Kellest koosneb ühiskond? 1. Ühiskonna rühmitamise põhimõtted ja tunnused. Ühiskond koosneb inimestest, iga inimene on kordumatu, see annab põhjuse röökida inimestest kui isiksustest. Demokraatlikes riikides on kõik seaduse ees kõik võrdsed. Rahvastikku rühmitatakse 2 tunnuse järgi: loomulike(sünnipäraste) omaduste järgi/vanus, sugu, rahvus, rass/ ja elu käigus omandatud joonte järgi/elukoht, elukutse, jõukus, perekonna suurus, haridustase/ 2. Mis on ühiskonna sotsiaalne struktuur? Ühiskonna sotsiaalse struktuuri moodustab rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. 3. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku kasvamist ja kahanemist ning liikumist. 4. Mis on rahvastiku iive? Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 5. Mis on sallivus? Sallivus ehk tolerantsus inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
· Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi. (Mõtete süstematiseerimisel võib Sulle abiks olla tabel lk 15) Strukturaalne funktsionalism- teooria, mis näeb ühiskonda kui keerulist süsteemi (struktuuri), mille osad töötavad üheskoos selleks, et edendada stabiilsust ja solidaarsust. Sotsiaalne struktuur: suhteliselt stabiilne sotsiaalse käitumise muster Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna. Ühiskonna stabiilsuse alusena nähakse laialdast konsensust selle osas, mida peetakse moraalselt õigeks või valeks. Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond osadest tervikuks moodustunud? - Millised on ühiskonna `koostisosad'? - Kuidas ühiskonna koostisosad omavahel seotud on?
ema,politseinik-kambajõmm. Tooge mõni konkreetne näide, kus poliitik või mõni muu avalik elu tegelane pole käitunud vastavalt oma rollile. Viljandis volikogus ronisid poliitikud juuatäispeaga lavale. Linnapea ei käi vastavalt riides-nabapluusiga. Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Sotsiaalsed erisused võivad olla: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised,usulised Ühiskonna stabiilsuse huvides on, et ükski sotsiaalne lõhe ei paisuks liiga suureks. Samas ei ole ka hea, kui erinevad lõhed kattuvad ja üksteist võimendavad. Kas Eestis on mõni sotsiaalne lõhe, mis seab ohtu ühiskonna stabiilsuse.
erisuste säilitamine rahvusluse ja majandusruumi, pooldavad tähtis, kollektiiv kristliku moraali eraomandust ja mõõdukaid tähtsam edasikandmine makse Kristlik Tugev Tagada inimese Sotsiaalne turumajandus, suur roll demokraatia kodanikuühiskond, heaolu läbi astmeline maks ebavõrdsuse heaoluriik heaoluriik leevendamisel Vasakpoolsed Sotsiaaldemo Võrdsed Reguleerida Segamajandus, suur tulu suur tagada inimesele kr
vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). (Lin 2001) Sotsiaalse kapitali käsitluste rõhuasetused: indiviidi tasandil - juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega (nt M. Granovetter 1973) kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja sotsiaalse struktuuri iseloomustajana – sotsiaalne kapital kui ‘sotsiaalne liim’; sotsiaalne kapital inimkapitali kujundajana (nt J. S. Coleman 1988; R. Putnam 2000) Sotsiaalse kapitali kasulikkust määrab nii suhete hulk kui suhete olemus ja kvaliteet: Tihedus/suletus ... avatus/laiaulatuslikkus (Lin 2011) Tugevad sidemed ... nõrgad sidemed (Granovetter 1973) ‘Siduvkapital’ ... ‘sild-kapital’(Putnam2000) Tihedad / tugevad sidemed – ‘siduv kapital’: Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust
See viib konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Võõrandumine – lisaväärtus tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel, tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemustest, kuna tal pole selle üle kontrolli – tööjõud kui kaup 3. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Mehhaaniline solidaarsus – kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus Orgaaniline solidaarsus – sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu Anoomia – sotsiaalsetest muutustest tingitud normide kadumine, tähendusepuudus, sihitus, äng 4. Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Selge vahe ametikoha ja isiku vahel, varad kuuluvad ettevõtetele, mitte juhile Tööjaotus, dubleerimise vältimine, keerukad tegevused jagatud osadeks. Selgelt määratletud käsuliinid
anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. nt. majandussotsioloogia, kuritegevus sotsioloogia, õigussotsioloogia Mis on ühiskond? inimeste kogum (Karl Marx, Herbert Spencer) normatiivide süsteem (Max Weber) mõtleva inimese tegutsemise resultaat (Max Weber) (NB
Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur? 2. Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis? 3. Missugused on erinevate sotsiaalsete rühmade käitumismustrid ajaloo erinevatel etappidel? Peter Berger (Invitation to Sociology,1966) Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1 ALAIN TOURAINE (1988) 1
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega. Igapäevase tegevuse analüüs Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele 1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2
piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus Peaminister teised ministrid
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide
2.11.13 7195 312,826087 256,964285714 218,03030303 3.11.13 7196 312,8695652 257 218,060606061 4.11.13 7197 312,9130435 257,035714286 218,090909091 1 andmed Sotsiaalne Füüsiline II Emotsionaalne II Intellektuaalne II Sotsiaalne II Füüsiline III 286,76 0,695652174 0,0357142857 0,2424242424 0,76 4,370911518 286,8 0,739130435 0,0714285714 0,2727272727 0,8 4,644093488 286,84 0,782608696 0,1071428571 0,303030303 0,84 4,917275458 286,88 0,826086957 0,1428571429 0,3333333333 0,88 5,190457428
Nõudlust ei tohi mõjutada, sest see rikub majanduse iseregulatsiooni. Majandustsükleid põhjustavad rahamassi kasvutempo kõikumine. Investeeringute kasvu tagab rahamassi kasv. 11. MILLISED ÜLESANDED ON RIIGIL MAJANDUSES? a) peab reguleerima teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka b) mõjutada majanduskäitumist juurdemaksete ja maksudega c) kui vaja, siis tegeleda ise tootmisega d) kui on sotsiaalne vajadus, siis teha rahaülekandeid ja väljamakseid 12. MILLES SEISNEB TURU PUUDULIKKUS (TURUTÕRKED)? KIRJELDA TURU PUUDULIKKUSE 3 ASKPEKTI JA TOO NÄITEID Turu puudulikkus seisneb turu piiratud toimimises ühiskonna heaolu seisukohalt. 3 ASPEKTI: 1)TURUKONKURENTSI EBATÄIUSLIKKUS monopol ühe ettevõtte või ühenduse kontroll tarbekaupade või teenuste litsentsi, tootmise või vedude üle, mis võimaldab määrata hinda.
15 Kollektiivne käitumine Kollektiivne käitumine- mitme inimese teineteisest sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine On arvatud, et inimetse grupp (kollektiiv) on midagi enamat kui liikmete summa Kollektiivse käitumise vormid Organiseeritud Spontaanne Pikaakaline sotsiaalne liikumine organisatsioonis turumajandus, avalik arvamus Lühiajaline revolutsioon, kontsert märatsev hulk, börsimull Lühiajaline ja spontaanne Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha. Grupidünaamika uuringud- gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Grupi kahjulik mõju
Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Too näiteid (lk 34-35). Millised on kodanikuühiskonna institutsioonide iseloomulikud tunnused? (2) Kodanikuühiskond on valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks ei ole teenida kasumit. 5. Millised näitajad võivad mõjutada inimese sotsiaalset staatust ühiskonnas? (3) · Majanduslik jõukus · Elustiil · Haridus · Vabameelsus ja võrdsus 6. Kas Eestis eksisteerib praegu mõni sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonna stabiilsust? Kirjelda seda. Mehed - naised; eestlased - venalsed 7. Selgitage, mida tähendab sotsiaalne mobiilsus. Kas Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Tooge selle kohta mõni näide. Sotsiaalne mobiilsus inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne. Nt urmas sõõrumaa sai turvatöötajast miljonäriks. Aadu luukas mehaanikust ettevõtjaks. 8. Milles seisneb riigivõimu olemus
tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon. Efektiivne kommunikatsioon- kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru. MUDELID: 1. LINEAARNE ÜHESUUNALINE (Shannon-Weaver`i mudel) 2. VASTASTIKUNE SÕNUMITE TÕLGENDAMINE (Osgood-Schramm`i mudel) Ringikujuline. 3. SPIRAALIKUJULINE KOMMUNIKATSIOON (Dance`i mudel) Eelnenud kommunkatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. KOMMUNIKATSIOONI MUUTUS- MUUTUS SUHETES ja vastupidi sõltub:
SUHTUMINE Armastus, aktsepteerimine ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE ON KIRJELDAV TERMIN ISELOOMUSTAMAKS EKTERNALISEERITUD (VÄLJAPOOLE SUUNATUD) TEGEVUSTE ALAKLASSI, KUI RIKUTAKSE TAHTLIKULT TEISTE INIMESTEVÕI ÜHISKOONAÕIGUSI. Antisotsiaalne käitumine on üldmõiste. Sotsiaalsearengu vastu suunatud. Sotsiaalne käitumine: * sotsiaalselt heakskiidetud käitumine, * sotsiaalselt sobiv rollikäitumine, * sotsiaalselt aktsepteeritud hoiakute omaksvõtt Mittesotsiaalne käitumisega inimene ei käitu grupi sotsiaalselt aktsepteeritud, ei mängi rolle, mida grupp ootab ning tal pole sotsiaalselt aktsepteeritud hoiakuid inimese ja sotsiaalse tegevuse kohta ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE ALASOTSIAALNE KÕITUMINE
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilis...
tehnoloogilised muutused) Glokaliseerumine - globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio- kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt Globaalne riskiühiskond (U.Beck) rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski olemasolu (kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitilise ja sotsiaalsete institsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi, selle mõju ettearvamatud tagajärjed) - Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine: ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust - Riskide definitsioonikonfliktid: Millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata majanduslikku väärtust? (nt tuumaenergia) - Riskide individualiseerimine: igapäevaelus tulenevad riskid sotsiaalsete suhete ja käitumise kiirest muutumisest, traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemisega kaasneb riskide individualiseerumine.
· riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nendel ugupidamise. 4)Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegeuvse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Millised intuitsioonid moodustavad KÜ. - mitmesugused seltsid, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. (Mittetulunudsühingud, sihtasutused, seltsingud). Iseloomulikud jooned. - inimeste eneste pealehakkamine ja algatus; ei tohi kasumit teenida. 5)Inimese sotsiaalne staatust ühiskonnas. · seotus inimeste haridusnäitajatega. · vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine · olenemata soost, nahavärvist, päritolust või rahvusest on muutunud klassipiirid ületatavaks. 6)Eesti sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonda. · Varanduslikud rikkad saavd lubada kõike, samas linnas elavad vaesed peavad elama a-la prügimäel. · Regionaalsed kõik tahavad minna elama linnadesse, talud jäävad tühjaks
abi Raskesse olukorda seatakse madalapalgalised või töötud, edukatele mitmekesised võimalused. Seal ohtu üldise rahva heaolu Riigid:USA, Austraaia, Suurbritannia, Iirimaa, Eesti Sotsiaalne tõrjutus Vaesust pole suudetud likvideerida, kuigi edusammud tehtud. Mida rohkem riik sekkub tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. USA-s 15-18% vaesuses, Skandinaavias 2-3%. Eestis elab 23% alla vaesuspiiri. Sotsiaalne tõrjutus ei seisne ainult vaesusel, vaid ka näiteks invaliidsusel vms. Sotsiaalne tõrjutus Peamine tõrjutuse põhjus on töötus. Euroopa riikides on miinimumpalk ja sotsiaalsed tagatised peamiseks põhjused, et töötada legaalselt. Sotsiaalpoliitikas esikohal programmid, millega tuuakse töötud tagasi turule-täiendkoolitused või ümberõpped. Mõjutatakse ka tööandjat, et see korraldaks koolitusi ja võtaks tööle väiksema jõudlusega inimesi.
(patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“ Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust. Sotsiaalsed muutused on seotud otseselt majandusega. o Ühiskonna struktuur ja sotsiaalne elu tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas). o Väärtused, ideed, institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klassida huve (superstruktuur).
kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e. sotsiaalne kihistus (2) teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse) 3) Sotsiaalse stratifikatsiooni põhjustavad tegurid. . stratifikatsioonisüsteem kihistumissüsteem, milles inimestele omistatavad (nt oskused ja sissetulek) ja omandatud (nt
Mida tähendab sotsiloogia? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? - (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest
Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks
*soov tegutsemiseks- teatud määral vabatahtlik reageerimine, puuduvad vastupanu ja vastumeeluse elemendid; reageering on kooskõlas inimese sisemise valikuga *rahulolu tegutsemisest- tegevusega kaasneb rahuldustunne, emotsionaalne läbielamine – see on sisemine kinnitus tegevuse sooritamisel ja viib iseendast selle tegevuse sagedasemale esinemisele või reageeringu tugevdamisele 3.Väärtustamine- väärtuse omistamine inimese poolt mingile nähtusele, millel on sotsiaalne taust – inimene väärtustab reeglina seda, mida ühiskonnas väärtustatakse. Koosneb astmeliselt toimuvast protsessist: *väärtuste aksepteerimine (vastuvõetavaks tunnistamine, heakskiit) *väärtuste eelistamine- väärtus on muutunud sisemiselt omaks, inimene on väärtusega niivõrd seotud, et püüab praktiliselt väärtust realiseerida, leida selleks võimalusi *sisemine kohustus- puuduvad kahtluse momendid väärtusega seoses, tugev veendumus, mis seondub
Kuidas ma näen iga päev väljas olles sotsiaalset kihistust? Sotsiaalne kihistus on mõiste, kus jagatakse inimesed nende ressursside järgi kolme klassi: kõrg-, kesk- ja alamklass. Sotsiaalses kihistuses võib jagada ka inimesed klassidesse nende varanduse, hariduse, võimu, elukoha ja muude tunnuste alusel. Sotsiaalse kihistuse esimene klass ehk kõrgklass on klass, mis pole ühiskonnas tõrjutud nagu alamklass. Keskklass on aga selline vahepealne klass, mis pole nii vastuvõetud kui kõrgklaas, kuid pole ka nii tõrjutud kui alamklass
SÕIMERÜHM Kognitiivne areng Sotsiaalne Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng tase Teeb käega Ehitab Jäljendab Laskub kükki Luuakse alus ringi kujulisi kolmest täiskasvanut ja tõuseb kõrvu- ja liigutusi klotsist torni lihtsates püsti ühismängule Veeretab Paneb neli toimingutes Kasutab sõnu palli rõngast pulga ,,ära" ja otsa ,,peidus" Veab Nimetamisel pliiatsiga näitab kriipse tuttavaid esemeid Näitab kolme ...
Üldine hinnang jäi 3 punkti (rahuldava keeleoskuse) ja 2 punkti (kehva keeleoskuse) vahele. Võrreldes mees- ja naissoost teenindajate keele oskust selgus, et meessoost teenindajate inglise keele tase oli vastassoo inglise keele tasemest märgatavalt kõrgem. Noorte meesteenindajate inglise keele oskus oli peaaegu 4 punkti (hea). Noorte naisteenindajate keele oskus oli 3 punkti (rahuldav). Keskeas meessoost teenindajate sotsiaalne keeleoskus on veidi üle 3.5 punkti ja professionaalne keeleoskus veidi üle 3 punkti. Vanemate meessoost teenindajate sotsiaalne keeleoskus oli natuke üle 3 punkti ja profesionaalne keeleoskus 3 punkti. Keskealiste naisteenindajate sotsiaalne ja professionaalne keeleoskus oli 3 punkti ja vanemate teenindajate sotsiaalne keeleoskus oli veidi üle 2 punkti ning professionaalne keele oskus alla 2 punkti. Selle uurimistöö põhjal oli huvitav teada saada, missugune on Tallinna kesklinna
* kaks lähenemisviisi: 1) poliitilises tähenduses (tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondadele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks- seltsid, ühingud, ühistud, liidud) 2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond,
3. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja empaatia 4. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja sallivus 12. Sotsioloogilise vaatekoha hulka ei kuulu 1. Inimesed ei omista oma elule tähendust * 2. Inimesed omistavad oma elule tähendust 3. Ühiskondlik elu moodustab tervikut 4. Inimesed käituvad kindlas kontektsis 13. Millist mõistet kasutas Auguste Comte enne sotsioloogiat? 1. Sotsiaalne bioloogia 2. Sotsiaalne matemaatika 3. Sotsiaalne keemia 4. Sotsiaalne füüsika * 14. Metasotsioloogia uurib 1. Suuri sotsiaalseid protsesse ühiskonnas 2. Suuremaid sotsiaalseid protsesse, mida ei saa uurida makrotasandil 3. Metafüüsilisi sotsiaalseid protsesse ühiskonnas 4. Sotsioloogiat spetsiifilise teadusena * 15. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi põhiidee on 1
erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kodanikeühendused - kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm. Need ei tegutse kasumi teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Sotsiaalne keskkond – meid ümbritsevad väärtused, traditsioonid, hoiakud jms, mis valdavalt läbi kirjutamata reeglite mõjutavad meie mõtlemist ja käitumist. Kestlikkus - Sotsiaalne kestlikkus tähendab võrdse kohtlemise, materiaalse heaolu, eneseteostuse võimaluste ja ühiskondlike hüvede jätkumist põlvkonnast teise. Sotsiaalne kapital (selle kahandajad, kasvatajad) – inimestevahelisel usaldusel ning jagatud väärtustel põhinev koostöövõime ühiste eesmärkide saavutamise nimel. – soov ja/või vajadus kokku kuuluda ja koos tegutseda. Kahandajateks on näiteks heitunud, lootusetud inimesed. Kasvatajateks inimesed uute ideedega, lootustandvad olukorrad.
üksteisega seotud. Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline ja rahvuslik identiteet. Sekundaarsed / teised identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis. • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Pere/leibkond – tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine Organisatsioon – ettevõte ja selle erinevad rollid; ametiühingud jms; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika
küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 3. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne
Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt. Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist. Euroopa roheliste neli sammast ökoloogiline tarkus (vahel "ökoloogiline tarkus" või "ökoloogiline jätkusuutlikkus") sotsiaalne õiglus (vahel "sotsiaalne võrdsus ja majanduslik õiglus") otsedemokraatia vägivallatus Kümme põhiväärtust Ameerikas kogukondlik majandus detsentraliseerimine, näiteks bioregionaalse demokraatia ja jätkusuutliku põllumajanduse kaudu ökoloogiline tarkus ehk feminism ehk tervisekindlustus eriti emadele ja lastele; siit ka tähelepanu keskkonna ja tervise seostele ja soolisele võrdõiguslikkusele võimustruktuurides; vahel nimetatakse seda
Avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille põhiõlesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühin...
Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele
töötajad müüvad oma tööjõudu Inimene tunneb, et ta on ära lõigatud, puudub kontroll tööprotsessi üle, tööline pole enam iseenda peremees, töö ei paku sisemist rahu, tööd ei teha enam enda jaoks, inimesed võõranduvad üksteisest Erinevus töölisklassi ja kapitalistide vahel suurenes järjest enam EMILE DURKHEIM (1858-1917) "Tööjaotus ühiskonnas" 1893 Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus, solidaarsus seob ühiskonna kokku Mehaaniline solidaarsus kogukonnad, sarnased uskumused ja kogemused seovad neid, väga tugevad kollektiivsed väärtused ja normid, vähe ruumi individuaalseks valikute tegemiseks, normidest üleastumist karistatakse, kokkuleppelised seadused mitte riigipoolsed Orgaaniline solidaarsus Tekkis seoses linnade kasvuga ja industrealiseerumisega, mis lõhkus ära sidusused, näiteks maalt tulid
orientatsioon. Sotsiaalsed erinevused, mis sõltuvad inimese vabast tahtest, on tekkinud kõrvalisest mõjudest. Sotsiaalsed erinevused on omandatud, näiteks haridustase, jõukus, elukoht, maailmavaade, ühiskondlik aktiivus, perekonnaseis. Rahvust on raske määratleda, kumba see kuulub. Sotsiaalne kihistumine on erinevused suurte inimgruppide vahel ühiskonnas. Kihistumine on paratamatu. Tolerants peaks aitama nendest lõhedest üle olla. Sotsiaalne kihistumine mõjutab mitmeid asju. Inimese positsiooni ühiskonnas kes on eliit, kes on alamklass. Suhteid erinevate gruppide vahel kes valitseb keda. Kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõikide valdkondade arengut. Rollimäng 1) Mustanahaline rikastab meie ühiskonda. Probleemiga on vaja tegeleda, see ei ole nende enda probleem kui neid vastu ei võeta. 2) Mitte võtta kuulda oma mehe soovitusi! Rääkida klassiga, kiusajate vanematega
madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalne mobiilsus ühest ühiskonnakihist teise liikumine. Sotsiaalset kihistumist mõjutab: haridustase: väheharitud inimesed kuuluvad madalasse klassi, ei tõusta õlespoole, peavad õppima ja ennast täiendama; vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine: üldine arusaam inimeste sünnipärasest võrdsusestmuudab klassipiirid ületatavateks. Lisaks klassikuuluvusele on inimestel ühiskonnas ka sotsiaalne staatus, mis on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt. Rollikonflikt - olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku 3. Ühiskonnamudelid Agraarühiskond ehk põllumajanduslik: hõimud jäid pakseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus.
Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab inimese enesekohast suhtumist – Ma suhtun endasse hästi! Mina-konts on hoiak ja väljendub in suhtumises endasse kui tervikusse, hinnang võib olla pos või neg. Kognitiivne – ratsionaalne: Mille suhtes? Afektiivne – seotud tunnetega: . Milline +/- Kuidas mina-konts kujuneb? 1. sotsiaalne võrdlemine 2. oma käitumise vaatlemine 3. mõtted ja tunded (need in ke soma mina kirjeldamise kasut ka seda, et väljendavad oma minaga seotud mõtteid ja tundeid hindavad positiivsemalt mina konts üldse. Need kes kirjeldavad käitumisega, need neg.) 4. teiste reaktsioonid (lapeeast sisse harjunud) C.Rogers Tingimusteta positiivne suhtumine Rogers rõhutas, et peaks olema lapsel ka olema skeegi, kes rõhutab positiivset suhtimist lapse vasdtu, sest siis kujun pos mina-konts. Tingimuslik
!! Isiksuse struktuur: Isiksus on loomult dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu tulevikku. Enamasti esitatakse isiksuse struktuur 3 - 4 komponendina: 1) Temperament 2) Iseloom 3) Võimed 4) Orientatsioon, suundus (VAJADUSED,HUVID,VEENDUMUSED,VÄÄRTUSED,MAAILMAVAADE,SUHTUMISED ) Bioloogiline allstruktuur: 1) Temperament 2) Iseloom 3) Psüühiliste protsesside individuaalsed iseärasused 4) Sooliste ja ealised iseärasused Sotsiaalne allstruktuur: 1) Isiksuse sotsiaalne struktuur - teadmised,oskused,harjumused,vilumused 2) Isiksuse suundus - väärtusorientatsioon
- Output (väljund) - õigusaktid, rahaeraldised - Outcome (lõpptulem, tagajärjed) -"Welfare without Work" versus "Welfare to Work" SP kui AP osa, on tavakodanikele kõige tähtsam, sest see puudutab kõiki elanikkonnakihte Ühiskonna heaolu ja turvalisuse kriteeriumid · Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas · Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus · SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu · Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja Põhjamaad)
Ühishüved (ühistransport, haridus, arstiabi, päästeteenistus) 5. Millise ühiskonnamudeliga sarnaneb teie arvates kõige enam tänapäevane Eesti ühiskond? Põhjendage oma seisukohta. Eesti sarnaneb enim infoühiskonnaga, sest teeninduses töötab inimesi rohkem kui tööstuses ning teenindussektoris on valdav inimesi infosektoris. Ettevõtted võivad tegutseda kõikjal maailmas, olemas võõrtöölised riigis. 6. Seletage mõne näite varal, millisel juhul on ebavõrdsus sotsiaalne probleem, millisel juhul mitte. Sotsiaalne probleem on juhul kui probleem puudutab ühiskonna tervikut, näiteks, kui naistele makstakse sama töö eest võrreldes mehega väiksemat palka see on sotsiaalne ebavõrdsuse probleem, aga kui on tegemist näiteks riigist väljamineku keeluga kodakondsuse põhjal, siis see ei ole sotsiaalne probleem. 7. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? Sest tootmine muutus odavamaks, mille tõttu langesid hinnad
Graafik Füüsiline Emotsionaalne Intellektuaal 1,5 1 0,5 0 -0,5 -1 -1,5 Joonis 1.1 Martin Haugi biorütm 29 päeva lõikes. Page 3 Graafik e Emotsionaalne Intellektuaalne Sotsiaalne Page 4 Graafik Page 5
psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise arengu ka intellektuaalne ehk vaimne ehk kognitiivne areng, sotsiaalne ehk kommunikatiivne areng, emotsionaalne areng ning kõlbeline areng. Arengulised muutused on kõige rohkem märgatavad lapseeas, kuid need ei lõppe täiskasvanuks saamisega. Arengul on oma suund, kuid erinevatel inimestel võib areng kulgeda eri suundades, mille tulemuseks on ühe või teise külje tugevam väljaarenemine. Iga inimene areneb kindla struktuuri järgi: areng toimub madalamatelt astmetelt kõrgematele. Madalamatel astmetel on inimese tunnetusmeeled (nägemine,
ühe suurusega You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Suhtlemisdistantsid E.T. Hall • Intiimne: (0-0,5 m) kontakt on intiimne, sensoorne sisend puudutus ja lõhn • Isiklik: (0,5-1,2 m) sõbrad lähedased, sisendina oluline ka kõne • Sotsiaalne: (1,2-3,5)tuttavad, tööalased kontaktid, sisendina kõne kõige olulisem • Avalik: (üle 3,5) formaalsed kontaktid, kõne ja kehakeel You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Isikuruumi ja distantsi hoidmist mõjutavad tegurid Individuaalsed iseärasused Inimeste vahelised suhted
6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused a. Demonstrattiivse tarbimise kontseptsioon: Vebelen i. Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine ii. Tarbimine+rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. iii. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. iv. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet b. Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
