TÖÖANDJA ETTEVÕTTE AEMTIÜHINGUD kahepoolne KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED Individuaalsed TÖÖANDJA TÖÖVÕTJA töösuhted liikmelisus konsultatsioonid ja läbirääkimised Sotsiaalprobleemid (töötus, vaesus) -kelle süü? · Kas see tuleneb indiviidist inimese omadustest ja käitumisest? VÕI · Kas see tuleneb ühiskonna arengust?
keelelt kui sageli ka usundilt. Kolmas tüüp ehk multikultuurne ühiskond muutub tänapäeval aga ühe sagedasemaks ühiskonnas on domineeriv grupp ning mitmeid vähemusgruppe. Kusjuures domineerival grupil ei pruugi olla mitte arvuline ülekaal, selle grupi positsioon ühiskonna hierarhias on kõige kõrgem. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Globaalprobleemide all mõistetakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade (mitme riigi) jõupingutusi. Globaalprobleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks. - Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimkond endale teadvustas - Keskkonna saastumine süsinikdioksiidi osatähtsuse suurenemine õhus, globaalne soojenemine
suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 1999-2004: kahe Eesti debatt, maksu- ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
a alla poole b kaks kolmandikku c kolm neljandikku 112 Tegelikult oli suurmajandite likvideerimine sundotsus, sest a see oli Rahvusvahelise Valuutafondi eeltingimus laenude saamiseks b see oli Maailmapanga eeltingimus laenude saamiseks c suur osa kolhooside ja sovhooside varast erastati juba 1990-1991 113 Riigi seisukohast vaadatuna on Eesti põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b tööhõive ja sotsiaalprobleemid ääremaadel c raskused toiduainetööstuse toorainega varustamisel 114 Selle teoreetiliseks aluseks on traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine a Stockholmi konsensus b Berliini konsensus c Washingtoni konsensus 115 Ettevõtte senise edukuse Eestis on määranud enamasti a võime leida oma niss maailmaturul ja hankida investeeringuid
Tabloidlehe ülduudiste valik on kirevam: kuriteo ja õnnetusjuhtumid, olme, seltskonnaelu, poliitika, sotsiaalelu jne. Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise kohale: kohaikud uudised, üleriigilised uudised ja välisuudised. Ülduudiste osa moodustab lehe tuuma ja sinna pannakse ka eriosakondade uudised. Teise osa moodustavad temaatilised osakonnad, mis on määratud kindlale lugejaskonnale. Klassikalised eriosakonnad on sport, majandus, kultuur, elu ja sotsiaalprobleemid. Lisaks võivad eriosakondadena olla meelelahutus, keskkond, põllumajandus, teadus, haridus, transport, kirik jne. Uudisevaliku põhimõtted. Mida peab eelnevast arvestama uudiste valikul? 1. Lehed peab olema paljude valdkondade uudiseid. Mõned valdkonnad käivad väiksemas lehes mitte iga päev. Selline ilmumine peab olema korrapärane. 2. Lehes peavad olema pidevalt kajastatud leslsed uuiste valdkonnad. Ei saa jätta välja olulisi valdkondi mõnest numbrist välja
a alla poole b kaks kolmandikku c kolm neljandikku 112 Tegelikult oli suurmajandite likvideerimine sundotsus, sest a see oli Rahvusvahelise Valuutafondi eeltingimus laenude saamiseks b see oli Maailmapanga eeltingimus laenude saamiseks c suur osa kolhooside ja sovhooside varast erastati juba 1990-1991 113 Riigi seisukohast vaadatuna on Eesti põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b tööhõive ja sotsiaalprobleemid ääremaadel c raskused toiduainetööstuse toorainega varustamisel 114 Selle teoreetiliseks aluseks on traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine a Stockholmi konsensus b Berliini konsensus c Washingtoni konsensus 115 Ettevõtte senise edukuse Eestis on määranud enamasti a võime leida oma nišš maailmaturul ja hankida investeeringuid
ja vägivallaga. Austria-Ungari: Habsburgide kaksikmonarhia oli kriisis. Austria parlament, milles olid esindatud kõik peamised rahvusrühmad, oli peaaegu halvatud, kuna pidev vastasseis saksa ja slaavi saadikute vahel ei võimaldanud otsuseid vastu võtta. Valitsused, mis määrati ametisse parlamendiväliste määrustega, üritasid toetuda monarhia säilimise pooldajatele, sõltumata nende rahvusest, kuid see õnnestus neil vaid suurte raskustega. Sotsiaalprobleemid Habsburgide monarhias olid sama kirjud kui riigi rahvuslik koosseis. Kõikide rahvuste poliitiliselt aktiivsed ühiskonnakihid asetasid esikohale rahvusliku probleemi, nõudes endale maksimaalselt laialdast autonoomiat või täielikku iseseisvust. Itaalia: Itaalia kuulus nende riikide hulka, kelle heaolutase oli üks madalamaid.Euroopa majandusedu jõudis vaid riigi põhjaossa, lõunaosa aga kannatas stagnatsiooni ja majanduslanguse all
· Me kõik anname oma panuse keskkonna mõjutamisse ja järelikult peame taluma teatud saastust. · Naabrusõiguse "talumise kohutus" · Saastamine on kooskõlas kehtivate normidega on luba - "permit defence" · "sotsiaalne õiglus" (see tegeleb tulude ja kulude õiglase jaotumisega, saastaja maksab printsiip võib olla väga ebaõiglane). Vaesemad maksavad vähem. · Tööpuudus, muud sotsiaalprobleemid (riigiabi, maksud) Liberaalne õiglus - kõik on võrsed, ole sa vaene või rikas. Keskkonnalased erandid keskkonnakaitse ei tohi sattuda sõltuvusse saastaja majanduslikust "võimekusest" (riigiabi, kindlustus) Muud probleemid · Kes on saastaja o prügila (hällist hauani, hällist väravani), o laevandus (laevaomanik, operaator või lasti omanik), Vältimisprintsiip · Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda:
ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre keskkonnamuutus sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia
konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre → keskkonnamuutus → sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
pensionid jne) c) Tulemused: · 1950-69 majanduskasv 6,7% aastas IV riik USA, NSVL ja Jaapani järel) · heaoluühiskonna kujunemine- suurenenud sissetulekud ja sotsiaalne turvalisus · polnud tööpuudust, streike d)1960-te lõpul majandusraskused: · energiakriis · konkurents (Jaapan) · tööpuuduse kasv, eriti immigrantide seas (türklased) e) Peale taasühinemist Ida-Saksamaa majanduslik mahajäämus ja sotsiaalprobleemid Inglismaa (Suurbritannia ja P.-Iirimaa Ühendatud Kuningriik) 1. Metropolist Euroopa riigiks a) II maailmasõja lõpul oli veel maailmariik: · Briti Rahvaste Ühendusse kuulus 25% maailma elanikkonnast b) 30-40 aastat hiljem oli alles kümmekond väikevaldust c) Vabadusliikumise tulemusena asumaad iseseisvusid: · 40.aastail Aasias · 50.-60.aastail Aafrikas, Kariibi meres jm.
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
terviseõpetuses ja kasvatuses ning alternatiivide loomises. Teisene ehk sekundaarne preventsioon on suunatud riskigruppidele (hälbiva käitumisega, vaimse alaarenguga isikud, kellel on kalduvus ühiskonnaohtlikele tegudele; isikud, kes viibivad kinnipidamiskohtades; riskisikute pereliikmed jmt.) ja inimestele, kellel seoses meelemürkide tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tegevuse järgi jaotub see järgmiselt: interventsioon ehk sekkumine, ravi ning rehabilitatsioon. Kolmandane ehk tertsiaarne preventsioon on suunatud inimestele, kellel on alkoholist või narkootikumidest sõltuvus kujunenud. Siin on tegevuse eesmärgiks meelemürkide tarvitamise lõpetamine või vähendamine, muude kaasuvate haiguste ennetamine, sotsiaalsete probleemide süvenemise
Abi ei suuda aga seda lünka täita. Abiandmine on vähenenud alla 0,28% tööstusriikide üldisest sisemajanduse kogutoodangust. See protsent on madalaim alates abiprogrammide asutamisest 1970. aastal. Maailmas on algatatud liikumine Õiglane kaubandus (Fair trade), mis seab eesmärgiks maksta arengumaade tootjatele nende töö eest õiglast hinda. Riikidevaheline koostöö Vaata NATO, ÜRO, OECD jne all Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna-, sotsiaalprobleemid Globaalprobleemid - nüüdisühiskonna arenguraskused, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade (mitme riigi) jõupingutusi. Globaalprobleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks. 3 Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimkond endale teadvustas 3 Keskkonna saastumine süsinikdioksiidi osatähtsuse suurenemine õhus, globaalne soojenemine 3 Happevihmad
ühised huvid. Kogukonnatöö Kõige tähtsamaks kogukonnatöö aspektiks on, et kogukonna liikmed peaksid aitama ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitama, mis on nende vajadused ja koos tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos, mõeldes välja projekte, mis aitaks sihtgruppi toetada või teha selgitustööd avaliku ja erasektori hulgas, otsimaks lahendusi (Payne, M). Kogukonnatöö vajalikkus Probleemide ennetamine. Sotsiaalprobleemid tihti seotud piirkondliku eripäraga, sel juhul vastab kogukonnatöö enam piirkonna vajadustele kui tsentraalselt korraldatav hoolekanne. Hoolivus ja turvalisus. Lapse õigused Lapsed on inimesed nüüd ja praegu, kelle õiguste tagamiseks ei piisa vaid seaduste vasuvõtmisest. Vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna. ÜRO Lapse Õiguste Konvensiooni eesmärk on kaitsta igasuguste tema
toitumise, mittesuitsetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise eelistamine), terviseõpetuses ja kasvatuses ning alternatiivide loomises. Teisene ehk sekundaarne preventsioon on suunatud riskigruppidele (hälbiva käitumisega, vaimse alaarenguga isikud, kellel on kalduvus ühiskonnaohtlikele tegudele; isikud, kes viibivad kinnipidamiskohtades; riskisikute pereliikmed jmt.) ja inimestele, kellel seoses meelemürkide tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tegevuse järgi jaotub see järgmiselt: interventsioon ehk sekkumine, ravi ning rehabilitatsioon. Kolmandane ehk tertsiaarne preventsioon on suunatud inimestele, kellel on alkoholist või narkootikumidest sõltuvus kujunenud. Siin on tegevuse eesmärgiks meelemürkide tarvitamise lõpetamine või vähendamine, muude kaasuvate haiguste ennetamine, sotsiaalsete probleemide süvenemise peatamine ja kuritegevuse tõkestamine (Thamm, 1994; Kariis, 1998).
valimisringkonnas viibimiseks. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. 5. NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus. Tsivilisatsioon kui suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsioonidevaheliste konfliktide põhjused. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletiud rassideks, mis on ebavõrdsed
valimisringkonnas viibimiseks. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. Vaata www.riigikogu.ee. 5. NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus. Tsivilisatsioon kui suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsioonidevaheliste konfliktide põhjused. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed
narkootikume puudutava informatsiooni kogumine, analüüs ning levitamine. Eesti Uimastiseire Keskus on Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seire Keskuse (European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction, EMCDDA) Kontaktpunkt (National Focal Point,NFP). 8 1. ESMANE PREVENTSIOON Narkomaania ennetamine hõlmab kõiki probleeme, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega: tervisehäired, sotsiaalprobleemid, marginaliseerumine, kuritegevus, õppeedukuse langus, koolist väljalangemine, töövõime kaotus. Esmase preventsiooni ülesandeks on eelnimetatud probleemide ärahoidmine. Esmase ennetamise tasand haarab kogu elanikkonda ja on suunatud eelkõige neile, kes uimasteid veel ei tarvita. Hetkeseis: Alates 1997. aastast on ennetustegevust rahastatud põhiliselt "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997-2007" raames, lisaks on olnud
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
Näiteks reisides Egiptuses ja sattudes varguse või õnnetuse ohvriks on võimalik abi paluda Prantsusmaa saatkonnalt, kes aitab Teil kodumaale tagasi pöörduda. 34 V KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus. Riikide sotsiaal- majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Riikidevaheline koostöö. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Globaliseerumine kui protsess. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. 1. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Rahvus, rass ja religioon on tänapäeval jätkuvalt keskse tähtsusega identiteedi kujundamisel. 1. 1. Rassid - Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Põhirassid: europiidid, mongoliidid, negriidid
poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. Terminitele arenenud riik ja arenguriik on tänapäeval lisandunud termin läbikukkunud riik. Terminit "läbikukkunud riik" kasutatakse maa kohta, mille formaalsel keskvõimul puudub selle üle reaalne kontroll. Aasta 2009 läbikukkunud riikide pingerea esinumbrid on Somaalia, Zimbabwe, Sudaan, Tsaad ja Kongo Demokraatlik Vabariik. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid Globaalprobleemid: rahvastiku kasv , globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade pindala vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus,õhusaaste,kliimamuutus,happevihmad,veekogudereostumine.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
On ca 20 gruppi, mis räägivad võrgust, kasulikust tarkvarast, uutest gruppidest jms. Talk - vestlused. Üle 200 grupi, kus arutatakse mistahes vaidlusalaseid teemasid. Comp - arvutid. Üle 750 arvutiteemalise grupi. Infot algajatele ja ekspertidele. Brz - äri. Üle 60 turundusest, reklaamist jms rääkiva grupi. Soc - sotsiaalprobleemid. Üle 200 grupi, mille põhiteemaks on sotsiaal-, kultuuri-, poliitika- ja usuküsimused. 69 Alt - alternatiivsus. Üle 2500 alternatiivsusele pühendatud grupi alates New Age ravimeetoditest ja lõpetades muusikaga. 70 8. Kordamisküsimused 1. Millistest seadmetest koosneb Neumanni arvuti
leppida vähem tasuvate madala staatusega töökohtadega. Mõnigi kord oli tegemist varjatud tööpuudusega. Löögi alla langes ümberasujate majanduslik toimetulek - elades keskasula mitmekordses kivimajas ning lahtirebituna kodustest maadest, oli raske ja kohati võimatu tegelda seniste elatusaladega. Kohanemine võttis aega aastakümneid. Raskeks kaotuseks oli külakogukondade lagunemine. Lahendamata sotsiaalprobleemid tõid kaasa alkoholismi. Kuritegevusel, mille ohvriks sageli langesid just saamid, oli kohalike elanike iseloomustuse järgi genotsiidi jooni. Traditsioonilise elulaadi murenemise üheks tagajärjeks oli laste võõrdumine vanematest ja nende traditsioonilisest elulaadist ning kultuurist. Riigi erilise abina tõsteti nõukogude propagandas esile asjaolu, et nn põhja väikerahvaste (Koola poolsaarel