,,Konnad" Tänapäev - Paul Ábrahámi ,,Savoy ball", ,,Koidula veri" Loone Ots 7. Iseloomusta ,,Kuningas Oidipuse" põhjal antiiktragöödiat Jumalad olid tähtsad, neid usuti jne. Saatusega seotud ja kõrgemad jõud Dialoog kooriga 8. Nimeta neli antiikkreeka luuletajad. Selgita mõisteid Solon varaseim meile tuntud, riigimees ja reformaator, teosed kajastavad poliitilisi taotlusi, sisaldades teravapilgulisi tähelepanekuid kodanikueetika ja sotsiaalpsühholoogia vallast. Theognis aristokraat, ründas teostes vihaselt oma aega, mil rikkus on seganud tõud ning halvad pääsenud rikkuse ja võimu juurde, samas kui head elavad vaesuses, leidub palju õpetlikke värsse Sappho kuulsaim poetess, luule sündis neidude sõpruskonnas, seotud sisemiste tunnete ja meeleolude väljendamisega.
seaduspärasuste ülekandmisega reklaamialale: • Walter Dill Scott, „The psychology of advertising”, Boston, 1908 • H. L. Hollingworth, „Advertising and Selling”, New York, 1913 • Ch. Von Hartungen, „Psychologie der Reklame”, Stuttgart, 1921 ka • Daniel Starch (1883–1979) Edward Kellogg Strong, Jr. (1884 – 1963 -Peale Teist Maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele: Scott, Hovland, Festinger, Petty, Cacioppo, Berelson, Lasswell, Lazarsfeld, Parsons, Heider, MacGuire jt -Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S. Freud’i, Jung’i töödele (instinktid, tungid, vajadused, sümbolid ...) ning Heath, Feldwick, Damasio (emotsioonid) -Alates 20.saj. 2. poolest-intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad, teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale,
avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned (need jooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu ja seisukohalt) 2. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises.
sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia – uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahelisel üleminekualal asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt nii psühholoogia kui sotsioloogia alla. Sotsioloogia ja majandusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi. Spetsiaalselt tegeleb sellega majandussotsioloogia.
sotsialiseerumise käigus. Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? 2. ENESETEADVUS. MINA. IDENTITEET. Eneseteadvus: mõisteaparaat Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud/suur pilt iseendast.
18. Hoiak (attitude) -- on õpitud kalduvus teatud isiku või objekti suhtes, pooldav või mittepooldav. 20. Kognitiivne dissonants (cognitive dissonance) - (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. 21. Väärtus (value) -- on üldine tõekspidamine, mis juhib tegevusi ja otsustusi mitmesugustes situatsioonides. 22. Intelligentsus (intelligence) -- põhijooned on hea otsustusvõime, hea arusaamisvõime, hea arutlusvõime, praktiline arukus ja algatusvõime. Intelligentsus tähendab võimet keskkonnaga paindlikult kohaneda. 23
arvuti vaid näib mõtlemisvõimeline, tegelikult seda aga siiski ei ole 6. Captcha? Mis ühist on sellel Turingi testiga? acronym for "Completely Automated Public Turing test to tell Computers and Humans Apart" 7. Mis on intelligentsete süsteemide loomise aluseks? Kas intelligentsete süsteemidega on eetiline tegemist teha? Loomise aluseks on: inimlik huvi, vajadused ja erinevate teadus- ja tehnikaharude (IT, geneetika, nanotehnoloogia, sotsiaalpsühholoogia jt) areng. 8. Nimetage mõni valdkond, kus intelligentsete süsteemide rakendamine lahendaks olulisi ülesandeid. Milles seisneb siin süsteemi "intelligentsus"? Valdkond, kus lahendatakse ebaolulisi või mõttetuid ülesandeid? Mida lahendatakse rohkem? Näiteks lühima teekonna otsimine tööle sõites, arvestades liiklusolukorda (waze). Intelligentsus seisneb selles, et inimene
arengule on väike. Sünnijärjekord üks oluline mittejagatud keskkonna osa. Frank Sulloway esimesena ja hiljem peresse sündinud laste vahel on süstemaatilised erinevused. Esimene laps on korralik ja tubli. Ka seksuaalne orientatsioon on selle poolt mõjutatud. VI loeng 7.10 (ptk 4) SOTSIAALSE INTERAKTSIOONI SOTSIOLOOGILISED KÄSITLUSED Sotsiaalne interaktsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. See teema kuulub eelkõige sotsiaalpsühholoogia alla. See teadus seisneb psühholoogia ja sotsiaalteadse piirimail ja tegeleb just inimeste suhtlemisega. Tänapäeva sotsiaalpsühholoogia on jagunenud kaheks suunaks: 1. Psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia: Lähtub pigem indiviidist Teemad nt: hoiakud, sotsiaalne taju 2. Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia: Lähtub pigem ühiskonnast Teemad nt: suhtlemise reeglid, sotsiaalsed võrgustikud, sotsiaalsed rollid.
Biheiviorism: keskkonna võim. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest. Skinneri puur. S ----- R. Side stiimulite ja reaktsioonide vahel. Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs - S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: patsiendi asemel klient. Kliendikesksus. Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne revolutsioon. Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot
kui tugevus, situatsiooniline eestvedamine ja protsessile keskendumine sisaldavad M. P. Follett seisukohti. Paraku olid tema ideed oma ajast ees ja jäid seetõttu sel ajal ebareaalseteks. Tihti mõistetakse neid alles tänasel päeval, 21. saj. alguses. Näiteks juhtimisteadlane Peter Drucker on nimetanud M. P. Follett ,,juhtimise prohvetiks" (prohpet of management) ja oma ,, guruks" 2.3.George Elton Mayo (1880-1949) sotsiaalpsühholoogia rajaja, kelle uurimustest sai alguse inimsuhete koolkond Inimsuhete koolkonna tuntuimaks esindajaks on George Elton Mayo- psühholoog, sotsioloog, tuntud kui sotsiaalpsühholoogia rajaja. Tööst. George Elton Mayo seostatakse kõige enam just Hawthorne uuringutega. Uuringuid viidi läbi kuue aasta jooksul (1927-1933). Need uuringud rõhutavad motivatsiooni mõju inimese töö tulemuslikkusele. Esmalt keskendus Mayo oma uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele.
· Inimese geenid võib jagada a. Universaalsed teevad inimesed sarnasteks b. Varieeruvad teevad inimesed erinevateks · Cyril Burt käitumisgeneetilise meetodi esmarakendaja, püüdis üles otsida peale sündi lahutatud monosügootseid kaksikuid Mittejagatud keskkond 08.10 Sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused (ehk inimestevaheline suhtlemine) Sotsiaalpsühholoogia · Psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia lähtub pigem indiviidist. Teemad näiteks hoiakud ja sotsiaalne taju · Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia lähtub pigem ühiskonnast. Teemad näiteks suhtlemise reeglid, sotsiaalsed võrgustikud ja sotsiaalsed rollid Kaks arusaama inimesest ja tegevusest Inimene teeb midagi enamasti selle nimel, et Inimene teeb midagi kuna reeglid ja rollid kasu saada näevad seda ette
jne.) Juhan Tork (1889-1980) - doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) kui Eesti psühholoogia kõige olulisem saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Eesti psühholoogia emigratsioonis: Teodor Künnapas (Rootsi, tajupsühholoogia) Jaak Panksepp (USA, emotsioonide füsioloogia ja neurokeemia) Aita Salasoo (USA, psühholingvistika) Vello Sermat (Canada, sotsiaalpsühholoogia ja inimsuhted) Endel Tulving (Canada, mälu) Jaan Valsiner (USA, arengupsühholoogia) -7-
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
makrotasandilt Baasteadused ÜHISKOND Antropo- loogia ORGANISATSIOON OT, PJ Sotsioloogia GRUPP OK, PJ Sotsiaalpsühholoogia ja sotsioloogia INDIVIID OK, PJ Psühholoogia Juhtimise käsitlus mikrotasandilt Joonis 1.2. Organisatsiooni analüüsi tasandid. Juhtimisteadused, millised tegelevad uurimisobjektidega: OK -- organisatsioonikäitumine OT -- organisatsiooniteooria PJ-- personali- juhtimine Joonisel 1.2. näidatud tasandid toovad esile, kuivõrd palju tegureid
Psühhobioloogia Roger Sperry, Eric Kandel Inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia Kliiniline psühholoogia Arengupsühholoogia Koolipsühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Nõustamispsühholoogia Neuropsühhooogia Tervisepsühholoogia Spordipsühholoogia Militaarpsühholoogia Psühholoogia uurmismeetodid Kirjeldavad Korrelatiivsed Eksperiment e. katse Juhtumianalüüs Vaatlus Küsitlus See on nähtuste ja
· mis põhjustab negatiivset enesehinnangut; · mis põhjustab eneseimetlust. Töö eesmärgiks on: · uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; · milliseks kujuneb täiskasvanu, kellel oli lapseeas probleeme enesehinnanguga; · milline on enamus laste enesehinnang; · teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; · teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut. Uurimisobjetiks on lapsed vanuses 1-12 eluaastadel Töö kuulub sotsiaalpsühholoogia valdkonda. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: · lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; · väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; · lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse; · tüdrukuid on rohkem madala enesehinnanguga kui poisse. 1. Mis on enesehinnang Enesehinnang on ettekujutus iseendast eneseväärikus , enesekindlus , endaga toimetulek, endaga
ruumilise paigutamisega. Rajaja R.Steinmets (1862-1940) 2) Kasvatusteadus ehk Pedagoogika. Sotsiaalpedagoogika rajaja on Saksateadlane Paul Notrop (1854-1924) 1899 andis välja teose ,,Sotsiaalpedagoogika". Peab lähtuma ühiskonna vajadustest, ühiskond on huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus. 3) Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa. Rajaja William MC Dougall (1871-1938). Kirjutas ,,Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" Isiksust- võib käsitleda kui sotsiaalsete suhete summat. 4)Psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud (1856-1939) Algselt oli ravimeetodiks millega raviti neurootikuid ja hüsteerikuid. Sublimatsioon-võimendab end selles sfääris selle arvelt mis on talle kättesaadav.
töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitumist. Spordipsühholoogia tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms. 2 Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele.
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne...
Üks, kõigile teada-tuntud ning peenjahuks jahvatatud põhjus on kindlasti akadeemiline ja siiski veel suhteliselt faktikeskne riiklik õppekava, mille faktoloogilises osas võime jänkidele silmad ette teha, kui meil silmad väsimusest parasjagu looja ei kipu minema. Riiklik Õppekava -- õigemini selle koostajad suure raha eest -- ei väärtusta prioriteetidena toimetulekuks vajaminevaid oskusi käsitlevaid õppeaineid, nagu: eetika, filosoofia, sotsioloogia, usuõpetus, loogika, sotsiaalpsühholoogia jne. Kooli pedagoogilis-didaktiline mänguruum ei ole küll ülearu suur. Üht-teist saaks aga kooli õppekavas ümber tõsta valik- ja vabaainete raames või lausa ümber nimetada -- alles siis saab rääkida poiste ja tüdrukute kesksest aine- ja töökavast. Üks põhjusi on kindlasti ka laste mitteprofessionaalne ajajaotus ja puudulik õppida õppimise oskus -- ehk kuidas väärtustada teadmist, oskust ja arusaamist ning õppimist kui üht paljudest seda kolmnurka koos hoidvatest teguritest
tajumist, mäletamist ja tekkinud emotsioone, reklaami toime regulaatorit (väärtusi, elustiili ja sotsiaalseid norme), tarbija vajadusi ja motiive, reklaamitekstide keelekasutust ning inimeste psühholoogilise mõjutamise ( veenmise, sisendamise, nõustamise) seaduspärasusi. Reklaamipsühholoogiat rakendatakse majanduses, teabelevis ja propagandas. Ta seondub muuseas majandusteaduse, kaubanduspsühholoogia (tarbijapsühholoogia), sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia ja zurnalistikaga. (EE 1995:88-89) 5 1.1 REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA PÕHIPROBLEEMID. Üheks lihtsamaks võimaluseks teada saada, millised on tänapäeva reklaamipsühholoogia peamised teemad, on vaadata autoriteetsemaid eriväljaandeid.(Bachmann, 1994:11). Meil eestis on suurimad reklaamilevitajad ajakirjanduses kõik kollased ajakirjad ning sõltumatu nädalaleht Eesti Ekspress.
Organisatsioonid ei oska kasutada akadeemilisi teadmisi praktikas. Oorganisatsioonides ei ole alati esikohal aus kommunikatsioon ja selge ning läbipaistev tegutsemine. Organisatsioonid kardavad negatiivsete sõnumite sattumist ajakirjandusse. Suhtekorraldus: põhieesmärgid, funktsioonid ja alaliigid Suhtekorraldus on rakenduslik sotsiaalteadus, organisatsiooniteooria haru, millesse annavad om atugeva panuse ka süsteemiteooria, organisatsiooniteooria, sotsiaalpsühholoogia, mänguteooria ja teisedki sotsiaalteaduste valdkonnad. ,,Meisterlikkus" suhtekorralduses Organisatsioonid saavad olla efektiivsed, kui na dmääratlevad oma eesmärgid, mi son sobilikud strateegilistele sihtrühmadele ja organisatsioonis kommunikatsiooni eest vastutav juht kuulub juhtkonda. Meisterlik PR töötaja- või osakond uurib keskkonda ja toob järjepidevalt sihtrühmade sõnumeid otsustamisprotsessi. ( J.E.Grunig 1992). USA ja lääne
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele poliitilisele või muule inimesi puudutavale otsusele. Sotsioloogid eeldavad, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik.
käsitlust. Nende peamine doktriin oli kriitiline uurimine, mis üritas peamisi kapitalistliku ühiskonna vasturääkivusi teadvustada. Kriitilised teoreetikud tahtsid jõuda ideaalsesse ühiskonda inimest ärakasutamata, nagu Marx. Nad olid Marxi Freudiga ühendades unikaalsed, sest Freudi pessimism sotsiaalsete muutuste suhtes tundus enamusele olevat sobimatu Marxi revolutsioonilise mõtlemisega. Marxi sotsiaalsete uurimuste makrovõrrand täienes Freudi indiviidi sotsiaalpsühholoogia mikrotasandiga. Prantsuse filosoofi Althusseri ideoloogiat on samuti mõjutanud marksism.Tema väited ja teesid olid suunatud marksismi teoreetiliste aluspõhimõtete vastu suunatud rünnakute vastu. Althusserist rääkides viidatakse tavaliselt strukturaalsele marksismile, kuigi tema suhe teistesse Prantsuse strukturalismi koolkondadesse ei ole lihtne ja ta on kriitiline paljude strukturalismi aspektide koha pealt. Antonio Gramsci kirjutised ja neist koostatud raamatud
SISSEJUHATUS ORGANISATSIOONILINE KÄITUMINE Aine organisatsiooniline käitumine, toob meile silmade ette kohe mingi ettevõtte, organisatsiooni, kus on olemas inimesed, kes omavad erinevaid ametikohti antud organisatsioonis. Ühtegi organisatsiooni ei eksisteeri ilma inimesteta. Kui on aga inimesed st. töölised ja teenistujad on olemas ka juhid, kelle kohustus on organisatsioonis kõike juhtida, et organisatsiooni efektiivsus tõuseks. Selle edukale koostööle inimesed ja organisatsioon on viimasel ajal eriti suurt tähelepanu pööratud. Edukad organisatsioonid eesotsas nende juhtidega teevad selle nimel palju tööd, õppivad tundma organisatsioonilist käitumist, et mõjutada inimesi organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmisel. Seega on organisatsiooniline käitumine üks juhtimisteadus, kus on omavahel seotud majandus, organisatsiooniteooria, psühholoogia jne. (sotsioloogia) Ühiskonna pidevas arengus...
Isiksusetüübid Uurimustöö Saku 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 Isiksusetüübid......................................................................................................................................... 4 Isiksusetüüpide lühitutvustused.............................................................................................................. 5 ILE Intuitiivseltloogiline ekstravert............................................................................................5 ...
- Mittejagatud sama pere lastel erinevat nt sõbrad, sünnijärjekor Robert Plomin jagatud keskkonna mõju arengule on väike sest sama pere lapsed erinevad Judith Harris lapsevanemad ei oma arengule pikaajalist mõju, eakaaslastega suhtlemine on olulisem Sünnijärjekorra uuringud esimesed lapsed tavaliselt rangemad ja korralikumad, hiljem sündinud on mässajad Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused 1) Psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia uurimine lähtudes indiviidist nt hoiakud ja sotsiaalne taju 2) Sotsioloogiline lähtub ühiskonnast Igapäevase tegevuse analüüs 1) Enne tegutsema asumist on plaan selle kohta mida tahab teha 2) Tegevus lähtub sissejuurdunud harjumustest, üle mõtlema tegevusi hakatakse alles kui tekib takistus harjumuspärasele tegevusele, keegi palub käitumist selgitada Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia
· Edward B. Tylor: Inimesed tahavad seletada normidevastast käitumist loodusnähtusi ja enda hinhgeelu (unenäos) Sotsiaalne looderdamine · Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa Inimene töötab grupis väiksema intensiivsusega kui üksi sümbolid olles. · Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on Eeldusel, et tema individuaalne panus grupid pole kaasasündinud omadus omistada maailmale kindlaks tehtav. inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik Sotsiaalne soodustamine inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib Teiste inimeste keskel olles teeb inimene tihti paremat valede järeldusteni. tööd kui üksi olles.
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi). · Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral
Religiooni olemus ja päritolu Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused mis on olemas kõikides kultuurides; religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale. Edward B Tylor - religioon on tekkinud inimeste soovist seletada loodusnähtusi (öö ja päeva vaheldumine, äike jms.); neid seletati üleloomulike jõududega Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada objektidele inimlikke omadusi, näiteks puuokste liikumist tajutakse kui motiveeritud käitumist. Selline kalduvus võib olla aluseks mõningatele religioossetele uskumustele. Emile Durkheim Religioon on pühadele nähtustele suunatud uskumuste ja käitumiste kogum Religioon on ühiskonna enesepeegeldus. Religioossete uskumuste olemus peaks kajastama ühiskonna olemust (näiteks: keeruline ühiskond = keeruline religioosne doktriin).
Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. V Mõtlemine. Fantaasia, kujutlus. Keel. VI Arenguteooriad. VII Õppimine erinevate teooriate valguses. VIII Intelligentsuse erinevad mudelid. Intelligentsuse mõõtmine eri aegadel. IX Isiksuseteooriad X Psühhopatoloogia. Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid XI Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad. XII Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad. Konformsus. XIII Altruism. Agressiivsus. Stereotüübid ja eelarvamused vägivaldse käitumise põhjustena. XIV Iseseisev töö ja valmistumine arvestuseks. Teema: emotsioonid ja motivatsioon (Allikas: Bachmann, T., Maruste R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo. XV Kokkuvõtted. Arvestustöö
o Üldpsühholoogia - käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi (psühholoogia ABC) o Psühhofüsioloogia - uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ja käitumise füsioloogilisi aluseid o Neuropsühholoogia - ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev teadusharu o Sotsiaalpsühholoogia - suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru o Arengupsühholoogia - tegeleb arenguliste muutuste uurimisega 2. Rakenduslikuma orientatsiooniga harud - spetsialiseerutakse kindlale valdkonnale, toimub uurimine ja otsene töö inimestega (nõustamine, psühholoogilise abi andmine) o Kliiniline psühholoogia - Psühholoogid tegelevad psüühikahäirete diagnoosimise ja raviga. Ravimisel kasutatakse
Sõltuvushäired Audentese Gümnaasiumi uurimistöö Sõltuvushäired Tallinn 2017 Sisukord 1 Sõltuvushäired Sissejuhatus. Inimkonna evolutsiooniline areng on kogu oma eksisteerimise jooksul tõusvas tempos edasi liikunud. Sõjad, näljahädad, haigused on teinud inimkonna loovamaks ja tugevamaks. Inimene on pidanud analüüsima, endaga tegelema, ennast arendama, kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega. Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,ma...
· Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. Mary Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Ta esitas eestvedamise kontseptsiooni, mõistes selle all meekonnatööd, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega (alluvatega), mitte niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: · Mõjuvõim koos teistega (power with) · Mõjuvõim teiste üle (power over) Elton Mayo
mõttearenduse ülesehitamine. Koduse eelarve kontrollimine, kirja kirjutamine. Vaikne uni 40-80 min peale uinumist. Aktiivne uni paradoksaalne, REM uni, mis kestab lühikest aega nt 5 minutit. 39 IV osa ISIKSUS JA SOTSIAALSED SUHTED Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Teema 15 Isiksus (1) on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete erisuste kogum.(2) On selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused: Temperament ekstravertsus, koleerilisus
kui info on olemas, kerge on samm-sammult areneva loogilise mõttearenduse ülesehitamine. Koduse eelarve kontrollimine, kirja kirjutamine. Vaikne uni 40-80 min peale uinumist. Aktiivne uni paradoksaalne, REM uni, mis kestab lühikest aega nt 5 minutit. IV osa 33 ISIKSUS JA SOTSIAALSED SUHTED Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Teema 15 Isiksus (1) on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete erisuste kogum.(2) On selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse omadused:
Assotsiatsiooni test: õpetaja ütles sõna ja meie kirjutasime, mis sellega esimesena pähe tuleb. 1. Nägu ilus 2. Kübar riietus, stiil 3. Seelik maitsekus 4. Kaunis korralik, välimus 5. Garderoob kostüüm, kangas 6. Üliõpilased negatiivne tähendus, sõna 7. Modell, moeshow pariis Interdistsiplinaarne lähenemine riietuse uurimisel. Baasmõisted Moe sotsiaalpsühholoogia riietuse sotsiaalpsühholoogia Sõnavara, mis on seotud riietusega tavakeeles. SPS: inimeste vahelised suhted inimese mina inimese käitumine grupis Esimesed mõisted seotud riietusega olid kasutusel juba ammu (mingis uraali keels vms). Tänapäeval mõjutab meid rieetusega seonduvalt inglise keel, varem oli selleks vene keel (trussikud jne). Teaduslike mõistete sisu seoses..... Riie (cloth). Kudumise saadus- rõivas
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
äike) ning enda hingeolud (unenäod). Sigmund Freud üleloomulikud olendid on isa sümbolid: kui inimene kardab jumalat, siis ta tegelikult kardab oma isa. Lapsepõlves on kõige tähtsamad jõud tema vanemad. Inimese alateadvusesse jääb selline jälg, millised olid tema suhted vanematega. Isa on selline suur ja tugev ning kardetav jõud. Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia seletus inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni. o Sotsioloogiline seletus religioon tuleneb ühiskondliku elu loomusest. Inimühiskonnad on erinevad, aga nendes on ka midagi alati ühist. See ühine võibki tingida religiooni olemasolu.
Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise...
reklaamipsühholoogia Reputatsioon klientide, investorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon ettevõtte nime kuuldes. Maine pole midagi rohkemat ega vähemat kui peegeldus sellest, mida peetakse eetiliseks konkreetses ühiskonnas teatud aja jooksul Maine ja imago ei ole toote küljes kinni. Ei ole nende objektiivne omadus. Reputatsiooni ei saa 100% kontrollida, saab aga juhtida. Saab anda endast parima, et suunata oma ettevõtte mainet nö positiivse suunas. Konkreetse ettevõtte või toote puhul n oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu või tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine? Tänapäeval on mainega tegelemiseks ka nn stakeholder's society kjunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus. Maine on konkurentsieelis sellega saab tõdeda, et maine, kui selline, muutub oluliseks siis, kui tekib konkurentsisituatsioon. Maine juhtimisel arvestatakse sidusgruppidega. Reputation Quotient main...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured
IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3. Arenguline psühholoogia: Arenguprotsesside mõistmine hilisema käitumise mõistmiseks ja ennustamiseks Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused. Inimesed mõjutavad üksteist. 5. Patopsühholoogia: - miks inimestel kujunevad välja psüühilised häired. Normi ja mittenormi eristus. Psüühika ja käitumise häired. Normist hälbiva käitumise mõistmine aitab ennetada teket.
ship.edu/cgboer/genpsysyl.html. · Dewy, R. (2007).Introductory Psychology Textbook. http://www.intropsych.com/index.html · Goleman, D.(1997). Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ; Tõlge eesti keelde OÜ Väike Vanker. · Kidron, A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: Mondo. · Kidron, A.(2005). Isiksus. Mondo. · Kidron, A. (2007). Elustiil ja heaolu. Eluviis, tegevusstiilid ja subjektiivne heaolu. Akadeemia Nord. · Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. (Tõlk. Luuk, A.) Tallinn, Külim. · Luuk, A.(1994). Ülevaade psühholoogiast: Konspekt õpikust: R.S, Feldman. (1990). Understanding Psychology. Second edition; Tartu. · Monte, C. F. (1999). Beneath the Mask. An Introduction to Theories of Personality. Harcourt Brace College Publishers. · Mental Well-Being. (2006). Special Eurobarometer. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_248_en.pdf,11.02.2007. · Sternberg, R.(2003)
muutlikumaks nõuab üha täpsemat planeerimist ja need ettevõtted kus seda tehakse on edukamad.Grupi ja meeskonna erinevused: Meeskonnatöö on üheks vahendiks horisontaalse suhtlemise alustamiseks ning kogu organisatsiooni paindlikumaks muutmiseks. Funktsionaalses organisatsioonis on kõik funktsioonid omavahel seotud ning on vajalik nende pidev omavaheline koordineerimine. Eesmärgid ja kokkuvõtted saavutatust panevad koordinatsioonile aluse. Grupp ehk inimeste sotsiaalne ühendus on sotsiaalpsühholoogia üks keskseid mõisteid. Grupis suudavad inimesed paremini täita mitmesuguseid ülesandeid, mis pole üksikisikule jõukohased. Inimesed tunnevad end teiste hulgas tavaliselt turvalisemalt, rahuldavad sotsiaalseid vajadusi ja võivad enesest lugu pidada, kuuludes prestii`zikatesse gruppidesse.Töises tegevuses vähendavad grupid organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
