Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine...................................................................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi
Kui laps saab 6-aastaseks on ta jõudnud eluetappi, kus ta on rahulikum kui varem ning sel perioodil suundub tema huvi üha enam sotsialiseerumise poole. Selles vanuses elavad suurem osa lapsi veel osaliselt muinasjutumaailmas, kus kujutlus ja tegelikkus võivad olla üsna põimunud. Niisiis on nende igapäevaelus olulisel kohal mäng ja sõbrad. Kuna 6-aastased lapsed on juba piisavalt iseseisevad, et mängida ning suhelda teiste lastega, valiksin mina oma uurimismeetodiks vaatluse, sest nii on lastel võimalik olla oma tavalises, loomulikus keskkonnas, mis toob välja siiruse ning loomulikkuse nende käitumises
· teraapiagrupid. Vaimsete puuetega ja tervisehäiretega patsientide grupid. Hawtorni eksperimendi kaudu Chicago Western-Electric-Company `s on tuntuks saanud formaalsed ja informaalsed grupid. Elton Mayo juhtimisel tehtud uuringutes pandi alus tervele tööstussotsioloogiale. Formaalsed grupid on grupid, mis on loodud teatud ülesannete täitmiseks. Informaalsed grupid on formaalsete gruppide sees inimestevaheliste suhete ja kontaktide alusel tekkivad grupid. Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise agendid ja mehhanismid. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpitakse hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimesele, kes on ühiskonna täieõiguslik ja aktiivne liige ( Lindgren Suter, 1994, S65) Sotsialiseerumine läbi kogu elu, seejuures teatud omavahel seotud ning üksteisest tingitud astmetena kulgev protsess, millel on individuaalsed jooned, kuid mida samas määravad antud ühiskonna põhiiseärasused
SISSEJUHATUS Inimese areng jaguneb kaheks: bioloogiline areng; sotsiaalne areng. BIOLOOGILINE ARENG Bioloogile areng ehk ontogeneetiline ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. SOTSIAALNE ARENG Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile sobivate rollide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid
kujundamisel ja ühtlasi viisid läbi katseid liimadega a) biheivioristid b) Sigmund Freud ja tema kaaslased 5. x suhtus y sse üldiselt hästi ning ei näinud tema nõrku külgi. Tegemist on: a) projektsiooniga b) oreooliefektiga c) aksentueerimisega 6. Taju a) iseloomustab terviklikkus b) korral elementaarosakesi ei tajuta tervikuna c) algab peale aistinguid ning lõppeb enne mäluprotsesside toimimist 7. Minapilt a) kujuneb sotsialiseerumise käigus b) ei kujune sotsialiseerumise käigus c) puudub murdeeas 8. X tegeleb samaaegselt mitme asjaga: kirjutab samaaegselt üles kõneleja juttu ning räägib kaaslasega, seda nimetatakse tähelepanu: a) jaotuvuseks b) kõikumiseks c) puudumiseks 9. Kellegi jäljendamine peale hinnangute andmist jälgitavale käitumisele: a) On esikohal biheivioristidel b) on keskksel kohal A. Bandura mudelõppes
Väärtused Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. Kuigi sinu väärtused võivad vahel olla ebamäärased, sunnivad nad sind teatud asju või tegevusi teistele eelistama, võtma vastu teatud otsuseid. Ühiskonna arenguga kaasnevad alati ka muudatused inimeste väärtushinnanguis ja eelistuses. Võib eristada kolme esinevat inimtüüpi: põhivajaduste inimesed - inimesed, keda juhivad äraelamise väärtushinnangud, mis seostuvad ellujäämise põhitingimustega: toit, riided, eluruum, turvaline vanaduspõlv; välismaailma inimesed - inimesed, keda juhivad heaolu kasvuga seostuvad väärtushinnangud, nt kord, auahnus, tõhusus, tootlikkus; sisemaailma inimesed - inimesed, keda juhivad väärtushinnangud, mis seostuvad nende eneste sisemise arengu ning teiste eest hoolitsemise eeldustega. Inimesed väärtustavad ennekõike seda, mis endal puudu, ja keskenduvad vaja...
peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. C.Darwin-evolutsiooniteooria- Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.)
Sotsioloogia Teadus,mis uurib inimeste käitumist grupis, sh ka kuidas grupikonstruktsioone, kui ka viisi kuidas inimene mõtestab tegevust. Üksikisiku käitumist on taske prognoosida, küll aga saab prognoosida grupikäitumist. Sotisioloogia erineb teistest teadustest selle poolest, et ta tunneb huvi kõigi eluvaldkondade vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta) Sotsioloogia peamised lähtekohad: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, st seoste otsimist nt perekonna , majanduse, kuritegevuse, usu ja teiste valdkondade vahel. Uuritakse kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile e välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni e vastasmõju tulemusena. Rõhu aset. Ühiskonna ja indiviidivahelistele suhet...
Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes. Sotsialiseerumisjärgud: Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine Asotsialiseerumine („eemalekasvamine”) Ümber-e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid: Esmasel sotsialiseerumise: pere, kaaslased, kool, massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad:töömaailm, totaalsed institutsioonid. Poliitiline sotsialiseerumine: Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas küllalt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem (teismeline, noor, täiskasvanu). Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse.
-sugudevaheline ebavõrdsus ühiskonnas grupi ellujäämiseks vajalike ülesannete jagunemine sugude vahel, tugevus meestele ja hoolitsus naistele, ühiskonnas märgatakse rohkem meeste tugevust poliitiliselt ja majanduslikult. Konfliktiteooria seisukohalt on ühiskondlik tööjaotus ja sellest tulenev ebavõrdsus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte looduse poolt antud. Sooidentiteedi sotsialiseerumine soolistatud minast õppimine sarnaneb iga muu sotsialiseerumise kogemusega ja seda õpetavad samad agendid: vanemad, kool, kaaslased, massimeedia. Seda protsessi ei jäeta juhuse hoolde vaid kasvavale lapsele avaldatakse survet koguaeg, et soolidentiteet välja areneks. Muutused meeste elus mehed peaksid rohkem tegelema laste kasvatamisega, suurenenud on ka kodutööde osakaal. 11. Rassilised, religioossed ja rahvusvähemused Domineerivad grupid ja vähemusgrupp. Domineerivaks grupiks nim elanikkonna gruppi, kes omab
usulisele veendumusele. Voltaire kinnitas, et ka dogma (väide, milles ei kahelda, mida usutakse) allub ajaloolistele muutustele ning seepärast ei tohi ka juutidele ette heita, et nad hoiavad kinni oma vanemast usust. Nõnda õigustatakse sallivust Jumalale meelepärase ajaloolise paljususega, mis on vorminud inimeste usutunnistuse. Fetscher kirjutab: "Sallivus nõuab julgust. See eeldab mina-tugevust, mis omakorda on kordaläinud sotsialiseerumise tulemus. Seega ei tohi seda ära vahetada kõigi ja kõige ebakriitilise möönmisega." Sallivaid hoiakuid peavad võimaldama sotsiaalsed olud ja neid peavad aitama säilitada vastavalt soodsad sotsiaalsed saavutused, sest loomupoolest on inimesed agressiivsed elusolendid. Tõsiasi, et keegi on teistsugune, võib puuduliku enesetundega inimesi ahistada. Seega saab sallivusega tõestada mina-tugevust, sest see näitab, kui arvestatav ollakse teiste inimestega.
„väärtus“ täiesti erinev, igaüks tõlgendab seda enda jaoks erinevalt. Artikkel peamiselt on üles ehitatud Schwartz´i väärtusteooria uuringu põhjal, mis tehti 1990. aastatel Eesti tudengitele. Tema arvates väärtused: 1. Teenivad mingit sotsiaalset olemusvormi huve; 2. Võivad motiveerida tegevust, andes sellele suuna ja emotsionaalse varjundi; 3. On tegevuse hindamise ja õigustamise standarditeks; 4. Omandatakse sotsialiseerumise käigus ja ka inimese kogemustest. Nagu ma eelnevalt kirjutasin on igal inimesel oma definitsioon väärtustele ja Schwartz´i tõlgendus väärtusele on väga selgelt kirja pandud ja mõistetavaks tehtud. Isiklikult ei suudaks mina paremini enda jaoks seletada, mis on väärtused, see kuidas kirjutas Schwarz on väga hästi lahti mõtestatud ja just see mida arvan ka mina. Autor kirjutas artiklis väärtuse dimensioonidest kultuuritasandil, põhinedes Schwartz´i
koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu ning milliste probleemidega nad sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised
talle loevad lugusid, muinasjutte, luuletusi. 1,5 aastat, laps oskab 30-100 sõna, kuid harva kasutavad neid. Vanuse järgi 2, ta teab 300 sõna ja 3 - 1200-1500 sõna. Kõne arengul on võetud etapid: 1) silpi (mitte sõna); 2) sõna-lause; 3) kahe-lauseid (nt "ema siia"); 4) laused kolm või enam sõnu; 5) õigus kõne (grammatiliselt sidus lauset). Isikute haridus Varase lapsepõlvel koos arengu kognitiivsed võimed läheb ka isikliku arengu. Peamiselt tekib isiklik sotsialiseerumise laps , sest vaadates vanem , ta üritab imiteerida neid seda tegema , kuidas nad käituvad, kuidas nad käituvad teatud olukordades. Process imitatsioon läbib suhtlemisviise täiskasvanud ja laps . Seega tähelepanek inimeste käitumist ja jäljendades neid saamas üks peamisi allikaid isiklik sotsialiseerumise laps . Inarenguüksikute mängibtähtsat rolli jamõttes kinnitusviisi , mis moodustublõpukslapse esimesel eluaastal ja areneb varases lapseeas .
hoiakute, arvamuste ja uskumustega nimetatakse sallivuseks. Erinevaid arvamusi leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus. Oma elu algusaastatel oleme eelarvamustevabad ja veel puutumatud ühiskonna mõjutustest. Lapse moraalne areng, kus kujunevad välja ka tulevased arusaamad tolereerimise kohta, sõltub kasvamiskeskkonnast. Näiteks kodu ja kool annavad meile individuaalsete hoiakute ja tõekspidamiste alused tulevaseks eluks. Kool on koht, kus nooruk veedab suure osa oma päevasest ajast, ning ka ühiskonna peegel. Koos „sotsiaalse mina“ leidmisega võtame omaks sotsiaalkogukonna
Seetõttu on nad ka rangemalt kehtestatud. Moraalinormide vastu eksimise puhul on sanktsioonideks enamasti üldine hukkamõist, tauniv suhtumine. Seadused on sellised normid, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ning kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete jaoks. Seaduste täitmine tagatakse ametlike sanktsioonidega. Seadused on loodud selleks, et säilitada ja kaitsta sotsiaalset korda. 11. Kuidas omandatakse normid ja vSSrtused? Seda tehakse sotsialiseerumise käigus. Inimesed peavad igas uues situatsioonis ja uues rollis käitumust õppima. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. Sotsialiseerumise kaudu õpivad inimesed kultuurinorme, samuti konkreetseid rolle, mida neil tuleb elu jooksul omandada. 12. HSlbiv kSitumine, selle sotsiaalsed funktsioonid. Normidest kõrvalekaldumist nimetatakse deviantseks käitumiseks. Igasuguste normide kehtestamisega
Tänaseks on üks kolmest kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist suletud (Puiatu Erikool). 2006. aastal uuris E.Kooskora Sisekaitseakadeemia lõputöö käigus Kaagvere Erikoolis aastatel 1995-2004 õppinud tüdrukute retsidivismi. Retsidiivsus ilmnes 35% tüdrukutest. E.Kooskora analüüsis põhjalikult erikooli sattumise põhjuseid ning sellest põhjustatud kuritegelikku käitumist, samuti tüdrukute hilisemat retsidivistlikku käitumist ja leidis, et see on vaid üks osa sotsialiseerumise etapist. Kaagvere erikoolis töötades püüdsin selgitada, mida tütarlapsed õppisid erikoolis elades ning kas nad praegusel ajal seda õpitut ka kasutavad. Pooled küsitletud tüdrukut leidsid, et nad õppisid iseseisvust, mis praeguses elus väga kasuks tuleb. Õpiti rohkem tundma inimesi, enda eest rohkem seisma, oma vanemaid rohkem austama ja hoidma. Samuti jõuti järeldusele selleks, et elus midagi saavutada, tuleb omandada haridus. Kuid oli ka neid, kes arvasid, et
seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga Sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess - Primaarne sotsialiseerumine (lapsepõlv: pere, kool) - Sekundaarne sotsialiseerumine (hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul) - Sotsialiseerumise agendid: perekond, kaaslased, institutsioonid ja organisatsioonid, meedia Identiteet - indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid (inimese ,,suhe iseendaga"), sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi · Teema 4: Kapitalide kasitlused Kapitali üldmõiste - ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital - kapital, mis ei ole "kandjast" eraldatav (haridus ja oskused, tervis, motiveeritus
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
kindla täienddusõppe süsteemi tekkimist · Infoühiskonna areng viib ka haridusvaldkonnas sellisele õpitegevusele, mis on seotud virtuaalsete ja globaalsete õpiressursside kasutamisega,kus õpetaja on õppija individuaalse arengukeskkonna ja tervikliku teadmistesüsteemi kujunemise organiseerija, mitte teadmiste jagaja · Erilisel kohal õpetaja töös on õpilaste sotsialiseerumise aspekt - seda kõigis stsenaariumides - tollal on koolis palju lapsi neilt vanematelt, kes praegu moodustava nn asotsiaalide või tänavalaste hulga ; see tekitab kasvava vajaduse ravipedagoogika, pedagoogilise teraapia ja tugiõppe järele igapäevases koolielus.
Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. · Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. · Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused · Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte · Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... · Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?
liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapiad. Allolev ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned
pandud. Võimalik erinevaid tõlgendamisviise. Rollikonflikt - tekib siis kui rollikäitumine ei ole rolliootusega kooskõlas. See võib juhtuda, kui 1)rollide kohta on olemas erinevaid ootusi teiste poolt, erinevad normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli. rollidistants - Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Seotus oleneb sellest, millises sotsialiseerumise faasis ta on omandatud. Eemaldumine, uude rolli elamise Primaar- ja sekundaarrühmad - Primaarsed rühmad- väikesed, otsene suhtlemine kõikide rühmaliikmete vahel. Isiklikud kontaktid. Nt perekond.#Cooley- Oluline sümpaatia, tunded. Ei eeldata hüvesid ega kasu inimestevahelistest suhetest. #Sekundaarsed rühmad- suuremad, iga liige ei pruugi suhelda iga teise liikmega. Formaalne organisatsioon, valitud juhid. nt töökollektiiv, poliitilised parteid. Tegevus
14.Rollid, rollide omandamine Vastus: Igale staatusele vastab sobiliku käitumise eeskiri. Staatusele vastavate sobilike käitumiste/tegevuste eeskirja nimetatakse rolliks. Rolli ei ole ilma staatuseta ja staatust rollita. Roll on kultuuriruumi poolt määratletud korrektse käitumise mudel. 15.Sotsialiseerumine Vastus: 1) primaarne sotsialiseerumine toimub perekonnas, kus õpitakse põhilisi elutõdesid-pole ilus valetada, kuulekus, teisi inimesi tuleb arvesse võtta jne, 2) sekundaarne sotsialiseerumise käigus õpitakse iga ühiskonnaliikme jaoks põhilisi asju. Toimub haridussüsteemi kaudu õpitakse kella järgi käima, töötama kindlal ajavahemikul, õpitakse allumis- ja võimusuhteid, tunnustama autoriteete, distsipliini, grupis käitumist jne 3) tertsiaarse sotsialiseerumise käigus õpitakse üha uusi elus vaja minevaid rolle töötaja, vanem, poliitik, ärimees jne. Tertsiaarne sotsialiseerumine ei lõppegi. 16.Grupp, grupi omadused
4. SOTSIALISEERIMINE Sotsialiseerumine on teatavasti eluaegne protsess, kogemuste ja väärstuste omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Peategelaste näitel oleks lihtsaim viis näidata sotsialiseerimisest, desotsialiseerimisest ja resotsialiseerimisest seos kooliga. Sotsialiseerumine toimus vanemate ja übritseva keskkonna mõjul lapseeast kuni kooli minekuni, siis sai alguse desotsialiseerumine ehk tuleb loobuda mingil määral varasematest sotsialiseerumise tulemustest ning harjuda, omaks võtta uued. Järgneb koheselt resotsialiseerumine, nüüdseks lütseumi kasvandikud omandavad uusi väärtusi ja norme selleks, et täita uusi rolle kooliõpilastena. Mõjutajateks peategelaste sotsialiseerimises võib eelnevast tulenevalt pidada vanemaid, kooli, õpetajaid, keskonda ja miks mitte ka riigi (ainuvalitseja) tegevusele järgnenud sõjaseisukorda Napoleoniga, mis filmi esimeses pooles veel valitseb. Nagu noorte puhul ikka kuuluvad mõjutajate
Politseikontrolli süsteem. Sultanism- võimu ekstreemne koondumine. Isikukultus (põhja-Korea). Puudub selge ideoloogia, teenib üksnes isikukultuse eesmärki(Gadaffi). Ebastabiilne, sõltub liidri suvast. Kasvab välja totalitaarsest või autoritaarsest reziimist. Demokraatlikud vabadused piiratud. Poliitiline inimene, poliitiline kultuur, avalik arvamus Poliitiline kultuur: inimrühma poolt jagatus väärtusete hoiakute ja teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogum Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust. Sotsialiseerumine- inimene määratleb end ühiskonna suhtes. Isisk võtab omaks ühiskonna kultuuri ja kujundab enda isiksust vastavalt sellele. Poliitiline sotsialiseerumine: toimub teismeeast edasi. Isik omandab poliitika alased teadmised, hoiakud, subjektsuse, osaluse ja valmiduse osaluseks. Poliitikas osalemine: Esindusdemokraatlik- osalemine valimistel, osavõtt valimiskampaaniast,
(+ konverteeritavus!) • Ühiskondlik kontekst – ligipääs haridusele, poliitilised strateegiad (domineeriv ideoloogia), institutsionaalsed struktuurid (sh heaolusüsteem), eliidi formeerumise teed, majanduse struktuurimuutused • (Hariduslik) meritokraatia? - erineva taustaga lapsed võivad kogeda erinevaid ‘nõudeid’ ja on erinevalt kaitstud tagasilöökide eest; - tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – nn „soft skills“, mida omandatakse sotsialiseerumise käigus. 4. Urbaniseerumine ja urbanism – Urbaniseerumine/linnastumine – kvantitatiivne suhete muutus - rahvastiku juurdevool linnadesse/linnastute kasv Urbanism – kvalitatiivne suhete muutus; “maa-linn” elulaadi vastandamisest elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Ökobränding - Võtmesõnad: keskkonnasõbralik energiakasutus, tehnoloogia, disain, liikuvusvõimalused; multifunktsionaalsus, PPP, huvigruppide osalus, teadmistepõhine majandus
järku funktsioonid saavad alguse tõelistest suhetest indiviidide vahel". Võgotski teooria teine aspekt seisneb selles, et potentsiaal tunnetuslikuks arenguks sõltub "lähiarengu tsoonist" (LAT): arengutase saavutatakse siis, kui laps on haaratud sotsiaalsesse käitumisse. LAT täielik areng sõltub kogu sotsiaalsest suhtlemisest. Oskuste määr võib areneda täiskasvanu juhendamisel või läbi koostöö, mis ületab üksi saavutatud oskusi. Võgotski teooria üritab selgitada teadvust kui sotsialiseerumise lõplikku produkti. Näiteks keele õppimisel moodustatakse esimesed laused omaealiste või õpetajatega suhtlemiseks, aga keele parema omandamise käigus tekib "mõttes rääkimine". Võgotski teooria on täienduseks Bandura tööle sotsiaalsest õppimisest ning võtmeühikuks situatiivses õpiteoorias. Et Võgotski pühendas oma tähelepanu tunnetuse arengule, on tema vaateid huvitav võrrelda Bruneri ja Piage' omadega. Käsitlusvaldkond ja rakendamine:
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki,...
Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. (2) ... (3) Poliitiline inimene 5 Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine 4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine
halb naabruskond palju intensiivsemalt ja kahjulikumalt kui poistele. Ei ole saladus, et kõige olulisem on siiski perekond. Uuringutest selgub, et pere alahindab võimalusi tüdrukute sattumiseks kuritegelikule teele. Kuritegevusele satuvad ka need noored, kel puudub korralik perekond ehk kasvanud ühe vanemaga või talunud väärkohtlemist. Kui peres puudub isa, siis milline jälg soorollidest jääb lapsele? Koolil peaks samuti olema ülesanne tegeleda sugude vahelise sotsialiseerumise arendamisega. Selles artiklis olevat tulemused on sobilikud koostööks sotsioloogiste uurimustega identiteedi esikerkmisest. Lisaks kasutavad naised kuritegudes nii enda naistelikke tunnuseid, kuid võtavad omaks ka maskuliinse käitumise, et saavutada enda eesmärke. Selline soorollide muutlikkus näitab vajadusele laiendada seda uuringut identiteedi teooria abil. Referaat kattub kuritegevuse teemalise loenguga. Ka loengus pöörati tähelepanu sellele, miks
eesmärki, Väga ebastabiilne, sõltub liidri suvast, Sageli tagurlikud, ilma selge moderniseerimiskavata režiimid. 24. Iseloomusta autoritarismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle totalitarismi ja autoritarismi. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus. Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid. 25. Võrdle sultanismi ja autoritarismi. Vt küs 23 26. Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine 4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes.
terve elu jooksul, kuid tema vormid ja mehhanismid muutuvad elu jooksul. Sotsiaalne kogemus muudab tema vorme tänu sellele, et inimene omandab elu jooksul järjest rohkem uusi rolle. Inimene kui persoon ja tema roll annavad kokku isiksuse. Inimene kui persoon ei kujuta endast eraldi väärtust. Kreeka teatris nimetati maski, mida näitleja kandis personaks (isiksus) ja Roomas öeldi isa isiksus, rõhutades seda, et on üks isik, kes täidab isa rolli. Rollid on lahutamatult seotud sotsialiseerumise protsessiga. Sotsialiseerumist võib mõjutada ka see, et rollid kannavad endas konflikte. Eristatakse rollisiseseid (kui isiksus ei suuda võrdselt hästi kanda erinevaid rolle, tekivad konfliktid rolli segmentide vahel. Näiteks tükitööline, kes üritab samaaegselt täita plaani et saada kõrget palka. Suure palga saamise eesmärgil ta pole võimeline end ületama ja enam tootma.) ja rollidevahelisi konflikte (isik saab hakkama kas
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja
1) ,,Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju." (Boas) 2) ,,Kultuur on tavaline." (Williams) See, mis on normaalne, iseenesestmõistetav. See, mida ei märka. 3) ,,Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks." (Kluckhohn) Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlik pärand, tavad, uskumused, moraalsed tõekspidamised). 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). 1) Sõnade tähendused. 2) Keel ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused. 3) Üldised käitumisnormid. 4) Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid. 5) Institutsioonid. 6) Esemed, jagatud sümbolid. 7) Ideaalid ja antiideaalid. 9. Mis on interkulturaalne pädevus?
Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi. Hariduse valdkond on tänapäeval nii mahukas, et eeldab iseseisvat poliitikat. Samas on haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. Haritud inimene leiab kergemini tööd ja kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. Traditsiooniliselt kantakse valdav osa rahvuslikest hariduskuludest avalikest (riigi-
peavad kedagi suureks, siis ta ongi seda“ (tsitaat pärit aastast 1928). Arutluskäik: situatsiooni tõlgendamine põhjustab tegevuse. Ent tõlgendamine pole objektiivne. Tegevused sõltuvad seega subjektiivsest olukorra tajust. Situatsiooni tõlgendus mõjutab seega reaalset olukorda. Kes on see autor ja kuidas sõnastab ta antud arutluskäiku kokkuvõtma seisukoha? A.) Autor on William Isaac Thomas „If people view somebody as great, then he is”. 1p. Sotsialiseerumise kontseptsiooniga tegelemine võimaldab meil esile tuua selle, kuivõrd olulisel määral on inimene mõjutatud ...... poolt. A.) Ühiskonna 3p. Pierre Boundieu rõhutab kinkimisest rääkides järgmist: A.) See on esimene alturistliku Loomuse väljendus B.) See on osa sümbolilisest vägivallast C.) Kink muutub võlaks D.) Kinkimine väljendab hoolimist E.) Kinkimine on enim levinud modernses ühiskonnas 1p. Täida lünk J. Derrida tsitaadis: A
ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmiste/ootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 7. Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. Poliitilise süsteemi sisuks on väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides). 8. Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Sotsialiseerumisjärgud: a. Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine b. Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine c. Ümber- e. resotsialiseerumine Poliitiline sotsialiseerumine on abstraktne ning toimub hiljem, see aitab luua poliitilise süsteemi
näiteks, lahkemeelsest ja vaprast ülalpidamise viisist. Vooruslikkus ei tähenda ka mõne üksiku iseloomuomaduse eriti väljapaistvat omandamist, samal ajal kui teised isikuomadused on hooletusse jäetud. Ta seisneb just vooruste kaudu kujundatud terviklikus eluhoiakus. Vooruslikkus tähendab enda-defineerimist kindlat tüüpi isikuna ja sellest karakterist läbi terve elu kinnipidamist. Selline enda-defineerimine toimub loomulikul viisil kui inimene sotsialiseerumise käigus harjub kinnipidama ühiskonnas kehtivatest tavadest, kommetest, konventsioonidest, väärtushinnangutest. Seda muidugi eeldusel, et ühiskonnas kehtivad just vooruslikud tavad ja kombed. Perekond kasvab välja inimese kui elusolendi loomulik-looduslikest vajadustest ja tema telos on järglaste saamine. Juba perekonnas ilmnevad aga ka põhilised inimestevahelised suhted, mis inimlikku läbikäimist struktureerivad. Nendeks on allumis- ja valitsemissuhted
seisundilt eestlastega sarnased ning nende toimetulek on kasvava trendiga. Vaestena määratlevad end valdavalt pensioniealised Venemaa kodanikud (60% neist on vanuses 55 aastat ja enam) ja madalama haridustasemega (92% kesk- ja põhiharidusega) kodakondsuseta isikud. Arvestamata on isikud, kes keeldusid sissetulekut avaldamast või ei osanud seda määrata. Neid oli valimis 29%: 27% eestlastest ja kolmandik mitte-eestlastest. HINNANGUD MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE: DISKRIMINEERIMINE VÕI SOTSIALISEERUMISE RASKUSED? Pere majanduslikku olukorda hinnatakse erinevalt. Eestlaste ja Eesti kodanikest mitteeestlaste hinnangud on suhteliselt positiivsed. Eestlastest hindavad oma seisundit vähemalt heaks 39% ning Eesti kodanikest mitte-eestlastest 44%. Kolmandik kodakondsuseta isikuid on samal arvamusel. Kuid Venemaa kodanike puhul peab oma pere olukorda pigem heaks vaid 17% vastanuist, väga heaks ei hinda seda ükski selle rühma esindaja
· Näitab mobiilsust MÕISTED: · Identiteet Ühtekuuluvustunne, samastumine mingi grupiga väärtuste põhjal. Inimest seob oma grupiga identiteet. 2 · Sotsialiseerumine Pidevalt kasvamise ja arenemise kõrval toimuv protsess, mille käigus omandatakse väärtused.(Põlvkonnad jaotatatakse selle põhjal, nt. Samal ajal koolis või ülikoolis käinud. Kool on üks tähtsamaid sotsialiseerumise kohti.) · Stereotüüp Eelarvamuslik ettekujutus, tavaliselt negatiivne. Inimest seob teiste gruppidega stereotüüp. Selline suhtumine aitab tugevdada sidemeid oma grupiga (Näiteks Hitler õhutas viha juutide vastu, et liita sakslasi tugevamalt ühtseks grupiks). Paljudesse rahvustesse, eriti naaberriikidesse suhtutakse eelarvamusega(Eestlase soomlased etc.). · Mobiilsus Liikumisvalmidus
Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe. Kultuur: · Mõistuse kollektiivset programmeerimist, mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. · Võtmesõnaks selles definitsioonis on kollektiivne programmeerimine. · Kirjeldab see kahtlemata protsessi, millele meid allutatakse vahetult pärast sündimist. · Ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja eetiliste väärtushinnangute kogum. · Omandatakse sotsialiseerumise protsessis. · Osaliselt ühine inimestel, kes elavad või on elanud ühesuguses sotsiaalses übruses. · Annab rühmale identiteedi ning teeb ta ainulaadseks. · Üldnimetus mõtte-, tunde- ja toimimismallidele. Rahvuslikud stereotüübid Kultuuride kombed Paljude uurijate arvates jagunevad rahvad kolmeks: · Reaktiivsed (vaoshoitud ja seetõttu oskavad kuulata. Räägivad vähe ja on tagasihoidlikud. Teevad plaane pikaks ajaks ette, introverdid jaapanlased, soomlased).
Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas teised inimest näevad ja kuidas teised inimest seda hindavad. Samuti inimese arvamus teiste hinnangute kohta. Seega kujundab inimene ise aktiivselt oma mina-pilti. Enesehinnang on mina- käsitluse hinnanguline osa, mis on põhiliseks inimese psühholoogilist heaolu mõjutavaks teguriks. Inimese enesehinnangu kujundamisel on suurim roll vanematel. Soole omased käitumisjooned (soorollid) omandatakse sotsialiseerumise käigus suuresti läbi rolliõpetajate kiitmise ja laitmise. Hariduse funktsioon on sotsialiseerimisprotsessi lõpuleviimine. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess. SOTSIALISEERIMISE AGENDID Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Sotsialiseerimise teguriteks on need
Võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida, väljendada. Empaatiavõime (teiste hingeelu mõistmine); sotsiaalne pädevus. Eneseanalüüs - laiem mõiste kui enesehindamine. Sisaldab ka oma vajaduste, kogemuste ja huvide teadvustamist, eesmärkide vastavuse analüüsi jms. Õpetaja (ja õpilase) tegevusele saab ja on mõttekas kõrvalt hinnangut anda, kui õpetaja (ja õpilane) ise oma tegevust analüüsib ja ainult selles ulatuses, milles eneseanalüüsiga tegeletakse. Õppimise, sotsialiseerumise alus ja eeldus. 1 Adekvaatse enesehinnangu korral on ka tegevus adekvaatne, üle-, ala- või väärhindamine põhjustab õigusrikkumisi jm hälbivat käitumist. Enesehindamine - reflektsiooniprotsess, mille käigus õpilane annab hinnangu omaenese tööle. Euroopa keelemapp - Euroopa Nõukogu initsiatiivil loodud dokument, mille eesmärgiks on motiveerida õppureid avardama oma keelteoskust igal tasemel. Koosneb keelepassist
kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju. Kultuuriline relativism-> see, mida peame kultuuriks ühes kontekstis, ei pruugi seda olla teises. Clyde Kluckholm: arvab, et kultuur on nagu tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks. Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna, mis sellele tegevusele tähenduse annavad ja mida põlvest põlve edasi antakse, kuid mis samas on pidevas muutumises(tavad, uskumused, mõttemudelid). 2. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 3. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad?
uurimismeetodite kasutusvõimalustele üldse. Küsimusteasetus peab sisaldama sotsiaalse ja pedagoogilise ühendamisest tulenevat vaatenurka. Oluline koht ajaloolisel uurimusel Psühhosotsiaalsed tegevusalad: Sotsiaalteaduslik - rõhutatakse inimese sotsiaalse asendi, olukorraga ja isiksusega seotud küsimusi. Sotsiaalpoliitiline materiaalsete, sotsiaalsete, psüühiliste ja füüsiliste energiavarude tagamine. Üldpedagoogika on suunatud kodanike sotsialiseerumise ja tööturule kvalifitseerumise küsimustele, sotsiaalpedagoogika käsitleb inegratsiooniprobleeme. Sotsiaalpedagoogika areng Mõistet kasutati esmakordselt saksamaal 1840. Tegevus vanem kui mõiste Juba antiikajal mõisteti kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengule Kesk- ja uusaja piiril tärganud püüdlused leida lahendust hädasolijate aitamiseks Seotud renessansi ja valgustusaja ideedega ning neist alguse saanud eluviisi moderniseerimisega.
laensõnad Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära 56. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 57. Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel? Näited. MIKROSOTSIALISEERUMINE- INIMESE KUJUNEMINE ÜHISKONNA LIIKMEKS (INIMENE TÄIUSTUB, OMANDAB TEADMISI). NT: KOGEMUSTE SAAMINE, ÕPPIMINE MAKROSOTSIALISEERUMINE- INIMESE KUJUNDAMINE ÜHISKONNA LIIKMEKS JA SEOTUD KELLELEGI MÕJU AVALDAMISEGA. NT: KOOLIS
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetel...
· 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine, töövaidlus jm) · 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. õigusrikkumine 2. Õigusnormi tunnused ja funktsioonid ühiskonnas. (tunnused lk 66, funktsioonid lk 57) Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall. Norm on ka sotsialiseerumise vahend. Norm ei ole tõene ega väär. Normide abil liigitatakse või kvalifitseeritakse asjad näiteks kästuteks, keelatuteks ja lubatuteks. Õigusnormi tunnused: *õigusnorm on alati otseselt või kaudselt ametivõimude kasutuses. Õigusnorm reliseerub ametivõimude tegevuses teisiti kui nt moraalinorm. Vaid seoses õigusnormidega saab rääkida sellistest nähtustest kui normi sätestamine ja seaduste rakendamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
