slaavlased) on alaväärtuslikud, seepärast peab ülemvõim maailmas kuuluma sakslastele; · Versailles'i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud, järelikult peab Versailles'i rahulepingut muutma; · kõik sakslastega asustatud alad tuleb ühendada ühte riiki; · sakslastel on tarvis eluruumi (Drang nach Osten, kolooniate haaramine), see tuleb kätte võidelda; · tuleb kehtestada sotsialism sakslastele (heaoluriik); · kõigis maailma hädades on süüdi juudi plutokraadid (rahamehed), kommunistid ja sotsialistid (reetsid rahvuse huvid klassi huvidele) ning demokraatlikud poliitikud (korrumpeerunud egoistlikud lehmakauplejad); · vaenlaste võitmiseks, korra tagamiseks ja rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva diktaatorliku keskvõimuga riik. hitlerjugend - hitlerinoored, noorsooorganisatsioon natslikul Saksamaal.
Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda: Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus). Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus, kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine) Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu, usk inimeste tsiviliseeritusse.
Sotsialistlik süsteem ja selle kokkuvarisemine Detsember 2008 . Mõisted · Sotsialism · Kommunism · Vt nt Borgå Tidning, detsember 1846, nr 94,95,97,98 · Marksistlik käsitlus Mõisted · Rahvademokraatia · Sotsialismimaad · Sotsialistlik leer · Idabloki maad · Kommunistlikud riigid · "Teine maailm" · Sotsialistlik ühendus · Sotsialistlik orientatsioon Nõukogude Venemaa (1917 1991) 1917 1918: Venemaa Vabariik; Venemaa Nõukogude Vabariik; Nõukogude Venemaa
sotsiaaldemokraatidele Konservatiivid nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega vaba turg Keskendusid indiviidi vabadustele, traditsioonide hoidmisele Sotsialistlikud parteid tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas 19.saj lõpul. Suurbritannias 20. saj algul Leiborisliku partei näol. Pahempoolsed toetasid kõrgemaid makse ja riigi suuremat sekkumist majandusse Eesmärgiks sotsialism ühiskond, kus elanike vahel valitseb aineline võrdsus Eesmärgini jõudmine järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega Sellest tulenevalt vastasseis kommunistidega AMEERIKA ÜHENDRIIGID Ameerika arenes pärast I maailmasõda väga kiiresti: kasvas Ühendriikide võimsus Kasvas kodanike jõukus Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa, kus igaüks võis saada miljonäriks Üheks ilmekaks näiteks on president Herbert Hoover,
4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel 1) demokraatia edusammud 2) tähtsamad poliitilised voolud pärast esimest maailmasõda 3) pealetung demokraatiale Kontrolltöö § 1-4 Tööülesanded: lk 28-31, TV ptk 5, mõisted: autoritaarne, sotsialism, revansistlik, kapitalism, kodanlus, kommunism, vabaturumajandus 6. Suurbritannia 1) kaotatud edumaa 2) muutused sisepoliitikas 3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem 5) Suurbritannia ja Euroopa mandririigid 6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
Majandusajaloo II harjutustund/seminar (2013 sügis) 1) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid selle koolkonna esindajad vabamajandusse? 2) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus ja selle esindajate eesmärgid? 3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse...
Venemaal haarasid võimu bolševikud, ehk enamlased. Venemaal oli olukord väga kriitiline, seal toimusid revolutsioonid, riigipöörded, majandus halvenes, riigijuhtimises oli kaos ning rahvas oli väga rahulolematu. Enamlased soovisid riigi olukorda parandada ning tahtsid viia maailmarevolutsiooni, mille eesmärk oli kõikides maailmariikides kapitalismi kukutamine ning lõppeesmärk ülemaailmne sotsialism. Enamlased tahtsid taastada vene impeeriumi selle endistes piirides ja saavutada ülemvõimu kogu maailmas, sellepärast nad ründasidki 28.novembril 1918 Eestit, vallutades Narva. Vabadussõda puhkes peamiselt sellepärast, et eesti rahvuslased tahtsid iseseisvust ja oma riiki ning Venemaa soovis enda alasid laiendada. Sõda lõppes eestlaste jaosk väga hästi, suudeti võita punaarmee ning taastada Eesti iseseisvus. Eestlaste võit aitas jalgele aidata ka
ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi). Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mis pidi lahendama riikide vahelisi tülisid rahumeelselt ja korraldama riikide vahelist majanduslikku ja kultuurialast koostööd. Sinna ei kuulunud USA, sest Ameerika Ühendriikide kongress ei ratifitseerunud Versailles' rahulepingut. Piiramatu allveesõda - 01.02.1917-02.02.1917 Separaatrahu - salajane rahu, mis sõlmiti liitlastest eraldi sotsialism (kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides) Lenin algatas Venemaa ja Saksamaa vahelise rahu peale oktoobrirevolutsiooni ,,Läänerindel muutusteta" - Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi Reparatsioonid - sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt
tulemusel: 1) kodanlus 2) töölisklass 9. Poliitilised ideoloogiad: konservatism – E. Burke. Tunnusjooned: traditsioonid, usk oli tähtis, alalhoidlikkus, toetab tugevat riiki, ei pooldanud üldist valimisõigust. liberalism – J. Mill, J. Bentham. Tunnusjooned: oluline üksikisik, riigi roll väike, majanduses ettevõtlusvabadus, pooldasid valimisõiguste laiendamist. sotsialism – R. Owen. Tunnusjooned: kapitalism põhjustas ebavõrdsust, tulevikuühiskond, naiivne, töölisliikumine, tekkis Leibristlik partei. marksism – K. Engels. Tunnusjooned: kapitalistid ja töölised on vaenlased, töölised saavad võimu vägivalla teel, proletariaadi diktatuur. 10. Adam Smithi majandusliku liberalismi ideed: tuleb teha veelgi rohkem tööd ja tekibki majandusliku vabaduse tõttu pidev arengutsükkel. Ühtlasi
19. praktiline filosoofia on: a-teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast b- üldteadmine, mille järgi saab toimida c- teadmine asjade olemusest d- loogika 20. utilatirism on: a- suund tunnetusteoorias b- moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve c- toimimine endast lähtudes d- kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus 21. Vana-Kreeka jagamatu ühik on: a- subjekt b- substants c- monaad d- reflect 22. Kõige utoopilisem võimu vastane projekt on: a- sotsialism b- kommunitarism c- anarhism d- libertarism 23. Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses: a- jumalik autoriteet b- mitteloomulik autoriteet c- nõusolekul baseeruvad teooriad d- autoriteet hüvest 24. Patsiendi soovil elu lõpetamine nt. süstiga on: a- tahtlik aktiivne eutanaasia b- tahtlik passiivne eutanaasia c- tahtmatu passiivne d- tahtmatu aktiivne 25
Näiteks mõnikord, kui riigile on kasulik kedagi reeta, siis vürst peab olema valmis seda tegema. Nagu öeldud, ta ei tohi liigselt eemalduda heast, kuid ta peab oskama kasutada ka kurja õilsal eesmärgil. More'i ,,Utoopiaga" nõustun ma vähem. Tema teoses on kõik inimesed võrdsed, nii naised kui mehed, kõik kannavad samasuguseid riideid, kõik teevad samasuguseid töid (üks ühine töö on absoluutselt kõigil põlluharimine), puudub eraomand, kõik on ühesugused täielik sotsialism ühesõnaga. Tööjaotus on muidugi hea, kuus tundi päevas tööd, kaheksa tundi magamiseks ja ülejäänud söömiseks ning oma huvidega tegelemiseks, selline päev kõlab hästi. Idee, et kõik kannavad samasuguseid riideid, ei meeldi mulle üldse, minu arust on see inimese vabaduse piiramine, kui tal ei lasta ennast väljendada. See, et eraomand puudub ja kõik tarbivad just nii palju kui vaja, võib olla hea, kuid võib olla ka halb, sest kindlasti on
ostma kuubalt suhkrut, paigutas sinna tuumaraketid, tehti kuuba blokaad. Tulemus: NSVL viis raketid minema, Castro leppis USA võimuga a.iii. Vietnami sõda vietnam kuulus Prantsusmaale, hiljem jagati kaheks (põhja NSVL ja lõuna USA. Tulemus: usa lõpetas, tõi väed välja (kaotas) a.iv. Praha kevad A. Dubeck oli tsehho.kommunistlik juht, oli sotsialism, kodaniku ja majandus vabadus, NSVL väed viidi sisse, ,,Brezneri doktriin" b. Oskab seletada nende põhjuseid, sisu ja tagajärgi (pidlid) 4. Õpilane teab ja tunneb 1960.aastate tähtsamaid kultuurisaavutusi: a. Küberneetika b. Südame siirdamine c. Apollo kosmoses ja gagarin d. Reklaami kunst e. Sateliidi televiisori jaoks f. Muusika: f.i. The beatles f.ii
suhted püsima Vietn 196 USA, P P-V ja L- USA ami 4- ja L- V tülis, lahkus 73, sõda 197 Vietna USA L-V Vietnam 6 m, poolele ühendati Hiina komm korra alla Prah 196 Tsehho Dubcek Tankid a 8 slovak tahtis Prahas, keva kia, inimnäoli vabadusel d NSVL st eek sotsialism lämmatati i, NLKP , Breznevi otsustab doktriin veretu ülestõusu maha suruda Afga 197 Afgani Valitseva nista 9- stan, partei ni 198 NSVL, vastu sõda 9 Pakista alustati n vastupanu . Détente ehk pingelõdvendus Ida-Laane suhete ajutine soojenemine, Voidurelvastumise piiramine I algas Stalini surmaga 1953 55- Austria okupatsioon lopetati
sotsialismi", tehes koostööd NSV Liiduga. 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Vastupanuks Prantsusmaa ja Suurbritannia okupeerisid Suessi tsooni. USA survel pidid Prantsusmaa ja Suurbritannia taganema, kuna vastasel juhul oleksid majandusabist ilma jäänud. Euroopa ajastu oli lõpule jõudnud- ka Euroopas oli nüüd mõjuvõim USA ja NSV Liidu käes. · 1958-1961 BERLIINI KRIIS: Põhjuseks oli NSV Liidu liigne enesekindlus- arvas, et 20 a pärast on sotsialism kapitalismist võitu saanud. Kui varem oli piir Lääne- ja Ida-berliini vahel vaba olnud ja paljud idasakslased nõnda läände põgenesid, pidi NSV Liit nüüd selle piiri sulgema. Sest ohus oli Saksa DV olemasolu. 1958 esitas Hrustsov ultimaatumi: kui lääneriigid Berliinist ei lahku, siis juurdepääs Lääne-Berliinile läheb Ida-Saksamaa kontrolli alla. Lääs keeldus. 1961 püstitati Lääne- Berliini ümber betoonmüür, takistamaks minema Lääne-Berliini. Seda valvasid valvurid
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
Tegelikkuses ei vasta see tõele, kuna tulevikust rääkimine ei ole mitte kunagi neutraalne. Planeerijaks on ju vähemus, aga planeeritakse kõigi eest. Kui ei ole just tegu kurja inimesega, on utoopia mõte teha inimesed õnnelikuks. Millegi pärast see tavaliselt nii ei lähe. Ideaalühiskonna võimalikkuses kahtles ka Fjodor Dostojevski. Ta küsis, et kes suudab anda talle garantii, et kui ta satub ühiskonda, kus valitseb täielik ja täiuslik sotsialism, ei teki tal soovi see kõik vanakuradi vanaema pärast puruks peksta. Täieliku võrdsuse kehtestamine tähendaks ühtlasi ka isiksuse kaotamist, mis paraku pole võimalik. Hakates realiseerima utoopiat, arvestamata inimese isiksusega, jõutakse antiutoopiani. Antiutoopiad on jõudnud nii kirjandusse kui ajalukku endasse. Kirjanduses kehtib nende kõigi puhul Dostojevski argument. Kõik inimesed ei ole ühetaolised ning neid ei
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
20. sajandi algus Esile kerkisid uued isikud, kes asusid Eesti asjade edasiviimist. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse areng eestlaste seas oli väga kiire. Jaan Tõnisson - astus välja nii saksastumise, kui ka venestamise vastu. Oli üks esimesi, kes ütles, et eestlased saavad oma riigi valitsemisega ka ise hakkama. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka ,,Postimehe" peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli ,,Postimees" rahvuslaste jaoks väga tähtis. Tõnisson tugines oma rahvusluses pigem eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Samal ajal ei pööranud ta tähelepanu vaesematele kihtidele töölistele ja maatameestele. Propageeris eesti keele kasutamist. Tõnisson ei mõistnud, et on tekkinud sotsiaalsed vastuolud ning kihistumine. Konstantin Päts Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. Leidis, et eestlaste rahvustunne ...
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
Miks/miks mitte? Ei, sest religiooni ei saa mõista ideid käsitleva teadusena vaid pigem uskumuste, normide, tavade süsteemi, mille keskmes on üleloomulikud jõud ja suhteid reguleerivad väärtused. 15. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus? Parem: liberalism (vabameelsus), esiplaanil inimene ja tema vabadused, majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine, ei toeta kõrgeid makse, riik ei poputa Vasak: Üldistavalt sotsialism, võrdsuse saavutamine 16. Milles sarnanevad sotsiaalliberaalide ja kristlike demokraatide seisukohad? Heaolu saavutamine, riik peaks majandust reguleerima läbi poliitikate. 17. Kes on ,,kasulikud idioodid"? Inimesed, kes puhtast teadmatusest reklaamivad mõnd äärmusideoloogiat või selle sümboolikat, sest see on näiteks lahe. 18. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? Aitavad inimesi harida, hoida kursis uudistega mitmest infoallikast
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitak...
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitak...
Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad: · Demokraatliku vabariigi loomine · Vähemusrahvaste õiguste taotlemine · E...
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja
lubatud ja see oleks probleemiks *neoliberalism- majanduslikku vabadust käsitlev; M. Thatcheri Suurbritannia - riik loobub majandusse sekkumast; firmatiseerumine, firmad riigi alt eravaldustesse 20. sajandi lõpul ideoloogia lõpu kontseptsioon. o USA on liberalismi võidukäigu maa, sest seal on olnud piisavalt ressursse liberalismi lubatud vabadustele katte andmiseks. Konservatism ja sotsialism on seetõttu USAs tunduvalt nõrgemad. Konservatism pigem propagandistlik Sotsialism o Võrreldud ka varakristlusega. 20. sajandil asus Euroopas üleüldiseks moevooluks. Sotsialism ideoloogilise sõnumi suunab materiaalsetele hüvedele. Vaadeldes maalt linna siirduvaid ühiskonda, satuvad endale võõrasse ja senitundmatusse urbanistlikku ühiskonda. Nähes eri kaupu ja ajaveetmisviise, tekib himu ja soov nende asjade järgi. Nii kontsentreerub sotsialistlik
järkjärguliste reformide kaudu jõuda sotsialistliku Venemaani, ei poolda vägivalda, arvestasid ka rahvusi. Venemaa ei ole veel sotsialismi jaoks küps, revolutsioon viiks katastroofini. Eestis koonduti peamiselt rahvuste järgi, eestlased ei liitu. Eseerid- Suurim ja mõjukam sotsialistlik partei sh. ka Eestis pärast Veebruarirevolutsiooni. Eraomandit kaotada võimalik vaid revolutsioonilisel teel. Sotsialism aga veel kaugel, algul demokraatlik vabariik., autonoomia, tööliste huvid, maa muutmine ühisomandiks. Põhiliselt vene madrused ja soldatid ja laevaehitustehastes ja merekindluse ehitajad-töölised. Vasaktiib hakkas lähenema bolševikele, moodustades nendega sügisel 1917 koalitsioonivalitsuse. Eesti esseerid - Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei suur mõju talurahva hulgas, nägid Venemaad sotsialistliku riigina kaugemas tulevikus, aga algul föderatiivne riik, Eesti selle
• USAs demokraatlik (vasaktsentristlik) partei Pruun • Natsionaalsotsialism (fašism üldiselt) Roheline • Keskkonnaliikumised ja rohelised parteid • Islamistid (Hamas) • Agraarparteid Punane • Sotsialism ja kommunism • Sotsiaaldemokraatia • USAs vabariiklik (konservatiivne) partei Kollane • Liberalism Demokraatlik ühiskond Demokraatia päritolu • Vana-Kreeka Ateena linnriik • Aristokraatia vastand • Isonoomia – poliitiline võrdsus Rahvakoosoleku nõusolek: • Sõja kuulutamine • Surmanuhtluse määramine
· Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 · 1930. aastal ülemaailmne majanduskriis · Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tähtsamad erakonnad parempoolsed · Põllumeeste kogud (K. Päts, J. Laidoner) · Eesti rahvapartei (J. Tõnisson) Tähtsamad erakonnad vasakpoolsed · Eesti tööerakond (O. Strandmann) · Eesti sotsialistlik tööliste partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Vapsid · 2 juuni 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliitiit · 1933 võeti vastu vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu 12 märts 1934 · korraldasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde · Konstantin Päts kehtestas kaitseseisukorra ja määras Juhan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks · keelas poliitilised koosolekud ja rongkäigud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit · 1929
TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus ...
riik. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et suruda alla indiviidide egoismi ja püüda luua ühishuvisi, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused. Kui aga klassikaline konservatism oli 19. sajandi lõpuks oma eesmärgid saavutanud, lähenesid seniste peavastaste( konservatiivide ja liberalistide) seisukohad tunduvalt ja uueks konservatiivide põhivastasels sai sotsialism, mis tegelt mitmeti konservatismiga sarnaneb: ka seal rõhutakse riigi suurt tähtsust. Nad kartsid seda, et sotsialistide võit toob kaasa revolutsioonid, seega kaose ja vägivalla. Konservatism peale teist maailmasõda: Konservatiivid tunnistavad et majanduses on üksikisikude egoism hea ning seda ei tule piirata. Muudel aladel jäävad konservatiivide vaated samaks kuni 21. sajandi alguseni, kui hakkab saabuma nn. Ideoloogia lõpp. Konservatism hakkab samastuma teiste suundadega
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
vastuvõtu. Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige. Petrasevski 1847.a., ühineb selle rühmitusega. Peterburis tuntud õigusteaduste kandidaat. Ta oli nihilistlike vaadetega, väga boheemlaslik. Seletab ära kaks mõistet: sotsialism ja kommunism. Tema majas käib koos Peterburi edumeelne noorkogu. Dostojevski võttis ka nendest reedestest kogumistest osa, luges 1849.a. välja tulnud Gogoli kirja. Selles grupeeringus hakkab käima üks üliõpilane, kes on tegelikult salapolitseinik. 23.aprillil, 1849.a. arreteeritakse enamus noori seal, kui Dostojevski loeb ette Gogoli kirja. Missugune on teie meelest inimene? - Omakasupüüdlik. Mis on teie meelest elu põhiväärtused? - Edu. Mis on inimese elueesmärk
Helsingis hakati NSV Liidus moodustama nn. Helsingi gruppe jälgimaks inimõigustest kinnipidamist. Valitsev reziim jätkas repressiivpoliitikat igasuguste teisitimõtlejate suhtes, mis avaldus töölt vallandamise, asumisele või maalt väljasaatmise jms. karistuse näol. Repressiivpoliitikat teostas KGB. SUHTED SOTSIALISMILEERIGA. Kui 1950. aastate algul kuulus sotsialismileeri 13 riiki, siis 1960. aastate algul liitus leeriga ka Kuuba. Moskva võis kinnitada, et sotsialism oli jõudnud juba Ameerika mandrile. Samal ajal hakkasid halvenema NSV Liidu suhted Hiina Rahvavabariigiga. Hiina KP juhti Mao Zedongi oli ärritanud Hrustsovi kriitika Stalini isikukultuse aadressil, kus hoiatati teisigi komparteisid sellise diktatuuri eest. Mao nägi selles vihjet enda aadressil ja HKP-le. Ka arvas Mao, et peale Stalini surma pidanuks juhtroll rahvusvahelises kommunistlikus liikumises minema Pekingi kätte.
võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. Hruštšovil puudus terviklik majanduspoliitika, toimusid pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad (maisikasvatus, ruutpesiti külvamine jne.) Hruštšovi ajal oli põhirõhk majanduses rasketööstusel. Majandus arenes siiski üsna kiiresti, st. majanduse arengutempo oli kiire. Püsis lootus, et 1980. aastaks jõutakse kommunismi. 1959 NLKP 21. kongress määratles, et NSV Liidus on sotsialism lõplikult võitnud. 1962 algas majanduses langus, eriti põllumajanduses. NSV Liidu majanduse areng oli ekstensiivne – see tähendab, et majandusnäitajate kasv saavutati uute töökohtade, uute ettevõtete loomisega, uute maavarade kasutuselevõtuga jne. Edu saavutati kosmosetehnikas: 1957 Sputnik, 12. aprillil 1961 Juri Gagarin lendas ümber maakera. III Välispoliitika (sellest punktist on suur osa räägitud § 24 Külm sõda. Raudne eesriie)
võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. Hruštšovil puudus terviklik majanduspoliitika, toimusid pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad (maisikasvatus, ruutpesiti külvamine jne.) Hruštšovi ajal oli põhirõhk majanduses rasketööstusel. Majandus arenes siiski üsna kiiresti, st. majanduse arengutempo oli kiire. Püsis lootus, et 1980. aastaks jõutakse kommunismi. 1959 NLKP 21. kongress määratles, et NSV Liidus on sotsialism lõplikult võitnud. 1962 algas majanduses langus, eriti põllumajanduses. NSV Liidu majanduse areng oli ekstensiivne – see tähendab, et majandusnäitajate kasv saavutati uute töökohtade, uute ettevõtete loomisega, uute maavarade kasutuselevõtuga jne. Edu saavutati kosmosetehnikas: 1957 Sputnik, 12. aprillil 1961 Juri Gagarin lendas ümber maakera. III Välispoliitika (sellest punktist on suur osa räägitud § 24 Külm sõda. Raudne eesriie)
Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7) • Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVL...
Sissejuhatus majandusse I osa Majanduse alused Viimsi Kool 10ml 2018 Majanduse alused. Majandusteadus • Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda kuidas INIMESED, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Näited: 1. Rihanna kontserdile mahub 100,000 inimest. Üks pilet maksab 100 EUR 2. Lõuna-Aafrika vabariigis Kaplinnas keeratakse varsti vesi kinni, kuna on põud 3. I-phone teeb teadlikult vanad telefonid aeglasemaks Vajduste rahuldamine Tootmine Ressursid •.Majandus otsib vastust kolmele põhiküsimusele – mida, millal ja kuidas Majanduse alused. Maslowi püramiid • Õpilasfirma, muusika • Head hinded, top scorer, lugupeetus • Sõbrad, klassikaaslased, hea auto • Rahulikkus, ohutus • Toit, vesi, kodu, Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Inimeste vajadused on alus Nõudlus...
Vahearvestuse küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Mis olid II maailmasõja tulemused ja tagajärjed? Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevresi rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel ligikaudu 10 miljonit – need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid inimeste immuunsü...
maksude alandamise ja emakeelse õpetuse. Erinevatel koosolekutel olid erinevad ideed maksude suhtes: Tõnisson tahtis makse kaotada, Teemant maksmata jätta. 3. Esimene maailmasõda: Eesti tee iseseisvumisele 1. Taustateadmiseks: · osapooled - Keskriigid ( Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi) - Antanti (Prantsusmaa, Inglismaa, Usa, Venemaa) · läänerinne ja idarinne - "Läänerindel muutusteta" E.M.Remarque · Venemaa 1917. a. - Veebruarirevolutsioon - Oktoobrirevolutsioon NB! Sotsialism >kommunism NB! enamlased ehk bolsevikud (ehk kommunistid) 2. Eesti Esimeses maailmasõjas · rinne Riia lähistele 1915; saared 1917 · sõja mõjud · Veebruarirevolutsioon - rahutused - streigid, sest Nikolai II loobus troonist - 30. märtsil 1917 Eesti autonoomia (Jüri Vilms) - etniline Eestimaa kubermang (Jaan Poska), õigus esinduskoguks - suvel valiti Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev, 1. juuli 1917) · Oktoobrirevolutsioon - kommunistid (Viktor Kingissepp) - 15./28
maha tegema jne, Dostojevski solvus ja eemaldus neist. Kirjutab jutustuse "Teisik" kurjus peitub ka inimeses endas, mitte ainult ühiskonnas ja inimese hing on justkui kahestunud. Ta arvab, et kõik inimesed ei vääri õnne, sest kurjusel ei peaks olema õnne. 1847 ühineb ta Petrosevski ühinguga- on Peterburis tuntud, on õigusteaduste kanditaat, on boheemlasliku väljanägemisega. Teeb suurt kihutustööd et pärisorjus tuleb kaotada jne. Seletab ära võõrsõnade taskuraamatu. Sotsialism ja kommunism. Tema juures käiakse kokkutulekutel, ka Dostojevski käis nendel. Ta luges 1849. aastal ette kirja Gogolile. 1849. aasta märtsis hakkab seal Petrosevski ringis käima üks üliõpilane, kes tegelikult on provokaator ja salapolitsei ja kui Dostojevski loeb ette selle kirja, siis paari päeva pärast arreteeritakse nad kõik seal ja nad viiakse kõige hullemasse vanglasse- Peter Pauli kindlusesse. Kohtuotsuseks on surmaotsus, kuid see tuleb vangidele ette lugeda- kolme kaupa
,,Raudse eesriide" taga Pärast II maailmasõja lõppu 1945. aastal jagunes maailm põhimõtteliselt kaheks. Silmapiirile jäid USA meelsed demokraatlikud lääneriigid, millede etteotsa asus USA ja sotsialistlikud riigid Kesk- ja Ida-Euroopast ja Aasiast, kes sattusid NSV Liidu meelevalda. Nõukogude Liit eraldas need riigid Lääneriikidest nn raudse eesriidega. Selle sümboliks sai Berliini müür, mis ehitati 1961. aastal. See välistas demokraatliku Lääne- Berliini sotsialistlikust Ida-Berliinist. Kahe maailma omavahelised suhted halvenesid juba II maailmasõja lõpus. Pärast Versailles' i rahulepingu allakirjutamist ja raudse eesriide loomist muutusid kahe üliriigi, NSV Liidu ja USA, omavahelised suhted eriti halvaks. Kahe maailma vahel tekkis konkurents, kus üks üritas teist iga hinna eest ükskõik millises eluvaldkonnas lüüa. Külma sõja küüsi jäid nii sõjandus, kus mindi kaootilistesse suuruste...
kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid,
Konservatism : Edmund Burke,Georg Wilhelm Hegel. Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas töö...
pööraselt naerma. Nii nagu muistne eepos, nii sai ka anekdoot totalitaarses ühiskonnas eksisteerida üksnes suulise, pealegi üpris ohtliku rahvaloomingu kujul. Anekdooti ei lähenda eeposele mitte ainult suulisus ja anonüümsus, mis muudavad ta tabamatuks, vaid ka sügavamad seosed.6 Totalitaarse ideoloogia väljanaermise põhivorm oli ,,pühakirja" parodeerimine ja selle autoparoodia avastamine. Loomult autoparoodiline oli rohke propagandakirjandus.7 Reaalne sotsialism näitas, et ta on endasse koondanud kõik eelnenud ühiskondlik- majanduslikud formatsioonid: ürgkogukondlikust korrast on ta võtnud tootmisviisi, orjanduslikust ühiskonnast vabaduse põhimõtte, feodaalühiskonnast seisuslikud privileegid, kapitalismist aga lahendamatud vastuolud.8 Spinoza kirjutas, et filosoof ei pea mitte ainult nutma ega naerma, vaid ainult aru saama. Nõukogude filosoofia ajalugu annab tunnistust, et päris nii see ei ole. Aru saada on mõistagi tarvis
seaduse ees · Naised ja vaesed nõudsid ka võrdsust ja õiglust · 1960. seksuaalrevolutsioon: rasestumisvastaste tablettide müügiletulek · Woodstocki rokifestival, hipiliikumine: vabadus, narkootikumid ja seks · Terroristlikud organisatsioonid- Punaarmee, Punased Brigaadid · Kolmanda tee otsing: Tsehhoslovakkia katse rajada inimnäoline sotsialism, kuid NSV Liit nurjas selle Inglismaa · Riigivorm: parlamentaarne monarhia · Riigipea: Elizabeth 2 · Parteid: leiboristid ja konservatiivid · Prestiiz: madalam kui varem (Suessi kriis, kolooniate kaotamine, ülemereturg, tööpuudus) · Poliitika positiivsed jooned: ÜRO Julgeoleku Nõukogu alaline liige, tuumariik, briti rahvanduse elujõulisus
perestroika all Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos. Lõdvenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes välisringhäälingu segamine. Samas ideoloogiline surve, parteiline järelevalve ajakirjanduse ja kirjanduse väljaandmise üle ja tsensuur ei lõdvenenud, muudeti ainult järelevalve vorme ja surve avaldamise viise. Tugevnes ka vastupanu. 1990.aastal varises Ida-ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku, see näitas, et sama saatus võib tabada Nõukogude liitu. Kevadel kuulutas Leedu enda isesesvuse taastatatuks, Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks. Mitmed Lääne poliitikud leidsid, et Baltimaad õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis
Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisi majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Seal, kus Hegel nägi ajaloos vaid vaimu eneseväljenduse lugu, näeb Marx ajaloos vaid tootlike jõudude ja tootmissuhete arengu lugu. Kõigisse tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.) Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega Ta väidab, et:
1)Imperialism suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu...
Mis on riigi tunnused? Rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Mida tähendab paks riik, mida õhuke riik? Paks riik- jõuline sekkumine majandusse, laiaulatuslik sots. kindlusus süst., rohkem makse. Õhuke riik- vabaturumajandus, riigi vähene sekkumine, indiviidi majanduslik aktiivsus. 3. Mis on ,,nähtamatu käsi"? Turumajanduses konkurents, nõudlus, ettevõtlus. 4. Mis on ühishüve? Riigi pakutav majanduslik ja mittemajanduslik vahend heaolu saavutamiseks. 5. Milliste tunnuste abil rahvastikku liigitatakse? Näited bioloogiliste ja sotsiaalsete tunnuste kohta. Bioloogilised: sugu, vanus, rass, seksuaalsus jne. Sotsiaalsed: haridus, jõukus, elukoht jne. 6. Millega on ajalukku läinud Abraham Maslow? Koostas tuntuima inimvajaduste kontseptsiooni. 7. Mis on demograafia? Rahvastikuteadus, uurib rahvastiku koostist, suurust arengut jne. 8. Mis on sotsiaalne kihistumine? Inimeste erinemine sotsiaalsete näitajate poolest ja jagunemine...