partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu. Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale. Marksismi teooria kohaselt jaguneb ühiskond vastandlikesse klassidesse. On 5 ühiskondlik-majanduslikku formatsiooni: 1) ürgkogukondlik kord, mil puudus veel klassidesse jagunemine 2) orjandus (orjapidajad ja orjad) 3) feodalism (feodaalid ja talupojad) 4) kapitalism (kapitalistid ja proletariaat) 5) sotsialism, mille kõrgeim staadium on kommunism e. klassideta ühiskond. Selle teooria kohaselt areneb ühiskond paratamatult kommunismi suunas. Marxi teooria ei kirjeldanud ühiskonna kõiki kihte, pearõhk oli pandud kapitalistliku ühiskonna analüüsile. Eriti kõrgelt hindas Marx töölisklassi, põlglikult suhtus ta nn. väikekodanlikesse kihtidesse (käsitöölised, väikepoodnikud, haritlased). Suurele Prantsuse revolutsioonile ja Prantsuse keisririigile järgnenud ühiskondlik-poliitilises
aastal, 15 aastat pärast Prantsuse Teise Impeeriumi lõppu. Prantsuse keeles tähendab sõna ,,germinal" nii ,,eoselist", kuid tähistab ka revolutsioonikalendris kevadkuud. Seega viitab rahvusvaheline pealkiri palju rohkemale kui eestikeelne. Teosesse on kätketud palju revolutsioonieelseid ideid, mis seostuvad sotsialismiga, sest tolleaegne klassiline ebavõrdsus oli üüratu. Lihtinimesed vaevlesid elu hammasrataste vahel ilma ühegi lootuskiireta ning sotsialism tundus ainuõige lahendus kõigile probleemidele. Romaanis ,,Söekaevurid" kirjanik mitte ainult ei kirjelda 19. sajandi õnnetut elu, vaid arutleb ka läbi teose sündmustiku sotsialismi ning korra kehtestamise üle. Lisaks üksikisiku ning ka ühiskonna analüüsile, leidub raamatus hulgaliselt põhjalikke kirjeldusi. Zola suudab lugejani tuua ka kõige võikaimaid stseene vägivallast kuid ka näljast. Sisukokkuvõte
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. ...
ametiühingutest tunduvalt vastuvõtlikumad sotsialistlikele ideedele. Nad leidsid, et oma õiguste eest tuleb võidelda nii, nagu Euroopa mandril. Töölisringkondades leidis järjest rohkem toetust mõte töölise huve kaitsva partei loomisest. 1893. aastal loodigi Tööerakond.Tööerakondlased e.leiboristid muutusid lühikese ajaga arvestatavaks poliitiliseks jõuks nii parlamendis kui ka ühiskondlikus elus tervikuna. 4. Mis põhjustel ei leidnud Inglismaal enam vastukaja võitlev sotsialism? Sest ametiühingud muutusid Inglismaal tugevaks poliitiliseks jõuks ning tööliste esindajad pääsesid parlamenti ja said nüüd kaasa rääkida jubs seadusandlikul tasandil oma olukorra parandamise eest. 5. Mistõttu hakati Inglismaal kujunenud välispoliitikat nimetama hiilgavaks isolatsioonikaks? Mida see tähendab? Inglismaa ei olnud huvitatud püsivatest liitudest teiste riikidega, vaid tahtis hoida oma käed vabad- olla isoleeritud ehk eraldatud
kodusõda , hiljem USA. Saksamaa 1933-1945 A.Hitler natsionaalsotsialistlik töölispartei Kolmas Reich 1945-1949 Saksamaa jaotatud okupatsiooni tsoonideks . Saksamaa kapituleerus 8.mai 19 1948-1949 Berliini blokaad Nõukogude liit piiras sisse Lääne-Berliini ja lääne riigid tõid abi nn ,,Õhusilla" abil , Berliini blokaadi lõpptulemuseks oli Saksamaa jagumine kaheks riigiks Saksamaa Liitvabariik e. Lääne-Saksamaa pealinn Bonn ja Saksa DV pealinnaga Berliin , NSVL kontroll kommunism , sotsialism , taasühines 3.okt 1990 Berliini müür 1961.august . Takistada idast läände põgenemist , lammutati 1989 okt. rahva poolt Lääne-Saksamaa Riigikantsleriks sai Konrad Adenauer viis ellu sotsiaalse turumajanduse poliitikat , mille tulemusena toimus kiire areng . Sotsiaal turumajandus- riik ei reguleeri majandust , kindlad reeglid , ettevõtete vaba konkurents , stabiilne raha , avatud turg , erasektor. Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted
Pol , kes varem olid liberalistid kujutavad ennast ümber sotsialistideks. Sotsialismi kesksed mõisted: · Tagasipöördumine religiooni juurde. Konservatism toetub sellele kirikuformaadile , mis on parajasti võimul (anglikaani , luteri vms riigikirik). Sotsialismis on pigem lahk usuliste või nende juures , kes väidavad, et nad pöörduvad kristuse alglätete juurde. Puuduvad institutsionaalsed struktuurid, leiavad ühtemoodi uskujate kogukonna. Sotsialism rõhub algkristlikule usumudelile. Võrdsete vendade-õdede kogukond, kes on ühte usku ja töötavad ühiseks hüvanguks. · Kogukond/koostöö · Võrdsus. Toetub väitele , et algkristlkutes kogukondades olid kõik võrdsed.On ürit seletada vajaduste mõiste kaudu, mille kohaelt inim vajadused peaksid olema enam vähem inimesele elamiseks vajalikud miinimum asjad, ei tohi hiilata lisarikkuse või omandiga.
· Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides. · Gorbatsov alustas muutuseid ka välispoliitilistes valdkonnas: tihendati kontakte lääne suurriikide juhtidega alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks loobuti 1987.a. Brenevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sots.riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialism on hädaohus); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 3. Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul: (Vt. ka õpik lk.142-143) · Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel: rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas- vanameelsed ja rahva silmis ennast kompromiteerinud juhid vahetati uuendusmeelsemate
Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad maksud ja kasutama seda raha kõigile võrdsete tingimuste loomiseks, lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehkühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. · peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, · Kommunistid nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata,
teise rinde avamine euroopas. jalta 1945 veebruar(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) koostati saksamaa lõplik purustamine. Potsdam-1945 juuli-august (NSV-stalin, USA- roosevelt/truman, UK-churchill, attley) otsustati saksamaa ja üle üldine sõjajärgne maailma korraldus. nürnbergi rahvusvahelise protsessi koostamise arutamine. iseloomusta ja võrdle saksamaa ja NSV liidu käitumist okupeeritud aladel-sarnasused ja erinevused. NSV okupatsiooni erinevused: sotsialism pikemaajalisem, toetati vähesel määral, riigistati ettevõtted. Sarnasused: massirepressioonid; NSVL-küüditamine, Saksamaa- koonduslaagrid; ei tunnistatud eesti iseseisvust; tsensuur; kehtestati omavõim. Saksamaa erinevused: kapitalism, lühiajalisem, toetati esialgul rohkelt rahva poolt. millistes väeüksustes tuli eesti meestel sõdida? kuidas see nii juhtus? punaarmeesse, saksaarmeesse, sest toimusid sund moblilisatsioonid. miks ebaõnnestus 1944.a
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus ...
Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa
Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumise...
20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja ka Ühendriikide Vabariiklik partei. Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk Sotsiaaldemokraatidele. Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid sotsiaaldemokraadid saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete erakondade toetajaskonda. 1920. Aastatel tulid nad võimule mitmes Põhja-Euroopa riigis. Ameerika ühendriigid Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. Tundus nagu Ameerika jaoks poleks ükski ettevõtmine võimatu
VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad Moskval tekkis konflikt Jugoslaavia liidriga, kuna too käitus isepäiselt võttis vastu abi Marshalli plaani raames ja ka Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika suurendas veelgi konflikti Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki Teistes idabloki riietes samuti ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism Neid riike aga, kes jäid NSVLle kuulekaks, hakkas Moskva 1960 aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks Sinna kuulus kokku 10 riiki Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust 1960- 1970 aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati
- loodi vabam, demokraatlikum õhkkond - algas elamuprobleemi lahendamine suures plaanis (paneelelamute ehitamise algus) - ,,hrustsovkad". Miljonid inimesed said barakkidest, keldritest välja. - asutati rahvamajandusnõukogud anti suurem iseseisvus kohtadele majandusküsimustes - püüd lahendada teraviljaküsimus : 1954 - hakati rajama uudismaid, kasvatama käsukorras maisi, kartulit ruutpesiti. 1959 fikseeriti, et sotsialism NSVLiidus on võitnud, eesmärk on lähemal ajal jõuda täielikult kommunismi, kus kehtivad põhimõtted: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi; töö on muutunud inimese esmaseks eluvajaduseks. HRUSTSOV kui isiksus: - labane, kultuuritu -ebaintelligentne -armastas tegutseda kampaanialikult - otsustas umbropsu, nõu pidamata Poliitbüroos - ettekande ajal ei kasutanud valmis teksti, improviseeris
vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II
vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse
Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada. Imperialism viimane kapitalismi arengufaas; selle käigus muutub riigisisene ekspluateerimine riikidevaheliseks, st. lääne kapitalistid ei ekspluateeri enam niivõrd mitte oma riigi töölisi kui arengumaade töölisklassi. Eristas sotsialismi ja kommunismi. Sotsialism ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel. Kommunism 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste alusel. Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel.
Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas NL sekkuda Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987). Taastati ortodoksne kommunism. Pärast Tsehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi doktriiniks NL võib sekkuda iga sotsialismileeri riigi siseasjadesse juhul, kui sotsialism on hädaohus. 16. Mis on mitteühinemisliikumine? Enamus tekkivatest Aasia riikidest ei olnud huvitatud end blokkidega sidumisest. India-Egiptuse- Jugoslaavia eestvedamisel alustati liikumist uute riikide neutraalsuse säilitamiseks. 1955. toimus Bandungi konverents, kus sündis mõiste Kolmas maailm. Osales 23 Aasia ja 6 Aafrika riiki. Asutati organisatsioonid SEATO ja CENTO. Mittühinemisliikumine on oma olemuselt lääneriikidevastane, kriitikaobjektid USA ja Iisrael. 17
Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Liberalism tähtsustas vabadust ja
kodumaal Inglismaal. Inglise vabadus on loodud gentelmanide poolt gentelmanidele. Seepärast on ta ka diktatuuri ja riigi totaalsuse vastu immuunne. 6. Vabaduse kriis Lühike vabaduse ajastu 19 sajandi teisel poolel ja 20 sajandi algul oli inimsoo ajaloos kuldne ajastu. Prantsuse Revolutsioon oli võimuvõitlus kahe klassi vahel. Peale seda jagunesid linnad kaheks sotsiaalseks klassiks: varandusega kodanluseks ja varanduseta proletaariaks. Kodanluse vastu tekkis uus vabaduseliikumine sotsialism. Demokraatlikud riigid on tugevamad ja rikkamad kui totaalsed riigid 7. Totaalne riik 20. sajandi totaalne riik on kodanluse ja proletariaadi vahelise kodusõja laps. Iga mõte ja tahe juba varajasest lapseeast peab olema sihitud sõjale ja sõjaohus isamaa kaitsele. Ainult nii suudetakse indiviidi sundida oma isiklikku vabadust ohverdama rahvuse altarile. Kuna totaalne riik on sõduririik, nõuab ta võimude ühendamist. See tähendab riigivormi, kus võim
Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edis...
Mis on demokraatia ja mis on sellele iseloomulikud jooned? Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1. Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. 2. Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Mis on tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920-30? USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism ...
demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30
algatusgrupi töö. Esimees Aleksei Lotman 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerivad roheliste nimekirja esikümnes Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Urmas Hallika, Triin Veber ja Heiki Valner. Kokku on üldnimekirjas 92 meest ja 33 naist, nende seas ka Kaarel Tarand, Jaan Sööt, Üllar Luup ja Allan Jaakus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ideoloogia: demokraatlik sotsialism, kommunism Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) ideoloogia: kristlik-demokraatlik, euroskeptitsism Vabariiklik Partei EESTI SAADIKUD EUROOPA PARLAMENDIS Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed aastatel 2009-2014: Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, Kristiina Ojuland TUNNE KELAM: Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsioon, juhatuse liige Liige: - Väliskomisjon - Julgeoleku ja kaitse allkomisjon
rikkumisega.Hinnanguid Gorbatsovi võimuloleku kohta: loodetud majandusliku tõusu asemel süvenes kriis ja langes elanike elatustase, keskendumine glasnostile viis tasakaalust välja ühiskonnaelu teiste valdkondade ümberkorraldamise, laveerimine reformimeelsete ja vanameelsete vahel tekitas umbusalduse oma riigi inimeste hulgas,Nõukogude ühtset rahvast ei suudetud reaalselt tekitada, pigem teravnesid rahvustevahelised suhted, rõhutades vajadust säilitada sotsialism ja NSVL terviklikkus lükkas ta endast eemale kõige uuendusmeelsemad poliitikud.NSVL lagunemise sündmused:märts 1991-korraldati referendum. 3/4 hääletanutest pooldas NSVL säilimist. Est,Läti,Leedu,Armeenia,Gruusia ja Moldova ei võtnud osa hääletusest.19aug 1991-püüdis Moskva võimule pääseda Riiklik Erakorralise Seisu Komitee(augustiputs) B.Jeltsin ja tema poolt juhitud demokraatlikud jõud sutusid riigipöörde katse maha
Miks? Seepärast, et parlament koosnebki sama sotsiaalse vähemuse esindajatest! Samas, kui me räägime massi või enamuse tahte ja huvide eest seismisest ühiskonnas, siis keegi teine peale selle enamuse (rahva) enda ei suuda seda paremini või asjatundlikumalt teha. Kui aga enamus nüüd tahab oma heaolu parandada või hakkab rääkima heaolu riigi arendamisest, mis enamusele ka vastavaid teenuseid pakuks, siis on see rumal, väär ja enneaegne ning lisaks veel ka sotsialism, rikkuse ümberjagamine ja puhas kadedus rikaste suhtes. Paneb vaid imestama, milline leidlik demagoogiline tarkus! Tuleb välja, et demokraatia ja rahvas kui kõrgema võimu kandja huvid on eliitikutel meeles vaid seni, kuni nad valituks saavad, kui aga valimised möödas ja võim käes, siis on demokraatia ja rahva huvid vaid rumalus ja kadedus. Kui isegi haritud ja rikas vähemus ei suuda ega taha mõista vaesemat enamust, siis pole ka midagi
Kõige olulisem demograafiline tagajärg oli võõrtööjõu sissevool(u 170000 venelast).Sisse toodud tööjõud oli madala kvalifikatsiooniga. Nad tõid kaasa oma tavad, traditsioonid, ellusuhtumise kujundades siin oma asustuspiirkonnad. Nende sisseränne vähendas eestlaste osatähtsust. 1959.a moodustasid muulased 25% kogu rahva arvust.Tööstuse arenedes kasvasid linnad ja muulased asusid sinna elama.1953.a elas linnades üle poole kogu rahvast.Kokkuvõttes ei kindlustanud nõukogulik sotsialism inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele.
Lääneriigid ei toetanud balti iseseisvust. Mõisted: Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Toiduainete andmise kohustus. Tasuta teenused, palka ei saanud. Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Imperialismi tunnus, proletariaat, kodanlus. Suurriigid tahtsid võimu. Sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Ühiskond kõik võrdsed, puudub eraomandus. Kerenski Ajutise Valitsuse juht Kaksikvõimu ajal. 1917 a arreteeriti enamlaste poolt. Kaksikvõim Veebr. Rev tagajärjel tekkiv võim 1917 a. Rahudekreet Vn. Rahu sõlmimine Sks-ga. Kokkulepe. Ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia majanduskriisi üle? Kolooniatelt võeti tasuta toorainet, mida saadi tööstustes ära kasutada. 7. Too näiteid Rahvaste Liidu ebaõnnestumisest? Tuli II MS, Rahvaste Liit oeks pidanud sekkuma kui Natsi-Saksamaa hakkas laienema,Austria ja Tsehhoslovakkia 8. Seleta mõiste parlamentalism. Seadusandlik võim on parlamendil, seadusi ei tee kuningas vaid parlament. 9. Nimeta demokraatlikke ideoloogiaid. Liberalism, sotsialism, konservatsim 10. Kes oli ja mida tegi Charles de Gaulle? Prantsuse vägede juht, juhtis vägesi II MS ajal. Alustas vastupanuliikumist vaba Prantsusmaale. Oli hiljem ka president. 11. Millise riigi kohta käib ütlus: ,,Ajalehepoisist miljonäriks" ? USA 12. Nimeta diktatuuri liike. Totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. 13. Mis oli Briand'i-Kelloggi pakti sisu? 1928. Loobutakse sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja konfliktid lahendatakse rahumeelselt.
mõju kartuses NSVL. Abi tõrjusid ka nende liitlased, muuhulgas näiteks Soome, tundes hirmu NSV Liiduga suhete jahenemise ees. Eesmärk: Euroopa majanduse kiire karv, kuna kehvad majandusolud oleks võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 4. Mille poolest erinesid teineteisest kapitalistlikud ja kommunistlikud riigid poliitiliselt, majanduslikult, ideoloogiliselt? Kommunistlikud riigid Diktatuur – kommunistliku partei ainuvõim. Sotsialism - “Sotsialistlik” demokraatia – ühe kandidaadiga valimised. Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism. Kultuuriline vabadus ja mitmekesisus. Kapitalistlik turumajandus: eraettevõtlus + riigisektor, vabaturg. 5
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid kui klass oma kätte tohutult vara ning tootmisvahendid said nende monopoolseks omanduseks. Läbi klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi, külluse ühiskonda, marksistlikus sotsiaalteoorias ühiskonna kõrgeimale arengutasemele. Kommunism on tööinimeste kõrgtootlik ning humanistlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks sinna jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt igaühele tema töö järgi. Külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis, kui igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Ebavõrdsust tekitavad individualism ja eraalgatus on asendatud ühistegevuse ning kollektivismiga. Olgu öeldud, et sotsialistid pidasid inimloomuse põhielemendiks koostööd.
seda, et Ameerikas, Põhja-Austraalias ning Uus-Meremaal anti naistele juba enne 1900 aastat õigused valida ning kandideerida parlamenti, kuid nähes, et Inglismaal asjad ei tundu muutuvat, võttis Emmeline Pankhurst iniatsiatiivi muutuste sundimiseks. Tänapäevani pole kindel kas sõjakas liikumine aitas, või pigem toimis vastupidiselt soovitud mõjule. 4. Peamiselt sakslased, inglased, iirlased, skandinaavlased ning šotlased. 5. Sarnasused: Kommunism ning sotsialism on majanduslikud ning poliitilised struktuurid, mis edendavad võrdõiguslikkust ning soovivad elimineerida sotsiaalklasse. Mõlemad tuginevad eeldusele, et individuaalne kodanik panustab ühiskonda vastavalt nende enda oskustele. Mõlemad struktuurid võtavad kogu tootmise riigi alla ning elimineerivad eraettevõtted. Riigivõim mängib suurt rolli majanduslikus investeerimises ning planeerimises. Erinevused:
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles ...
Eetika ja õiglus Läbi ajaloo on inimesed püüdnud luua ühiskonda, kus valitseks rahu ja üksteise mõistmine. On arvatud, et jumala kümme käsku ongi kõige õigem seadus meie elus. Samuti on oldud arvamusel, et seadus on võrdne kõigile ja ei ole arvestatud juurde eetikat ega õiglust. Õnneks on viimased aastakümned toonud juurde erinevaid lähenemisi õigusele, kaasates sellesse ka eetika ja õigluse. On tekkinud vaidlused, kuidas peaks välja nägema õiglane ühiskond ja millised peaksid olema seadused selles riigis. Vaieldud on ka õigluse tõlgendamise üle, mis on minu arvates ülimalt subjektiivne mõiste. Ka Eestis on olnud erinevaid lähenemisi eetikale ja õiglusele. Eriti pidas seda tähtsaks kommunistlik reziim. Praegune kapitalistlik ühiskond püüab minu arust rohkem lähtuda liberaalsest maailmavaatest, kus iga indiviid vastutab iseenda eest. Meie riigis elavatel inimestel, kes on algselt elanud kommuni...
1) majanduses: ·riigi väike sekkumine majanduslikku ellu ·vabaturumajandus ·eraomanduse olemasolu, eraettevõtluse teke ·konkurents 2) poliitikas ja ühiskondlikus elus ·mitmeparteilisuse olemasolu ·võimude lahusus ·valitsus ei suru oma põhimõtteid vägivaldsel teel peale ·pluralism mitmekesisus, pluralistlik ühiskond ·seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu 3) kultuur ja ideoloogia ·loominguvabadus ·kiire ja pidev areng ·erinevate ideoloogiate olemasolu (konservatism, sotsialism, liberealism) ·vabaajakirjandus ·inimõiguste kehtestamine 11. Nimeta diktatuuri riikidele iseloomulikud tunnused: 1) majanduses: ·plaanimajandus ·sõjatööstuse areng, tööpuuduse kadumine Saksamaal ·majandus riigi kontrolli alla ·riiklik majanduspoliitika ·puudub eraomandus ja ettevõtlus 2) poliitikas ja ühiskondlikus elus ·üheparteisüsteem ·agressiivse ja julma poliitika rakendamine ·teisitimõtlejate pidurdamine ·riigipoolne range kontroll (salapolitsei) ·range tsensuur
o NSVL viis tuumaraketid minema o USA leppis Castro võimuga. 1964 vietnami sõja algus Vietman kuulus alguses Prantsusmaale, aga hiljem jagati kaheks: · Põhja-Vietnam: kommunistlik (NSVL) · Lõuna-Vietnam: mittekommunistlik (USA) Ning veel võitlesid vietkongid: vietnami kommunistlik partisan 1973 USA lõpetas Vietnami sõja, tõi oma väed välja (USA Kaotas) 1968 ,,Praha kevad" · A. Dubcek tsehhoslovakkia kommunistide juht · Inimnäoline sotsialism · KP kodaniku vabadus ja majandusvabadus · August 1968 tsehhoslovakkiasse viiakse NSVL väed · 1969 · ,,Brezneri doktriin" kui kusagil on kommunist ohus, siis oli NSVL õigus sekkuda Aasia suurriigid India · 1947 jaguneb briti india kaheks: o India valitsev suk induism o Pakistan valitsev usk islam India isikud: · Jawrharlal Nehru india I peaminister
o L. Beria siseminister, kelle allusid julgeolekupolitsei ja miilits. (mõisteti hukka 1953) o G. Malenkov valitsuse juht o N. Hrustsov partei juht (sai võimule, kõrvaldas teised, kogu võim koondus ühele inimesele) Mõisted: · Sotsialistlik Ida-Euroopa pärast II maailmasõda sattus Ida-Euroopa Nõukogude liidu mõju alla. · Rahvademokraatiamaad nimetus NSVL mõjualuste maade kohta ajal, mil sotsialism polnud veel kindlustatud · Sotsialismileer kõik sotsialistlikud riigid · Sotsialistlik sõprusühendus sotsialistlikud riigid, mis said NSV Liiduga paremini läbi. Riigid: · Saksa demokraatlik vabariik o Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) tekkis Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal o SDV kuulutati välja 7. Oktoober 1949. o Tähtsamaid sündmusi saksa DV ajaloos 1949 SDV loomine
Vastasseisu lõpp ja selle põhjused: 1. NSV Liit oli ise nõrgaks jäänud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt- stagnatsioon, korruptsioon, defitsiit ja vana põlvkond 2.Idablokiriigi võitlesid oma vabaduse ja iseseisvuse eest- igal riigil oma lugu 3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike. 4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lamm...
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
poolaga oli ungaris toimuv vägivaldne, politsei vs rahvas tänavalahingud (kodusõja sarnane tglt). Toimus riigipööre ja uueks juhiks tuli Imre Nagy (hiljem poodi üles). Oleks usa appi tulnud, oleks idabloki oht kokkuvariseda suur olnud, kuid kuna usa polnud uueks sõjaks valmis, ei tuldud appi. 18. Praha kevadeks nimetatakse sündmusi, mis toimusid peale 1968 liberaalse valitsuse võimule tulekut koos juhi alexander dubcekuga (inimnäoline sotsialism, tsensuuri ja kommunistliku propaganda lõpp, eraettevõtluse algus jne). NSVL käskis nn eksperimendi lõpetada ja mitte alludes saatis nsvl prahasse tankid, mis sundisid uut valitsust tagasi astumast. Masendav sõnum maailmale näitas, et kommunistlik süsteem on jäik ja paindumatu, muutused välistatud 19. Koreas peale II ms oli segadus tuldi jaapani võimu alt ära ja ei teatud mis riik tulem (kom/dem). 1945 sisenesid nsvl väed põhja-koreasse ja vallutatud
eelkõige kirikuinstitutsioon, mille dogmaatika ei võimaldanud inimestel iseseisvalt otsustada. · Despootia Teine hädade allikas oli despootia, meelevaldne hirmuvalitsus. Meelevaldsus ei lähe kokku nagu kiriku ettekirjutised inimese mõistusliku tegevusega. Nende ideaal oli kaubatootjate, palgatöö ja turumajanduse ühiskond, mida valitseksid inimõigused, mõistuspärasus ja loomulikus. Kapitalistlik ühiskond. Sotsialism 19. sajandi algul tekkis Lääne-Euroopas sotsialistlik liikumine. Vaatamata majanduslikele edusammudele, kirikuvõimu vähenemisele, seisuste kaotamisele ja poliitiliste õiguste laienemisele ei olnud ühiskond vabanenud oma hädadest. Oli tekkinud uus klass vabrikutöölised, kes vaevlesid viletsuses ja sõltusid täiesti oma peremehe suvast. Mitte seisulikust eristumisest lähtuvalt, vaid vabrikuomanik oli ainuke, kes võis töölisele palka anda ja sellega elamismiinimumi kindlustada.
väitis, et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839. aastal nimetati Liberaalide parteiks. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. 1830ndatel aastatel tekkinud voolu esindajate, sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende
strateegilisi juhtnööre selleks tegevuseks. Poliitilise ideoloogia struktuur: · seos mingi suure silosoofilise süsteemiga · filosoofilisest süsteemist tulenev programm · sihtide saavutamise strateegia Ideoloogia funktsioonid: · õigustamine · mobiliseerimine · mõttelise korra loomine Nüüdisideoloogiate kesksed teemad : progress, utoopia (Thomas Moore 1478 1535), demokraatia, sotsialism, natsionalism, liberalism. Poliitiline spekter vasakult paremale. Vasak-parem jaotus pärineb Prantsuse Rahvusassambleest, kus radikaalid istusid vasakul tiival, moderaadid keskel ja konservatiivne aadel paremal. Partei nimetused ei öelnud tollal midagi, mistõttu Prantsusmaa ,,kolm vaimset perekonda" said tuntuks kui vasakpoolsed, tsentristid ja parempoolsed. Vasakpoolsed tahtsid tunduvaid
ühiskonnas Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine nt mees vs naine, toores vs küpse Konfliktiparadigma - esindajad mõjutatud Marxist (materjalism, klassikonflikt, kriitiline lähenemine e sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta) Lenin töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad aitama aru saada Imperialism - lääneklass ei mõjuta arengumaade töölisklassi Sotsialism kõigilt võetakse tema võimete kohaselt ja antakse töö alusel Kommunism võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel Gramsci töölisklassile on tekitatud väärarusaam enda huvidest Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse rõhutud klassides arvamus et kõik on õige Kriitiline teooria algas peale Hitlerit, sotsiaalteaduste ülesandeks on inimeste elu parandamine (emantsipatsioon)
häälekandja ,,postimees" ,,teataja" ,,uudised" eestvedaja Jaan Tõnisson K.Päts M.Martna,P.Speek toetajaskond tartus tallinnas tartus Vaated,nõudmise Parlamentaarne Vabariik, mõisnike Demokraatlik d monarhia, tegid panuse maa vähendamine, sotsialism, rahvuslik reofrmidele, ei pöörasid endam tunnus oluline, pooldanud vägivalda, tähelepanu maj-sots küsimustele ,üksikisu tähtsus Revolutsioonisündmused: Jaanuar 1905 üldstreik Jaanuar 1905 mõisatööliste streik Juuni 1905 petitsioon Oktoober 1905 verine pühapäev Eestis Okt-dets 1905 eesti esimesed erakonnad
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas dekadentsiga (varane sümbolism, esindajaks Baudelaire), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismiga haakuvad dekadents, estetism ja impressionism. ...
Kordamine ajaloo kontrolltööks! Mõisted! Külm sõda- vastasseis USA + Lääne ja NL + idariikide vahel, omavahel ei sõditud otse, vaid teiste riikide kaudu. Võidurelvastumine- NL ja USA vaheline võistlus, saavutamaks relvade arvu ja kvaliteediline ülekaal vastase omadest. Kuum sõda- riigid sõdivad otse, aktiivselt, vastand külmale sõjale. Pingelõdvendus- periood, mil toimus ida ja lääne suhete paranemine. Idablokk- Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL (Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Saksa DV). Lääneriigid- USA + Lääne-Euroopa (Norra, Taani, Ingl.maa, Saksa LV, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka, Türgi). Sovietiseerimine- NL-i sarnaseks muutmine. Arengumaad- 3.nda maailma riigid ehk endised kolooniad Aafrikas, Aasias, Ladina- Ameerikas ja Araabias. Esimene maailm- kõrgelt arenenud majandusega kapitalistlikud riigid, USA, Lääne- Euroopa, Canada, Austraalia, Uus-Me...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
