huvidele ning rahvuse puhastamise võõrastest ja kosmopoliitsetest mõjudest. Rahvus on siin määratletud ühe või mitme järgmise tunnuse alusel: Ühine keel, religioon, päritolu ja/või ajalooline mälu. Oma eesmärkide saavutamiseks peavad neofasistid oluliseks distsipliini ja karmikäelist juhtimist. Neofasismi tunnustena on loetletud ka: militarismi, majanduslikku korporatismi, vastuseisu vasakpoolsetele ideoloogiatele nagu kommunism ja sotsialism, kollektivismi, riigi ülistamist, toetust autokraatsele valitsemisvormile ja juhikultust. Kõik need jooned omistatakse reeglina juba klassikalisele ehk traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil
· Gerontokraatia - valitsemis liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast · Uus venestus laine NSV Liidus Välispoliitika · Praha kevad NSVL viis oma väed Tsehhoslovakkiasse, kuna kartis, et sealsed sündmused kanduvad üle, teistesse sotsialismi maadesse ning seega tugis NSVL koos oma liitlastega Prahasse 1968, surudes ülestõus maha. (ülestõusu eesmärk oli läbi viia reform, et sotsialism ei domineeriks enam nii palju) · Salt-1, Salt-2 · Afganistan 1979 NSVL viis oma väed sisse, et sealset olukorda stabiliseerida · Võidurelvastumine · Visiidid USA-sse, SLV-sse(Saksamaa Liitvabariik), Prantsusmaale Majandus · Defitsiit - puudujääk tootmises, altletikaubandus · Nn hankimine midagi pole saada, aga kõike on võimalik hankida · Toorainete eksport nafta, gaas · Suurprojektid Andropov · Valitses 1982-1984 Tsernenko
*Narkomaania. *Alkoholi liigne tarbimine. Parempoolne ja vasakpoolne mõtteviis Parempoolsed: *Väärtustavad indiviidi vabadust. *Riik sekkub vähe majandusse vabaturumajandus. *Pooldatakse madalaid makse. *Nt. Liberalism, konservatism, natsionaalsotsialism. Vasakpoolsed: *Keskseks väärtuseks on võrdsus ja võrdsed võimalused kõigile. *Tähtis kollektiivi heaolu. *Majanduses pooldatakse segamajandust. *Leiavad, et riik peaks sekkuma majandusse. *Nt. Sotsiaaldemokraadid, sotsialism, kommunism. Ideoloogiad LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEM. KOLMAS TEE *Ülim väärtus indiviidi *Tugineb traditsioonidele, *Keskseks väärtuseks *Heaoluriik peab muutuma vabadus. rahvuslusele ja kristlikule võrdsus võrdsed võimaluse paindlikumaks ja *Majanduses pooldavad moraalile. kõigile
Bütsants Lääne-Euroopa Bütsants Keisrivõim oli päritav Keisrivõim ei olnud päritav Kirikuvõim on kõrgem Ilmalikvõim on kõrgem Kohustuslik sõjaväeteenistus Palgaarmee Sõltuvad talupojad Vabad talupojad Talupojad maksid üksikisikutele Talupojad maksid riigile makse Riigisisene kaubandus Riikidevaheline kaubandus Katoliiklus Õigeusk Nõrga keskvõimuga riik (feodaalne killustatus, Kogu aeg tsentraliseeritud hiljem alles tsentraliseeritud) - türklased olid mõlemale vaenlased - Kiievi-Venemaa - rajasid viikingid - rassia - asustatud territo...
valimisringkonnas parlamenti (1982), aga tal ei õnnestunud neid valimisi võita, seda teatakse kui ainukest korda, kus Blair terve oma karjääri jooksul kaotas. 1983 loodi Sedgefieldi ringkond, see asus Blairi kodukoha Durhami lähedal ja Blair'il õnnestus tänu John Burtoni abiga viimasel hetkel kandideerida ja ta võitis need valimised ning asus 1983 esmakordselt parlamenti. Oma esimeses kõnes ütles ta, et on sotsialist selle pärast, et sotsialism seisab võrdsuse eest. Tema õhutusel lisati Leiboristliku Partei põhiseadusesse klausel, mis esmakordselt toonitas, et partei on demokraatlik-sotsialistlik partei. Ta toetas tuumarelvade vastast kampaaniat, leides, et kõigil on turvalisem elada täiesti tuumarelvavabas maailmas. 1994 sai Blair Leiboristliku Partei esimeheks. 1994 sai temast ka opositsiooni esimees. 2. mail 1997 sai Tony Blair'ist (pärast 1812 valitud Robert Jenkinsoni) noorim Suurbritannia peaminister (vanus 43)
osakaalu suurenemisest tingitud töötute armee kasv, tarbijate arvu vähenemine ning ületootmise tagajärjel tekkivad majanduskriisid. (VIIDE) ✣ Läbi klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi, külluse ühiskonda, marksistlikus sotsiaalteoorias ühiskonna kõrgeimale arengutasemele. Kommunism on tööinimeste kõrgtootlik ning humanistlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks sinna jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt igaühele tema töö järgi. (VIIDE) ✣ Lõplikult sõnastasid teaduslik klassiideoloogi K. Marxi ja F. Engelsi poolt. Kõige tähtsamad selle ideoloogia sätted kirjutas K. Marx 5.03.1852 kirjas Joseph Arnold Weydemeyer´ile : „see, mis ma tegin uut, seisnes järgneva tõestuses: ✣ 1) klasside olemasolu on seotud vaid teatud tootmise faaside olemasoluga,
Demokraatia 1920-1930 §3, 3A, 4 1. Demokraatia populaarsuse ja leviku põhjused pärast I maailmasõda. *tekkinud uued riigid valisid demokraatliku riigikorra *naiste poliitilised õigused suurenesid 2. Damokraatlikku ühiskonda tänapäeval iseloomustavad tunnused. *rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hä...
Kriisi mõju maailmale · Suurenes riigi sekkumine majandusse · Diktatuuride teke · Uute poliitiliste jõudude populaarsus Demokraatia laienemine ja kriis 1920. aastad Uued demokraatlikud riigid Valimisõiguste laienemine Uued partnerid 1930. aastad Mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus Diktatuurid Seotud majanduskriisiga Levinud ideoloogiad Demokraatlikud Liberalism Konservatism Sotsialism Sotsiaaldemokraatia Mittedemokraatlikud Kommunism Fasism natsionaalsotsialism
Parempoolsus – liberalismid ja konservatismid. Liberalismid : esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik kodaniku ellu palju ei sekku. Majanduses vaba konkurents, avatud turud, ei pooldata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi. Konservatismid: alalhoidlik ellusuhtumine. Möödukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus, traditsiooniline perekonnamudel. Vasakpoolsus - sotsialism. Riigivõim peab tagama kõigile võimaluse saada haridust ja arstiabi, leida töö. Pooldavad segamajandust. Suurema tulu saajad peavad maksma ka kõrgemaid makse. 16. Miks on äärmusideoloogia (natsism, kommunism) levitamine keelatud ja karistatav. Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele Üldise olemuse poolest on kõik neli vasakpoolsed, kuna toetavad jõulist riigi sekkumist kuni riigi täieliku kontrollini välja.
ii.1. Vietkongid- Lõuna-Vietnami kommunistlik partisian c.ii.2. Song My küla hävitamine USA poolt, jäädvustatud c.iii. Tulemus: c.iii.1. 1973 USA tõi oma väed välja, USA kaotas c.iii.2. 1975 Vietnamid ühinesid (kommunistlikuks) d. Praha kevad 1968 d.i. Põhjus: Tsehhoslovakkia kommunistide juhiks sai Dub d.ii. ek eesmärgia kehtestada inimnäoline sotsialism d.ii.1. St. Võimul on kompartei, kuid lubatakse majandus- ja kodanikuvabadusi d.iii. Tulemus: d.iii.1. August 1968 Tsehhoslovakkiasse viiakse NSVL väed d.iii.2. Dub d.iii.3. ek võeti võimult maha, visati parteist välja aga jääti ellu 3. KULTUURISAAVUTUSED 1960ndatel a. Aleksander S olzenitsõn Nobeli kirjanduspreemia, '' Üks päev Ivan
ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saamaInglismaalt, levima Prantsusmaale ja alles sealt Saksamaale. Marxi ajalooliste formatsioonide teooriad: · ürgkogukondlik eraomandit pole · orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma · feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini · kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt · kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Marx inimese ja ühiskonna olemusest Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud, millest tähtsamad on materialism, klassikonflikt ja kriitiline lähenemine. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast.
Alati, kui Käsper ja Käämer kokku juhtusid saama, tekkis nende vahel vaidlus. Üks süüdistas teist tema rikkuses ja hoolimatuses töörahvast, teine aga esimest tema reeturlikkuses ja enamlastele pugemises. Nõnda nad siis vaidlesid, kui Ahas kõrval seistes ei öelnud sõnagi. Päeval, mil kuulutati välja üldmobilisatsioon, oli näha kahtpidi mõistmist. Töörahvas koos Käämeriga ei näinud sellel mingit mõtet, sest tema ju tahtiski, et siin valitseksid sotsialism ühes punastega. Käsper aga oli mobilisatsiooni poolt, sest ta nägi selles ainust võimalust peatada punaste pealetung. Käsper oli üks Eesti Noorsoo Rahvusliku Liidu ninameestest ja seetõttu väga aktiivne sealsetes üritustes. Tihti toimusid tema liidu ja Vene Revolutsiooni Toetajate Ringi kõnekoosolekud, kus mõlemad pooled vaidlesid oma erinevate tõekspidamiste ja vaadete üle. Ahas ei suutnud otsustada kummale poolele võiks jääda tema
võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. e) Kaart 3. Sotsialismileeri kujunemine. Sotsialismileeri riigid. Sotsialismileeri riigid: Saksamaa DV Poola Tsehhoslovakkia Ungari Rumeenia Bulgaaria Jugoslaavia Albaania Sotsialismileeri kujunemine 1.Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2.Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3.1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta
areneda). Kõikidele inimestele on sünnipäraselt antud võrdsed õigused ja vabadused ning ühiskonda ei tohiks jaotada nt soo või rahvuse põhjal. Majanduses on vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turg ja riikliku regulatsiooni minimaalsus. Sotsiaalsed nõudmised: pole õiglane rikkaid ja edukaid karistada maksudega; inimene ise valib kuidas teenitud raha kulutab; riigilt saavad sotsiaalabi vaid väga vaesed, puuetega inimesed. Sotsialism ja sotsiaaldemokraatia-kujunes välja kapitalistliku ühiskonna probleemide tõttu. Keskne väärtus on võrdsus, see tähendab, et inimestele ei tule mitte ainult tagada võrdsed võimalused, vaid ka võrdsed tulemused. Inimesi mõjutab kõige enam nende ümbrus ehk sotsiaalne keskkond- muutes keskkonda on võimalik muuta ka inimeste elu. Tähtsaks on inimeste omavaheline koostöö, nii muutuvad nad üksteise suhtes positiivsemaks ning on nõus oma huvidest teise heaks loobuma.
pöördeid; et ühiskonnas toimuvad muutused saavad tuleneda vaid ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas; et ühiskond on rangelt hierarhiline ning vabadus ja võrdsus on puhas jama, sest Jumal seadis inimestele teistsuguse korra. Konservatiivid taunisid konstitutsiooni ja põlastasid rahvuslikku liikumist. 7. 19. sajandi teisel poolel liitus monarhi, aadli ja kirikuga veel jõukas keskklass ning nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Rahvuslik liikumine 1. Lõpeta skeem. Rahvuslus ehk natsionalism. Millal tekkis? Tähtsamad seisukohad järgmistes Rahvuslus tekkis 19. sajandil. valdkondades Rahvas ja riik: oma rahva liikmetega hakati
Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. Tallinna vaade Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andsid tooni rahvuslus ja sotsialism. Rahvusliku liikumise sees eristus 20. sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib. Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (18611917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks -- konstitutsiooniliseks monarhiaks -- ning kodanikuõiguste ja -vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul
suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit. Liikumine vastandas end töölisorganisatsioonidele, kapitalistidele, suurärimeestele ning vaenlasena nähti isegi kirikut. Poolehoid oli seega väga väike ning 1919. aasta valimistel ei saanud fasistid parlamendis ainsatki kohta. 1921. aastal asutas Mussolini poliitilise partei Partito Nazionale Fascista. Seekord olid vaenlasteks sotsialism ja ähvardav punarevolutsioon. Strateegia kandis vilja ning 1921. aastal võitis fasistlik partei parlamendis kolmkümmend viis kohta. 8 1922. aasta oktoobris nõudis Mussolini, et talle antaks valitsuses vähemalt viis ministrikohta. Nõudmise mittetäitmisel ähvardati fasistide sissemarsiga Rooma, et jõuga võim üle võtta. 29. oktoobril sai Mussolini kuningalt ettepaneku moodustada oma valitsus. Pärast eelpool nimetatud sündmusi algas Itaalias fasistliku
sai võimalikuks liikumine ühest klassist teise.), töölisliikumise teke (töölised võitlesid oma õiguste eest organiseeriti ametiühinguid. Ametiühingud organiseerisid kindlustuskassa vanaduse, puhkuse jne jaoks. Tööline maksis sellesse summa ja siis kui vaja sai sealt tagasi teenida. Esimesed tekkisid 18. sajandi lõpus Inglismaal ja Prantsusmaal, algselt illegaalsed.), erinevate poliitiliste õpetuste teke (liberalism, konservatism, sotsialism.), imperialismi teke (suurriikide konkurents mõjuvõimu ja territooriumide pärast. Territooriumide all on mõeldud kolooniaid, sest kolooniad oli koht kuhu oma toodet müüa ja kust saada toorainet. Suurriikide vahel jagati maailm ära mõjusfäärideks. Inglismaa oma oli suurim, järgnes Prantsusmaa.) 15 16 27.03.08 Impeeriumide rajamine ja kolooniad
majandussubjektide kogu välismajanduslikku tegevust. Aktiva (andja rollis) Passiva (saaja rollis) Kaupade eksport kaupade import Kapitali import kapitali eksport Saadud laenud antavad laenud Teised majandussüsteemid XVI peatükk · Millised on maailma kahe suurima kapitalistliku majandussüsteemi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikida, sarnasused ja erinevused? · Mille poolest erineb sotsialism kapitalismist? · Kuidas on arenenud sotsialism? · Millised on kaasaegse sotsialistliku majandussüsteemi peamised jooned? · Missugused on arengumaade probleemid? · Kuidas arengumaad oma probleeme lahendavad? · Missugust rolli esindavad arengumaade abistamises kõrgelt arenenud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid? Kapitalism Kapitalismi kasutatakse sageli kui turumajanduse sünonüümi. Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad
kampaaniad (maisikasvatus, ruutpesiti külvamine jne.) 1953-55, kui Ministrite Nõukogu esimees oli Malenkov, pöörati tähelepanu ka kergetööstusele ja tarbekaupade tootmisele. Hrustsovi ajal oli põhirõhk majanduses rasketööstusel. Majandus arenes siiski üsna kiiresti, st. majanduse arengutempo oli kiire. Püsis lootus, et 1980. aastaks jõutakse kommunismi. 1959 NLKP 21. kongress määratles, et NSV Liidus on sotsialism lõplikult võitnud. 1962 algas majanduses langus, eriti põllumajanduses. Hinnad tõusid, kaasnesid rahutused. 1963 ostis NSV Liit esimest korda vilja välismaalt. 1960. aastate teisel poolel majandus elavnes. Selle põhjuseks oli 1965. aasta majandusreform. (idee autor oli Ministrite Nõukogu esimees Kossõgin) Reform seisnes suurema iseseisvuse andmises ettevõtetele. Reform jäi siiski poolikuks, Breznev oli selle vastu, reform sumbus käsumajandusse.
NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O. Strandmann) Partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Lisaks oli veel hulk pisiparteisid. Eesti enamlaste partei EKP (=Eestimaa Kommunistlik Partei) tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tavaliselt valitses korraga (=moodustasid valitsuse) 4-5 erakonda, seega moodustasid nad koalitsioonivalitsused ehk mitmeparteilised valitsused. Parteide omavahelistest
Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta
tollane eluvaade inimene on oma loomult hea, aga ühiskond muudab ta halvaks. Rikkus rikub rikkaid ja vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakujutlusega. Teos võetakse hästi vastu (positiivne kriitika), D. pääseb kirjandusringkonda. Aja jooksul siiski kaugeneb senistest toetajatest-pooldajatest. Üheltpoolt põhjuseks kinnine loomus, teisalt erinevad vaated, kuidas ühiskonda muuta. Kui kirjanike ringkonnas levisid pigem sotsialism, ateism, materjalism, siis Dostojevskile kui veendunud kristlasele need vaated ei sobinud. Ta ühines teisiti mõtlejatega, kelle ringkonda kutsuti Petrosevskiöasteks: rohkem vabadust, õigusi inimestele, kaotada pärisorjus, levisid ka revolutsioonimõtted. 1849. a. aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse (mahalaskmine). Detsembrikuus viidi nad hukkamisele, keset hukkamist tõi käskjalg armuandispalve, enne kui nad jõuti maha lasta
tegelikkuses Lääne vastu) × Finlandiseerumine Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NLga. × Praha kevad (1968) A. Dubcek alustas reforme ,,inimnäolisema sotsialismi" kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid). NL ja VLO tungisid selle peale Tsehhoslovakkiasse ja lämmatasid reformiliikumise. × Inimnäoline sotsialism A. Dubcek alustas reforme kehtestamaks kultuuri, ajakirjandus ja isikuvabadusi. × Ühiskonna liberaliseerimine Hrustsovi sula × Raudne eesriie Kommunistlikku Ida Läänest eraldav piir. NL kaitses nii oma territooriumi võõraste eest. Takistatud oli igasugune läbikäimine teisel pool piiri elavate inimestega. × Doominoteooria Ühe HindoHiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise NL
19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid - see oli liikumine, kes kaitses tööliskonna huve /tekkisid sakasamaal, Prantsusmaal, Põhja-Euroopas / Nenede arvates pidi riik toetama abivajajaid . Selleks tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed. 4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine .
SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas to...
Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Konservatismi pehmema haru kristliku demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Vasakpoolsus Üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb ühiskonna arengu tingimusena üldise võrdsuse saavutamist loodud rikkuste õiglase jagamise kaudu. Sotsialismi erinevatest vooludest (nt. marksism, kommunism) on tänapäeval levinuim sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatide peamine hüüdlause on „Võrdsed võimalused kõigile“. Riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd
PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 1990. 1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub...
8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, jakobiinid, valgustus, merkantilism, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, urbaniseerumine, sotsialism. 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K. Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1. reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine. 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6
vahetust reguleerib turg. 12. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi õpetuse põhiideed (vt tööjuhend)? Konservatism: vaenulikkus uuenduste suhtes, konservatiivne maailmavaade, konservatiivsus, alalhoidlus Liberalism: majanduse, poliitika ja ideoloogia suund, mis rõhutab isikuvabadust ja vaba võistlust ühiskonnas. Vabameelsus, sallivus. Valimisõigus ja vabakaubandus. Sotsialism: vaadete süsteem, mis propageerib poliitika ja majanduse vallas ranget riiklikku regulatsiooni eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada; neil vaadetel rajanev ühiskonnakord.
PILET 1 1. I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli) Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas ...
ära see enamus, kes saab tasuks väga väikese osa rikkusest endast. Kapitalistlik ühiskond soosib seega rikkuse kogunemist väikese grupi priviligeeritud inimeste kätte, tekitades sellega klassivaenu ja konflikte. Läbi ajaloo on ühiskond arenenud järjest keerulisemaks, see areng on sisse programmeeritud ja seega peale kapitalismi peab vältimatult tulema uus ühiskonna- korraldus, millena Marx näeb sotsialismi ja selle järel omakorda kommunismi. Sotsialism ja kommunism peaksid likvideerima kapitalismi ja eraomandi kui konfliktide tekke põhjuse. Kapitalismi kadumise peab kaasa tooma töölisklassi (proletariaat) poolt teostatud revolutsioon, mis toimub üle maailma ja mille tulemusena kaob eraomand kui kapitalismi allikas. See loob uue võimaluse progressiks ja inimkonna edasiseks arenguks, mis kapitalismi tingimustes ei saaks aset leida. Lõpuks peaks ühiskond jõudma inimesele
Ajaloo kokkuvõte 20.sajandi alguses nõrgenes venemaa surve eestile ja tekkisid mitmed seltsid. Kui rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism. Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja.Sotsiaaldemokraatiat aitas eestis levitada sotsialistid , kes tegutsesid illegaalselt ja pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust
Valitsus toetas usulisi heategevusühinguid, mis tegelesid hariduse andmise või haigete abistamisega. Kirik 19. Ja 20. Sajandil Pärast 1815. Aasta Viini kongressi üritas kristlik kirik oma vanu struktuure muutunud olukordades uuesti üles ehitada. Nende ees seisid 19. Sajandil tõsised väljakutsed: revolutsioonilised saavutused tehnika ja loodusteaduste vallas, ilmalik progressiusk, demokraatiataotlused, liberalism ja hiljem sotsialism. Kirik oli algul nõutu või ei tunnistanud muutusi ja mõistis need hukka. Protestandi kirikutes diskuteeriti 19.sajandil konservatiivse ja liberaalse kristluse üle. Liberaalne teoloogia otsis kokkupuutepunkte teadusliku ratsionalismiga ja avas end pärast 1848. Aastat osalt liberalismile. Selle liikumise vaimne juht oli protestantliku teoloogia silmapaistev uuendaja Friederich Schleiermacher (1768-1834). Väliselt oli konservatiivne protestantism eriti Preisimaal ja alates 1871
mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said aga juhtivad paremerakonnad. Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid. Sotsialistlikke ning sotsiaaldemokraatide erakondi nimetati pahempoolseteks. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei oleks suurt varalist ebavõrdsust. Seda lootsid nad saavutada ümberkorralduste ehk reformidega. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu.1920 -30 aastail asusid nad Skandinaavia maades valitsuse eesotsa. Mitte demokraatlikud liikumised Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada
Peamiselt portreekunst (madame Tournon'i portree), teinud aktimaale (Suur Odalisk). Prudkon- romantilisem, õrnem, klassits ebatüüpiliselt hele-tumedus töödes, (Õiglus ja Jumalik Kättemaks Kuritegu jälitamas, Psyche röövimine. Saksamaa- klassits eriti polnud, tunutmad Koch, Carstens, von Kügelgen. ROMANTISM- 19 saj 30/40ndad, lõi võimsalt läbi kirjanduses, muusikas, kunstis. Napoleonis mõjutatud, erinevate ismide tekke aeg (romantism, natsionalism, sotsialism, konservatism etc.). Meelisteemad ajalugu (ekstr situats.), õnnetu armastus, tunded, kuuvalgus. Oluline koloriit, kadus lineaarsus. Sünnimaaks Prantsusmaa- Gericault- Esimene rom töö "Meduusa parv". Teinud loodus ja meremaali, vahepeal viibis Ingl, kus tegi kuulsa töö hobuste võiduajamine Epsonis. Delacroix- tema puhul rakenduvad kõik romantismi printsiibid. Maalinud väga erinevatel teemadel. Murrangulisex tööx Chiose veresaun. Hakkas esimesena teaduslikult uurima
kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Uusaja kaubandussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Kaubanduse areng soodustas ka kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut. 1760.-1780. Aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik revolutsioon. 19.sajandil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine ja sellega seotud elulaad. Kapitalistlike majandusteooriate alternatiividena kujunes välja sotsialism oma paljude erinevate suundadega. Vaimumaailmas tekkis endise kõrvale uus ilmaliks ideoloogia valgustuse näol, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad , kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Suurimaks ühiskondlikuks ja kultuurialaseks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, mis algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks ja jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol , kulmineerudes võitlusega rahvusriigi eest.
· Väärtustatakse traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali 2. Sotsiaalliberalism · Riigi sekkumine majandusse on suurem · Sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile 1 3. Kristlikud demokraadid · Konservatiivide mõõdukas haru · Pooldavad mõõdukat heaoluriiki ja korralikku sotsiaalpoliitikat Vasakpoolsus e. sotsialism · Eesmärgiks sotsiaalne võrdsus · Levinuim vool sotsiaaldemokraatia · Kõigile võrdsed võimalused · Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e. panustamine avalikku sektorisse · Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused · Segamajandus · Palju riigiettevõtteid Äärmusideoloogiad · Kindlate põhimõtete pealesurumine kõigile ühiskonnaliikmetele
Suessi kriis kevad (2, 3, 5) (1, 4) 12.2 Mis kriisi järel sõnastati Breznevi doktriin ja hakati seda ellu viima? Praha kevade 12.3 Selgitage mõistet "Breznevi doktriin". Breznevi doktriin- Nõukogude Liidu välispoliitika seisukoht aastast 1968 (Praha kevade mahasurumine) . Breznevi doktriini järgi oli Nõukogude Liidul õigus sekkuda, kui sotsialism on mõnel maal ohustatud 13. Töö kaardiga. 13.1 Pealkirjastage ajalooperiood, mida kaart kujutab Külm sõda 13.2. Millised märksõnad iseloomustavad kaardil kujutatud ajalooperioodi 3-Trumani doktriin 6-Marshalli plaan 13.3.Nimetage numbriga tähistatud riik 1.Jugoslaavia 2. Nõukogude Liit 3.Saksa LV 4. Saksa DV 5. Tsehhoslovakkia 6. Rumeenia 14. Töö kaardiga Kriisi nimetus Aeg Berliini ülestõus 1953
Merkantilism Ideoloogia: - Konfliktsus nii majanduses kui poliitikas - Industrialiseerimine Eeldused: - Riigid on tegutsejad - Riigid on jõu maksimeerijad - Ratsionaalsus Rikkus ja jõud: - Vajalikud üksteise saavutamiseks - Pikaajaline harmoonia - Lühiajaliselt jõud tähtsam Ühendab poliitika ja majanduse - Eksport vs import - Siseturu kaitse, tekkiv tööstus - Mittetariifsed piirangud Marksism Ideoloogia sotsialism Eeldused: - Klassid on paremad tegutsejad - Klassid maksimeerivad oma kasu - Toimub ekspluateerimine Väärtus Konflikt Revolutsioon III loeng Tagasi neoklassikasse - Turg vs riik - Individualism ratsionaalsus - Meetod formalism ja staatika (tasakaal) - Puudub aeg ja ruum o Institutsioonid o Tehnoloogia Uued teooriad - Uus kasvuteooria - Uus majandusgeograafia
TOMASO CAMPANELLA (1568-1639) Põhiteos on "Päikeselinn" (1623) Campanella järgi ei ole võrdses ühiskonnas perekonda ega eraomandit. Mudel "Päikeselinn" meenutab kirikuriiki, mille eesotsas seisab paavst. Ideaalmudelis on tähtsal kohal töökasvatus. Tööd peavad tegema nii terved kui haiged, seda vastavalt oma võimetele. Thomas More ja Tomaso Campanella panid aluse UTOPISTLIKULE SOTSIALISMILE, mis muutus veel elulähedasemaks ning millest kasvas välja kaasaaegne sotsialism. 17. sajandi keskpaigaks oli Lääne- Euroopas (Inglismaal) tootmine jõudnud tasemele, kus ühiskondlikud suhted hakkasid tootmisprotsessi pidurdama ja takistama. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumisse (silmas peetakse eelkõige Inglismaad, ka Belgiat ja Hollandit). Mujal maailmas toimus areng väikeste eripäradega ja veidi hiljem. Vanad tootmissuhted hakkasid pidurdama arenevat tööstust.
· Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides. · Gorbatsov alustas muutuseid ka välispoliitilistes valdkonnas: tihendati kontakte lääne suurriikide juhtidega alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks loobuti 1987.a. Brenevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sots.riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialism on hädaohus); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 3. Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul: (Vt. ka õpik lk.142-143) · Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel: rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas- vanameelsed ja rahva silmis ennast kompromiteerinud juhid
(baasid). Tegid merepiiri, seda ei tohitud ületada. NKL saadab laevad Kuubale relvadega, pidi olema sõjavalmidus. Lõpuks Hrustsov tunnistab seda piiri. USA ja NKL leppisid kokku, kui NKL koristab oma baasid siis jääb Castro võimule ja Türgis, Kreekas vähendatakse ÜRO vägesid. Mõlemad pooled nõustusid. · Tagajärjed: Reaalne sõjapuhkemise oht. Peeti vajalikuks võidurelvastumist. Kuubale: Castro jäi võimule ja sotsialism jätkus. Mahajäämus suureneb veelgi. 70ndatel hakati toitu andma talongide alusel. Traagiline aeg, põgeneti USAsse. USAle: Pidid leppima Kuuba kommunismiga. Kennedy mõrvati pärast seda kriisi. NKLile: Võitis, kuna Kuuba jäi kommunistlikuks riigiks. Pidi veel rohkem toetama oma vaeseid liitlasi. · Külma sõja kajastus: ideoloogiline vastasseis. Esimene konflikt, kus osalesid esikriigid otseselt. Berliini kriis · 1949 a.
Makjavellism:sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. · Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik". Puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitsejat valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. · More ,,Utoopia". Eraomand puudub, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö, vabariik, mis eksisteeri patriarhaalsel perekonnal. Utoopiline sotsialism. Reformatsioon Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Sageli oli sihiks algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, kiriku/kloostrite maadevalduste ja kirikumaksude kaotamine ja paavstivõimu vähendamine. TSEHHI: 13. saj lõpul oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik, 15. sajandit iseloomustasid arenenud feodaalsuhted. Talupoegadelt püüti palju väljapressida (feodaalkoormused + kirikuküm- nised)
Praha 1968 Rahulolematus Tsehhoslovakkia · NSV surus kevad jaanuar valitseva korraga. vs NSV reformikavad august Partei uus juht jõuga maha. Dubcek kuulutas välja · Breznevi uue kursi- inimnäoline doktriin- NSVl on sotsialism õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi vahendeid valimata.
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM JA ÜHISED JOONED + NÄITED 1950 aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki (NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja.Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia). Kõik allusid Moskvale va Jugoslaavia. Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitama oma sotsialism. Seoses sellega sattus konglikti NSV Liiduga. - Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi pareisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. - Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. - Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus.
Uudismaadega saadakse 3 aastat max head saaki, seejärel pühib tuul kõik minema. 1964 hakkab NSVL järjekindlalt importima teravilja, et leiba saada. Teravilja import kestab kuni NSVL-i lagunemiseni. 1959 külastab Hrustsov USAd ja näeb seal maisi ning hakkab siis seda omal maal pärast kasvatama (maisi sundkasvatus). Hrustsov arendas edasi ka teooriat pidas iseennast heaks teoreetikuks, kes arendab edasi marksismi ja leninismi. 1961 pärast revolutsiooni Kuubal ta teatas, et sotsialism on üles ehitatud Nõukogude Liidus, et on alanud kapitalismikriisi kolmas üldetapp, et kommunism on jõudnud Ameerika lähedale Kuubale. Ta väitis, et nüüd algab sotsialism, kus kaovad igasugused erinevused inimeste elamistingimuste ja töö vahel, linnade ja maakohtade vahel. Hakatakse kolhoose rajama. Hrustsovi ajal hakkasid inimesed laagritest tagasi tulema. 94 000 oli umb Eestis represseerituid. 1954-1960 vabaneb umb 27 835 eestlast vangilaagritest.
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvag...
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem k...
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
