maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi "mustrimuutujad"? Talcott Parsons (19021979) lahkab dikotoomiat erinevateks aspektideks: "mustrimuutujad" (pattern variables), mis iseloomustavad erineva arengutasemega ühiskondi. Ühiskonna valitsevad normid pakuvad lahendusi inimeste igapäevaelu küsimustele, erinevates ühiskondades erineval moel: 1) vajaduste rahuldamine nüüd või tulevikus? kas süüa kohe või valmistada toitu?
maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline
Elo Viidingu looming- Elo Viiding alustas luuletajana 1987. aastal Elo Vee nime all, vältimaks võrdlust klassikust isaga. Tema esimene kokkupuude luulekeelega toimus kindlasti varases lapsepõlves. Kuid eriti eredalt on tal meeles saami joiud, mida ta varases lapseeas kuulas kodus plaadi pealt, keeles, millest ta midagi aru ei saanud, kuid milles lausumise viis teda ometi väga tugevalt mõjutas, ning see oli tema jaoks ehk üks esimesi võimsamaid keelekogemusi üldse. Tema sotsiaalne närv on leidnud väljenduse kindlameelses, sarkastilises ja ajuti peaaegu halastamatus vastuseisus praeguse aja kõikvõimalikele stereotüüpidele, puudutagu need siis kas tarbimiskultuuri, sugudevahelisi probleeme või intellektuaali rolli ühiskonnas. Kunst ei pea tema arvates olema kergesti ega üheselt mõistetav, mitmetähenduslikkus ja looritatus pole poeesia puhul mingiks paheks. Tema loomingut iseloomustab : * lõikav iroonia, * terav sotsiaalne hoiak,
AJALOO KONTROLLTÖÖKS 1. Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ? sotsiaalne turumajandus- poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 2. Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust. SLV INGLISMAA Tööpuudust polnud. Sotsiaalkulutusi kärbiti.
paljude valgekraeliste töökohtade puhul just see, mille pärast tööandja üldse tööle võtab. Võimalus saada majanduslikku kasu- võrgustikud, kui need on piisavalt ulatutuslikud, ühendavad meid potentsiaalsete majanduspartneritega, varustavad kvaliteetse teabega ning on tagatiseks. Näiteks ettevõtted, mille rahalised tehingud laenuandajaga põhinevad sotsiaalsetel sidemetel, saavad laenu madalama intressimääraga. Mõneti võib sotsiaalne kapital majandusliku produktiivsust piirata- kogukonna edutumad inimesed kasutavad mõnikord ära edukamate liikmete kohuse ja vastutustunnet. Seega tuleb kiiret edu saavutanud ettevõtjatele raskustes olevatelt pereliikmetelt ja naabritelt sageli tohutul hulgal abipalveid töö, raha ja muude hüvede saamiseks. 1. R. D. Putnam arutleb erinevate seoste üle sotsiaalse kapitali taseme, sallivuse ja võrdsuse vahel ühiskonnas. Valige välja Teie jaoks 3 kõige intrigeerivamat seost,
5. Foobiad, osata vähemalt 4 foobiat nimetada ja kirjeldada. Foobia ja hirmu erinevus. Agoraafoobia-avatud väljakute kartmine,sotsiaalfoobia-hirm tähelepanu ees, klaustrafoobia-hirm kinniste ruumide ees,aviafoobia-hirm lendamise ees 6. Stress (positiivne ja negatiivne stress - mõisted), toimetulek stressiga. Positiivne stress-naer ja teised head tunded Negatiivne stress-viha,depressioon Toimetule-lõdvestumine ja puhkus,sport ja sotsiaalne elu 7. A- ja B-tüüpi isiksus. A-neil on kiire,teevad mitu asja korraga,kannatumatud, endas kahtlemine, B-puuduvad A isiksuse jooned ,ei avalda oma saavutusi,võivad töötada sunnimata,mängivad puhkamiseks 8. Taju omadused. Sotsiaalne taju (tuua näiteid) Isikutaju-teise inimese tajumine ja mõistmine(välimus,miimika jne) 9. Uimastid. Liigid. Toime. Kokaiin-stimulant,mis pähjustab energia puhangu
01.2013 26801 0,9976687692 0,9009688679 29 17.01.2013 26802 0,9422609221 0,9749279122 30 18.01.2013 26803 0,816969893 1 31 19.01.2013 26804 0,6310879443 0,9749279122 32 20.01.2013 26805 0,3984010898 0,9009688679 33 21.01.2013 26806 0,1361666491 0,7818314825 34 22.01.2013 26807 -0,1361666491 0,6234898019 33 25 Intellektuaalne Sotsiaalne -0,690079011 0,770513243 -0,540640817 0,587785252 -0,371662456 0,368124553 -0,189251244 0,125333234 -8,87864E-013 -0,125333234 0,1892512444 -0,368124553 0,3716624557 -0,587785252 Biorütmid 0,5406408175 -0,770513243 0,6900790115 -0,904827052 0,8145759521 -0,982287251
10. polüarhia: kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 11. jätkusuutlik ühiskond: ühiskond mis ühendab majanduse arengut ja keskkonna kaitset rahuldab oma vajadused, kuid ei sea ohtu tulevased põlvkonnad osaleb aktiivselt tähtsate poliitiliste otsuste langetamisel demograafilise ja sotsiaalne jätkusuutlikkuse põhimõte on: -pere kohta sünnib vähemalt 2-3 last, rahvastik ei tohi vananeda 12. jätkusuutliku arendamise põhimõtted: -majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel arvestatakse loodusega -kohustus tulevaste põlvkondade ees: ei ole nii, et peale mind tulgu või veeuputus -sotsiaalne õigus: kõigil õigus puhtale keskkonnale -keskkond: keskkonnakitse -Elukvaliteet: inimväärikas sissetulek, eluase ning kultuuritarbimisõigus kõigile
Koolkondadest on vajalik teada peamiseid seisukohti ja juhtivat(id) teoreetikuid ning osata erinevaid lähenemiseid kriitiliselt hinnata 8. Organisatsiooni keskkond a. Makrokeskkond b. Mikrokeskkond c. Sisekeskkond d. Keskkonnast on vaja teada: millest koosneb, elementide põhikirjeldused, keskkonda iseloomustavaid peamiseid tegureid (keerukus, muutlikkus, määramatus) e. Juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus: milline on eetiline ja sotsiaalselt vastutav juht? 9. Planeerimine kui juhtimisfunktsioon a. Plaanide tüübid b. Planeerimise erinevad tasandid c. Planeerimise käik d. Ülevaade starteegilisest planeerimisest e. Toote elutsükkel f. Otsustamise põhiolemus, grupis otsustamise eelised ja puudused 10. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon a. Organiseerimise mõiste b
KU Margus Karu ,,Nullpunkt" räägib minategelase Johannes Tamme elust, kes on tavaline Lasnamäel elav poiss. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada, kuid peale esimest koolipäeva avastab hea huumorimeelega ja elurõõmus poiss, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse lükatud ning teda ümbritseb sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannnes enda mainet päästa, kuid iga mööduva päevaga vajub ta enam ja enam sügavamale masendusse. Poisi elu keerleb peamiselt kolme aspekti ümber- kodu, sõbrad ja kool, ja kõik tema elus varises lühikese ajaga kokku. Uues koolis ei võeta teda omana, kodus on skisofreenikust ema ning talle väga lähedane õde, Grete, kes teda ainsana mõistis, läks elama Taisse.
* et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad *mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Durkheim: olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Merton: kasutas anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4
d. revolutsioon, riigipööre ning valimised 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. valimas käimist b. kampaaniates osalemist c. saadikute mõjutamist d. allkirjade kogumist 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. piketeerimist b. poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist c. terrorismi d. ainult kodanikeühendustesse kuulumist. 9. Osalusaktiivsuse määravad a. inimese teadmised-oskused b. usaldus c. sotsiaalne kapital d. kodakondsus 10. Üldine usaldus on a. inimeste sotsiaalse kapitali summa b. inimeste usaldus erinevate institutsioonide suhtes c. inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes d. modernse rahvusriigi üks suurimaid probleeme 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära a. see, kui palju sõpru mul Facebookis on b. nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama c. potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu d
omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1. indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2. suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul 3
Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata. · Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Iseenda juhtimine. · Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. · Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus(teistest erinemine, unikaalsed omadused)
Oluline on nähtav liikumine ehk tajutava nähtuse dünaamika. · Eeldused eelistavad emapiima lõhna(MacFarlane), emad lugesid kõhus olevale lapsele jutukest, ema hääle eelistamine(De Casper, Fifer), beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust(Snow) · Naeratamine -reaktsioonina sisemisele stiimulile, vallandub kergemeni tuttavale inimesele; sotsiaalne u 3kuuselt, vastastikusus · Imprinting/Vermimine - Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse. Konrad Lorenz+hanupojad. Kiindumus- lohutus, lähedusvajadus, jääb ema pikaks ajaks kodu põhiliseks sümboliks. Varane kiindumussuhe häirimine- emotsionaalselt ebakindel (Bowlby). Kui see puudub puuduvad mängulised oskused, oskus vastata agressioonile,
· Optimaalsus ja efektiivsus 7. Kodustamise eeldused _Toitumispüramiidi allosas e. taimtoidulised, v.a. koer ja kass _ Kasvukiirus hea, taimse toidu ümbertöötamine lihasmassiks tõhus _ Vähenenud hirm kiskjate ja inimeste ees _ Vähenenud agressiivsus inimeste suhtes _ Sigimisvõimelised vangistuses _ Suguküpsus saabub varakult _ Sigimine toimub ilma keeruliste paaritumisrituaalideta _ Hästi organiseeritud sotsiaalne struktuur 9. Seljaaju, selle funktsioon Seljaaju _ Side peaajuga _ Juhefunktsioon, erutuse ülekandumine teistele närvikeskustele _ Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) _ Liikumisaparaadi, urineerimise, roojamise ja vereringe reguleerimine 10. Limbiline süsteem, selle funktsioon Limbiline süsteem _ Paikneb suuraju/ otsaju all _ Koosneb mitmest üksteisega lähedalt seotud olevatest ajuosadest
juhtimisprintsiibid on universaalsed ja toimivad kõikides organisatsioonides, kui teadusliku juhtimise koolkond keskendus tööviljakuse tõstmisele. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne'I eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Eesmärk oli ergonoomiliste aspektide täisustamisega tõsta tööviljakust. Eksperimendid tõestasid, et lisaks töö ja palgatingimustele avaldab mõju ka sotsiaalne aspect. Hakati eristama tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja ideoloogilisi suhteid. Tulemusena avasti, et töötajad oli produktiivsemad, sest nad teadsid, et uurijad mõõdavad nende produktiivsust. See teadlikus, et keegi jälgib oli piisav, et töötajate produktiivsust tõsta, sellest ka nimetus ,,Hawthrone'i efekt" 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale juhi suhtimine oma alluvatesse?
Selle kohaselt on sport tähtis, sest aitab inimeste tervist hoida ja parandada. Õpetab arvestama teiste inimestega hoolimata nende soost, rassist ja klassist ning tagab isikliku arengu. Konfliktiteooria näeb ühiskonda kui sotsiaalsete struktuuride ja suhete süsteemi, mis on vormitud lõpptulemusena majanduslike jõudude poolt. Oletatakse, et raha, rikkus ja majanduslik võim vormivad seda, kuidas ühiskond on organiseeritud ning kuidas see toimib. Samuti ollakse seisukohal, et sotsiaalne elu pöörleb majanduslike huvide ümber ja et inimesed kasutavad oma majanduslikku võimu sundimaks ja manipuleerimaks teisi aktsepteerima nende maailmavaadet kui õiget. Konfliktiteooria järgi aitab sport inimestel mõtted ja tähelepanu argielu probleemidelt kõrvale juhtida. Sport tagab majanduslikku võimu omajate huvid. 3. Spordi ajalooline kujunemine (kirjelda spordi konstrueeritud olemust, spordialade institutsionaliseerimise protsessi, globaalse spordi kujunemist ja levimist)
Riiklikud toetused on hädasolevate perekondade päästmisel olulise tähtsusega. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Me peame teadma, kuidas suurendada oma heaolu ja milliseid muutusi selle saavutamiseks peab tegema. Kellel siis on heaolu ühiskonnas hea elada? Sotsiaalne heaolu saab alguse meie perest ja areneb ajal, mil käime sõimes, lasteaias, koolis, tööl, omandame haridust, viibime sõprade ja tuttavate keskel läbi elu tõusude ja mõõnade. Lapsepõlv ja elukatsumused ei ole aga kõigil ühesugused ja õiglased. Sellest hoolimata võib meil olla suurepärane elu ja sotsiaalne heaolu. Hea on elada inimesel, kellel on piisavalt ressursse, et tagada omale kõik eluks vajalik.
paremini ajaliselt või ruumiliselt ära kasutada. Näiteks: koljuõmbluste hiline luustumine võimaldab peaaju mahu suurenemist tänu närvirakkude venimiskasvule ja abirakkude arvu suurenemisele. Järjepidevalt kujuneb juurde uusi geene ja vaigistatakse vanu ebavajalikke geene. Peamised valdkonnad, kus toimub uute geenide lisandumine: valkude ainevahetus (toitumine, immuunsus, kommunikatsioon). Inimese sotsiaalne evolutsioon- põhineb kollektiivsel eluviisil ja inimühiskonnas teadmiste, tehnoloogiate, kultuuriliste muutuste edastamine ja kogumine Eeldused: 1. Kõne kujunemine (muutused hääleaparaadis, hambumuses, keeles, häälekurrudes, kõrva ehituses) 2. Abstraktne mõtlemine (põhineb teise signaalsüsteemi olemasolul, vahetu mõju närvisüsteemile. Võimaldab abstraktset mõtlemist) 3. Kultuuriline evolutsioon- religiooni teke, koolektiivsed suhted, kunsti teke 4
programmjuhtimisseade. Manipulaator on seade esemete pööramiseks ja teisaldamiseks, mis enamasti väljendab inimkäe liikumist. Manipulaatori konstruktsioonis saab eristada teisaldavat kätt, suunavat käelaba ja sõrmi asendavat haaratsit. Sotsiaalne robot on iseseisev robot, mis suudab suhelda ja vastastikku toimida inimeste ja muude füüsiliste mõjuritega, järgides sotsiaalseid käitumisnorme ja muid juhised, mis on vajalikud antud rolli täitmiseks. See tähendab, et sotsiaalne robot peab põhimõtteliselt funktsionaalselt sarnane olema inimesega - nägema, kuulma, rääkima, mõtlema, tundeid väljendama, motivatsiooni omama, liikuma. Tuntakse robotite kolme põlvkonda, mida eristatakse sõltuvalt sellest, kui täpselt on roboti töö täidetav ning millise määramatuse korral suudab ta oma ülessandeid täita Esimesse põlvkonda kuulusid ja kuuluvad suhteliselt lihtsad robotid, mis talitlesid edukalt vaid täpselt määratletud (determineeritud) tingimustes
arengukava 2009-2020, lk 38-39. RAHVA HEA TERVISE EELTINGIMUSED 1. Vabadus ja sõjaohu puudumine. 2. Piisaval hulgal täisväärtuslikku toitu. 3. Ohutud, kahjutud elamis- ja töötingimused. 4. Rahulolu pakkuv roll ühiskonnas ja võimalus lähedaste isiklike suhete loomiseks. 5. Võimalused hariduseks, enese arendamiseks. 6. Rahuldust pakkuv ja tasuv töö. 7. Piisav sissetulek (katta põhivajadused, vältida vaesust). 8. Sotsiaalne õiglus, teenuste võrdne kättesaadavus. RAHVATERVIS 1. ...on teadus ja kunst eluea pikendamisest ja tervise edendamisest riigi/omavalitsuste sihipärase tegevuse kaudu. 2. Eristada kahte tegevuslaadi: teadmiste omandamine ja sotsiaalne tegutsemine. 3. Prioriteetsed rahvatervise probleemid tänapäeval: · Kroonilised haigused: artriit, kõrgvererõhutõbi, ortopeedilised vaegused, isheemiatõbi, krooniline bronhiit, hemorroidid, dermatiit.
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Sotsiaalministeerium Kellelt: Missioon Missioon on kujundada Eesti riigis elukeskkond, kus inimestel on võrdsed võimalused inimväärseks eluks. Visioon Sotsiaalministeerium näeb Eestit sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatult arenenud jätkusuutliku innovaatilise riigina, kus elujõulised peresuhted, üldine sotsiaalne sidusus ja kvaliteetne elukeskkond on aluseks sotsiaalsele turvatundele, heaolule ning kõrgele elatustasemele. Eesti rahvastiku vähenemine on peatunud ning iive on positiivne. Eesti ühiskond hindab jätkuvalt põhiväärtusi ja on avatud ning mõistev kultuurilise ja sotsiaalse mitmekesisuse ning erisuste suhtes. Ühiskonna liikmed hoiavad ja arendavad oma elukeskkonda, kasutades keskkonnaressursse jätkusuutlikult ning säästlikult.
Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised relvad. Pingelõdvendus- pärast Külma sõda vastasseisu lühiajaline rahunemine. Majanduslik integratsioon- Eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö.Teerajajaks olid Pr. Ja Saksamaa kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Pidurduspoliitika-Kommunismi leviku pidurdamise viis USA poolt Makartism-Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses. Watergate’i afäär- USA president Nixoni parlamendikaaslased panid pealtkuulamisaparaadid demokraatide peakorterisse Watergate’i hotelli, Nixon pidi presidendi kohalt tagasi astuma.
kuubale sõjalise blokaadi. USA ja NSV Liidu vahel tekkis tüli , mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Lähis-Ida kriis- mitmel korral puhkes sõda Iisraeli, keda toetas Usa ja araabia riikide vahel, kelle üle üritas mõjuvõimu saada NSV. Afganistani sõda- Nõukogude väed tungisid Afganistani, kus üritati jõuga kehtestada meelepärast valitsust. 6. Heaoluühiskonna tunnused-kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisus, arenenud haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem, töötu- ja vaesustoetused, pensionid ning stipendiumid. 7. Euroopa liit ja Euroopa söe- ja teraseühendus. Kuidas seotud, mis on? Euroopa söe- ja teraseühendus Prantsusmaa ja Saksamaa poolt loodud(liitusid ka teised euroopa riigid) ühendus majandusliku koostöö tegemiseks. Selle alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit. 8. Mis on Thatcherism? Majanduspoliitika mida iseloomustab: Range
Organisats. Ei tohi kasumit teenida. Kolmas sektor on oluline tööandja paljudes maades, nt. SB,Sm,Usa.Eestis on hõivatud 4-5% tööjõust. Kuna kolmas sektor on seotud kõigi töösfääridega, siis KÜ väljajätmisel riik ei toimiks enam. Moodne riik tunnustab kodanikuühendusi oma partneritrena, kaasab neid seadusloomesse,rahastab neid, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. PARTNERLUSEST JÄI KIRJUTAMATA 4.Ühiskonna kihistus: mõiste, klassid ja staatused. Sotsiaalne kihistumus e. Stratikatsioon- teatud üh.tüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse e.straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Klassid ja staatused. Räägitakse sotsiaalsest klassist, mille üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga
Laste kasvatamine Psühholoogia Katariina Reissaar 10.RL klass Rakvere 2011 SISUKORD Sissejuhatus Sünd ja imikuiga Kodu Imikuiga Kiindumus Lasteaed Piaget Sotsiaalne areng Kokkuvõte Kasutatud allikad SISSEJUHATUS Inimese areng toimub kogu eluea. Kõik arengu käigus toimuv on meie geneetilise pärandi ja omandatava koostoime tulemus. Lapse areng on keerukas ja mitmekülgne protsess, seda eriti esimesel eluaastal, kuid ka järgnevatel eluaastatel. Lapse areng on täiuslik, kui koos liigutuste keerulisemaks muutumisega tekib lapsel arusaam tegevuste ja esemete põhjuslikest seostest, sellega kujundatakse lapse minapilt.
ja neil on lai sõnavara, millele lisandub keeruline süntaks, neid huvitavad paljud asjad, nad teevad mitmeid asju korraga. 20. Millised on andekuse 3 liiki? Kunstiline, üldine intellektuaalne ja akadeemiline, kreatiivne e loominguline 21. Palun nimetage vähemalt 5 lapse käitumisviisi, mille järgi on võimalik aru saada, et see laps on andekas. Lugupidamatu suhtumine normidesse, vähene tähelepanu korrale ja töökorraldustele, peen huumor, suurem sotsiaalne andekus, silmahakkav temperament, nendele lastele meeldib lugeda sõnaraamatuid ja entsüklopeediaid 22. Mis on sotsiaalne andekus? Sotsiaalne andekus on oskus mõista sotsiaalseid suhteid, samuti kaasneb sellega õiglustunne. 23. Miks andekad lapsed on olulised ühiskonna jaoks? Sest nad suudavad teha asju mida teised ei oska tänu oma mittestandartsele mõtlemisele või suurtele võimetele mingis valdkonnas. 24. Kuidas tavaliselt õpetajad, kasvatajad suhtuvad andekusse
ja vähenemist * rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rände tagajärjel * migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära * Kommunikatsioon ehk suhtlemine informatsiooni vahetamine suhtlemise teel * massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, ajalehti, raadiot ja internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest * interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga
Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond
2.Organisatsioon kui süsteem. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Tegevuseks on vaja materiaalseid vahendeid, ettevõtte vajamiseks raha, ruume, seadmeid, toorainet, organisatsiooni liikmete tegevus sõltub kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja juhtimisest. 3 allsüsteemi: inimesed, sotsiaalne, struktuur e. juhtiv, tehnoloogia e. tehniline (materiaalne) allsüsteem. Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Ükski organisatsioon ei eksisteeri üksinda, vaid see on osaks suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. 3.Keskkond. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- ehk lähikeskkond: kliendid,
teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis soovitakse sellele kinnitust: seetõttu eelistatakse suhelda inimestega, kes annavad positiivset tagasisidet meie vaadetele, vältides inimesi, kes annavad meie identiteedile negatiivset tagasisidet. · Kommunikatsioonis on oluline on ka positiivne rühmaidentiteet ning selle säilitamine identiteediläbirääkimistes: tugev sotsiaalne identiteet tõstab inimese sotsiaalset enesehinnangut, mis omakorda mõjutab positiivselt isiklikku enesehinnangut. ÄRISUHTLEMISE OSKUSED kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; kehtestamise vilumused, mis võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata; konfliktidega toimetuleku oskus, mis võimaldab konfliktist sugenenud emotsionaalse pingega toime tulla;
Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis Sotsialiseerimine ja normide internaliseerimine; sotsiaalne norm kui väärtuste väljendaja ja inimest suunav tegur; kirjeldavad ühiskonnas aktsepteeritud mõtteid, tundeid, käitumisviise; Keskkond pakub materjali, mis ütleb, kuidas tuleb tunda, mõelda, käituda mis on õige ja vale Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (nt. kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine ei ole alati kooskõlas hoiakutega
järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Antropoloogid uurivad erinevaid kultuure ning võrdlevad neid nedega, mida juba tunnevad. Inimeste käitumis on võimalik vaadelda ja uurida ideede uurimisega läheb raskemaks, kuna nedest võib olla raske aru saada, alati pole neid võimalik täpselt edasi anda ning interpreteerides võib palju kaduma minna. Mõned antropoloogid keskenduvad ainult käitumisele. Vahel jätavad antropoloogid mõned uuringud sotsioloogide teha. Seda peamiselt terviklike
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue
2) nõudmiste iseloom 1 - Sildistamisteooria - teooria sotsiaalse käitumise seletamiseks, mis põhineb iseteostuvate ennustuste ideel - et ootused võivad muutuda ennast kinnitavaiks, kuna asjaosalised toimivad nii, nagu oleksidki need juba teostunud. Topeltpimedamisega kontrollis ei eksperimentaator ega katsealused pole eksperimendi aluseks olevaist hüpoteesidest teadlikud ja seega ei saa ka katse tulemusi mõjutada. - Sotsiaalne tunnetus - see, kuidas inimesed tajuvad enda ümber toimuvat. Sotsiaalsete olevuste uurimise fookuste tüüpid (- R. Harré): - Traditsioonilised - psühholoogid on keskendunud ühele või paarile käitumisaktile. - Tähelepanu aruannetele - mida inimesed toimuva kohta annavad. - Episoodid - terviklike aktide ja toimingute järjestus, igal oma konkreetne kontekst, stsenaarium, rollid, osatäitjad jne.
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive
Säästva arengu idee on paljude maade teadlaste ja majandusinimeste mõtetes liikunud juba mitmeid aastaid ning põhineb inimeste soovil kokku liita ühiskonna kaks peamist ja üsna vastandlikku eesmärki saavutada majanduse kasv, mis tagaks kõrge elustandardi ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond nii endale, kui tulevastele põlvedele. Eesmärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on lahutamatult omavahel seotud ning mõjutavad üksteist läbi erinevate keeruliste protsesside. Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna säilitamise ja kaitsmise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. Kuna globaalprobleemid on tõsised ja ulatuslikud, siis riigid üksi sellega toime ei tule.
Konflikt tekibki inimeste ja gruppide vahel just sellepärast, et olemasoleva korra tunnustamisest on loobutud, pidades seda rõhuvaks või ebaõiglaseks. Üritatakse purustada või asendada neid, kes loovad sotsiaalse elu reegleid. Konflikt lõhub üh.-s kehtivaid sotsiaalseid sidemeid. Leevendamise meetodid 1) koopteerimine 2) vahendamine 3) vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine 4. Peremees-staatus (50-51), staatusekindlus ja kindlusetus (121-122) Alati on mõni sotsiaalne positsioon tähtsam kui teine. Peremees-staatuseks nimetatakse meie kõige tähtsamat sotsiaalset staatust. See on staatus, millega meid ühiskondlikult kõige enam identifitseeritakse. Üldistav sümboolne väärtus inimesed eeldavad automaatselt, et nimetatud staatuse omajal on veel terve hulk teisi loomuomadusi, mida inimesed sellega seostavad. Nt nunnal võib olla terve hulk juurdekuuluvaid ja saavutatud staatusi tütar, õde, tädi, õpetaja jne
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS 1. Definatsioon jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve 2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine? Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem sisserände soodustamine rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Sotsiaalne rahvastiku kvaliteedi 4. Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele Kohustus tulevaste plvkondade ees: silmas tueb pidada praeguste majanduslike ja
1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime, vaatleme ja küsime sotsiaalselt mina-lt nõu (küsib personaalne mina).
SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................... 2 1. Õendusanamnees ............................................................................................................................. 3 2. Lapse objektiivse läbivaatuse tulemused organsüsteemide kaupa .................................................. 5 3. Lapse motoorne, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ................................................... 6 4. Kokkuvõttev hinnang lapse arengule ja igapäevaeluga toimetulekule, objektiivse läbivaatuse leiule ja sellest tulenevalt lapse tervislikule seisundile ........................................................................... 7 2 1. ÕENDUSANAMNEES
Selle võidukäigule aitasid kaasa ühiskonna moderniseerumisega kaasnenud industrialiseerimine, linnastumine, sekulariseerumine ja bürokratiseerumine (Roosileht, lk 269). 6 Sotsiaalala hõlmab suurt hulka olulisi küsimusi -- töö, perekond, lastekaitse, hooldamine, turvalisus jne. Iga ühiskonna eluavaldus on mingil viisil sotsiaalne ja niivõrd kõikehõlmava valdkonna korraldust ei saa jätta iseregulatsiooni meelevalda. Tutvumine Euroopa sotsiaalhoolekande institutsionaalse arenguga lubab järeldada, et igas riigis on jälgitud, milliseid lahendusi ühel või teisel maal sotsiaalpoliitika elluviimisel leitakse ning kuidas nende rakendamine õnnestub. Universaalseid lahendusi moderniseeruva ühiskonna sotsiaalprobleemide lahendamiseks ei leitud kusagil, edu töid erinevate
elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste
- Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad - Piketeerimist - Poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist - Terrorismi 22. Osalusaktiivsuse määravad: - Inimese teadmised ja oskused - Usaldus - Sotsiaalne kapital 23. Üldine usaldus on - Inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes 24. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära: - Nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama - Potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu 25. Kodanikujulgus tähendab, et: - Kodanik teab oma õigusi - Kodanik julgeb oma õigusi kasutada - Kodanik oskab oma õigusi kasutada 26. Sotsiaalne mobiilsus tähendab: - Liikumist erinevate elukutsete vahel
töölisi, ise nende kõrval töötades, ning avaldas katsete tulemusel teose 1920.a. "Mida mõtleb tööline". Teaduslikud uurimused - 20. sajandi keskpaigani. 1920-30-ndatel aastatel tegelesid inimeste tööalase käitumise uurimisega Harvardi Ülikooli professorid Elton Mayo ja F.J. Roetlisberger. Nad korraldasid esmase eksperimendi, kus jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Hiljem lisati uuritava muutujana "sotsiaalne seadumus, taust". Nad tõestasid, et tööline ja sotsiaalne süsteem on organisatsiooni tähtsaim osa. Nende tööd on küll kritiseeritud kuid nende poolt läbi viidud uuringud on avaldanud olulist mõju inimese tööalase käitumise mõistmisele. Lisaks uuriti 1940-1950 ndatel aastatel peale rühmategevuse ka motiveerimise ja eestvedamise probleemidele. Algas "inimsuhete ajastu" Kontseptuaalne areng 20 sajandi keskel kerkisid esile mitmed olulised seisukohad, mis avaldasid organisatsioonilisele käitumisele suurt mõju. 1957.a. esitas Douglas Mc
maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste julm peksukaristus nn albu veresaun sama aasta oktoobris. Romaani seseeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus väljarännanute elust krimmis. Triloogia kõigis kolmes teoses kujutatakse agraarrahutusi mille on esile kutsunud talurahva sotsiaalne seisund peamiseks probleemiks on seetõttu kõigis romaanides viletsuse tekitaja ja selle all kannataja suhted. Aadli ja talupoja vahekordi oli vilde varem korduvalt puudutanud kuid oli jätnud vastuolud kas hoopis lahendamata või teinud seda küsitavalt. Mahtra sõjas annab kirjanik esmakordselt sotsiaalselt kaaluka vastuse: talupoeg peab ennast võitluse läbi ise aitama. Oluline on triloogias ka eri klasside sotsiaalsete suhete kähem vaatlus sest neist tulenevad
Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud. Keskklass e. valgekraed kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Polüarhia e. paljude võim Teoreetikud: a. Daniel Bell Oli esimene postindustriaalse ühiskonna analüütik. Tema järgi on postindustriaalse ühiskonna tunnusteks teadmiste ja oskuste areng, mille eesmärgiks on juhtida muutusi ning kontrollida ühiskonda. Belli arvates pidi postindustriaalsel
iive(India) d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0- lähedane(Suurbritannia) 8. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
