Inimese pika ja kvaliteetse elu kindlustab haiguste ennetamise ning tervisekaitse koordineerimine ja korraldamine, tervise väärtustamisele ja tervislikele eluviisidele suunatud avaliku arvamuse kujundamine ning elanikele õigeaegse ja asjakohase arsti- ning ravimiabi andmine. Peredele vajaliku riigi toetuse pakkumise kaudu soovime tagada eesti inimeste parema elukvaliteedi läbi lähisuhteid toetava ja lapsi soosiva elukeskkonna arendamise. Alates 2007. aastast koostab Sotsiaalministeerium igal aastal valitsemisala arengukava järgneva nelja aasta kohta. Seega 2008. aasta märtsiks arengukava aastateks 20092012; 2009. aastal aastateks 20102013 jne. Sellelt leheküljelt leiad nii viimase sotsiaalministri poolt heaks kiidetud arengukava kui ka varasemad arengukavad.
põhivastutusalaga, mis siiani on kahjuks tervikuna kriitiliselt analüüsimata. Üle tuleks vaadata: · haridussüsteemi sisu ja vormid (investeeringud üld- ja kutseharidusse) · pidevõppesüsteemi sisu ja vormid (investeering täiendkoolitusse) · ressursijaotus mõlema haridussüsteemi vahel (Paavel 1999: 3). Teiseks prioriteetseks tegevussuunaks on sotsiaal(ministeeriumi) süsteemi missioon ja põhivastutusala. Sellest lähtuvalt peaksid sotsiaalministeerium ja selle haldusalasse kuuluvad üksused tegutsema nii, et: · inimesed oleksid terved, suudaksid, tahaksid ja saaksid töötada; · tööealine elanikkond oleks maksimaalselt tööga hõivatud; · inimesed oleksid rakendatud võimalikult oma võimetele vastavalt (et suurema potentsiaaliga inimesed ei võtaks ära madalama potentsiaaliga inimeste tööd) · riiklik sotsiaalkaitse süsteem stimuleeriks ja motiveeriks töötamist (Paavel 1999: 3).
otseselt vastutav meetmete elluviimise eest -RÜd viivad läbi taotlusvoore, teevad toetuse andmise otsuseid ning teostavad toetuse saajate üle järelevalvet. 7. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus Kredex Lennujaam Maanteeamet Sihtasutus Archimedes Tehnilise Järelevalve Amet Riigi Infosüsteemi Amet Veeteede Amet Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 8. Enne taotlemist tuleks kõigil tutvuda põhjalikult toetuse suunistega ja uue elektroonilise taotlussüsteemi juhistega! Kasutajaks registreerumine ja taotluse täitmine ei eelda ega tähenda automaatselt taotluse esitamist. Toetuse administreerija vaatab pärast 2. aprilli üle vaid need taotlused, mis on lõplikult täidetud ning kasutaja poolt saadetud tähtajaks. Süsteem salvestab kirjutatu reaalajast, mistõttu ei pea kartma, et sisestatud info kaotsi läheb.
valitsuse. Kui valitsuses ministrid vahetuvad, kinnitab president ka need. 21. Milline on valitsuse koosseis? Valitsuse juht: Peaminister. Valitsuse liikmed: Ministrid Valitsusasutused, mida ministrid juhivad: Ministeeriumid. · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus- ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium. Ajutine ministrikoht: Portfellita minister. Ministeeriumi igapäevase asjaajamise juhtimine: Kantsler Asjaajamise korrahoidmine: Riigikantselei. Riigikantselei juht: Riigisekretär. 22. Selgita: Peaminister valitsuse juht. Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Ministeerium valitsemisasutused, mis korraldavad valitsemist eri valdkondades.
Laura-Roberta Ründva Kasutatud kirjandus Narusson, D. (2006). 4.2. Kliendi vajaduste ja ressursside hindamine. rmt: E. S. Kolledz, Juhtumikorralduse käsiraamat (lk 34). Pärnu: Imagoline OÜ. Payne, M. (1995). Sotsiaalpsühholoogilised ja kommunikatiivsed mudelid. rmt: M. Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus (lk 132-133). Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Payne, M. (1995). Süsteemsedd ja Ökoloogilised mudelid. rmt: M. Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus (lk 113). Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Payne, M. (2000). 2.1.2. Juhtumikorralduse eesmärk ja põhiprintsiibid. rmt: E. v. Sotsiaalministeerium, Juhtumikorralduse käsiraamat (lk 11). Pärnu: Imagoline OÜ. Sotsiaalministeerium, E. V. (2006). 2.1.3. Juhtumikorraldaja tegevus. rmt: E. S. Kolledz,
(Sotsiaalministeerium 2014). Esmane ennetustöö on suunatud kogu elanikkonnale, eemärgiks on kasutamise alustamise vältimine ja kättesaadavuse vähendamine . Teisene ennetustöö on suunatud riskirühmadele ja juba narkootikume kasutavatele inimestele, selle eesmärgiks on uimastiarvitamise katkestamine või vähendamine. Kolmanda tasandi ennetustöö on suunatud ravile, rehabilitatsioonile. (Kiipus et al 2005, Sotsiaalministeerium 2014) 8 5 KOKKUVÕTE Opiaadid on Unimaguni taime saadum, millest tehakse narkootilisi aineid nagu heroiin, morfiin ja metadoon, mis toimivad kesknärvisüsteemi depressantidena. Narkootikumide kasutamist õhutab halb sissetulek, halvad sotsiaalsed suhted, puudulik kodune kasvatus ja riigi sotsiaalpoliitika. Maailmas on hinnanguliselt umbes 12 miljonit sõltlast, kes vajaksid ravi. Eestis pöördub ravile
Koduhooldus eakatele Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on koduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on eakate, füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). Koduhooldus on avahoolduse kõige suurem sektor. Koduteenuste osutamisel on aluseks sotsiaalhoolduse kesksed väärtused: õiglus, võrdõiguslikkus, enesemääramisõigus, nõrgema eest hoolitsemine, individuaalsus, normaalsus, turvalisus, sotsiaalne integratsioon (Hanson & Allev, 2000). Teenused aitavad eakal harjumuspärases keskkonnas igapäevaeluga toime tulla ning nende teenuste puudumisel vajaksid nad hooldust asutuses (M.Medar & E.Medar, 2007). Koduteenuse osutamisel ...
või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot. http://www.eesti.ee/est/toetused_ja_sotsiaalabi/toetused_ja_huvitised/toimetuleku toetus/ Kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks Eha Laanes 16.11.2010. VAESUSE JA TÕRJUTUSE PROBLEEMISTIK EESTIS. Sotsiaalministeerium Suhteline vaesus Eha Laanes 16.11.2010. VAESUSE JA TÕRJUTUSE PROBLEEMISTIK EESTIS. Sotsiaalministeerium Eesti 2020 sotsiaalvaldkonna eesmärgid · saavutada vanusgrupis 20-64 tööhõive määr 76% · saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst · vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-ni
mille ülesandeks on inimeste tervise kaitsmine ja tugevdamine, haiguste, puuete, vigastuste ja mürgistuste vältimine ning nende diagnostika ja ravi. • Tervishoiu tase, arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet näitab riigi arengutaset. Millest koosneb tervishoid? • Tervishoiutöötajad (arstid, perearstid, hambaarstid jt) • Raviasutused (haiglad, polikliinikud, taastusravikeskused, sanatooriumid, spaad jms) • Riigiasutused (Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium jt) • Apteegid Eesti haiglad • Eestis on nelja liiki haiglaid: • kohalikud haiglad (neid on Eestis 4), • üldhaiglad (neid on Eestis 9), • keskhaiglad (neid on Eestis 4) ja • regionaalhaiglad (neid on Eestis 3). • Peamine ülesanne haiglatel on ravida. Sanatoriumid, spaad • Eestisse on tekkinud kuurortid peamiselt tänu ravimudale(Haapsalu,Narva-Jõesuu, Pärnu ja Kuresaare). • Toovad sisse palju turiste.
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant)
looduslikele taimedele kui ka sugulasliikidele, kaasa arvatud umbrohud. Näiteks rapsil on Rootsis kaks metsikult kasvavat lähisugulast. Sama probleem võib tekkida ka Eestis. Kui siin hakatakse kasvatama GM-rapsi, siis võib sellega kaasneda kontrollimatu GMO-saastumine, mis võib aja jooksul laialdaselt levida. GMO regulatsioon Eestis Eestis on GMO alase seadusandluse reguleerimine jaotatud kolme ministeeriumi - keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ning sotsiaalministeerium - vahel. Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest, Maaeluministeerium vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu) käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest,
5) laborimeditsiin; 6) radioloogia. Ööpäevaringselt peavad töötama 2 arsti, kelles üks on erakorralise meditsiini arst või anestesioloog Teeninduspiirkond 50 000-100 000 elanikku Üldhaiglad 2 1) AS Järvamaa Haigla; 2) Kuressaare Haigla SA; 3) SA Läänemaa Haigla; 4) AS Rakvere Haigla; 5) AS Lõuna-Eesti Haigla; 6) SA Narva Haigla; 7) SA Viljandi Haigla; 8) AS Valga Haigla; 9) SA Hiiumaa Haigla; 10) AS Põlva Haigla; 11) SA Rapla Maakonnahaigla. Urmas Lepner: sotsiaalministeerium õigel teel Postimees 2008 8 Kavandatav määrus muudatus vähendaks osa haiglajuhtide arvates arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Ainult Viljandi, Rakvere ja Narva haigla vastavad üldhaigla teeninduspiirkonna kriteeriumile Vähene töökoormus kui ka personali puudus Haiglavalve nõue on sageli täidetud formaalselt Sagedamini hakatakse maakondadest erakorralisi patsiente suunama kesk- ja piirkondlikesse haiglatesse KESKHAIGLA 2 Eelmised + kardioloogia; neuroloogia; uroloogia;
Alla laaditud 11.oktoobril 2015, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/maanteeamet-tanklates-alkomuugi- keelustamine-parandab-liiklusohutust?id=72662669 Rand, E., (2015, 8.oktoober). Tanklates alkomüügi keelustamine paneb IRL-i oma vihavaenlastega ühte paati. Alla laaditud 11.oktoobril 2015, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tanklates-alkomuugi-keelamine- paneb-irli-oma-vihavaenlasega-uhte-paati?id=72655147 Sotsiaalministeerium. (2014). Alkoholipoliitika Roheline Raamat. Tallinn: Sotsiaalministeerium Tiko, A. (1997). Väärtused ja eetika sotsiaaltöös. Tiko, A., Pints, P. Inimkäsitlused ja eetika sotsiaaltöö lähetkohana.Tallinn: TPÜ
parandada vaid inimesed ise, hoolitsedes järjepidevalt oma suuhügieeni eest ning käies regulaarselt kontrollis. Kasutatud kirjandus Eesti Haigekassa. (kuupäev puudub). Hambaravihüvitis. Allikas: Eesti Haigekassa: https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/hambaravihuvitis? highlight=hambaravi Gutmann, K., Jänes, T., & Saag, M. (kuupäev puudub). Hambaravi eriala arengukava. Kasutamise kuupäev: 12. 03 2016. a., allikas Sotsiaalministeerium: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arenguka vad/hambaravi_1_.pdf Koppel, A., Kahur, K., Habicht, T., Saar, P., Habicht, J., & Ginneken, E. v. (2008). Eesti Tervisesüsteemi ülevaade. Eesti: WHO, Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus. Riigi Infosüsteemi Amet. (12. 02 2015. a.). Hambaravi hüvitised isikule. Allikas: Eesti.ee/
kriminaaljuurdluse ja kohtuprotsessi ajal. Ennetamine Vaatlusalusel perioodil jätkati riigis inimkaubitsemise ennetamiseks tehtavate jõupingutuste tõhustamist. Oktoobris rahastati Eesti ainsa vabaühenduse poolt loodud inimkaubitsemisalase abitelefoni tööd. Valitsus plaanis rahastamist alustada 2007. aasta jaanuaris, kuid asus abi andma varem, sest abitelefoni tegevuseks mõeldud rahalised vahendid lõppesid 2006. aasta lõpus. Sotsiaalministeerium korraldas 19 loengut eesmärgiga teavitada avalikkust ja valitsusametnikke inimkaubandusega seotud tegelikkusest. Kokku osales nendel loengutel üle 800 inimese, nende hulgas oli keskkooliõpilasi ja üliõpilasi, konsulaartöötajaid, välismaal teenivaid Eesti sõdureid, sotsiaaltöötajaid, politseitöötajaid, naisorganisatsioonide liikmeid, prokuröre ja kohtunikke. Kokku kulutas sotsiaalministeerium 2006. aastal teadlikkuse suurendamise
a 1251 -1500 krooni tarbimisüksuse kohta). (Ibid.) Viitatud allikad 1. Medar M. Sotsiaalteenused kellele, miks ja kuidas? Pärnu: 2002, TÜ Pärnu kolledz, 2. Paavel V. Koduta inimese hoolekanne Eestis. Tallinn: 2003. 3. Paavle S. Kodutute tugikeskus pakub tulijaile inimlikku mõistmist 3. märts 2006 [http://tartu.postimees.ee/050306/tartu_postimees/193755.php] 18.10.2009 4. Sotsiaalministri määrus nr. 11 Sotsiaalministeerium, 18. jaanuar 2005.a. [https://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=899236] 17.10.2009 5. ÜRO Arendusprogramm Eestis (UNDP). Vaesuse leevendamine Eestis: taust ja sihiseaded. Tartu: 1999
INIMKAUBANDUS EESTIS Referaat Viljandi 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1. Inimkaubandus.................................................................................................................................4 1.1 Inimkaubandus: Mis see on?......................................................................................................4 1.1.1 Inimkaubanduse vormid.....................................................................................................4 1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost....................................................................................................5 1.2 Töötingumused ja tagajärjed ohvrite jaoks................................................................................5 ...
PROJEKTI KAART OSAKOND NIMI 11.01.2011 Projekti nimi: Riided suurperedele Projekti tellija/klient/rahastaja: suur pered /sotsiaalministeerium, omavalitsused ja vabatahtlikud Projektitüüp: Heategevus Alustamisaeg: Valmimisaeg Projekti taust (Vastus küsimusele, miks projekt käivitatakse. Probleemi kirjeldus): Mitme lastelistel perekondadel on raske seotada endale uusi riideid. Meie aitame neil koguda teistepoolt antud riided, mis peavad olema terved ning uuemat sorti (näiteks väikseks jäänud või lihtsalt ei sobi enam). Projekti hetkeseis: Hetkel ei ole projekti veel alustatud. Projekt on plaanimisel Projekti lõppeesmärgid: Teha suurperede elu natukenegi lihtsamaks ning päev rõõmsamaks. Projekti sisu (Osad, etapid): 1. Inimeste teavitamine vallalehes, linnalehes 2. Kogumispunkti leidmine 3. Riiete vastuvõtt 4....
Sotsiaalhoolekanne sisaldab endas: · sotsiaalteenuste · sotsiaaltoetuste · vältimatu sotsiaalabi · ja muu abi osutamist SOTSIAALHOOLEKANDE KORRALDAMINE Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt korraldavad riiklikku sotsiaalhoolekannet sotsiaalministeerium ja maavalitsused. Kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus. Sotsiaalministeerium töötab välja riigi sotsiaalhoolekandepoliitika, sotsiaalhoolekannet reguleerivad seadused ja muud õigusaktid, riiklikud programmid ja projektid. Maavalitsus on riiklikus sotsiaalhoolekandes sotsiaalministeeriumi "käepikenduseks" maakondades: riiklike ülesannete täitmist korraldatakse maakondade kaupa, samal ajal põhineb suur osa ministeeriumi tööst
Sooline võrdõiguslikkus Sotsialiseerimise käigus saavad lastest ühiskondlikele ootustele vastavad naised ja mehed ning nad õpivad märkamatult oma sugupoolele sobivaks peetavaid oskusi, võimeid ja käitumist. Need ootused võivad piirata oluliselt laste arengut, nende edasisi valikuid ja hilisemat positsiooni nii perekonnas kui ka ühiskonnas. Peamiseks mõjukeskkonnaks on perekond, kuid olulised mõjutajad on ka haridussüsteem, meedia ja teised inimesed, kellega on kokkupuude. Sageli kipuvad vanemad valima soostereotüüpseid mänguasju, raamatuid ja filme. (Roosalu 2013) 2013 aasta monitooringu tulemused näitavad, et poiste ja tüdrukute kasvatusega seotud hoiakud ei ole 2009. aastaga võrreldes muutunud ning ootused järeltuleva põlve suhtes on jätkuvalt konservatiivsed. Ainult 21% Eesti elanikkonnast arvab, et tüdrukutes ja poistes tuleks arendada samu oskusi ja omadusi. Mõlema soo puhul peetakse oluliseks ra...
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid · Õppenõustamiskeskused · Logopeed, eripedagoog · Psühholoog · Sotsiaalpedagoog Ennetuse kolmetasandiline käsitlus Välismaal · Eripedagoog, audioloog · Organisatsioonid, mis pakkuvad teraapiat kõne- ja suhtlemisprobleemidega lastele. KIRJANDUS · Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. Kotseptsioon. Sotsiaalministeerium. 2015 https:// www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigus ed_ja_heaolu/int_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamiseks_ valmis_logodega.pdf · Peterson, Tiina. Erivajaduste varajasest märkamisest ja sekkumisest. · Erivajadusega laps lasteaias. Põlva maakonna lasteaedade direktorite ja õppealajuhatajate nõupidamine. 23.Jaanuar 2013 · Elman, Natalie, Kennedy-Moore, Eileen 2005. Sõpruse kirjutamata reeglid. Tallinn: Pegasus.
Huuletubakas ehk snus Robin Kendra 8.a Mis see on? Huuletubaka kuulike või kotike asetatakse ülahuule ja igeme vahele imenduma ning seda hoitakse seal ilma närimata mõnest minutist kuni mitme tunnini. Huuletubakas ehk rootsi keeles snus on niisutatud pulbertubakas. Tervisekahjud Paljud noored ja ka täiskasvanud kasutavad huuletubakat, pidades seda ekslikult sigarettidest ohutumaks. Huuletubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini, ligi 2000 keemilist ühendit ja rohkem kui paarikümmet vähki tekitavat ainet. Huuletubakas on nikotiini isegi 2 Mida ütleb seadus alla kaheksateistkümne aasta vanusel isikul (edaspidi alaealine) on suitsetamine, suitsuvaba tubakatoote ja tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamine keelatud. Alaealised peavad teadma, et: Neile on keelatud omandada ja omada tubakatoodet Täisealine ei tohi neile tubakatoodet osta, pakkuda ega üle anda Neile ei tohi müügiks pakkuda ega müüa tooteid, mille k...
pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illuka varjupaik o Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus, mis asub Ida- Virumaal Jaama küla taga metsas. o Eesti ühines konventsiooniga 1997. aastal, võttes sellega endale kohustuse pakkuda pagulastele kaitset. o Esimesed varjupaigataotlejad paigutati elama Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse. o Keskus mahutab endasse need pagulased, kes on olnud sunnitud põgenema kodumaalt Euroopasse. o Pagulaste arv on viimaste aastate
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium ...
Loetud aadressil: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html (28.04.2014) 8. Pedaste, M. (1999, 20.august). Tubakasuitsu koostis. Terviseõpetuse õppeprogramm. Loetud aadressil: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html (28.04.2014) 9. Sak, K. (2014, 7.märts). Passiivne suitsetamine kahjustab laste artereid. Eesti Rahvusringhääling. Loetud aadressil: http://teadus.err.ee/v/tervis/5cbfd852-8ff8-4ce8- 9f5d-21bc1c56a78f (30.03.2014) 10. Sotsiaalministeerium. (2014, 29. aprill). Tubakapoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium. Loetud aadressil: 18 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/ASO/Alkoholi- _ja_tubakapoliitika_rohelised_raamatud/Tubakapoliitika_roheline_raamat_18_12_13. pdf (04.05.2014) 11. State Government of Victoria (2014, 11.märts). Passive smoking. Better Health Channel
Kordamisküsimused 1. Peamised tervishoiureformid Eestis 2. Tervishoiusüsteemi funktsioonid ja eesmärgid 3. Tervishoiu detsentraliseerimine, retsentraliseerimine (olemus, kasutamiskogemus Eestis) 4. Sotsiaalministeerium ja allasutused (struktuur ja funktsioonid) 5. Tervishoiu rahastamine Eestis 6. Ravikindlustuse korraldus Eestis (kindlustatus, rahalised ja mitterahalised teenused, hüvitised kindlustatutele) 7. Haigekassa poolt tervishoiuteenuste eest tasumine (tervishoiuteenuste loetelu, eri tasustamisviisid, teenuste hinnakirja lisamine) 8. Eesti Haigekassa (struktuur ja ülesanded) 9
1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust • Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest kriteeriumitest: - säästlikkus; - tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank); - kohaliku omavalitsuse üksusi – valdu ja linnu; - avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Rahvusringhääling); - äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, millega riik, kohaliku omavalitsuse üksused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on seotud seaduses ettenähtud viisil (nt sihtasutus, kelle asutaja või liige on riik). • KOV-de auditeerimisel on Riigikontrolli volitused piiratud (RKS § 7 lg 1 p 3)
ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Seda loodus ise ei saa muuta. Eestis on GMO jaotatud kolmeks : · Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud ainete oleku eest looduses ja nende müüki laskmise eest. · Põllumajandusministeerium vastutab nende kasutamise lubade eest ( st. väetised, sööda kasutamine jne.) Põllumajandusministeerium vastutab ka lookatsete teostamise eest. · Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. · Keskkonna riskid 1. Kui kasutada väetisi vms. võib see kanduda ühelt põllult teisele ja kui teisel põllul kasvatatakse midagi muud, siis võib see väetis halvasti mõjutada ja rikkuda suure osa saagist. 2. Teadlaste väitlustel on võimalik, et GMO's on viiruslikke aineid. Need on
karistatav ja muidu ei saaks riik piisavalt raha, et ühishüviseid pakkuda. (6)Sotsiaalne turvalisus on see, et rioigi kodanikele on tagatud sotsiaalne kaitse nagu näiteks:(pension, töötuskindlustus, tervisekindlustus). (7)Sotsiaalne risk on inimesel kes on kindlasse olukorda sattunud ja ei suuda ajutiselt või alaliselt oma heaolu eest seista nt:(puue, kodutus, tööta jäämine, haigestumine). (8)Eestis tegeleb sotsiaalhoolekandega Sotsiaalministeerium nt:(lastekodud, varjupaigad, hooldekodud). (9)Tulumaks kindel protsent sissetulekust, mis tuleb maksta riigile. Käibemaks kui inimene ostab toote, siis selle toote pealt läheb kindel protsent riigile. Maamaks maamaksu tasub iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab , et sellest laekunud raha tohib kasutada ainult kindlaks otstarbeks. Aktsiisimaks tubakale, bensiinile, alkoholile kehtestatud maks, mis on
Digipilt Eesmärgiks andmebaasikogum, kuhu koondunud meditsiinilised ülesvõtted Hetkel vaid viide Pildipank – 80% Eestis tehtud meditsiilised ülesvõtted Olemas, kuid praktiliselt kasutu Eesti Haigekassa 2001.aastal loodud avalik-õiguslik organisatsioon Organiseerida ravikindlustust Eestis Partnerid – haiglad, eriarstid, teised meditsiinihoiuteenuste osutajad Solidaarsuse põhimõte Eesti E-tervise Sihtasutus Loodi 2005.aastal Asutajad: EV Sotsiaalministeerium, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum jt. Ülesandeks EV tervishoiu infosüsteemi haldamine ja arendamine Patsiendiportaal Infosüsteemi veebirakendus Patsiendil võimalik näha tervist puudutavaid dokumente ja koostada avaldusi E-tervisetõend Idee algatajaks 2010.aastal Eesti Perearstide Selts Asendada paberkandjal tõendid liigi-kohaste tervisetõenditega Koostöö Eesti Perearstide Seltsi, E-tervise SA, Maanteeameti jt
KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS Kes on kodutu? Kodutu inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjup...
Riigi eelarve koostab valitsus, eesotsas majandusministriga. Edasi läheb see RK'sse arutamisele. RK peab eelarve vastu võtma käesoleva aasta veebruari lõpuks. Tavaliselt jõuludeks. See võetakse vastu seadusena. Eelarve koosneb kahest osast: kulud - tervishoid, haridus, majandus, keskk.kaitse, sotsiaalne kaitse, riigikaitse, avalik kord tulud - käibe-, tulu-, aktsiisi-, sotsiaalmaks, trahvid, toetused, laenud Riigieelarve jagab raha ministeeriumite vahel. Enim saab sotsiaalministeerium. Riik korjab raha reservfondi, mida kasutatakse ootamatute kulutuste korral. Lisaeelarve koostatakse, kui raha laekub eelarvesse rohkem. Kasutatakse nendes valdkondades, kus enim vajatakse. Eesti eesmärgiks on olnud tasakaalus eelarve. 2013. eelarve on defitsiidiga. Eesti 2013. a. eelarve 7.5 milj. Sellega saab tutvuda Riigi Teataja või meedia kaudu.
suuremat voolavust on näha kõrgemalt hinnatud ministeeriumides. Võrreldes Ida- Euroopaga on Lääne-Euroopa riikide ministrite ametisoleku aeg pikem. Seega saame järeldada, et ministrite voolavus on suurem Ida-Euroopas. Ida-Euroopas paistab silma suure ministrite voolavusega Poola ning väikse voolavusega Bulgaaria. Balti riikide vahel suuri erinevusi ei ole. Kõige suurem voolavus on majandusministeeriumis. Järgnevad rahandus-ja sotsiaalministeerium. Väike voolavus on justiits- ja keskkonnaministeeriumis. Seega on suurem voolavus nendes ministeeriumides, kus tegeldakse oluliste reformidega. Nendes valdkondades on suurem oht konfliktidele, mille tulemuseks võib sageli olla ministri tagasiastumine. Ministrite voolavus mõjutab oluliselt valitsuste kestvusaega. Ida- Euroopa riikides on kõige lühemat aega püsinud valitsused, kus voolavust pole esinenud ning kõige pikemat aega valitsused, kus on ametist lahkunud üle viie ministri.
Praeguseks on prognoositud Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt 2020. aastaks 259 lisavoodikohta, võttes arvesse 2011. aasta statistikat. Kindlasti aga ei saa prognoosida, et voodikohtade arv võiks langeda, arvestades fakti, et statsionaarset ravi vajavad patsiendid on üha komplitseeritumad ja vanemad, sealhulgas ka rohkemate vanusest kui ka eelneva tervisliku seisundiga kaasnevate haigustega. Kokkuvõtlikult on Sotsiaalministeerium arvamusel, et aastal 2020 võiks Eestis olla 260 pulmonoloogilist voodikohta, millele lisanduks 14 I ja II astme intensiivravi voodit ning seni teadmata arv III astme intensiivraviosakonna voodit (EKS, 2012). Pulmonoloogia on tänapäevaseid terviseprobleeme arvesse võttes pidevat arengut vajav eriala. Samuti tuleks üha rohkem koolitada välja vastava eriala spetsialiste, et tagada patsientidele parim võimalik ravi Eestis. Olles ise tihedalt seotud pulmonoloogiliste haigustega, on mulle
Spordi arendamine toimub Eestis avalikes huvides, laiapõhjalise mittetulundusliku tegevusena. Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise "vereringe" praktiliselt uurimata. Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks. Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs, siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaos...
quarter. Eurostat newsrelease, 23. juuli 2009. [WWW] http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=STAT/09/109. (25.11.2010) Heidmets, O. 2010 Noorte tööpuudusega võitlemiseks peab looma riikliku tegevusplaani. [WWW]http://www.kool.ee/?10199. (25.11.2010) Jaanus, E-L. "Noorte tööpuudus ja tööpoliitika- arenguvõimalusi Eesti Phare projekti näitel", Tartu: 2006. (24.11.2010) Schlümmer, E. (2006) "Noored ja tööturg", Tallinn: Sotsiaalministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium. (24.11.2010) Sotsiaalministeerium [WWW] http://www.sm.ee. (25.11.2010) Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007.Eurostat [WWW] http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/eurostat/home/. (25.11.2010) Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74: töötuse maar protsentides. Eesti Statistikaamet. [WWW]http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp
Missugune majanduspoliitika tagab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse? Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Tähtis on, et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt, nimelt ei tuleks eesmärgiks seada vaid majanduslikke vajadusi, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka keskkonnakaitsele ja kultuuri säilitamisele. Milline majanduspoliitika suudab selle kindlustada? Riigi sekkumine majandusse aitab parandada keskkonnakaitset. Eesti riik kuulub ülemaailmsesse säästva arengu programmi Agenda 21. Niisuguse organisatsiooni eeskujul võttis Riigikogu vastu Säästva arengu seaduse. Sellele tuginedes koostati Eesti keskkonnastrateegia 2010, mille eesmärk on majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et see ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Niisuguste seaduste vast...
• Justiitsminister: Urmas Reinsalu • Majandus- ja taristuminister: Kristen Michal • Ettevõtlusminister: Liisa Oviir • Siseminister: Hanno Pevkur • Riigihalduse minister: Arto Aas 8.Ministeeriumid (valitsus.ee) • Haridus- ja Teadusministeerium • Justiitsministeerium • Siseministeerium • Kaitseministeerium • Keskkonnaministeerium • Kultuuriministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Põllumajandusministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium 9.Valitsuse ülesanded: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
peamiselt seadusandluse kaudu lastekaitse- ning hoolekande alaseid küsimusi. Laste heaolu ja turvalisuse tagamiseks on Eesti riik 1991.aastal ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud lapse inimõigused. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad hoolekannet sotsiaalminister, maavanemad ja kohalikud omavalitsused. Riigi ülesandeks on koordineerida ja kujundada sotsiaalpoliitikat ning seadusandliku raamistiku väljatöötamisega tagada laste heaolu. Sotsiaalministeerium koordineerib laste kaitset ja hoolekannet, sh korraldab rahvusvahelist lapsendamist. Maavalitsused koordineerivad ja korraldavad lastele vajalike riiklike teenuste osutamist, järelevalvet nende üle ning lapsendamist. Lapse elukohajärgsel omavalitsusel tuleb valida lapsele sobiv teenus: asenduskodu, hoolduspere või eestkoste seadmine.Käesolevas töös analüüsin erinevate lastehoolekannet puudutavaid sotsiaalteenuste ja- toetuste korraldust riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil.
eakamaid aastaid paremalt veeta. Hariduse poolelt on lasteaedade kohti juurde tulnud. Mitte nii, et kui laps sünnib, peab juba lastaia koha kinni panema, et kolme-nelja aasta pärast sinna üldse saada. Enamus Eesti koole on reustareeritud ning sellega kaasneb ka suurem õpilaste arv koolis, mille tõttu saab hariduse rohkem eesti kodanikke. Õpetajate palka on tõstetud. Enamustesse koolidesse on organiseeritud tasuta lõunasöök linnavalitsuse poolt. Sotsiaalministeerium on palavalt tegelenud invaliididega. Peaaegu igal ehitisel on invaliiditrepid nig neil on võimalus liikuda mööda maja ringi. Puuetega inimeste pension on võrsunud. Iga invaliidi hooldaja makstakse linnavalitsuse poolt kinni. Tallina linna ehitus on kiirelt arenenud. Valmis on Tallinna Tartu neljarealine maantee. Ehitatud on palju rohkem pilvelõhkujaid. Mitte väga kõrgeid, vaid selliseid parajaid. Nii Saaremaale kui Hiiumaale on ehitatud mandrilt sillad. Tartu linn on
Loomade käitumine Loomade käitumise uurimisel saab kasutada erinevaid teaduslikke lähenemisviise. Tundes loodust, on bioloogidel või etoloogidel lihtne välja pakkuda mitmeid oletusi, mis looma üht või teist käitumisviisi võiksid põhjustada, kuidas loom võiks käituma hakata või milliseks võiks looma käitumine kujuneda tulevikus. Näide! Võimalikud seletused: Kevadel võib näha isatuvisid pugusulgi kohevile ajamas ja ennast - Tuvid keerutavad ennast, et näidata end paremini oma tulevasele keerutamas ja ematuvide läheduses partnerile ja et näida suuremate ja tugevamatena. kudrutamas. - Tuvid keerutavad sellepärast, et neid stimuleerib vastassoo esindaja lähedalolek. - Tuvid keerutavad end sellepärast, et kätte on jõudnud kevad ja on tõusnud nende suguline aktiivsus. Ka vaatlusi l...
· vägivaldne kasvukeskkond · alkoholism ja muud sotsiaalsed probleemid Psühhodünaamiline seletus: patsiendi kalduvus kanda oma sisemine ärevus tegevuste tasandile. Allikas: Psühhiaatria, AS Medicina, 2000 1 Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Uuring: Elanikkonna kokkupuuted hasart-ja õnnemängudega (2006) Läbiviijad: Turu-uuringute AS + Sotsiaalministeerium Valim 2005 inimest, vanuses 15-74.a. Selgitati välja hasartmängijate probleemrühmad Seotuse alusel rühmitati: probleemsed (mängukire ohjamine raske) ja patoloogilised mängurid (sõltlased) Tulemus: Eestis 35 700 patoloogilist mängurit ja 31 400 probleemset mängurit Mängurluse erivormid Eestis (Allikas: Sotsiaalministeerium) % kõigist vastanuist Loterii 72 Mänguaparaadid (kasiinos, laeval) 19
hooldamise eelistamine hoolekandeasutuses kasvamisele. Töö- ja pereelu ühitamise toetamine. Eelpool nimetatud ülesannete täitmiseks töötatakse välja iga kahe aasta tagant rakendusplaanid, mille töötavad välja ministeeriumid koostöös maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega, kaasates perede, töötajate ja tööandjate ühendusi ning teisi mittetulundusühinguid. Perepoliitika rakendusplaani väljatöötamist, rakendamist ja tulemuste hindamist koordineerib sotsiaalministeerium. Kord aastas esitab sotsiaalminister Vabariigi Valitsusele ettekande lastega perede olukorrast Eestis. (Rahvastikupoliitika alused...2009-2013) Eesti Vabariigis on küll teoreetiliselt välja töötatud erinevaid teenuseid perekondadele, lastele, kuid igapäevases praktikas need ei tööta. Kas on teenusepakkujaid vähe või on olemasolevad teenused rahastatud ebapiisavalt või kättesaamatud äärealadel elavatele isikutele. 8 2
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu. Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad oma valdkonna piires täidesaatvat riigivõimu. (keskkonnakomisjon; r...
ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on esindada valitsust ning juhtida selle tegevust. Valitsuse liikmeteks on ministrid, kellel on õigus ja kohustus juhtida ministeeriumi ehk valitsemisasutuse tööd. Eesti ministeeriumid: 1) Välisministeerium 2) Kaitseministeerium 3) Siseministeerium 4) Justiitsministeerium 5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 6) Põllumajandusministeerium 7) Rahandusministeerium 8) Keskkonnaministeerium 9) Sotsiaalministeerium 10) Haridus-ja teadusministeerium 11) Kultuuriministeerium Portfellita ministril pole ministeeriumi, vaid väike büroo, ning tema ametikoht on loodud selleks, et korraldada mõnd ajutist valdkonda. Valitsuse asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretär pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga erinevalt ministritest. Valitsuse peamised ülesanded: 1) ellu viia riigi sise-ja välipoliitikat
1990. reformid; 2000 2003 õigusaktide läbiviimine; 2004 rahvusvaheliste strateegiate ettevalmistamine; 2005. E-tervise programm. Eestlase peamised terviseprobleemide põhjustajad: Suitsetamine; Vähene füüsiline aktiivsus; Alkoholi tarbimine; Ülekaalulisus. Peamised surma põhjused: Südame-veresoonkonna haigused; Vähktõbi; Muud haigused; Struktruur Sotsiaalministeerium Ravimiamet, Tervishoiuamet, Tervise Arengu Instituut, Tervisekaitseinspektsioon; Eesti Haigekassa; haiglad ja eraõiguslikud esmatasandi tervishoiuasutused; valitsusvälised organisatsioonid ja erialaühingud. Tervisesüsteemi struktuur Alates 1991. aastat 2 olulist muutust: Muutumine riigi kontrolli all olevast tsentraliseeritud süsteemist detsentraliseeritud süsteemiks
teatamine, abistava lapse kohtlemine, tugiperekond või isik, turvakodu, eeskoste ja hoolduse korraldamine, kontakt vanematega, järelhooldus, lapsendamine, põgenik). X osa on lastekaitse seaduse rakendamine ( Lastekaitse seaduse rakendamise üksikasjade reguleerimine, lastekaitse seaduse rakendamisel tekkivate vajaduste lahendamine, käesoleva seaduse järelevalve ja käesoleva seaduse jõustumine) . Lastekaitse tööd koordineerib Sotsiaalministeerium ja vastutab Eesti Vabariigi valitsus, kes teeb ka järelvalvet. Kolmas sektor osaleb partnerina lastekaitse korralduses samuti ka ärisektor, kes tegeleb sponsorlusega, annetusega, heategevusega jne. Eesti riigis on lastekaitse korraldatud kolmel tasandil: kohalikul, maakondlikul ja riiklikul. Kõige esmalt tegeleb lapse kaitse ja abistamisega kohalik tasand ( linn või vald). Riiklikul tasandil toimub kõiki lapsi puudutavate otsuste tegemine. Maakondlik tasand nende vahel
4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+v+k)t o R riskisuurus, o E kannatanute arv, o v tagajärjed varale, o k keskkond, o t õnnetuse tõenäosus. 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? 1) siseministeerium, 2) majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 3) põllumajandusministeerium, 4) rahandusministeerium, 5) sotsiaalministeerium, 6) kultuuriministeerium, 7) keskkonnaministeerium. 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis. 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01
vastast võitlust 10 miljoni US dollariga. Abiraha saamise tingimus on, et Eesti riik ei vähenda AIDSi ennetustöö finantseerimist ning täidab riikliku HIV ja AIDSi programmi eesmärke. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Harro,M., Rüütel, K. (2004). HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. HIV ei küsi, kes sa oled. Kaitse ennast! Tervise Arengu Instituut. http://www.hiv.ee/ (01.03.08) HIV ja AIDS. (2006) Sotsiaalministeerium http://www.sm.ee/esttxt/pages/goproweb0010 (02.03.07) HIV-nakatunute statistika 1999-2006. Tervisekaitseinspektsioon. http://www.tervisekaitse.ee/?page=102 (01.03.08) Lõhmus,L., Rüütel,K. (2005) HIV/AIDS ARVUDES 01. jaanuar 2005. aasta Sotsiaalministeerium http://www.sm.ee/est/HtmlPages/HIVjaAIDSarvudes29012005/$file/HIV%20ja%20AIDS %20arvudes%2029012005.doc (02.03.07) MTÜ AIDSi ennetuskeskus www.aids.ee (28.02.08) 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
