- Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete kogumine ja töötlemine toimuvad ühes etapis. Hinnanguline. Kvantitatiivne meetod Toetub arvandmete analüüsile, statistiliste andmete analüüs, uurimuse korratavus ja mõõdetavus. Mõõdetav tulemus, arvuline näitaja. Ülesanne: Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud
Praktikast tulenevad visuaalsed / loomingulised meetodid: jälgimine, visualiseerimine, fotograafia, video, visandiraamat, 3D-mudeli / maketid. Praktikal põhinevad meetodid, mis julgustavad ja võimaldavad peegeldamist: peegeldav päevik / uuringupäevaraamat; sõnaline peegeldamine ehk valjusti iseendaga rääkimine (salvestatud); ,,sweatbox" ehk stuudios asuv video ülesseade praktiseerijast, kes räägib ja peegeldab oma praktikast. (lk 104-116) Uurimismeetodid: sotsiaalteadused: * Juhtumiuuring - kasutatakse seal, kus keeruline ese / inimene / situatsioon vajab kvalitatiivset, intensiivset, sügavuti ja laialdast uurimist. Võimaldab detailset laialdast ja sügavuti minevat uurimust, mitme meetodi kasutamine aitab kinnitada ning kehtivust tagada. Näited / juhtum on spetsiifilised ja seetõttu pole antud juhtumist väljaspool üldistamine võimalik, äärmiselt aeganõudev, kriitiline vaade on aegajalt keeruline. Vaja on lubasid ja
Esimene asi, püüad leida, selle, mida ta esimesena tahab muuta ning sellest kinni hakkata kohe. Tolerantsus, kõigepealt peab tegelema sellega, et suudate tolerantsuse saavutada. Haiguskäitumine Käitumuslik aspekt- milliseid tegevusi tehakse igapäev Keskondlik faktor- milline peab olema keskkond. Informeeritus- kas inimesed saavad adekvaatset ja arusaadavat infot. Tagajärgede vältimiseks tuleb tegeleda põhjustega. On vaja teaduslikku lähenemist. Loodusteadus ja sotsiaalteadused. Probleemid: Isiku tasand tervist märgatakse, kui seda neam ei ole. Märgatakse liiga hilja. Isikud tahvad kohe näha kasu. Käitumise tagajärg tuleb alles hiljem. Tervishoid Ühiskond- millised on prioriteedid. Haigustre ennetamine Primaarne preventsioon mida inimene saab ära hoida. Küüslauk, kiiver. Sekundaarne preventsioon haiguse varajane peatamaine. Haiguskäitumine ja haigerollikäitumine.
omakorda reaalsust · reaalsus mõjutab teooriaid NB! ST EI OLE KATALÜÜTILINE PROTSESS, kus STja ise ei muutu. Praktika ja teooria on alati omavahel seotud, teooriat kontrollitakse praktikas ja arendatakse seda edasi. Igas teoorias on alati olemas järgmised praktikas esinevad aspektid : · individualiseerimine, isiksuse kaitse, austamise aktsepteerimine, kus inimest hoitakse lahus tema teost, osaluse aspect koostöö kliendiga; · teadmiste kasutamine, nt sotsiaalteadused, et mõista indiviidide ja organisatsioonide käitumist (sotsioloogia, psühholoogia, sotsiaalpoliitika, organisatsteooria); · selekteerida klientide käitumist, sh sotsiaalseid põhjusi, keskkonda, ST ja kliendi suhet, organisatsiooni korraldust, teenuste kvaliteeti; · suhe on muutuse tekkimise eeldus ja vahend; Olulised on kõik etapid: selle loomine, hoidmine, lõpetamine;
– Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates, et ei tekiks kallutatuse ohtu. – Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus • Mõlemad: – Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid – Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed • Ometi on väga olulisi erinevusi: – Erinev auditoorium • Ajakirjandus – laiem auditoorium • Sotsiaalteadused – pigem teised uurijad ja teemast teadlikud praktikud – Erinev keel • Ajakirjanduslik keel – lihtne; võib olla kujundlik, slängilik, ebamäärane • Teaduslik keel – professionaalsete terminite valdamine, teatud tüüpi väljendite kasutamine, korrektne ja selge – Teooria ja meetodi tähtsustamine • Ajakirjandus – ei pane rõhku teooriatele ja meetoditele, kuidas andmeid koguti ja analüüsiti. Süsteemne analüüs pole eriti oluline
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) ...
aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitseteadus on veelgi interdistsiplinaarsem kui looduskaitse bioloogia. Tegemist on teadusega (mille rakendus kestab evolutsioonilises ajaskaalas), mis sünteesib erinevate teadusvaldkondade teadmisi (loodusteadused, sotsiaalteadused, majandusteadus) looduskaitseliste küsimuste lahendamiseks. Pakub teadmispõhiseid ja tarku lahendusi inimtegevuse kahjuliku mõju vältimiseks ja vähendamiseks. Looduskaitseteadusel on kolm põhilist eesmärki: 1) selgitada välja inimmõju ökosüsteemidele: selle mõju põhjused, selle mõju tagajärjed, 2) arendada välja praktilised meetmed ebasoodsa inimmõju vältimiseks ja kahjustatud koosluste seisundi parandamiseks
sotsiaaltöö kontseptsiooniga, mis jättis sotsiaalpedagoogika ka sotsiaaltöö suhtes ilma igasugusest teoreetilisest eripärast. Teadused: 1. Formaalsed teadused (ideaalteadused, nt matemaatika) 2. Filosoofia (hästi relatiivne) 3. Empiirilised teadused (oluline on kogemus). Jagunevad omakorda kaheks: loodusteadused ja kultuuriteadused (sotsioloogia, õigus, majadus jne). Kultuuriteadused jagunesid omakorda kaheks: sotsiaalteadused ja humanitaarteadused, mis ühinevad psühholoogia, kasvatusteadused, sotsiaalpedagoogika. Definitsioon: Sotsiaalpedagoogika on eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. Sotsiaalne tõrjutus, integratsioon. Sotsiaalpedagoogika on oma olemuselt rakendusteadus, mis on sündinud vajadusest mõista, teoreetiliselt analüüsida ning arendada seda pedagoogilist tegevust, mis on suunatud
4. Mõjutamine. Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha. Iga järgnev ülalmainitud teaduse eesmärkidest on keerulisem kui eelmised ja eeldab enamasti kõikide eelnevate eesmärkide täidetust. Kuigi mõnikord on võimalik näiteks protsessi käiku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime. Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga üldjoontes samasugune nagu uurija ise, mistõttu sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus
raamatukoguteaduse seosed. Raamatuteaduse interdistsiplinaarsus / raamatuteaduse seosed: kirjadusteadusega, teadusloo, filosoofia, ühiskondliku mõtte ajalooga, orientalistikaga, psüholoogia, pedagoogika, sotsioloogiaga, infoteaduse ja raamatukogundusega, majandusteadus, õigusteadusega. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: · loodusteadused uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma · sotsiaalteadused inimeste poolt loodud maailma 10 · humanitaar- ja kunstiteadused inimeste loomingu sisu ja konteksti. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja
teaduslikku tegevust. Kasvatusteaduse suhe lähiteadustega Teaduste liigitus ja liigitamise problemaatilisus Humanitaar- või sotsiaalteadus. Tänapäeva kasvatusteadlane võib olla filosoofilise, psühholoogilise või sotsioloogilise orientatsiooniga. Kasvatusteadust on mõnikord 30 iseloomustatud kui humanitaarteadust, mõnikord kui sotsiaalteadust. Sotsiaalteadused käsitlevad inimest kui sotsiaalset olendit ja inimeste loodud sotsiaalseid institutsioone, siis ongi kasvatusteadus vaieldamatu sotsiaalteadus. Kasvatusteadus on ka humanitaarteadus, kui tahame rõhutada inimese ainulaadsust ja inimese mõistmisele suunatud uurimismeetodit. Liigitamise kriteeriumid. Teaduse klassifitseerimisel on peamine jaotuse alus uurimisobjekt, samuti aspekt, millest seda objekti vaadeldakse. Liigituse problemaatilisus
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
2) teadusraamatukogu põhiteenus on avalik ja tasuta; 3) teadusraamatukogu sihtgrupp on teadus ja arendustegevusega tegelejad; 4) teadusraamatukogus on olemas toimiv süsteem teadusinformatsiooni valikuks ning tingimused selle säilitamiseks ja kasutamiseks; 5) teadusraamatukogu kogud on komplekteeritud kahes või enamas järgmistest teadusvaldkondadest: loodusteadused, tehnikateadused, arstiteadused, põllumajandusteadused, sotsiaalteadused, humanitaarteadused; 51) teadusraamatukogu kogud võivad olla komplekteeritud ühes teadusvaldkonnas juhul, kui tegemist on kunsti või muusika valdkonnaga ning raamatukogu teenindab avalikõiguslikku ülikooli; 6) teadusraamatukogu kogud on kirjeldatud ja süstematiseeritud vastavalt Eestis kehtivatele rahvusvahelistele standarditele; 7) teadusraamatukogu tegeleb teadustööga, avaldab oma tegevuse ülevaateid, tegeleb teadus ja
Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl) - omapärases võtmes. Konstruktivism: Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) - omapärases võtmes. Sotsiaalteaduste omapära Sotsiaalteadused kui debatt eri koolkonnad ja teooriad pole lõplikku tõde (nt. majandusarengu ja dem seos). Ometi olulisi erinevusi: Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline
RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline kohtusüsteem: Maakohus, Ringkonnakohus e. apellatsioonikohus, Riigikohus) RT Lisa – ministrite määrused Teadus LOODUSTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“ Väide või seisukoht on õige Õigus e vabadus käituda vastavalt oma tõekspidamistele Jurisprudents – teadus, mille käsitlusobjektiks on õigus. Lääne õiguse kindlad elemendid 1. Normid e kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriteetne allikas 3
Ka Newtonil olid teaduslik, filosoofiline, religioosne ja esoteeriline arutelu tihedalt seotud. Selgelt hakati humanitaar- ja reaalteaduste vahel vahet tegema alles 19.saj. See, kas filosoofia on teadus, sõltub sellest, kuidas määratleda teadust, teooriat jne. Selle uurimisega tegeleb teadusfilosoofia. Teadusfilosoofia Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad humanitaar-, reaal- ja sotsiaalteadused? Mis kriteeriumide abil saab teha vahet teadusel ja pseudoteadusel? Induktsiooniprobleem – kui kõik seninähtud luiged on valged, siis kas saame järeldada, et kõik luiged on valged? Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? Realism vs instrumentalism Realism – teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas.
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
nendes uutes distsipliinides üritati leida mingeid üldisi ja universaalseid süsteeme, mille puhul ei ole tähtis, kas see toimus varem või hiljem. Nende abil üritati 7 8 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE selgitada üksikjuhte.1 Tähtsustati narratiive2 , faktoloogiat ei peetud nii olu- liseks. Seal, kus faktidest puudus tuli, võeti appi fantaasia. Tulemused olid must-valged. Humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. 20.»sajandil tekkis seisukoht, et minevikuga ei saa seletada tulevikku. Geneetiline eksimus — tekke põhjus- tega ei saa kõike seletada3 . Juhul, kui mineviku abil olevikku mõista ei saa, siis milleks ajalugu üldse vaja on? Juhul, kui isegi üritada minevikusünd- muste abil olevikku seletada, siis on see potentsiaalne konflikti allikas. Seda on küll üritatud teha, aga sisuliselt on see alati õigustusena töötanud (Hitler; kõik mis ei toeta töörahva revolutsiooni, on halb
Klassikaline teaduskäsitlus ehk stientism (käsitlus, mille kohaselt teadus on inimtunnetuse kõrgeim vorm) esindab positivistlikku metodoloogiat. 16 Hermeneutika tähendab humanistlikus kultuuris tekkinud tõlgendamise kunsti või teadust. Tõlgendamise (interpreteerimise) protsess hõlmab mingi mõttelise terviku osadeks jaotamise ja seejärel selle terviklikkuse taastamise (hermeneutiline ring). Tänapäeva postmodernistlik sotsioloogia (k a sotsiaalteadused tervikuna) rõhutab tõlgendamise rolli. Seega: (a) hermeneutiline metodoloogia ei ole teaduses uus; (b) hermeneutiline metodoloogia on võõras Ida-Euroopa riikides, kus ühiskonnateadustes on domineerinud stsientistlik traditsioon; (c) hermeneutiline metodoloogia on ,,raskem" õppimise ja teaduse tegemise ning tulemuste mõistmise tasandil, sest nõuab meistri kätt ja meistri reputatsiooni;
mõjutustega. Sellisel juhul on tegemist ärikorraldusega. Majanduskursust, kus vaadatakse ettevõtte tegevuse majanduslikke aspekte, nimetatakse firmaökonoomikaks ja ta moodustab ühe osa laiemast kursusest mikroökonoomikast. Kursust, kus selgitatakse ettevõtte tegevust ettevõtlusest lähtudes, nimetatakse ettevõtte majandusõpetuseks ( inglise keeles business administration ). Eesti teaduse finantseerimisel jaotatakse humanitaarteadused kaheks suureks osaks: humanitaar- ja sotsiaalteadused, sellise jaotuse puhul kuulub ettevõtte majandusõpetus sotsiaalteaduste alla. 36 Ettevõte valmistab tooteid ja teenuseid füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Ettevõte loob väärtuse tarbijale ja realiseerib selle turul. Tootmises on rakendunud mitmed osapooled, keda huvitab et kulutused oleksid väiksemad kui tulud: Töötajad – on huvitatud töötasust;
ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos (kreeke k. üldistatud teadmised). Nagu üldiselt sotsiaalteadused, nii on ka sotsioloogia seotud ühiskonna holistliku käsitlemisega, tema funktsioonide, ja institutsioonidega ning môjutajatega ja muutujatega. Seega käsitleb sotsioloogia ühiskondi ja nende sôltuvaid omadusi. Spordisotsioloogia on ühelt poolt üldsotsioloogia üks uuemaid harusid ja teiselt poolt sporditeaduste osa. Enamus spordisotsioloogia definitsioone sôltub sellest, kuidas sotsioloogiat kui teadust käsitletakse ning kuidas sporti vaadeldakse
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
a) 100%, kui kursuse teema on tihedalt seotud igapäevatööga; b) 50%, kui on seotud kaudselt. Tingimuseks on, et riigiteenistuja kohustub kursuste tasu ministeeriumile tagastama, kui: a) ta ei lópeta kursust, b) lahkub ministeeriumist 3 aasta jooksul pärast kursuste lópetamist. Hollandi riigiteenistujatel spetsialistidena on väga mitmekesine haridus, sh: - juristid 17% - majandusteadlased 22% - sotsiaalteadused 7% - tehniline 33% - mitteakadeemiline haridus 20% Teenistusest vabastamise osas on jällegi kriteeriumid üsna universaalsed: - pensioniikka jóudmine; - määratud vanusepiiri saavutamine ametikohal (karjäärisüsteemis); - mittevastavus ametikohale (sobimatus); - paranematu tervislik töövóimetus; - ametniku oma soov; - koondamine; - ametikoha (asutuse) likvideerimine;
"Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu." Ajalugu on dialektiliselt arenenud läbi klassidevaheliste konfliktide. Klassid teevad ajalugu, mitte inimesed. "Proletaarlastel pole selles midagi kaotada peale oma ahelate. Võita on neil aga kogu maailm. Kõige maade proletaarlased, ühinege!" Dialektiline materialism Teaduslikkus. Ühiskonna arengufaaside järgnevus on paratamatu, kuid mitte "nüanssides". Kuigi ta ei arvanud kunagi, et sotsiaalteadused saaksid imiteerida füüsikat, ta uskus, et need võivad olla samavõrd täpsed ja kindlad, kuigi mitte jäigad ,,nüanssides". Siiski ta võis öelda, et revolutsioon on paratamatu, kuid see ei pruugi aset leida Inglismaal või USAs; või et kapitalism on küll möödapääsmatu faas sotsiaalses arengus, kuid on võimalik, et Venemaa sotsialism võib välja kasvada otseselt külakogukondadest. Militantne ateism. Religioon on hetkeline leevendus. Nagu ka poliitilised reformid. Näilised
tõstmise võtmeküsimus. Kasutatud allikad: 1. R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik totaalne inimene. Kirjastus ,,Perioodika" . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39. 2. Eesti Vabariigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018. RT III, 07.03.2011. 241 ÕIGUSTEADUSE ASEND TEADUSE ÜLDISES STRUKTUURIS TEADUS 1. LOODUSTEADUSED 2. ÜHISKONNATEADUSED 3. TEHNIKATEADUSED 2.1. HUMANITAARTEADUSED 2.2. SOTSIAALTEADUSED 2.2.1 SOTSIOLOOGIA 2.2.2 MAJANDUSTEADUS 2.2.3 ÕIGUSTEADUS 242 Õigusteadus on konkreetne ja praktiline teadus, mis peab suutma adekvaatselt reageerida sotsiaalsele reaalsusele. Õigusteadus on väga vana teadus. Kaasaegne arusaam õigusteadusest on n.ö. kompleksne käsitlus, mis tähendab, et õigusteadus on koguv mõiste, mitmest õigusteadusest koosnev teadus: õiguse filosoofia õiguse ajalugu õiguse teooria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
