1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
· Tõi kaasa sõdaderohke 1854/1855 1871, mil tekkisid ja lagunesid kiiresti koalitsioonid Ideoloogiad: · Konservatism. Edmund Burke. Rõhutavad olemasolevate sotsiaalsete institutsioonide rolli. · Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust. · Sotsialism. Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete võimaluste tagamist, raskemas olukorras olevate sotsiaalsete kihtide õiguste eest võitlemist. · Kommunism. Klassikalisel kujul 20. sajandi nähtus. Toetub Marxi seisukohtadele. · Sotsiaaldemokraatia. Rõhutavad parlamentaarset teed, ametiühingute rolli, sotsiaalseid kokkuleppeid. · Anarhism. Eitavad mistahes riiklikku korralust, rõhutavad individuaalsete vabaduste tähtsust
43. Venemaa XX sajandil Sotsialistide-revolutsionääride partei loodi 1901 (tuntud, kui Esseerid). Vene Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei loodi 1898, see oli liberaalne ja sai intelligentsi ja töölisklassi toetuse. Tahtsid kasutada Marxi ideid ja üritasid läbi viia sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku reformi Venemaal. Vene Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei lagunes 1903. aastal VSDTP 2. kongressil omakorda Bolševikeks ja Menševikeks. Menševikud lootsid, et sotsialism kasvab järk-järgult ja rahumeelselt, kes tahtsid ära oodata kapitalismi ja proletariaadi arengu (ehk siis oodata, kuni kapitalism rahumeelselt kommunismiks areneb). Lenini juhitud Bolševikud olid radikaalsed ja tahtsid Tsaari jõuga kukutada ja luua proletariaadi diktatuuri agraarsel Venemaal. 1904/1905 Vene-Jaapani sõda vapustab tsarismi alustugesid. Loovutab territooriume. Balkanil olid huvid, toetas Serbiat Austria-Ungari vastu
. Kennedy ärge küsige mida riik saaks teha teie jaoks vaid mida saan mina teha riigi jaoks. Friedman ei nõustunud riigi patronaaz vs teine pool viitab riigi ülimuslikkusele (see ei lähe liberalismi vaadetega kokku). Liberalism mida inimene saaks teha riigi abil peaks olema küsimus liberalistlikus vaates. Riik on indiviidide hulk, vaba inimese jaoks on riik vahend, oht vabadusele tekib siis kui võim kontsentreerub. Ei maksudele. Friedman seda ei poolda. Liberalism vs sotsialism Obama ei ole väga liberaalne turg võib ülekuumeneda kui valitsus ei hoia turul silma peal. 21 *Rahva tervise hoidmine ja Ossinovski, liberaal ei nõustuks sellega ehk las inimene joob end surnuks kui tahab TsÜS § 86 ei ole liberaalne, ntks SMS laen *Esimene laine: Margaret Thatcheri (nõunik Friedman ja Hayek) ja Ronald Reagani aeg (nõunik Friedman), teine laine: Bill Clintoni ja Tony Blairi aeg. *Mis on neod liberalismis
Aitas tema tähelennulisele karjäärile kaasa tõsiasi, et Vm sotsdem liikumine oli alles lapsekingades, paljudest erimeelsetest org-st erimeelne konglomeraat, oli erinevaid vaateid, kõigi väidetega polemiseerides sai Lenin kiiresti tuntuks. Polemiseeris edukalt ka legaalsete marksistidega- nood leidsid, et kõigepealt vaja Vm-l teostada kodanlik-demokraatlik revolutsioon, aga pärast seda tuleb revolutsioonist loobuda ja legaalsete vahenditega ehitada üles sotsialism. Lenin oli seda meelt, et oli vaja rohkem revolutsiooni. Väitles ka nn bundistidega, nood leidsid, et iga Vm rahvus võib luua omaenda partei, parteiline autonoomia. Nende vastu oli Lenin ka halastamatu ja armutu, leidis, et jõud on ühinemises ja ühistegevuses, lahkulöömist rahvuslikult alusel ei saa olla. Vaidlusobjekte oli veel hulgaliselt. 1903 tuli Brüsselis kokku VSDTP II kongress. Sellel tõepoolest sai teoks VSDTP
Nad võimaldavad Eesti eksportööridel taotleda täiendavaid soodustusi, mida on viimastel aastatel ka saavutatud. Samas muutub üha olulisemaks rahvusvaheliste kaubandussuhete mitmepoolne liberaliseerimine, mistõttu Eesti osaleb aktiivselt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (World Trade Organisation - WTO) raames 2001. aastal avatud uues kaubandusläbirääkimiste voorus. LISA Poliitilised ideoloogiad tabelina. põhiteema Liberalism Konservatism sotsialism 1. 1.Üldine väärtus- 1.Alalhoidlikkus- 1.Üldine väärtus- maailmavaade inimese vabadus mitte muuta võrdsus, ühiskond väärtused, ühiskonda, tagab igale liikmele ühiskonna areng revolutsiooni võrdse võimaluse peavad paheks, saada haridus, tööd,
koos ühiskonna tootmissuhted. Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viit formatsiooni: ürgkogukondlik eraomandit pole orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Lisaväärtus (Marx) tootmisülejääk, millega kapitalist teenib oma kasumi. Konstantse kapitali ja muutuvkapitali vahe on lisaväärtus. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei
· Heaolu- ehk riigikapitalism piiratud vabaturg, mis kindlustab sotsiaalse stabiilsuse. Vajalik, et vältida: Tööjõu vaba vahetus riikide vahel odav tööjõud arengumaadest Kasvab tarbimisvõlg ei investeerita Rikkuse ja võimu kontsentreerumine üha kitsama sotsiaalse grupi kätte: konglomeraadid, korporatiivsed direktoraadid 108 15.1.6. Sotsialistlik majandussüsteem · Sotsialism baseerub arusaamal, et majandusliku tegevuse juures tuleb lähtuda rahva vajadustest, mitte kasumist · Ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas, ressursside ümberjaotamine · Kapitalismi sisepinged viivad töölisklassi poliitilise organiseerumiseni ja sellega kaasnevate sotsiaal-poliitiliste ümberkorraldusteni ühiskonnas Sotsialistlik majandussüsteem · Sotsialism kaasaegses maailmas: Repressiivne
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
Rahvuskodu= folkhemmet Rootsi kui kõikide rootslaste hea kodu SAP loobus majanduslikust ,,saatuseusust" (kapitalismi huku ootusest) ja klassivõitluse paradigmast ning soovis areneda kogu rahva parteiks, ,,kodu" õhendas rahvusluse ja sotsialismi. Rahvakodu on Rootsi sotsiaal-demokraatide põhimõisteid, nende rahvuslik visioon mh heaoluriigist (eriti 20. sajandi keskpaiku). Demokraatliku kodanikuühiskonna vaim: õiglus, solidaarsus, humanitaarsus Realistlik sotsialism, mis vastandus utoopilise marksismiga. Riik, rahvakodu idee ja majandus. Järjepidevus Rootsi (vara)uusaja tugeva riikluse traditsioonidega (riik sekkub alamate ellu: kontrollib ja stabiliseerib). Rahvakodus kasvab riigi võim ja kahaneb indiviidide tegutsemisvabadus selleks, et kasvatada kodanike heaolu. Sots.dem. uues 1930. aastate majanduslikes mõtlemises ühisjooni J.M. Keynesiga: 1929. alanud depressiooni põhjuseks ei ole raiskamine vaid vähene tarbimine rahva ostujõu turgutamine
Tegemist teoreetilise konstruktsiooniga, mis püüab kul.morfoloogilisi argumente ära kasutades põhjendada selgepiirilist poliitilist agendat. Lahendused, mida ta pakub ei ole sellised tasemel, et neid võiks tõsiselt võtta. Modernsus: Kultuuriarengu problemaatika. Arengumudelil põhinevad teooriad: kõik kultuurid läbivad arengus teatud sarnased faasid ja jõuavad samade tulemusteni. nt. Marx: kõik ühiskonnad: orjandus, feodaal, kapitalism, sotsialism. Globaliseerumise tagajärjel: modernsus on levinud ülemaailma. On väga vähe kohti, mis ei ole modernse maailma kontakti sattunud. Max Weber lääne kultuuris on pärast valgustusaega järkjärgult on toimunud midagi, mida võib nimetada vabanemine lummusest (entzauberung). See tähendab seda, et kui varem inimesed lõid illusioone sellest, et kuidas süsteemid toimuvad, milline maailmakord on, et nüüd nad on arusaanud, et nende illusioonid ei ole
seltsi liige: semiit, eremiit, jesuiit -iiv ld pms abstraktmõiste, kuid ka isik, ühing: aktiiv, passiiv, negatiiv, illatiiv, motiiv, korrektiiv, direktiiv, detektiiv, konservatiiv, kollektiiv, kooperatiiv; esineb sageli liitse omadussõnaliite -iivne koosseisus: passiivne, negatiivne, deskriptiivne -ioon, -jon ld tegevus, tegevuse tulemus: operatsioon, demonstratsioon, provokatsioon, tsivilisatsioon, divisjon, kautsjon, misjon, oksjon, komisjon, revisjon -ism kr suund või vool: sotsialism, freudism, realism, pluralism, humanism, separatism -iss pr naisisik: direktriss, abtiss -ist kr isik: sotsialist, traktorist, lingvist -istika kr tegevusala: kriminalistika, lingvistika -k kr isik: füüsik, matemaatik, tehnik -ka kr tegevusala: füüsika, küberneetika, aeroobika, tehnika -ment ld tegevuse üksikjuhtum, tulemus, vahend, ese, laad: eksperiment, dokument, testament, instrument, argument, temperament
tootma rohkem, kui oli vaja. Inimene võib saada ehedaks ainult klassideta ühiskonnas kommunistlik ideaal -, sest see ei piira inimest. Marx võtab täielikult üle Darwini olelusvõitluse ideed, ent inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused, millest tähelepanuväärseim on tootmisviis. Kogu ajalugu on klassivõitlus, ajaloolised perioodid: ürg- kommunism (ideaalne ühiskond), orjanduslik kord, feodaalkord, kapitalism, sotsialism, kommunism. Üks periood on viinud teiseni ja lõpuks jõutakse algsesse seisundisse tagasi. Ideaalsesse ühiskonnakorda e kommunismi jõutakse hetkel, mil klassivõitlus on ületatud. De Beauvoir kuulub eksistentsialistide hulka ning on feminismi ema, peateos ,,Teine sugupool.'' Raamat kirjeldab väga üksikasjalikult naiste olukorda ja rolli läbi ajaloo, teos tõi enda kaasa väga suure protestilaine. ,,Teine sugupool'' kuulub ka feministide ühe alusseisukoha hulka, kuigi ega nad
2) reformistlik: parandada tööliste elu kapitalismi tingimustes, kindlustada kõigi inimeste inimväärne eksistents, kõrvaldada sotsiaalsed konfliktid 1840. aastatel sai alguse marksistlik suund. Karl Marxi arvates on ajalugu eelkõige klassivõitluse ajalugu (kodanluse ja töölisklassi võitlus). Rikkus koondub üha väiksema hulga inimeste kätte, ülejäänud vaesuvad pidevalt (proletariseeruvad). Kapitalismile järgneb sotsialism. Eraomandi kadumisega kaovad ka klassid, klassivõitlus ja riik. Kogu vara ja tootmine muutuvad ühiseks (ladina k communis - `ühine' kommunism). Marx ei eitanud kapitalismi vajalikkust, sest kapitalismi tingimustes oli tema arvates võimalik toota piisavalt, et seda hiljem ümber jagada. Kommunismi mõiste pärinebki Marxilt ja Engelsilt, kuigi ideoloogia rajajaks peetakse Leninit. Vasakäärmuslus
majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. o Valimised: funktsioon, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Vabad
ideaalidest kantud väljaanne sisaldas tuntud kirjanike kaastöid ja ka noorte endi loomingut, vähesel määral tõlkeid ja ülevaateid väliskirjandusest. Suitsu algatusel tekkis 1902. aastal kirjanduslik- poliitiline ring "Eesti Külvaja" - käidi salaja koos, asutati oma raamatukogu, loeti ja refereeriti tuntud kirjanikke-filosoofe, tekkisid maailmavaatelised eriarusaamad - rahvuslikkuse kõrvale tekkis ühelt poolt sotsialism, teisalt individualism. 1903. aastal moodustus "Eesti Külvajast" uus , kirjandusliku ilmega ring "Ühisus", kes võttis päevakorda järjekordse "Kiired" albumi väljaandmise. 1904. aastal otsustati mainitud album nimetada "Noor-Eestiks" - nimi seostub paljude teiste maade uuenduslike noorliikumistega, tsensuuritakistuse tõttu ilmus väljaanne 1905. aasta kevadel - siit sai alguse ja nime ka rühmitus.
hulgas, nägid Venemaad sotsialistliku riigina kaugemas tulevikus, aga algul föderatiivne riik, Eesti selle osariik +kultuurautonoomiaga. (Hans Kruus, Gustav Suits, Villem Ernits). Just Lõuna-Eesti keskustes ja maakondades. Eesti rahvuspolkude soldatid. Radikaalsotsialistid Eesti Tööerakond, vasakul tiival veel siis (Jüri Vilms, Otto Strandman, Konstantin Konik), hiljem võttis suuna paremale. Föderatiivne Venemaa, iga osariik demokraatlik vabariik. Lõppeesmärk sotsialism. Mitte Marx vaid Lääne-Euroopa revisjonistid. Sotsiaalsed uuendused. Sotsiaalne revolutsioon saabub sotsiaalse evolutsiooni teel. Tööstusettevõtete ja maa järk-järguline natsionaliseerimine, riigistatud maa andmine põlisrendile. Kirik riigist lahutada, ilmalik kool.Kodanlik-demokraatlikud vabadused, mitte nõukogude nn. revolutsiooniline isetegevus. Tõmbasid selge piirjoone nende ja bolsevike vahele. Kroonu ja mõisamaad võõrandada tasuta
toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. Eesti olulisemad parteid: SDE, Rahvaliit, Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid.
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
Mudel on huvitav selle poolest, et plaanimajandus ja monopoolne kapitalism, mis on ise ennast reklaaminud absoluutsete vastanditena, on tegelikult siiski teineteisele väga lähedased majan- duslikud seisundid. Kui joonelises mudelis võivad vasak- ja parempoolsus kohtuda vaid läbi keskpaiga, siis uues mudelis on see võimalik ka nn antitsentris. Korporatiivne-monopolistlik kapitalism ja sotsialism kasutavad praktiliselt ühesuguseid majandamise oskusi ja meetodeid. Üks liberaalide tähtsamaid praktilisi tähelepanekuid on olnud: riik juhib raha ja majandust halvasti sellepärast, et need pole tema omad. Siit siis kuulsaks saanud lause: riik on halb peremees. Aga ka tänane erakorporatsioon on päris tihti halb peremees. Mingisugust põhimõttelist vahet globaalse investeerimisfondi ja
Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul Dostojevski kaugeneb senistest toetajatest, vb põhjuseks tema loomus, mis on kinnine, teiselt poolt vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud nee dtema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 49. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Eesti Tööerakond - sotsiaalne partei. Ühendas väikekodanlust. Eesmärk tõsta keskkihtide elujärge. Juhid: Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. Asunike koondis - eraldus 1923 Tööerakonnast. Ühendas väikemaapidajaid (asundus talude omanikke). Nõuti (väike) põllumajanduse eelisarendamist. Juhid: Oskar Köster, Rudolf Penno, Otto Tief. VASAKPOOLSED Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) - sotsiaal-reformistlik partei. Eesmärgiks kehtestada sotsialism rahulikul teel. Ühendas endas vaesema elanikkonna. Kujunes kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset esindasid Mihkel Martna, Aleksander Jõeäär, Erich Joonas. Eeestimaa Kommunistlik Partei (EKP) - ühendas enamlasi (polsevikke). Sisuliselt oli see Komiterni sektsioon, mida juhiti Moskvast. Eestis oli EKP keelatud ja tegutses põranda all. Juhtideks olid Jaan Anvelt, Viktor Kingisepp. PISIRÜHMITUSED:
; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). TÕLGENDUSLIKUD [nende osas ei ole üldist kokkulepet, et on semiootilised] pertseptuaalsed (eriti visuaalne); ideoloogilised: laiemas mõttes teksti "kodeerivad" ja "dekodeerivad", kitsamas igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism, materialism, kapitalism, progressivism, konservatism, sotsialism, objektivism, populism). Need kolm koodide tüüpi suhestuvad kolme teadmise (knowledge) valdkonnaga: maailma kohta (sotsiaalne teadmine); meediumi ja zanri (tekstuaalne teadmine); suhe (1) ja (2) vahel (modaalsed otsustused). PIERRE BOURDIEU (1930-2002) SOTSIOLOOGILINE KULTUURIANALÜÜS Habitus -- eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda. Indiviidi ja grupi, millesse ta kuulub, inkorporeeritud ajalugu, meie kehaline mälu.
loodusvarad ning ühiskonnaliikmete oskused, mis sõltuvad omakorda koolitusest, ametialasest kvalifikatsioonist, täiend- ja ümberõppest. 3.Majanduslik ümbrus Majandusliku ümbruse puhul tuuakse välja majanduskorraldus, majanduslik areng ja maksusüsteem. 37 3.1.Majanduskorraldus määrab selle, kes milliseid otsuseid võib teha. Teoreetiliselt tuuakse välja 2 suunda – liberalism ja sotsialism. Liberalismi aluseks on võrdsed võimalused kõigi jaoks, rõhutatakse järgmisi majanduspoliitilisi vabadusi: majandustegevuse ehk ärivabadus, asumisvabadus, ühinemisvabadus. Majanduse areng sõltub turujõududest, majanduskorralduse aluseks on turumajandus ja seal on omakorda informatsioonikandjaks ja koordineerijaks toote hind. Vastupidine lähenemine on sotsialismi ja kommunismi puhul. peetakse vajalikuks
Töö on ühiskondlik. Inimese võõrandumine on võõrandumine tööst, sest tema töö tulemus võetakse talt ära. Võõrandumine ületatakse klassideta ühiskonnas. "Poliitilise ökonoomia kriitika" - inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. 19.saj. IRRATSIONALISM Vastus Hegeli ratsionalismile. Alusepanijaks Sören Kierkegaard (1813-1855), Arthur Schopenhauer (1788-1860), Friedrich Nietzsche (1844-1900). Peavad mõistuse ja mõtlemisvõime tunnetusvõimalusi piiratuks, tegelikkus kaootiline mitte mõistuspärane. Irratsionalistlikud õpetused tekivad murranguaegadel. Pole süsteem, vaid killud, mõju ei tohi alahinnata. ARTHUR SCHOPENHAUER (1788-1860) "Maailm kui tahe ja kujutlus" (1819, 1844) - peateos.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
4. 19.sajand 19.sajandil toimus tagurpidine liikumine, mis sündis mõistmisest, et mitte iga üksikisiku puhul ei ole tingimata garanteeritud tema vabaduse mõõdukas kasutamine, ja konstateeringust, et moodsaid probleeme, mis kasvasid välja kapitalismi ja proletariaadi tekkimisest, ei saa lahendada üksnes piiramatu vabadusega. Üksikute võimsate isikute piiramatu vabadus võib viia paljude nõrkade vabaduse kaotuseni. Sotsialism võitles kapitali ja ettevõtjate vabaduse vastu, kommunism lõpuks üleüldse eraomandi vastu. 5. Natsionaalsotsialismi aeg Natsionaalsotsialism rõhutas põhimõtteliselt üldsuse eesõigust üksikindiviidi ees. Loomulikult viis see omandi edasise piiramiseni. Suure tähtsuse tõttu, mida omistati põllumajandusele ja talupoegkonnale, loodi eriline maa- ja talupoegade õigus, mis leidis eelkõige väljenduse pärustaluõiguses. Oli
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Need on heaolu ja rahvusülesus. Heaolu juures on algselt keeruline leida idüllilisi ja altruistlike omadusi, sest kõik me ihkame ju paremat elu ja heaolu. Sõjajärgses Euroopas esines see aga koostööna, kus üritati tagada kõigi eneseväärikus ja üritati suurendada mitte ühe riigi heaolu teiste arvelt vaid kõigi liikmesriikide heaolu. Seda võib seostada ka pikaajalisema euroopa idealismiga, mis läheb tagasi 19nda sajandi keskpaika. Kommunism, sotsialism, heaoluriigi mudel- kõik nad jagavad samu väärtusi, ehk ühiskondliku vastutust nii individualistliku kui ka ühiskonna heaolu eest. Rahvusülesusest rääkides on olnud 2 põhilist vaadet. Üks on niiöelda Ühendriikide Euroopa, mis oleks Ameerika Ühendriikide kujul liiksmesriigid kaotav föderaalne superriik. Teine vaade, mis on ajalooliselt prevalveerinud on rahvusülene visioon, niiöelda kogukondlik vaade. Selle mudeli puhul on tähtis eelkõige kogukondlikus mitte ühtsus
2) reformistlik: parandada tööliste elu kapitalismi tingimustes, kindlustada kõigi inimeste inimväärne eksistents, kõrvaldada sotsiaalsed konfliktid 1840. aastatel sai alguse marksistlik suund. Karl Marxi arvates on ajalugu eelkõige klassivõitluse ajalugu (kodanluse ja töölisklassi võitlus). Rikkus koondub üha väiksema hulga inimeste kätte, ülejäänud vaesuvad pidevalt (proletariseeruvad). Kapitalismile järgneb sotsialism. Eraomandi kadumisega kaovad ka klassid, klassivõitlus ja riik. Kogu vara ja tootmine muutuvad ühiseks (ladina k communis - `ühine' kommunism). Marx ei eitanud kapitalismi vajalikkust, sest kapitalismi tingimustes oli tema arvates võimalik toota piisavalt, et seda hiljem ümber jagada. 19. saj lõpus seati esikohale praktilised sotsiaalsed reformid, vajalikuks peeti parlamentarismi ja demokraatlikke valimisi
Lisaks veel rahvusküsimuse eiramine, tunnustasid rahvaste enesemääramisõigust, kuid puht teoreetiline lähenemine, lootsid sots maailmarevol milles rahvusküismused kaotksid tähenduse. 1903a asutati Sveitsis emigrantide poolt Läti sotsdemo ühendus, mille peamiseks rajajaks ja esimeseks eestvedajaks N. Valters, uuest voolust väljakasvanud. Iseseisvumisel sai Läti esimene sisemin. Valters ja sotsdem, püütsid sünteesida mõlemat mida LSDTP välja jättis. Sotsialism ja rahvuslik külg. Valtersi loodud ühendusest kasvas välja esseeride partei, suurem tähelepanu rahvus- ja agraarküsimustele. uus vool lõpetab seega 20saj alguses poliitilise organiseerumisega, viis läti rahva politiseerumiseni. Uue voolu kõrval eksisteeris, traditsioonilisem rahvuslik liikumine. Põhitähelepanu kultuurhariduslikule seltsiliikumisele. Jagunes omakorda kaheks. Üks poolt lähtus päris rahvusliku liikmuse algusaegade põhimõtetest, Valdemarsi põhiseisukohad
Tema luules 2 puhangut: üks 70-80ndatel, see on modernistlikum, tuleb paus ja siis hakkab vanemas eas uuesti luulekogusid avaldama. Uuemad traditsioonilisemale luulele lähemal. Jüri Talvet - armastab traditsiooni Kümnendi keskpaigast kümnendi keskpaigani. Kirjandusliku mõtteni 86-95. Tagumine piir on tinglik. Võib siia-sinna liigutada. Mingi loogika aimdub. Üldkultuuriline, pildiline sissejuhatus. Algab märg ideoloogiliste märkidena Leonhard Lapin - Suprematism ja sotsialism - sarjast Märkide konversatsioon 1989. Hakkavad kukkuma ära moraalsed tabud: Marko Mäetamm IN & OUT 1997. 80-90ndate loomingus näeme mingite vanade nähtuste uuskasutust palju. Need võivad radikaalsed nähtused. Seal on postmodernistlik vaim. Teeme nii nagu eesti esimesed futuristid. Teeme poppkunsti, aga nii nagu 60ndatel. Neopopp Marko Mäetamme puhul. Iseloomulik see, et kunst hakkab pildiraamist väljuma. NEed katsed olid ka 60ndatel. Pöördumatum protsess.
järel valitsesid Generaalstaadid, jakobiinid, Asutav Kogu, Revolutsiooniline tribunal, giljotiin... Revolutsioonilised meeleolud kandusid ka mujale Euroopasse ning Euroopa maade kolooniatesse. Burke nägi selliseid arenguid ette (et asi lõpeb kaose ja vägivallaga) ning selles osas on teda peetud prohvetlikuks nägijaks. Louis XVI jäi peast ilma 1793. aastal. Prantsuse revolutsioonist algas ideoloogiate võidukäik liberalism, konservatism, sotsialism, anarhism, uue sisu said ka sõnad nagu vabadus, vendlus, võrdsus... "Reflections on the Revolution in France" Burke sellenimeline raamat ilmus 1. novembril 1790, leidis koheselt palju vastukaja nii kriitikat kui toetust. Burke on väga kriitiline Prantsuse revolutsiooni, selle radikaalsuse ja anarhistlike tendentside suhtes. Teose tervikpealkiri täpsustab aga probleemi olemust veelgi Reflections on the
29 ümbesr Eesti Sotisaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks, mille rajajate hulgas seisid samad mehed, kes 1905 olid tauninud föderalistide tegevust (Mihkel Martna, August Rei, Karl Ast). Nende häälekandjaks oli ajaleht Sotsiaaldemokraat. Tähtsustasid ennekõike parlamentaarset võitlust, mitte võimu ülevõtmist vägivalla abil. Sotsialism ei olnud nende meelest saavutatav ühe riigipüürdega. Rõhutasid samuti rahvusküsimuste tähtsust. Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (ERSP). Juured ulatuvad tagasi 1905. aastasse. Tartus. Maailmasja aastatel koondus ümber ajalehe Vaba Sõna, erakonna juhiks oli Jüri Vilms. Oktoobris 1917 nimetati ümber Eesti Tööerakonnaks. Erakonnas ka arst Konstantin Konik, Otto Strandman, jurist Ants Piip, Juhan Kukk, EW esimene rahaminister
korraldas ülalviidatud öördamise süsteemi (selle kohta vt eriti - A.Solzenitsõn."Gulagi arhipelaag"). Nõukogude bürokraatiale võib võrdset leida üksnes teiste totalitaarsete poliitiliste reziimide 102 sünnitatud süsteemide seast. Teine iseloomulik joon eriti stalinismi ajal oli bürokraatia tsiviil- ning militaarse osa kokkusulamine. Seega ei pääsenud ka sotsialism bürokraatiast - vastupidi, ta sünnitas eriti võimsa totaalse ja seejuures poolsõjaväestatud poliitilise bürokraatia. 103 Tänapäeva riigiteenistusest Euroopas Euroopa riigiteenistuste rahvuslike süsteemide osas valitseb kirev rahvuslike mudelite rohkus, kuid ometi on rida sarnaseid kriteeriume vói jooni: 1)töölevótmise süsteemide osas; 2) rekruteerimise ning ümberpaigutuste osas;
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
