Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
legitiimsuse tagamine; Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal) Psühholoogilised (Isoleerituse vältimine; Kaasosalisuse tunne; Manipuleerimisvõmalus; Laastav mõju:püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta) Avalik arvamus kujuneb: arutelu üksikisikute vahel, arutelu rühmas, kitsam avalikkus (laieneb teatud sektoritesse), laiem avlikkus(kõik olulised ühiskonnakihid). Poliitiline kommunikatsioon: Oluline poliitilise sotsialiseerumise kanal (4.loeng) Poliitilised ideoloogiad: Ideoloogia on alati iseloomult sotsiaalne. Ideoloogiate avaldumine: Ideoloogiad teoreetilises võtmes: filosoofilised maailmavaate viisid ja nende areng Ideoloogiad institutsioonilises võtmes: erakonnaperekonnad ja nende areng Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda:
· Võimu legitiimsus st valitsejate ja alluvate üksmeel ja sarnased väärtused · Globaliseerumine ja infotehnoloogia areng · Rahvastikuränded 29. Mis on sotsialiseerumine ja väärtusvaakum? Sotsialiseerumine- protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes värärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Väärtusvaakum- vanad teadmised osutuvad vildakaks, vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks, uued pole aga veel selgelt välja kujunenud. 30. Sotsialiseerumise liigid · Õiguslik sotsialiseerumine- õigusalatse teadmiste ja kogemuste omandamine, selleks et antud ühiskonnas käituda ja tegutseda · Poliitiline sotsialiseerumine- ühiskonnas kehtivate poliitiliste ja ideoloogiliste normide, hoiakute, väärtuste jne omandamine kas kooli või iseseisva poliitilise tegevuse käigus · Professionaalne sotsialiseerumine-elukutse valik, erialane ettevalmistus ja töötaja kutsekultuuri kujunemine 31. Kodakondsus
vanematel on oma elu korda seadmisega raskusi. Seetõttu kannatavad ka lapsed ja neil kujunevad oma arusaamad elust, kas ühiskonna poolt vastuvõtlikud või siis väärad. Väära arusaama all võib mõista teiste inimeste kallal füüsilist vägivalda kasutades, kuna nii saavutatakse endale allumine või vägisi teise inimese vara kallale tungimine,et saavutada paremat elujärge. 6 Perekond on sotsialiseerumise esmane agent. Just perekonnal on täita oluline osa nooruki õigusteadvuse, kõlbeliste ja õigusteadmiste ning arusaamade kujundamisel. Sotsialiseerumise algstaadiumis kohaneb laps sotsiaalse mikrokeskkonnaga ning täidab selle keskkonna nõudeid. Koos sotsialiseerumise edusammudega hakkab ta üha aktiivsemalt sekkuma ümbritseva keskkonna ellu, üha aktiivsemalt muutma ümbritsevat keskkonda. Siinjuures on eriti tähtis perekonna koosseis. Just kodu alusel loob laps oma
Õigusnorm väärtuslikkuse mõttes mõjutab inimkäitumist erinevalt kui õigusnorm informatiivses mõttes- selle informatsionaalne mõju on selle väärtusmõjust spetsiifilisem. Õigusnorm väärtusena näitab tegevuse suunda, loob baasi õiguslikuks käitumiseks, kujundab isiku põhilisi seisukohti ja aitab kujundada väärtustesüsteemi. Indiviidi sotsialiseerumine algab juba varasest lapsepõlvest, mil lapse suhtumised kujunevad välja tänu kõigele, mis teda ümbritseb. See sotsialiseerumise protsessi tahk tundub olevat eriti tähtis hälbega isiku käitumise kujunemisel. Sotsiaalsete hälvete puhul on küsimuseks vähemalt üks grupp sotsiaalseid norme. Sotsiaalsed normid võivad olla kirjutatud või kirjutamata. Siiski väljendavad nad kindlat hinnangut. Hälve on see, mida domineeriv ühiskondlik arusaam hälbeks peab. Mida komplitseeritum on sotsiaalne süsteem, seda rohkem erinevat tüüpi inimkäitumist seal leidub. Samuti on seal suurem
ratsionaalsuse ja eetilisuse printsiipide baasilt. Laps omandab tugeva mina-tunde, aga tal võivad tekkida identiteediprobleemid, süütunne ja võõrandumine. 5.4. Milliseid olulisemaid sotsialiseerimisprotsessi agente võib eristada ja kuidas neid kirjeldada? Sotsialiseerumise agendid on inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Tähtsamad agendid on vanemad (Kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerumise agendid on inimesed, kes vastsündinu eest hoolitsevad, tavaliselt bioloogilised vanemad), sõbrad (Teine tähtis sotsialiseerimise ja informatsiooni allikas on omataoliste grupp, kellega saab laps suhelda võrdsel tasemel), õpetajad (Suur osa sotsialiseerumisest on professionaalide ülesanne, kes selle eest palka saavad ning võivad muutuda nii tähtsateks mõjutajateks ehk mentoriteks, kes aitavad õpilastel
kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud (1856 1939) Teadvuse tasandid: (1) teadvus see millest inimene parajasti teadlik on; (2) eelteadvus see millest inimene praegusel hetkel teadlik pole, kuid millest ta võib suurema vaevata teadlikuks saada; (3) alateadvus selline info mida inimene pole
muutusi ellukutsuvaks subjektiks. Sotsiaalne identsus - kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase reageerimisest neile, erinevate rollide täitmisest mitmesugustes situatsioonides, vanematelt ja teistelt lähedastelt ning erinevatest eluolukordadest õpitu põhjal. Sotsiaalne tervis - inimese täisväärtusliku tegevuse aluseks, väljendudes emotsionaalses tasakaalus ja psüühilises ning füüsilises küpsuses. Sotsialiseerumine - elukestev protsess. Esmase sotsialiseerumise käigus kujuneb indiviid ümbritseva keskkonna mõjul ühiskonnaliikmeks. See tähendab, et ta interioriseerib kultuuri ehk võtab omaks sotsiaalse keskkonna teadmiste, väärtuste ja uskumuste süsteemi. Olulisteks surveteguriteks ühiskonda sissekasvamisel peetakse selliseid sotsiaal-kultuurilisi faktoreid nagu ühiskonnas valitsevad kasvatuspõhimotted, eetilised ja esteetilised hinnangud, traditsioonid, religioon jne. Sotsialiseerumisel avaldab indiviidile sotsiaalsest
Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi. Kultuur määrab ära selle, mis organisatsioonis on unikaalne ja kuidas seal asju aetakse. Kultuur toodi strateegilise juhtimise vaatevälja seoses Jaapani korporatsioonide edule. Põhiseisukohtadeks saab lugeda: Strateegia kujundamine on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühistel uskumustel ja tõekspidamistel. Indiviid omandab tõekspidamised läbi sotsialiseerumise protsessi, mis on suuremalt jaolt vaikiv ja mitteverbaalne. Strateegia võtab pigem üldiste perspektiivide kui konkreetsete positsioonide vormi. Need perspektiivid peegeldavad seda, kuidas organisatsiooni ressursse või võimeid kaitstakse ja kasutatakse konkurentrieelise tagamiseks. Kultuuri koolkonda süüdistatakse selles, et ta sobib pigem seletama seda, mis juba eksisteerib, kui käsitlema raskeid küsimusi sellest, mis võiks tulevikus juhtuda. Strateegia kujundamine
· A. Turk kui tekib konflikt võimude ja kodanike mõnede kategooriate vahel, kasutavad võimud tavaliselt selle lahendamiseks sunnimeetmeid. Radikaalne kriminoloogia ei huvitu, miks inimesed seadusi rikuvad, vaid analüüsitakse seadusandluse süsteemi enda olemust. Enamgi veel: selle teooria pooldajad käsitlevad ,,hälvikuid" kui mässajaid, keda tuleks isoleerida. Inimesed püüdlevad konformse käitumsie poole ja see püüe on suures osas sotsialiseerumise tulemus on ju sotsialiseerumise peamine eesmärk abistada inimest tema püüdlustes konformsuse poole. Kuna aga sotsialiseerumine pole kunagi ideaalne, on ka sotsiaalne kontroll kutsutud reguleerima ühiskonnas aktsepteeritavate standardite täitmist. Sotsiaalne kontroll võib olla formaalne või mitteformaalne (sotsiaalsed autasud, karistus, veenmine, normide ümberhindamine). Sotsiaalse kontrolli staadiumid · Normi isikustamine · Õigusnormi eiramise ennetamine
diagnoosida tuleb käitumuslike tunnuste alusel. Kui on kaasnev neuroloogiline haigus, kodeeritakse see eraldi. Mõnes suhtes sarnaneb sündroom täiskasvanuea dementsusega, kuid erineb sellest kolmes olulises aspektis nagu tavaliselt ei ole tõendeid mõne orgaanilise peaajuhaiguse või -kahjustuse kohta (kuigi võib olla mitmesuguseid aju orgaanilisele kahjustusele viitavaid nähte); vilumuste ja omandatud oskuste kaole võib järgneda paranemisjärk; sotsialiseerumise ja suhtlemise kahjustusel on erijooni, mis on tüüpilised pigem autismile kui intellektuaalsele allakäigule. Kõigi nende põhjuste tõttu on see sündroom paigutatud sellesse rubriiki, mitte F00-F09 alla (Kliinikum). Täpsustamata pervasiivne arenguhäire Täpsustamata pervasiivne arenguhäire (Other pervasive developmental disorders ingl. k.). Seda pervasiivsete arenguhäirete jääkkategooriat võib kasutada nende seisundite
Mis on sotsiaalne staatus ja roll? Sotsiaalne staatus on inimese seisund ühiskonnas, mis tuleneb tema kuulumisest suurde sotsiaalsesse kooslusesse. Sotsiaalne staatus määratleb inimese sotsiaalse olemuse: kelleks ta end ise peab ja kelleks teised teda peavad, tunnetatud seisundist lähtuvalt suhtleb ta ka teiste inimestega, näeb ja hindab sotsiaalset maailma. Sotsiaalne roll on käitumise, hoiakute ja kohustuste kogum, mida oodatakse mingi staatusega inimeselt. Rollid omandatakse sotsialiseerumise käigus. Sotsiaalne roll iseenesest ei kujunda veel isiku käitumist, vaid roll tuleb internaliseerida, s.t väline sotsiaalne väärtus sisemiseks muuta. Teisalt määratletakse rollid sellega, mida ootavad rollitäitjalt teised inimesed. Mida tähendab sotsiaalne grupp? Ameerika sotsioloog Robert Merton: sotsiaalne grupp kogum, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, tunnetades oma kuuluvust sellesse gruppi, ja teiste inimeste arvates ka kuuluvad sellesse
seadvatest raamidest. Identiteet, mida me tajume stabiilsena, on ainult keelelis-kehaliste väljenduste ja esituste kogum, mille taga pole nendele esitlustele soolist alusidentiteeti. Selle väitega kritiseerib Judith Butler, kes oli üks postmodernse feminismi esindajatest, omal ajal erakordselt olulist eristust sotsiaalse soo (gender) ja bioloogilise soo (sex) vahel, näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning et see ei sõltu sünnipäraselt kaasa antud ja kehaliselt tingitud "olemusest" (E. Annus 2009: 803-804). Siit jõuame tagasi Beauvoiri fakti juurde, et naiseks mitte ei sünnita, vaid saadakse. Minu arusaam feminismist ning nagu ma olen selle uurimuse käigus aru saanud, ka kõikide feminismi esindajate eesmärk on tõestada maailmale, et see, kelleks sa sünnid ning see, kelleks sa kasvad, võib olla väga erinev. See on protsess, millestki millegini, just nagu feminismi areng
Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee, inimpotentsiaali korrastamise ja kujundamise mehhanism, sotsialiseerumise süsteem. Väärtuslik on vaid kvaliteetne üldharidus. Maailm muutub ja muutuvad ka kriteeriumid inimeste hindamiseks. Vastavalt on muutunud ja muutuvad ühiskonnas nii avalikud kui ka latentsed eesmärgid, tegutsemise printsiibid ja kriteeriumid. Haridus ei ole see, mida õppekava ette näeb. Haridus ei ole õppekavaga ette nähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti olek, inimese või
ka järeltulijate suhtes. Jaapanlaste uskumuste kohaselt püsib perekond kindlalt suguvõsa alustugedel. Peaaegu igal jaapani perekonnal on oma perekonna, suguvõsa või klanni nimekirjarull, mida reliikviana pärandatakse põlvest põlve. Jaapanis rõhutab perekonnakontseptsioon perekonnaliini katkematust ja selle hääbumist käsitletakse suure õnnetusena. Jaapanlastel on esivanemad olevikku lahutamatu osa.( Sealsamas 1992: 76) 4.3. ESMANE SOTSIALISEERUMINE Esmase sotsialiseerumise peamine mõte on oma olemuselt üllatavalt lihtne ei mingeid piiranguid lapseeas. Jaapanlaste helle suhtumist lastesse täheldasid juba esimesed vene uurijad. Lastesse suhtutakse nii leebelt, et tundub, nagu kasvataksid lapsed ennast ise. Jaapanis on loodus ja inimesed tihedalt kokku põimunud, aastasadade vältel on nad teineteisega kohanenud ja vastastikku kustumatu jälje jätnud. ( Sealsamas 1992: 81) Jaapani perekonnas on lapsed hoolitsuse keskpunktis. Lapsi ei kasvatata keeldude ja
Need eeldused on geneetilised. Tulles mõtlemise ja maailmakäsitlemise juurde, on juba tegu arenguga, mis toimub sotsiokultuuriliste tingimuste raamides. Seepärast on sotsiokultuurilises perspektiivis inimese arengul ja õppimisel kesksel kohal kommunikatiivsed protsessid. Millegi oskamine (lugemine, kirjutamine jmt) tähendab enamasti kommunikatiivse praktika valdamist ning selles praktikas esineb üldjuhul ka mingisugune füüsiline tegevus. Niisugugune areng on viinud meid õppimise ja sotsialiseerumise vormide eristamisele (Hannerz, 1992). Võime rääkida primaarsest ja sekundaarsest sotsialiseerumisest. Primaarne sotsialiseerumine leiab aset väiksemas kogukonnas, peres. Laps tegutseb ja õpib koostoimes kaasinimestega (lähedastega), mis on oma iseloomult emotsionaalsed ja eksistentsiaalsed. Sekundaarse õppimise korral, mis toimub koolis ja teistes institutsionaliseeritud keskkondades, on tingimused õppimiseks teistsugused
kinnistamise mõjul (ema kinnistab lapse käitumist sellega, et pöörab talle tähelepanu). Skinneri seisukoht on, et isiksus kujuneb tuhandete kinnistamisjuhtude lõpptulemusena. Üldiselt inimesed kinnistamist ei teadvusta. Igas olukorras toimib inimene viisil, mille määravad parajasti kõige tugevamini mõjuvad kinnistusseosed (Veisson, Veispak, 2005: 34). LASTEAIA SOTSIAALNE KESKKOND Ühiskondlikuks kooseluks vajalikud sotsiaalsed oskused kujundatakse lastel sotsialiseerumise käigus. Sotsialiseerumise eesmärk on kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuures lapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed- vennad, vanavanemad ning teised täiskasvanud. Lapse sotsiaalne areng kujutab endast seega moraalinormide omandamist. Psühhosotsiaalse arengu all mõistetakse eelkõige lapse isiksuse arengut ja laste omavahelisi suhteid. Eristades sõnu
PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOL Kristiina Taggel KASSID Uurimistöö 7B Juhendaja Heili Ago Pärnu 2014 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................3 1.KASSIDE MÕJUVÕIM LÄBI AJALOO..........................................................................................4 2.VÄLIMUS JA ELU............................................................................................................................5 3.SARNASUS SUURTE KASSLASTEGA.........................................................................................6 4.TÕUKASSIDE ARENG EESTIS......................................................................................................7 5.KASSIDE JA KOERTE ERINEVUSED...............................................................
sõltuvusaine tarvitamine või tegevus omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad: tugev tung tarvitada ainet, võimetus kontrollida aine koguseid, tarvitamise, tegevuse kestvust, võõrutusseisund aine tarvitamise lõppedes. - Sõltuvuse liigid: füüsiline, psüühiline, sotsiaalne, majanduslik, seksuaalne. - Rehhabilitatsiooni põhimõtted: on sotsialiseerumise inensiivne toetamine selleks otstarbeks sobivate tegevuste kaudu. Muutused eluviisis ei saa toimuda lühikese aja vältel ja ilma spetsialistide toeta. Seetõttu viivad sotsialiseerumist toetavaid programme läbi vastavated institutsioonides sobiva ettevalmistuse saanud töötajad. 22. Ägeda ja kroonilise valu olemus, valubioloogia ja -psühholoogia – mida sellest saab sotsiaaltöötaja/tervisejuht oma töös kasutada.
Samuti kehtib see ka vastupidi: kui tal on näljast või väsimusest põhjustatud paha tunne, on tema halb ja hoidjagi on paha. Seega suudab laps teha vahet heal ja halval enesetundel. Beebi vajaduste eest igakülgne hoolitsemine tekitab lapses tunde, et ta on väärtuslik ja maailm on usaldusväärne. See on baasiks esimesel eluaastal kujunema hakkavale põhiusaldusele. Sümbiootilises etapis kujuneb lapse esmane emotsionaalne side teise inimesega, mis saab lapse sotsialiseerumise ja edaspidiste inimsuhete lähtekohaks. Sümbiootiline etapp saab läbi lapse kehapildi kujunemisega, mis on minapildi esimene elamuslik nurgakivi, ning ema ja lapse üheksolemise tunde katkemisega. Siiski, teatud mõttes jätkub sümbioos teise eluaasta lõpuni lapsel esineb kõikvõimsuse tunne, ta usub, et on võimeline oma hooldajat mõjutama. Järgmine etapp saab alguse, kui kõikvõimsuse tunne tasahaaval hääbub.
Kordamisküsimused 1. Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne _ Kiirem kasv ja suurem toodang _ Muutunud sigimistsükkel 3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja ...
Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Teenistuskäik lk 5 4. Erakondlik kuuluvus lk 6 5. Töö Euroopa Parlamendis lk 7 6. Naised juhtimises lk 8 7. Tegelemine tervishoiu valdkonnas lk 10 8. Ühiskondlik tegevus lk 11 9. Kokkuvõte lk 12 10. Kasutatud allikate loetelu lk 13 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Eesti Vabariigi naispoliitikust Siiri Oviirist. Valiku särava ja esindusliku daami kasuks langetas referaadi autor eelkõige seoses tema pikaajalise, tasakaaluka ja mitmekülgse poliitilise tegevusega. Referaadis on välja toodud tema elulugu ja andmed perekonna kohta. Referaadis on käsitletud tema tööd Eestis nii nõukogude perioodil kui ka peale Eesti taasiseseisvumist, riigikogu koosseisus kui ka Eesti Vabariigi sotsiaalmini...
populaarsed tegelased kaasüliõpilaste seas, neil on vabameelne suhe. Probleem tekib siis kui pildile tekib Tommy, kes oli vahepeal vanglas olnud, läbi õnnetu juhuse Evan tapab Tommy ning satub vanglasse. Vanglamüüride vahel on elukorraldus ja reeglid teised kui vabas maailmas ning Evan peab resotsialiseeruma, et nendes tingimustes ellu jääda. Teises muudetud reaalsuses tapab Lenny nende lapsepõlves, olles meeltesegaduses, Tommy. Sealt areneb teine sotsialiseerumise käik. Lenny sotsialiseerumine piirdub psüühilise ravi, vaimuhaigla ning tugeva rahustikuuri all. Evan on taas üliõpilane ning siirdub Kayleighit otsima. Selgub, et Kayleighi elu on kujunenud mööda elu raskemat poolt kogedes. Elu ilma vennata ja koos perverdist ning sadistist isaga on neiust teinud narkomaani ning prostituudi. Taaskord muudab Evan reaalsust, lootes päästa Kayleighi elu allakäigust ja kannatustest
jne. 3. PEATÜKK Poliitilise käitumise mõjutajad On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. KESKKOND 1. Poliitiline keskkond. Näit: Ugandas ei tohi poliitiast rääkida, Hiinas peab, Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jna. 2. laiem (sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline) keskkond Näit: kuna islamiusk on naised alla surunud, siis nad poliitikas ei osale. 2. POLIITILISE SOTSIALISEERUMISE MÕJUTAJAD Poliitiline sotsialiseerumine protsess, mille läbi inimene omandab oma orientatsioonid (kognitiivsed, affektiivsed, hinnangulised) poliitilise maailma suhtes. 1. Perekond Esimene ja kõige kauakestvam pol sotsialiseerumise mõjutaja. (USAs 7a laps on vanemate partei poolt, türannist isa võib lat poliitikas mitte osalema julgustada jne) 5 6 2. Kool
eeldusel, et keeles on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Implikatiivse universaali vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (näiteks kõigis keeles on oraalseid vokaale). Absoluutne universaal üldistused on eranditud Universaalne tendents lubab mõningaid erandeid Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelemängud palumine, nuiamine, küsimine, vastamine, naljatamine, kaevamine jne. Keelemängudega saadakse soovitud infot või mõjutatakse teisi inimesi midagi tegema, kuid samal ajal realiseeritakse nende kaudu ka rohkem või vähem teadvustatud sotsiaalseid eesmärke: viidatakse teatud rühma kuulumisele, domineerimisele või alistumisele, staatusele jne. Tähtsaim normisüsteem on igapäevases elus kasutatav suuline keel
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid : religioon aitab mõtestada või luua identiteeti...
,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks. Kasvatust omakorda võib pidada sündmuste sarjaks, protsesseks, mida sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sotsialiseerimine Kasvatust kui sotsialiseerimine tuleb mõista laialt ja vaadata kogu sotsiaalse tegelikkuse osana. Kuigi kasvatus toimub sotsiaalses keskkonnas, ei ole inimene sellele vaatamata kunagi vaid oma keskkonna mehaaniline produkt. Sageli on juhitud tähelepanu sellele, et sotsialiseerumise puhul on kõne all vastastikune mõjutamine, kus sugupõlved aktiivselt üksteist mõjutavad laps ,,kujundab vanemaid" täpselt samal määral kui vanemad last. Kasvatus kui protsess Protsess on sündmus või sündmuste seeria. Oma "Kasvatusteoorias" ja paljudes teisteski kirjutistes iseloomustab J. A. Hollo (1885-1967) kasvatust teatud protsessina: "Sõna kasvatama tuleneb sõnast kasvama ja tähendab järelikult sama mis kasvamise saatmine." (Hollo 1985, 197.)
Nt: Sümboliline interaktsionism Valitses USA sotsioloogias 20.saj esimesel poolel. Seotus ka Chicago koolkond Ameerika sotsioloogia algus. Põhiesindajaks George Herbert Mead (1863-1931). Uuris inimese isiksuse kujunemist. Lõi teooria isiksuse kujunemise kohta: rollide proovimine (role taking) mõttes ettekujutamine, kuidas teine inimene näeb; olulised teised (significant others), üldistatud teine (generalized other). Tähistavad isiksuse sotsialiseerumise protsessi. Fenomenoloogia- filosoofia vool, mis uurib seda kuidas inimesed maailmast aru saavad. 20saj keskel tuli ka sotsioloogiasse. Kõige tuntum teos fenomenoloogilises sotsioloogias on ,,Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" Berger & Luckmann (1966) maailm ei ole lihtsalt 12 olemas; inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma, reaalsust. Iga inimene mõtleb endale oma maailma välja
omadus a mitteimplikatiivsed kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise e ühiskonna liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid. Laps õpib läbi keelemängu - sotsiaalne käitumine, kus läbi keele teadvustatakse käitumist - palumine, tänamine, küsimine. In on sotsiaalne olend, kelle elu suunavad mitmed ühiskonna normisüsteemid, tähtsaim neist on keel. Keelelise normi rikkumine raskendab sõnumist arusaamist. Keelel on oluline osa ka inimese identiteedi kujunemisel nt nimi. Keelevõime ei ole seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus
on ka omadus a mitteimplikatiivsed kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise e ühiskonna liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid. Laps õpib läbi keelemängu - sotsiaalne käitumine, kus läbi keele teadvustatakse käitumist - palumine, tänamine, küsimine. In on sotsiaalne olend, kelle elu suunavad mitmed ühiskonna normisüsteemid, tähtsaim neist on keel. Keelelise normi rikkumine raskendab sõnumist arusaamist. Keelel on oluline osa ka inimese identiteedi kujunemisel nt nimi. Keelevõime ei ole seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Igal in on olemas tema
mitteimplikatiivsed kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise e ühiskonna liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid. Laps õpib läbi keelemängu - sotsiaalne käitumine, kus läbi keele teadvustatakse käitumist - palumine, tänamine, küsimine. In Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it on sotsiaalne olend, kelle elu suunavad mitmed ühiskonna normisüsteemid, tähtsaim neist on keel. Keelelise normi rikkumine raskendab sõnumist arusaamist
(jõulud ja lihavõtted kaks nädalat hiljem kui riigipühad). 54. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 55. Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel? Näited. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Nt kodu on eelkõige elulaad ja vaimsus, kooli funktsioon on aga inimesi ette valmistada ühiskonnas
(kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata). Üldistused võivad olla eranditud absoluutsed universaalid (nt oraalsete vokaalide esinemine). Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise- tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid (laps õpib rääkima vanemate keelt). Osa laiemast käitumisskeemist on keelemäng (nuiamine, palumine jms) Nt austust võib avaldada sõnadega, aga see võib eeldada ka kummardusi jms.Keelemängudega saadakse soovitud infot või mõjutatakse teisi inimesi midagi tegema, samal ajal realiseeritakse nende kaudu teadvustatud sotsiaalseid eesmärke: viidatakse domineerimisile, rühma kuulumisele vm. Üks tähtsamaid
See on eluaegne protses,mille käigus inimene omandab kultuuri.Sama protsessi läbi õpib inimene tundma ennast,oma sotsiaalset mina,areneb ära arusamm sellest,kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluagne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. Veel perekonnatüübid : Bigaamia abielu kahe vastassugupoole kaasaga Eksogaamsed abielud sõlmitakse väljaspool sugulus-perekondlikku gruppi Endogaamsed abielud sõlmitakse sugulus-perekondliku grupi sees Nukleaarperekond ehk tuumikperekond koosneb abielupaarist ja nende lastest
Roll on määratletud käitumine, mis on vastava rolli puhul oluline. Iga1 peab teadma vastavat rolli ja selle käit reegleid. Nt õpetaja roll koolis. Ema roll kodus. Inimesed on justkui näitlejad kes oma osa etendavad. Arstil on tööjuures oma stsenaarium, kodus teine. Roll inimese isiksusest sõltumatu kuna see toimib teistega koos nt õpetaja õpilastega. Tavaliselt ei pane inimesed tähele oma rollimängu ja võtavad seda teadvustamata endale. 15. Sotsialiseerumine Rollid omandatakse sotsialiseerumise käigus. Inimesed muudavad oma käitumist ja tegutsemist vasstavalt sellele mida inimesed ootavad neilt või arvavad ootavat. Sotsialiseerumine jaguneb kolmeks esmane sots. Toimub perekonnas kus õpitakse elutõdesid pole ilus valetada, tuleb teistega arvestada. Teisene sots õpitakse ühiskonnaliikme tõdesid, toimib õppimine haridussüsteemi abil. Õpitakse kella järgi joonduma, töötama kindlal kellajal, õpitakse suhteid, tunnustama kõrgemal olevaid inimesi, distsipliini
ideoloogia), institutsionaalsed struktuurid (sh heaolusüsteem), eliidi formeerumise teed, majanduse struktuurimuutused (Hariduslik) meritokraatia? o erineva taustaga lapsed võivad kogeda erinevaid ‘nõudeid’ ja on erinevalt kaitstud tagasilöökide eest; o tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – nn „soft skills“, mida omandatakse sotsialiseerumise käigus. Tarbimisühiskond. Elustiil ja identiteedid. Sümboliline majandus Tarbimisühiskonna areng. Tarbimine ja tootmine. Konsumerism 17. saj. koloniseerimine. Tööstusrevolutsioon. 20. saj. kui Ameerika sajand. Ameeriklased kui “poodlejate rahvas”. Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”. o Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise
.............................................................................43 6.1. Inimene loomus ja olemus.................................................................................43 6.2. Sotsialiseerumine .................................................................................................44 6.2.1. Inimese areng.................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine..........
organismid, mis arenevad sünnist lõpliku allakäiguni Sotsiaalsed faktid kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid Sotsiaalsed institutsioonid ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste korrastatud struktuur Sotsiaalsed normid käitumise reeglid Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundma ennast ja oma sotsiaalset mina Sotsialiseerumise agendid inimesed ja organisatsioonid, kes vastutavad reeglite ja rollide õpetamise eest Sotsialism majanduslik süsteem, mis põhineb arusaamal, et majandustegevuses tuleb lähtuda rahva vajadustest, mitte aga kasutamist. Sotsialismi eesmärkide hulgas on päritud varal baseeruva majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võimalikult laiapõhjaline ühiskonna ressursside ümberjaotamine Sotsialistlik majandus valitsusepoolse tootmise ja jaotamise planeerimise ning
lubatud lastega töötada. See annab ka vanematele turvatunde, et nende laste eest hoolitsevad oma ala spetsialistid ning lapsed saavad lasteaiast või hoiust kvaliteetse hariduse ja hoolitsuse. Lastehoiu kui poliitlise küsimuse üle on arutatud alates 19 sajandist. Industriaalses 10 heaoluriigis mõisteti ametlikku lastehoidu kui vaeste perede sotsiaalsete vajaduste rahuldamise abinõud või väikeste laste sotsialiseerumise ja arendamise poliitikat. Esmaseks ülesandeks oli osutada seda teenust töötavatele emadele, et see täiendaks teiste perepoliitikate eesmärke, mis tagavad leibkonna sissetuleku ja toetava hoolduse perekonnas. See võiks oma funktsioonilt olla väga ulatuslik, kuid enamasti pakutakse emadele tööd osalise ajaga ning sellega pole mõeldud emade tulusa palgatöö toetamist (Neumann 2012). Ka see, kui emadele võimaldatakse osalise ajaga töötamist ning
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · ...
keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi. Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega
· Erinevate parteide ja poliitiliste suundade esindatus 92. Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi poliitilisi vahendeid? a. Propaganda sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele; b. Tsensuur informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte 93. Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all? ... protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel kujuneb välja inimese poliitiline orientatsioon. Oluline roll esmastel sotsialiseerimisagentidel. Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal. Nt konservatiivsed Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 23 Sotsioloogia alused Liina Käär
Mis on kultuuriareaal? Näited juurde Piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 46. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Näited Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 47. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: - Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema
Üldistused võivad olla eranditud sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine). Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski nt Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on verb + objekt + subjekt (nt ostis lambi isa). Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles: Keeleline suhtlus on sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelemängud väike laps palub, nuiab, tänab, tervitab jms. Sageli on teatud keelemäng vaid osa laiemast käitumisskeemist. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise seisukohalt on töö. Inimene on sotsiaalne olend, ,,ühiskondlik loom". Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist, suhtumist vanematesse inimestesse, seksuaalkäitumist jne
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning ...
...........................13 2 SISEJUHASTUS. Me kõik pidevalt on suhtlusolukordades - kodus, tööl, tänaval, transpordis; lähedaste ja üsna võõraste inimestega. Iga inimese elu on lahutamatult seotud kommunikatsiooniga. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Nii, suhtlemise protsessiga on seotud kõik eluvaldkonnad ühiskonnas. Suhtlemises inimene omandab kogemust, mis inimkond on kogunud ajaloo jooksul. Suhtlemises toimub sotsialiseerumise käigus, inimese kujunemise protsess. Suhtlemise kaudu inimene tunnetab mitte ainult teiseid inimesi, kuid ka enda. Samuti suhtlemine on inimestevahelise toime erivorm, mille jooksul teostub mitmesugusr informatsiooni vahetust (kontseptsioonide, ideede, tunnete, meeleolude, hoiakute jne.). Suhtlemise protsessi eesmärk on mitte niivõrd teabe edastus ühelt inimeselt teisele (teave nagu andmed), kuivõrd sõnumi tähenduse edastus (teave nagu tähendus). Hästi
postmodernism modernsusele järgnev ja vastanduv suund, mis kujunes 20. saj viimasel veerandil Psühhoanalüüs - Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. semantiline kolmnurk - süsteem, milles on tähistaja (sümbol keeles, sõna), tähistatav (objekti peegeldus teadvuses) ja objekt (keeleväline asi, olend, tegevus, omadus reaalsuses) Semiootika - teadus märkidest ja märgisüsteemidest, tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega Simulaakrum Deleuze`i järgi süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu.
61. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised? Tähtsad teised vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest; Üldistatud teised kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid 62. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma 63. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. 64. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? Sotsialiseerumine ja identiteet: Millised faktorid mõjutavad seda, kuidas ma iseennast näen ja määratlen? Kuidas teised mõjutavad minu enesemääratlust? Kuidas ma mõjutan teiste arvamust sellest, kuidas nad mind määratlevad? 65. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve kriminaalsus ja deviantsus: a
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
1998 ilmub Red Hat Linux 5.2 1999 RIM laseb välja Blackberry; Napster looja Shawn Fanning 2000 Microsoft tutvustab C#; Trek Technology and IBM began selling the first USB flash drives commercially; Kazaa and FastTrack P2P systems were originally created and developed by Estonian programmers from BlueMoon Interactive (Ahti Heinla, Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn); Wikipedia; iPod; microsoftil valmib XBOX 2003 Apple avab iTunes poe; Skype muutub kõigile kättesaadavaks 2004 sotsialiseerumise aasta: MySpace, Orkut, Mark Zuckerberg Thefacebook, mis hilem muutus Facebook; piltide jagamise koht Flickr, Gmail, Ubuntu, Firefox 2005 Google maps, youtube, eBay ostab Skype, Microsoftilt XBOX360 Ecki xComputer Käsusüsteem sarnaneb väga esimeste päris- mikroprotsesoritega. Lihtsama arusaadavuse tõttu kasutab kahebaidiseid mälupesi (16 bitti), mitte ühebaidiseid, nagu harilik arvuti. Mälu on 1024 pesa (1 K), seega 2 Kbaiti. Aadressi jaoks kasutusel 10 bitti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
