Sotsiaalministeerium ning Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolid osalesid aastatel 2008-2010 projektis HEVI - Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna õpetajad vägivalla vastu. Projekti algatamise põhjuseks oli sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna õpetajate vajadus materjalide järele lähisuhtevägivallaga seonduva temaatika õpetamisel ja praktika juhendamisel. Projekti eesmärgiks on toetada nii kutse- kui kõrgharidust andvate haridusasutuste sotsiaaltöö, sotsiaalhoolduse ja tervishoiu valdkonna õppejõude paarisuhtevägivalla temaatika õpetamises. HEVI 2008-2010 projekti tulemused: 1. Lähisuhtevägivalla koolitusevajaduse ja õppekava arenduse uuring seitsmes erinevas Euroopa riigis (vastas 104 kõrgkooli õppejõudu) viidi läbi eesmärgiga selgitada välja täienduskoolituse ja -õppekava arendamise vajadus. Uuringu tulemused näitasid, et
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess....................................................
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED.....................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus............................................................
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus.......................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine...............
Blackwood, B. (1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5), 10. 3.8.4. Dokumendid Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) ja sulgudes sõna (koost.), ilmumisaasta, dokumendi nimetus. Näide 7: Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.8.5. Elektroonilised allikad Elektrooniliste ajakirjade puhul koostada loetelu nagu paberkandjal oleva ajakirja puhul (vt apt 3.8.3.). Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Autori puudumisel tuleb kirjutada artikli või dokumendi nimetus, ilmumisaasta ja organisatsioon. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja 26 ümarsulgudes info võtmise kuupäev
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord.........................................................
KASUTATUD KIRJANDUS Eloniemi-Sulkava, U., Pitkälä, K. (2007). Dementia inhimmillisenä ja yhteiskunnallisena haastena 15-27. Uurimusraporti kogumikus (toim Pitkälä, K.) Omaishoito yhteistyönä: Iäkkäiden dementiaperheiden tukimallin vaikuttavuus Vanhustyön keskusliitto Gummerus Kirjapaino. Erkinjuntti, T., Alhainen, K., Rinne, J. (2007). Mäluhäired.Tallinn: AS Medicina. Hanson, S. (2003). Praktika dementsete eakate hooldusega tegelevates Helsingi hoolekandeasutustes. Sotsiaaltöö, 2, 28-29. Hooldusravi tervishoiuteenuse osutamise nõuded 2007. Eesti Haigekassa. Tallinn. http://www.haigekasa.ee/raviasutusele/ravijuhendid/andmebaas/tunnutatud/ (03.09.10). Dementse inimese vajadused (2008). Perearst http://www.med24.ee/eesti/perearst/article_id-5103 (03.09.10). Isola, A, Backman, K., Saarnio, R., Paasivaara, L. (2004). Hoitotyön edistykselliset toiminnat haasteellisen käyttäytymisen kohtaamisessa dementoiduvan potilaan hoidossa. Hoitotiede, 17(3), 5. Jaanson, K
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KÕ I ST II Filosoofia ELURÕÕM Referaat Aineõpetaja: R. V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla teha omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta t...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Referaat ABIVAHENDID. 1 SISUKORD 1.Liikumisabivahendid............................................................................................ 5 1.1Neljarattaline rulaator..................................................................................... 5 Rulaator pakub kõndimisel stabiilsust ning lihtsustab keharaskuse ülekandmist, mis on vajalik normaalseks kõnniks. Rulaator vähendab ka kukkumise riski. Rulaatori käepideme kõrgused saab kohandada vastavalt kasutaja kehapikkusele. Rulaator on optimaalse kõrgusega siis, kui käepidemetest hoides jääb kasutaja küünarliiges painutusse 20-30 kraadi.Rulaator võimaldab läbida ka pikemaid vahemaid, sest väsimuse tundemärkide ilmnemisel on võimalik peatuda ja rulaatori istmele istuda. Enne rulaatori istmele toetumist tuleb kindlasti fikseerida pidurid, et rulaator eest ära ei sõida...
Eestis kui välismaal; võib olla nõutav mõnes valdkonnas töötamisel; kantakse riiklikku kutseregistrisse. Valdkonnad, kus saab tunnistust taotleda Ehitus, Kinnisvara ja Geomaatika Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneeria IT ja Telekommunikatsioon Kergetööstus Kultuur Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstus Metsandus Rahvakunst ja Käsitöö Teenindus Tervishoid ja Sotsiaaltöö Toiduainetööstus ja Põllumajandus Transport ja Logistika Õigus- ja Sisekaitse Äriteenindus ja Muu Äritegevus 13 Mida tunnistuse saamiseks teha? Esmalt otsi välja kutse, millel soovid tunnistust taotleda. Selleks mine Kutseregistrisse kutsestandardite loetelu juurde, vali sobiv kutsestandard ja tutvu sellega. Kuna
transpordil ja ehitusel. Kõik see moodustab mitmekesise majanduskeskkonna, mis vähendab sõltuvust turusituatsioonide muutumistest või ilmastikust tekkivast hooajalisusest. Hariduse ja inimressursi arendamise vallas on tugevuseks kohapeal kõrghariduse omandamise võimalus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzi baasil, kus hetkel on võimalik rakeduskõrgharidusena õppida ärijuhtimise, turismi- ja hotelliettevõtluse, veeökosüsteemide majandamise ja sotsiaaltöö korraldamise erialadel. Tervikliku, Pärnule iseloomuliku majandusklastri tunnuseid omab enam turismi ja puhkemajanduse valdkond. Siin on tegemist paljude omavahel koostööd tegevate aga 11 samas konkureerivate ettevõtetega. Töötajate ettevalmistamisega ja arendustegevusega tegeleb Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz¸ ning linna mainekujundusega toetab turundustegevust ja ettevõtete konkurentsivõimet Pärnu Linnavalitsus. Nõrkused
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kaisa Tõniste, Kati Tiimus, Marika Altküla MAXIMA KAUPLUSE TEENINDUSKVALITEEDI HINDAMINE SERVQUAL JA MYSTERY SHOPPINGU ALUSEL Uurimustöö 1 Juhendaja: Lektor Tiina Merkuljeva Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 Veera Savitskaja VAATLUSPRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Meeli Männamäe Mõõdriku 2015
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et k...
SISSEJUHATUS Eraisiku pankrot ja võlanõustamine on viimasel ajal järjest rohkem jõudnud ühiskonna teadvusesse. Arvestades meedia kajastusi on teemat käsitletud nii professionaalselt kui ka emotsioonidest kantuna. Maksejõuetuse teemat on meedias tihti seotud SMS-laenude ja muude materiaalsete ahvatlustega. Sotsiaaltöö seisukohast on inimeste soovil olla rikkamad ja kulutada rohkem olemas ka negatiivsed tagajärjed. Vastutustundlik isik mõistab oma maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta
Kuressaare Ametikool Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Peanaha ja juuste probleemid ,haigused ning häired Referaat Juhendaja: Klaarika Muul Kuressaare 2017 Alopeetsia Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis ) või kogu keha karvade ( kehakarvad+juuksed ) väljalangemisega (alopeetsia Universalis). Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inim...
süsteemiteooria jne) Meetoditeteooria meetodid ja tööviisid (tulenevad otseselt raamteooriast, nendega väga seotud) Enesemääratlus- ja raamteooriate puudumine: võib ohustada meetoditeteooriaid sotsiaalpoliitilise surve tõttu. Definitsioon: Sotsiaalpedagoogika sotsiaalselt institutsionaliseeritud reaktsioon tüüpilistele psühholoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele, mis tulenevad sotsiaalsest desintegratsioonist. Sotsiaalpedagogika VS kooli sotsiaaltöö H. Tuggeneri järgi: Identsus mõistena üks ja sama Erinevus määratletavad eri alustelt Rõhuerinevus seotud, kuid rõhutavad eri aspekte Lähenemine lähialad, moodustavad praktilise terviku Sotspedag: indiviidi isiksusliku kasvu ja ühiskonda integreerumise tagaja. VS sotstöö eelkõige sotsiaalse turvalisuse tagaja. Erinevalt sotsiaaltööst ei ole sotsiaalpedagoogika orienteeritud defitsiidile. Sotsiaalpedagoogika hõlmab kõiki lapsi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid.................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 3 KÕ 1 Marina Sepp TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 Sisukord Depressiooni mõistmine..................................................................................................4 Depressiooni põhjused.....................................................................................................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost..................................................................9 Depressioonist vabanemise viisid..................................................................................13 Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia....................................................16 3 ...
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esime...
seisundi taastamiseks. Mitmekesistatakse lastele osutatavate teenuste hulka ja parandatakse erinevate teenuste kvaliteeti. Suurendatakse lastega tegelevate spetsialistide professionaalsust, võimaldades neile vajalikku täiend- ja väljaõpet. Koolivägivalla suurenemise tingimustes lisatakse kõrgkoolide ning õpetajate täiendkoolituse vastavatesse õppekavadesse koolivägivalla ennetamise ning kooli sotsiaaltöö kursus. Ametijuhendite ning atesteerimissüsteemi juurutamisega suurendatakse väärkoheldud lastega töötavate spetsialistide vastutust. Ohvriabi kontseptsioonile tuginedes tugevdatakse kuriteoohvrite abistamise võrgustikku, võimaldades kõigile abi vajavatele kuriteoohvritele nii ajutist varjupaika ning kriisiabi, psühhoteraapiat, õigusabi kui nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenust. Olulist tähelepanu pööratakse väärkoheldud laste turvalisuse tagamisele. 40
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest"
suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5),10. 28 3.8.3. Dokumendid Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) enne dokumendi nimetust ja sulgudes sõna (koost.). Näide 6: Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.8.4. Elektroonilised allikad Elektrooniliste ajakirjade puhul koostada loetelu samamoodi, kui paberkandjal oleva ajakirja puhul (vt apt. 4.8.2.). Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Autori puudumisel tuleb kirjutada organisatsiooni nimetus pärast artikli või dokumendi nimetuse kirjutamist. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja ümarsulgudes info võtmise kuupäev
teoreetilise analüüsiga. Meeldib suhelda inimestega, tunda huvi nende ja nende murede vastu. ESE tüüp on rahul ja õnnelik, kui inimesed ta ümber on rahulolevad. Konfliktsetes ja pinget täis olukordades tunneb ennast ebamugavalt ning püüab omalt poolt teha kõik, et niisuguseid olukordi ei tekiks. ESE tüüpi inimesele sobivad tegevusalad, kus tuleb inimestega saavutada hea kontakt ja koostöö. Niisugused tegevusalad on õpetamine, sotsiaaltöö, teenindamine jt. Tema kaastundlikkus soodustab siirdumist tervishoiu alale, kus ta saab pakkuda südamesoojust ja hoolitsevat kätt. ESE on ametlik, laitmatu, elegantne, võib olla veidi järeleandlik, kuid armas. Temaga on kerge suhelda. · SLE Sensoorseltloogiline ekstravert Sensoorseltloogiline ekstravert on sõbralik, kohanemisvõimeline, realistlik teoinimene. Ei kaota pead
Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt. või ingliskeelsete teoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märkega Toim.; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 11-20. Artiklid, mis on ilmunud ajakirjas. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 24-25. Artiklid, mis on ilmunud ajalehes. Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte ming...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on ki...
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju ...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, ...
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......
rahuldada mõlema osapoole vajadusi. Selle lähenemise, mis on probleemilahendamise lähenemise üks variatsioon, arendas välja Thomas Gordon ning see põhineb kahel baaseeldusel: 1) kõigil isikutel on õigus saada oma vajadused rahuldatud; 2) kahe osapoole vahelises konfliktis pole vastuolu mitte nende vajaduste vaid vajaduste rahuldamise viiside ehk lahenduste vahel. Vajaduste ja lahenduste ehk vajaduste rahuldamiste viiside eristamine on esmatähtis. Näiteks, oletame, et tudengite sotsiaaltöö klubi vaidleb selle üle, kas rahastada lõpupidu või sulgemisohus õppelinnaku päevakeskust. Vajaduste ja lahenduste analüüsil selgub, et klubi vaidleb lahenduste mitte vajaduste üle. On vajadus avaldada austust lõpetajatele ning päevakeskus vajab tegevuseks ressursse. Samas on aga mõlema vajaduse rahuldamiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Klubi võib kulutada raha lõpupeo korraldamiseks ning korraldada tuluõhtu päevakeskusele raha kogumiseks või kulutada
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov TERAAPIAD Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk, MA Mõdriku 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1TERAAPIAD........................................................................................................... 3 1.Terviku teraapia, Anesi ultraheli teraapia.........................................................5 2.Individuaalne psühhoteraapia, holistiline psühhoteraapia...............................5 3.Hüpnoteraapia.................................................................................................. 7 4.Imago suhteteraapia, Pere- ja paariteraapia....................................................8 ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Kätlin Kalev JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“ Raamatu analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2015 1 2 1. PEATÜKK Raamatu esimene peatükk on eelkõige sissejuhatus tervesse raamatusse. Sissejuhatuses seletatakse ilusti lahti nii mõnigi asi millega ma varem ehk kursis ei olnud, näiteks narratiivne suund.
Veondus, laondus ja side Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö ja tervishoid Ilu- ja isikuteenindus Ülesanne 10. Lähtuvalt kaubandustegevuse seadusele määratle, millused tegevusalad kuuluvad kaubandustegevus valdkonda? Ülesanne 11. Arutlege rühmas või pinginaabriga kuidas allpool nimetatud tegevusalad on vähemal või suuremal määral seotud kaubandusega? Tegevusvaldkond Jae- ja hulgikaubandus Hotellid ja restoranid Veondus, laondus ja side
Seostada omavahel formaalharidust, mitteformaalset koolitust, tööturgu Taotlused tööhõive alal: Noorte tööhõive suurendamisele suunatud vahendite otsimine. Seda katsutakse teha noorte tööhõive kulude alandamise kaudu: Praktika (koolituse) lepingud – miinimumpalgast madalam ja töölepinguga tööst erinevalt maksustatud (tööandja jaoks) Noortele tööd pakkuvate tööandjate sotsiaalkindlustusmaksu alandamine Palgatoetus noortele tööd andvatele tööandjatel Taotlused sotsiaaltöö alal: Kaasatus ja sotsialiseerimine Erinoorsootöö kui alternatiiv formaalsetele institutsioonidele (eelkõige koolile, avatud noortekeskused, päevakeskused käitumisprobleemidega lastele jms) Osalus noorteorganisatsioonides: Pikk traditsioon, kõrge osalus põhjamaades (rootsis 82%, taanis 77%) Lühike traditsioon, madal kuid kasvav osalus lõuna euroopas (kreekas 36%, portugalis 40%, 1997.a. andmed) Poliitiline osalus – murettekitavalt madal. Noorte usaldus poliitiliste organisatsioonide
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
personaliga ja õpilastega. Kasutatud kirjandus Andmemasin. (2009) http://www.andmemasin.eu/index.php/muutsuurvalimusaldusvaarneuuring/ (06.04.2012). Berg, B.L. (2004). Qualitative research methods for the social sciences (5th ed.). U.S.A. Pearson Education, Inc. Black, T.R. (1999). Doing Quantitative Research in the Social Sciences. SAGE Publikation Ltd. Dobelniece, S. (2007) Kodutus Lätis: põhjused ja tagajärjed. [Doktoritöö]. Tallinna Ülikool. Sotsiaaltöö osakond. Flick, U. (2011 a).Introducing Research Methodology. A beginner`s Guide to Doing a Research project. SAGE Publication, Ltd. Flick, U. (2011 b). An introduction to qualitative research. (4th ed.). SAGE Publication, Ltd. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Flick, U. (2011c). Designing qualitative research. SAGE Publications, Ltd. from chainreferral samples of hidden populations
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevun...
Lahenduson sots prob-le positiivne osa, mis tõmbab tähelepanu. Ilma lahenduseta probleem on hädaohtlik. Ja kellelegi ei meeldi hädaldamine, me viskame nõude kohe peast välja. Nt kikas andis esta-le nõu, et kui nad avaldasid pressika. Kikase soovitus oli, et pressikat mite avaldada sest soovitus, kui hädaldatakse, et kellegi maine on madal, see taasloob seda madalat mainet. Ja teiseks hädaldati kui madal on sotsiaaltöö maine, mis siis teha, paku lahendus nad ei teinud seda. Ohvrid lapsed, vanurid, invad sellised, kelle vastu publikul on teada, et on sümpaatia. Kui tahate töötutest rääkida, siis rääkige hoopis nende lastest. Sest töötutest rääkides muutub kohe suhtumine. Äkki nad on ise laisad jne. lapsed ei saa kunagi olla süüdi, nad ei ole vastutavad enda tegude eest. Lapsed ei saa põhimõtteliselt olla pahad inimesed.
Subjekt, loomingulisus). Piirangud igal etapil: klassitsismil dogmatism; postklassitsismil tehnokratism ning postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon sotsioloogia kui ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija. 1. Inimelu konstrueeritakse sotsiaalselt 1. tehnoloogia abil 2. tõlgendamise abil * 3. sotsiaaltöö abil 4. konflikti abil 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad 1. üksikindiviidide elusid 2. ühiskonda tervikuna * 3. kindlat eluvaldkonda 3. August Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena 1. vältima negatiivset hinnangut ühiskonna arengust 2. sisaldama häid ehk positiivseid väärtusi 3. olema väärtustevaba ning objektiivne * 4
Noortekeskuse juhendaja, omavalitsust, päästeamet ja politsei-piirivalveamet teavitama. Samas oleneb ka kohast, kus seda korraldatakse ja nende õigusaktidest, eeskirjadest (KOV määrus). 7. Millistele nõuetele peab vastama laagrikasvataja? Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/802055 Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: * pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus või keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat: 1) turvalisus laagris- laagritegevust puudutav seadusandlus kasvatajat puudutavas osas; erivajadustega laps laagris. 2) pedagoogika- lapse ealised iseärasused 3) laagri kasvataja töö- grupi juhtimine; meeskonnatöö; konfliktsituatsioonide lahendamine;
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel.
riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133.
2
Kõigil arvudel on illustratiivne tähendus; need ei pärine reaalsest uuringust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
