les rkas. oli ta haiglas. sealt lks ta oma koju. kuhu oli ahase vend palganud teenija ja talle ra maksnud ta oli ahasele kirja ka jtnud, mille peitis teenija ra igaksjuhuks, mille vahel oli 100 rubla. jrgmisena lks ta oma kooli, kus ta kohtus direktoriga. Lisamaterjalist: Tegelased jagunevad kahte leeri sotsialistid vi rahvuslased? Punaarmeed pooldavad Kmer, Ahase vend ning tema vanemad, ent iseseisva Eesti poolt on Ksper, Tker, Mugur, Martinson, Miljan, Konsap ja Kohlapuu. Peategelane Henn on see, kes on kahe leeri vahel alguses. Ta ei taha sdida ja videlda, kui vabat Eestit soovib kll ja seetttu asub sjas siiski Eesti eest vitlema. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade le tihti peale mtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vhesega hakkama saama
' Konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Konservatiivid ei tormanud tänu sellele ka midagi muutma. Konservatiivide meelest ei pea riik sekkuma majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Eu maades oma senise mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivaks paremerakonnad.Sotsialistid - Konservatiivide vastaseks kujunes välja tööliskona huve kaitsvad sotsialistid. Suurbritannias esindas sotsiaaldemokraatliku suuna 20 saj. algul loodud Tööerakkond. Sotsiaal demokraatlikke erakondi nim. pahempoolseteks. Nende arvates tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ning aidata neid kellel raha puudub. Mittedemokraarlikud liikumised.Sõjast vsinud inimesed lootsid et demokraatlikud valitsused suudavad ületada majandusraskused kiiremini ning toovad rahvale heaolu. Kuna heaolu ei tulnud siis paljud pettusid demokraatides. See pettumus oli
vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia. Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. St. , et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Moodne vasak- ja parempoolsus: Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised(dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile( vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed), nagu tööstusühiskonna ajal
20. sajandi algus Esile kerkisid uued isikud, kes asusid Eesti asjade edasiviimist. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse areng eestlaste seas oli väga kiire. Jaan Tõnisson - astus välja nii saksastumise, kui ka venestamise vastu. Oli üks esimesi, kes ütles, et eestlased saavad oma riigi valitsemisega ka ise hakkama. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka ,,Postimehe" peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli ,,Postimees" rahvuslaste jaoks väga tähtis. Tõnisson tugines oma rahvusluses pigem eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Samal ajal ei pööranud ta tähelepanu vaesematele kihtidele töölistele ja maatameestele. Propageeris eesti keele kasutamist. Tõnisson ei mõistnud, et on tekkinud sotsiaalsed vastuolud ning kihistumine. Konstantin Päts Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. Leidis, et eestlaste rahvustunne ...
investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks, mõjutas vähem(kriis), lõplik tööstusriik, majanduslik areng kiire, polnud poliitiliselt stabiilne, valitsuse kiire vahetumine, 1919-1939 oli 41 valitsust, tekkitas rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias, kriisi tabades suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised(lubasid riigi karmi käega kriisist välja tuua), hoidmaks nende võimuletulekut sõlmisid kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas koostöö kodanlike erakondadega, rahvarinne sai võimule aga varises kooku kuid siiski suutis riigi poliitilise olukorra stabiliseerida. Välispoliitikas pürgis prant tähtsaimaks suurvõimuks, aktiivne ka Kesk-ja Ida Euroopas, puudus sõjaline ja majanduslik jõud, 1930 alustas koostööd Venemaaga, et olla vat Saksamaale.
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hak...
$$$$ $$$$$ Iseseisev töö: Õ lk 911 Kirjelda, millised ühiskondlikud liikumised aktiviseerusid 20. sajandi algul. Muutused ühiskonnas 19. sajandil Tööstusrevolutsioon Proletariaat 19.s lõpul tööliste osatähtsus 5075% Töölisliikumine tööpäeva pikkus töötingimused poliitilised õigused Töölisliikumine 19. s keskel revolutsioonilised sotsialistid kuulutasid: klassivastuolude teravnemist kehtiva korra lammutamist revolutsioonilisel teel Karl Marx 18181883 Manifest valmis 1847 Kommunistide Liidu II kongressi ülesandel Kommunistide Liidu programmina, mis andis tegevusjuhisedkapitalismi kukutamiseks I osa ilmus 1867 ning klassideta ühiskonna loomiseks. Töölisliikumises kujunes 4 suunda:
Parlamenti pääsesid isegi illegaalsete parteide esindajad. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, see ei tuginenud kodanikeühiskonnale. Vene rahvas polndki sel ajal valmis vastu võtma Lääne tüüpi demokraatiat. Üldised vabad valimised oleks viinud katastroofini. Teravad poliitilised vastuolud ei kao kuhugi. Liberaalid tervitasid konst. reformi, kuid põhiseaduse piiratud iseloom ei rahulda. Radikaalid tahtsid vabariiki, sotsialistid absoluutset rahvavõimu. 3 Üleminekuga isevalitsuselt duumamonarhiale ei muutnud kohalikku halduskorda. Kubermanguvalitsus kuberneriga. Kuberner on valitsuse kõige kõrgem kohalik esindaja. Allub siseministrile. Oli mitme kubermanguasutuse eesotsas ja pidi kohapeal ellu viima keisri ja keskvalitsuse tahet. Õigeusu kiriku valitseva seisundi kindlustamine, talupoegade ja mõisnike
inimesed ei soovinud muudatusi (vana feodaalkord, said makse), vägivald rahva vastu, rahutused suruti veriselt maha, G.Rasputini populaarsus tsaari perekonnas, ebaedukas I ms, vilets raudteede võrgustik, linnad näljas, riigiasjadega tegeles tsaarinna, kes oli rahvustel sakslane Sündmused: streigid ja demostratsioonid, naised nõudsid leiba, rahu ja mehi, armee läks üle rahva poolele, Duuma moodustab Ajutise Valitsuse, mängu tulid sotsialistid (tööliste ja soldatite saadikute nõukogu), kaksikvõim, tsaar sunnitakse troonist loobuma. Tagajärjed: enamlaste võimuletulek 1) Sotsialistliku majanduse dominatsioon 2) Tööliste ja talupoegade rahulolu 3) Mõisnike, haritlaste, usklike protest 4) Kodanlike parteide väljaastumised 5) Armee muutumine sisepoliitiliseks jõuks 6) Kodusõda 7) Revolutsioon Saksamaal
polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter tsaarivalitsusega, poliitiliselt aktiviseerusid nii Speek, keskus Tartu, ajaleht Uudised, toetajad eesti kodanlikud kui ka sotsiaaldemokraatlikud parteid, vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga. · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas
Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust. Rahvarinne- Hoidmaks ära äärmusliikujate võimule tõusu, sõlmisid prantsuse komministid ja sotsialistid 1934.a koostööleppe ja estisasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanike erakondadega. Rahvarinne püsis kaks aastat (19361938). Stabiliseeris Prantsusmaa poliitilist olukorda. NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, sinna kogunesid maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud . Juhtis Adolf Hiltler. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. SS- Hitleri võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline H.Himmler.
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. TV lk 14-15 ül 2 Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. Sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivsed parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: luua reforme, mis annavad valimisõigused töölistele ja lihtkodanikele, ka naistele. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid luua riigis taas korra. Mõjukamateks neist olid kommunistid, fašistid ja natsionalistid
· Majanduskriis oli väiksem, kuna toimusid võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks; · Muutus lõplikult tööstusriigiks; · Polnud poliitiliselt stabiilne, see tõi endaga kaasa valitsuse kiire vahetumise; · Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg; · Hoidmaks ära äärmusliikumisi sõlmisid kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid Rahvarinde isee, mis avas võimaluse koostöö kodanike erakondadega; · Välispoliitikas pürgis riik jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, kuigi auahnete püüdluste teostamiseks küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud. Hakkas NSV Liiduga koostööd otsima. 3. a) Ületootmine kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta;
1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei. Eestis saab sotsialismi luua vaid siis, kui Lääne-Euroopas on see loodud. Ei vägivaldsusele, tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele Eesmärk elukalliduse tõusu piiramine, maksude alandamine, võitlus tööpuudusega jne. Eesti Rahvaerakond 10 11 Iseseisvad sotsialistid ehk Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) (sai I Riigikogus 11 kohta) oli Eesti Vabariigis tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti 1924. aastal. 1920. aastal valiti (EISTP) esimeheks Hans Kruus. EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus,
1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei. Eestis saab sotsialismi luua vaid siis, kui Lääne-Euroopas on see loodud. Ei vägivaldsusele, tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele Eesmärk elukalliduse tõusu piiramine, maksude alandamine, võitlus tööpuudusega jne. Eesti Rahvaerakond 10 11 Iseseisvad sotsialistid ehk Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) (sai I Riigikogus 11 kohta) oli Eesti Vabariigis tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti 1924. aastal. 1920. aastal valiti (EISTP) esimeheks Hans Kruus. EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus,
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim...
Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu, sest Prantsusmaal olid tugevad demokraatlikud traditsioonid. Rahvarinne loodi selleks, et võidelda fasismi ohuga, rahvarindesse kuulusid vasakpoolsed jõud. 1936 sai rahvarinne parlamendis enamuse. Rahvarinde valitsus viis läbi mitmeid reforme: vähendati töönädalate pikkust, seati sisse tasuline igaaastane puhkus. Rahvarinne lagunes 1938 aastal, sest rahvarindes olid sisevastuolud. Kommunistid nõustusid sotsiaalreformide jätkamist, sotsialistid olid selle vastu. Prantsusmaa püüdis kindlustada oma üleolekut Euroopas, selleks tuletas ta Saksmaale pidevalt meelde, et Saksamaa oli sõja kaotanud riik ja 1923. a viis Prantsusmaa oma väed Ruhri piirkonda. Prantsusmaa rajas oma julgeoleku riikide vahelistele lepetele, algas Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu lähenemine, mille tulemusena sõlmiti 1935.a vastastikkune abistamise leping. 1930. aastate teisel poolel tegi Prantsusmaa koostööd Suur Britanniaga.
· Majanduse kiire kasv, võõrtööjõu kasutamine Prantsusmaa · Parteid: kommunistid ja gaullistid · Alzeeria ja Prantsusmaa vastasseis, puhkes vabadusvõitlus prantsuse valitsuse vastu · De Gaulle korraldus koloniaalimpeerium likvideerida · Lahkus NATO-st, jätkas tuumaprogrammi · 1968. noorterahutused Pariisis Teised Euroopa riigid · Itaalia saab tööstusriigiks, kritlikud demokraadid eesotsas hiljem sotsialistid · Hispaania loobus koloniaalvaldustest, liikus liberaliseerimise suunas, eesotsas diktaator Franco · Põhjamaades: Norra, Island, Taani liitusid NATO-ga. Euroopa ühinemisliikumine · 1957. aastal · Loodi Euroopa Majandusühendus ehk ühisturg · Liikmed olid: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg · Tulemus: Kaotati omavahelised tollipiirid, kooskõlastati põllumajandus-ja väliskaubanduspoliitikat
eesõiguse piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abil talude päriseksostmist. Aulakoosolekul otsustati: tuli kukutatda senine vägivallavalitsus ning luua demokraatlik vabariik. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Sotsiaaldemokraatlikud vaated hakkasid Eestis levima Tartu Ülikooli vahendusel. Praktilise tegevuseni jõuti osaliselt tänu Peterburi võimumeeste poliitikale, kes saatsid Venemaa suurtest keskustest tabatud sotsialistid väikestesse provintsidesse. Tallinnase sattus suur hulk revolutsioonilisi töölisi ja Tartusse mässumeelseid üliõpilasi. 1905.a. revolutsiooni põhjused? Millega kulmineerusid 1905.a. sündmused Eestis ja mis oli tagajärjeks? Revolutsiooni põhjused: Verine Pühapäev Moskvas, Eestis puudusid kodanikuõigused, Baltisaksa mõisinikel oli ülemvõim, Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused, Venemaast
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiku...
nõrk. · Itaalias polnud ühtset sisturgu veel kujunenud. · Hariduselt, tööstuslikult ja majanduslikult oli Itaalia väga ebaühtlane. · Pettumus Pariisi rahukonverenstl: loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia kuningriik. · Kõrge tööpuudus. Sõjaveteranid ei leia rakendust. · Teravalt lõhenenud ühiskond. · Itaaliat haarab tugev streigiliikumine. Äärmusliikumiste esiletõus Suurim opositsiooni partei on sotsialistid, kes on sel perioodil väga radikaane. Neile vastanduvad rahvuslased e natsionalistid. Natsionalistide esimene aktsioon 1919. aastal D´Annunzio hõivab Fiume linna, kus luuakse fasistlik vabariik. 1919-1920 Kaks punast aastat Biennio rosso. Punastele vastukaaluks hakatakse looma võitusliite. Esimene neist on Fascio, looja Mussolini. Mundriks kujunevad mustad särgid. Mussolini esiletõus · 1921. a. nende võitlusliitude baasil luuakse fasistlik partei. Sümboliks saab fasi
Loodi ja võeti vastu 60 päeva luba. 1973 Watergate, Nixon astus tagasi, astus tagasi ka Nixoni asepresident, korruptsioonisüüdistuste tõttu, presidendiks sai senaator Gerald Ford, riigisekretäriks Henry Kissinger. 1976 USA ühiskonnas oli sügav moraalne kriis, presidendiks valiti "mees väljapoolt" James "Jimmy" Carter, demokraat. Samal ajal toimus poliitikas USA taandumine ja Moskva pealetung. '75 Indo-Hiina Vietnam hoos sotsialistid. Samal aastal sotsialistlikeks Mosambiik, Angola RahvaVabariigid. '75 ka Helsingi tippkohtumine, '79 Vietnam tungib Kambodasse ja '79 NL Afganistani. 1980 Carter kaotas valimistel, võimule vabariiklane Reagan, asepresidendiks Bush. Reagani muudatused: 1. Monetarism majanduspoliitikas 2. Inflatsiooni pidurdamine 3. Piiras sotsabi programme 1983 Alustas uut relvaprogrammidega, mille tõttu USA muutus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
