puhastulu. Talunikule ja pereliikmetele jab lõpuks tulu, mille kehtiv maksukorraldus võrdsustab töötasuga, millest tuleb maha arvata sots. Kindlutusmaks ja üksikisiku tulumaks. 9 Püsikulud, muutuvkulud. Muutuvkulud ehk tegevuskulud on seotud toodangu ja selle müügiga ning muutuvad võrdeliselt toodetud saaduste, müüdud kaupade või teenuste hulgaga. Muutuvkulude hulka kuuluvad seemed, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad ja sellelt makstav sotsiaalmaks. Püsikulud on seotud ajaga, mitte toodangu ja selle müügiga. Kattetulu on kogutoodangu ja muutuvkulude väärtuse vahe. Kui pqllumajandusettevqttes on mitu erinevat tootmissuunda, tuleb puhaskasumi väljatoomiseks teha üsna keerukaid arvutusi. Lihtsam on arvutada iga tootmisharu kohta eraldi kattetulu ja seejärel tulem kogu ettevqtte kohta tervikuna. Kattetulu on üks kasumi liikidest, mis võimaldab lihtsal viisil hinnata majapidamise erinevate harude tulukust.
1. Spordiklubi kui MTÜ moodustamine ja ühingu registreerimiseks vajalikud toimingud ? Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes. 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhi...
mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Üldine maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist - elavdab majanduse arengut. Maksude tõstmine piirab tarbimist pidurdab majanduse arengutempot Maksud Maksukoormus riiklike maksude suhe SKP-sse; näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
protsess. Assigneerimine kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks. Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. 26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Eelarve tasakaalu viimise võtted on: kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigivarade müük ja riigi võlapaberite väljaandmine ehk laenude võtmine. 27. Riiklikud maksud Eestis Tulumaks (20%), käibemaks (20%), sotsiaalmaks (33%), maamaks (0,1% - 2,5% maa maksustamise hinnast), hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018. aastal 29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu) 30. Riigieelarve menetluse protsess Hõlmab kõiki protsesse, mis on ühe eelarve koostamisega seotud
Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ülesanne 22. Uuri välja millised on maksumäärad Eesti maksusüsteemis (järgnevate maksude osas 10 maks (täpsusta mida maksustatakse) Maksumäär Käibemaks Aktsiisimaks Tollimaks PEATÜKK 2. ETTEVÕTLUS 2
Kapitalitulude maksustamine on kulukam kui palgatulude maksustamine. 3) Paindlikkus – vajadus maksumäärasid muuta vastavalt majanduse olukorrale. Progressiivne maksusüsteem – automaatne stabiliseeriv mõju. 4) Poliitiline vastutus – maksusüsteem peaks olema selline, et inimesed teaksid, kui palju nad tegelikult makse maksavad. See on oluline, et poliitilise süsteem saaks nende eelistusi täpsemalt peegeldada, nt sotsiaalmaks. Need, kes formaalselt, seaduse järgi peavad maksu maksma, ei pruugi tingimata olla need, kellele tegelikult maksukoorem langeb: maksuintsidentsi analüüs – analüüsib, kes maksukoormat tegelikult kannab. Millised maksud on nähtavamad – tulu- või käibemaks? Kumbaid peaks riik kasutama? 5) Õiglus – horisontaalne õiglus – kõiki oluliste omaduste poolest võrdseid inimesi maksustatakse võrdselt, nt Inimesed kes teenivad ühepalju.
Eesti Statistika 27 Rahandus Eesti 2012. aasta riigieelarve tulud ja kulud olid vastavalt 6,4 ja 6,5 miljardit eurot. Riigieelarvetulusid laekus 103,4% ja kulusid tehti 95,7% planeeritud eelarve mahust. Võrreldes 2011. aastaga kasvasid tulud 9% ja kulud 5% võrra. Põhiline riigieelarve tuluallikas on mitmesuguste maksude laekumine, sealjuures suurimat tulu annavad sotsiaalmaks (30% eelarve tuludest), käibemaks (23%) ja aktsiisimaksud (12%). Võrreldes eelmise aastaga kasvas kõikide suuremate maksude laekumine riigieelarvesse. Sotsiaalmaksu laekus 1,9 miljardit eurot, mis oli 7% rohkem kui aasta varem. Tulumaksu laekus kokku 518,6 miljonit eurot, mis ületas eelarves planeeritud summat ligi kümnendiku võrra. Ettevõtte tulumaksu laekus 252,4 miljonit eurot ehk 114% eelarvest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus eelarvesse 266,2 miljonit eurot,
tasutud tulumaksu arvesse ei võeta. (TuMS § 54 lg 5) 47. Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg? 25 Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (TuMS § 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. (TuMS § 55 lg 2) Sotsiaalmaksuseadus (SMS) 48. Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele SMS-s ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. (SMS § 1) 49. Millistelt tasudelt tuleb sotsiaalmaksu maksta? Sotsiaalmaksu makstakse: (SMS § 2 lg 1) - töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt; (SMS § 2 lg 1 p 1) - ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Makse kehtestatakse, selleks et oleks tagatud riigile tulude laekumine, mille tulemusena saab riik üldse eksisteerida. Läbi maksude (aktsiisimaks) püüab riik mõjutada kaupade tarbimist või toetada kodumaist tootjat (tollimaks). Maksud jagunevad: riiklikud - ja kohalikud maksud. 1. Riiklikud maksud on : § tulumaks § käibemaks § sotsiaalmaks § maamaks § hasartmängumaks § tollimaks § aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, mootorsõiduki- ja pakendiaktsiis) § raskeveokimaks Tulumaks - Füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlustulu arvestamine toimub kassapõhiselt, ettevõtluse tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte kasumi teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles
Taasiseseisvumisest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mis eeldab piiratud kulutamist ja kulutuste tasakaalustamist tuludega ning samuti piiratud ulatuses laenamist. Teatavasti on valitsussektori tulude peamiseks allikaks maksud. Eestis on viimastel aastatel maksukoormus püsinud stabiilselt 36-37% piires (Tanzi, Tsibouris, 2000). Nagu tabeli 1 andmetest näha, on suurimateks tuluallikateks sotsiaalmaks, käibemaks ja üksikisiku tulumaks. Sotsiaalmaksu osakaal tulude struktuuris on vähenenud ning kui võrrelda Eestis kehtivat 33% suurust sotsiaalmaksumäära Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiva maksumääraga, siis võib seda pidada pigem madalaks kui kõrgeks (K. Kerem, 1998) Tabel 1 Üldvalitsuse tulude struktuur (% kogutulust)
Koostatakse rahandusaastaks 1.jaanuar-31.detsember Uue eelarve koostamist alustatakse juba märtsis. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarveseaduse menetlemine, 3 lugemist Riigikogus, min.51 häält (enamus peab poolt olema) Vastu võtab (hiljemalt viimaseks veebruari kuupäevaks) Riigikogu Tulud: üle 80% - maksudest ( üle 30% - sotsiaalmaks, ~20% - käibemaks, 12-13%- tulumaks) Ülejäänud riigilõivudest ( nt. nimevahetus, pass, autojuhiload) Kulud: 3 kõige kulukamat valdkond sotsiaalvaldkond, tervishoid, haridus ja teadus 30. Depressioon ehk majanduslangus kogutoodang langeb, töötus kasvab märkimisväärselt Majanduse ülekuumenemine põhjustatud liigsest nõudlusest, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu 31
2. Korrakohane õigusemõistmine Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2008 Märksõnad: kohus, seaduste ülimuslikkus, süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, edasikaebamise õigus Kohus on õigusemõistmisega tegelev riigiasutus. Õigust võib mõista ainult kohus (PS § 146). NB! Lugupeetud õpetajad! Õigust mõistetakse ainult seaduste alusel (PS § 146), seaduse ees on kõik võrdsed. Süütuse Teil on võimalus täita küsimustik ülesannete lahendatavuse kohta Riikliku Eksami- ja presumptsioon kedagi ei tohi kuriteos süüdiolevaks tunnistada enne, kui kohus pole langetanud Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel aadressil http://www.e...
tunnetab, et sotsiaalse õigluse jaluleseadmiseks tuleks neid pensione kuidagi vähendada, näiteks tulumaksustada. Kuna praegu on pensionid tulumaksuvabad - ja sellega on inimesed arvestanud -, siis lõikab pensionireform endal jalad alt. Hästi teenida ja ausalt makse maksta muutub riigi poolt taas taunitavaks. Et tuleviku nimel hakata raha koguma, tuleb sellelt veel teinegi kord tulumaksu maksta. Isikustatud sotsiaalmaks ja senised muud meetmed kaotaksid korrapealt oma sisu. Rusikareegel on lihtne mida väiksem on inimese palk (võrreldes keskmisega), seda väiksemaks kujuneb ka tema pension. Ning mõistagi kehtib ka vastupidine seos mida rohkem palk keskmist näitajat ületab, seda kopsakam saab olema tulevane pension. On selge, et 1998. aastal kasutusele võetud pensionivalem toob kaasa suured sissetulekuerinevused pensionäride seni üsna homogeenses rühmas. Mida aasta edasi,
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
Kui vaja õhtujuhti, täidab tema selle koha. Kui vaja võrkpalli ning sulgpalli treenerit, täidab ta ka need kohad, samuti on tema õlgadel ka kõik turismitaluga kaasnevad hooldustööd. 2 abitöölist tegutsevad juhataja vajadustele vastavalt. Nende tavapäraseks tööks on koristamine terves turismitalu piirkonnas, nõude pesemine, kalade toiduks valmistamine mitmel erineval viisil. Andmed on antud ühe kuu jooksul. Nimetus Koormus Palk Sotsiaalmaks Kokku Juhataja 1 15000 4950 19950 Tüülised 2 2*5000 2*1650 13300 Kokku: 33250 Tabelisse võetud hindade veebilehed: www.maksud.ee 13 Tabel 10 kindlustuskulud
mõjutajaks on Eestis Sotsiaalministeerium ning enamus raha tervishoidu tuleb solidaarsuse põhimõtetel toimivalt sotsiaalmaksult. Eesti tervishoiu süsteem on perearstikeskne, mis moodustab kõige esimese kokkupuute patsiendi ja arsti vahel, samuti põhineb Eesti tervishoiusüsteem kaasaegsel haiglaravil. Eestis ollakse küllaltki rahul pakutava tervishoiuteenusega ning iga aastaga on olukord läinud statistika näitel paremaks. Üheks suurimaks negatiivseks pooleks ongi eespool mainitud sotsiaalmaks, sest põhimõtteliselt on töötavad inimesed kohustatud ülalpidama ka neid, kes oma palgast antud maksu ei tasu kuid siiski tasuta arstiabi saavad. Seega on Eestil veel vaja teha uuendusi, et muuta kogu süsteem veelgi paremaks. Sarnaselt majandusteooriaga, kus tuleb analüüsida ja jälgida turul olevaid muutusi, on oluline ka tervishoiu turul jälgida nõudluse ja pakkumise vahekorda ning teha vajadusel 13 muutusi, mis muudaksid turu toimimise paremaks
mõjutajaks on Eestis Sotsiaalministeerium ning enamus raha tervishoidu tuleb solidaarsuse põhimõtetel toimivalt sotsiaalmaksult. Eesti tervishoiu süsteem on perearstikeskne, mis moodustab kõige esimese kokkupuute patsiendi ja arsti vahel, samuti põhineb Eesti tervishoiusüsteem kaasaegsel haiglaravil. Eestis ollakse küllaltki rahul pakutava tervishoiuteenusega ning iga aastaga on olukord läinud statistika näitel paremaks. Üheks suurimaks negatiivseks pooleks ongi eespool mainitud sotsiaalmaks, sest põhimõtteliselt on töötavad inimesed kohustatud ülalpidama ka neid, kes oma palgast antud maksu ei tasu kuid siiski tasuta arstiabi saavad. Seega on Eestil veel vaja teha uuendusi, et muuta kogu süsteem veelgi paremaks. Sarnaselt majandusteooriaga, kus tuleb analüüsida ja jälgida turul olevaid muutusi, on oluline ka tervishoiu turul jälgida nõudluse ja pakkumise vahekorda ning teha vajadusel 13 muutusi, mis muudaksid turu toimimise paremaks
d. 0,5 74. Kas joonisel märgitud piirkond a LM kõveral on: a. klassikaline piirkond b. reaalne piirkond c. Keynesi piirkond d. endogeenne piirkond 75. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%? a. *? 1,25 b. 5 c. * 8 d. 12,5 76. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a. eraettevõtete kasumid b. ainult kõikvõimalikud annetused c. avaliku sektori ettevõtete kasumid d. * maksud kulutustelt 77. Kaudne maks on: a. tulumaks; b. sotsiaalmaks c. haigekassa maks d. * tollimaks 78. Riigieelarve on: a. dokument, mille alusel tehakse riigile välislaene b. * dokument, milles bilansi põhimõttel kajastuvad avaliku sektori planeeritud kulutused ja eelarve tulud allikate kaupa c. näitab riigi poolt toodetud lõpptoodangu suurust d. dokument, mille alusel saavad erafirmad planeerida oma tegevust e. dokument, mille alusel prognoositakse kaubavahetust 79. Kui riigi tulud kokku moodustavad 40 mld., mis moodustuvad tuludest omandilt 4 mld
b. otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud ja muud investeeringud c. piirefektiivsed investeeringud, kasulikud investeeringud ja ülejäänud investeeringud d. seisevkonto, hoiukonto ja reservkonto. Question 76 (1 point) Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a. ainult kõikvõimalikud annetused b. * maksud omandilt c. eraettevõtete kasumid d. avaliku sektori ettevõtete kasumid Question 77 (1 point) Kaudne maks on: a. tulumaks; b. sotsiaalmaks c. haigekassa maks d. maamaks Question 78 (1 point) Riigivõlg on: a. välismaal asuvatele võlausaldajatele võlgnetav summa; b. sisuliselt jooksava aasta eelarve defitsiit c. * läbi aegade akumuleerunud defitsiitide summa d. suurus, mis näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid Question 79 (1 point) Kui riigi tulud kokku moodustavad 42 mld., mis moodustuvad tuludest omandilt 3 mld., omanikutuludest 12 mld. ja ülejäänud oleksid maksutulud, SKP väärtus on 81 mld
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 ...
Nimetage eelarve võimalikud · Kulude vähendamine tasakaalu viimise võtted · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük Nimetage riiklikud maksud Riiklikud maksud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, Eestis, millest laekuvad maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks suurimad tulud eelarvesse Millised on suuremad tulu-ja Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja kululiigid riigieelarves, immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud osatähtsus eelarves? Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse aastasse, Arvestuslik kulu võib eelarve aastal
Akumuleeritud kulum-koondatud kulum(nt. 1.kuu kulum+2.kuu kulum) TÖÖTASU ARVESTAMINE Töötaja andmed: ees-ja perekonnanime, isikukoodi,brutopalka,kas on tükitöö või tunnitöö,kas on juhatuse liige, kas maksuvaba avalduse on teinud, kas on liitunud kogumispensioniga Maksuvaba tulu arvestamine: siis, kui isik pole töötanud terve aasta TSD:Esitatakse: töötasude väljamaksmisele järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks Maksu-ja Tolliametile Kajastatakse: tasutav tulu- ja sotsiaalmaks ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse Veel deklareeritakse: erisoodustused; dividendid ja väljamaksed omakapitalist; kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud; ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed Töötasu arvestus: Töötasu: D kulu(4301) K töötasu(2141) SM: töötasu*33% D kulu(4303) K SM(2152) ETK: töötasu*1% D kulu(4304) K TK(2154) KOP: töötasu*2% D kulu(4305) K KOP(2155) TTK: töötasu*2% D kulu(4304) K TK(2154)
Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu 10 000 5 000 Muud kulud 3 018 2 318 0 Kantseleitarbed 2 418 1 718 Pangakulu 600 600 Seadmete hooldus ja remont Palgakulu 92171 120666 0 Tööjõukulu 69146 90522 Sotsiaalmaks 23025 30 144 Amortisatsioon 0 22 500 0 Hoonete amort Seadmete amort 22 500 Kulud kokku 324 224 378 737 0 Finantskulud Intressid jms Kasum peale tulumaksustamist (21%) 149 761 95 248 0 24 25 11.5
Raamatupidamiskohustuslane Säilitama on kohustatud raamatupidamisdokumente Arvestust pidama Maksuseadused Dokumenteerima kõiki oma Riigi poolt kehtestatud majandustehinguid maksude ning maksete Kirjendama algdokumentide või arvutamine ja tasumine nende põhjal koostatud (tulumaks, sotsiaalmaks, koonddokumentide alusel kõiki töötuskindlustusmakse, oma tehinguid käibemaks jt.) raamatupidamisregistrites Koostama ja esitama perioodilisi ja aastaaruandeid 2/9/2015 Mai Takkis 12 4 Hea raamatupidamistava Hea raamatupidamistava Majandustehingute
maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. aastal 21% ning alates 2009. aastast 20%); · sotsiaalmaks (maksumäär 33%); · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks; · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%); · tollimaks; · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: · müügimaks; 5
Vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekust tarbimisele ning maksab protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene. 17 Riigieelarve tulud ja kulud %-s ( 2001 aasta näitel) Kulud % kogukuludest Tulud % kogutuludest Sotsiaalne kaitse 31 Sotsiaalmaks 39 Tervishoid 16 Käibemaks 28 Haridus 11 Aktsiisid 11 Transport, side 6 Füüsilise isiku 10 tulumaks Korrakaitse 6 Tulud varadelt 4 Riigikaitse 5 Ettevõtte tulumaks 2
on pigem teoreetiline nähtus. Tavapraktikas leidub alati neid, kes ei ole rahul. See on aga edasiviiv nähtus, sest kui oleksime kõigega rahul, siis ei toimuks arengut. Tarbimistase oleneb toodete ja teenuste hulgast, mida me turul pakkuda suudame. Poliitilised tegurid Poliitiliselt seisukohalt mõjutavad meid kõige enam kehtiv seadusandlus. Kui seadused muutuvad, siis peame tegema oma ettevõttes muudatusi. Näiteks maksuseaduste muudatstega suurenevad ettevõttel väljaminekud ( sotsiaalmaks, töötuskindlustus ). Peame väga täpselt jälgima ka töökeskkonnale ja tööohutusele esitatavid nõudeid. Käima uuendustega kaasas. Sellega tagame rahulolu ka töötajates. Kui kõik tööks vajaminevad tingimused on täidetud, on nemad ka rahul. Riigieelarve vastuvõtmine meie ettevõttet oluliselt ei mõjuta, seda vaid juhul, kui uus eelarve sisaldab endas maksuseaduste olulist tõusu, ettevõtte jaoks on see kulude suurenemine.
Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: _ tootmiskulude eelarve; _ müügi- ja turunduskulude eelarve; _ administratiivkulude eelarve; _ investeeringute eelarve; _ teadusuuringute ja arenduskulude eelarve. Tootmiskulude eelarves kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus: _ tootmise otsekulud tooraine, materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu); _ tootmise üldkulud abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava personali tööjõukulu, tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon, kindlustus, remont ja hooldus ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes. Müügi- ja turunduskulude eelarves kajastatakse kulutused reklaamile ja turuuuringutele, müügipersonali tööjõukulu, vahendus- ja komisjonitasud, kauba laadimis- ja transpordikulud ning muud müügiga seotud kulutused.
-Alates 01. jaanuarist ei ole enam maksuarvestuses kinnipeetud elatist. Elatist ei loeta enam elatise saaja maksustatavaks tuluks ning elatise maksja töötasult kinnipeetud elatist ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha arvata. KOHALIKUD MAKSUD- Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, parkimistasu, loomapidamismaks, lõbustusmaks, teede/tänavate sulgemise maks, OTSESED MAKSUD Makstakse vahetult riigile tuludelt. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks KAUDSED MAKSUD- Lisanduvad kaupade/teenuste hindadele. Nt käibemaks, aktsiisid, tollimaks DIVIDEND- ettevõtte omanikule makstud kasumiosa, mille riik on maksustanud PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM- kõigil ühesuguse maksumääraga EELARVELISED KULUTUSED- ergutab tarbimist -> tootmismahu suurenemine -> nõudlus tööjõu järele -> tööpuuduse vähenemine. Samas suurendab inflatsiooni. Eesmärk Eestis: soodsate tingimuste loomine ettevõtlus- ja investeerimiskliima arenguks. Vastutab
11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, k ii i käibe- käib ja j kinnisvaramaks; ki i k e)7 kõik maksud on kaudsed. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, kulusid mida tehakse kapitalikaupade ostuks; b) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud ja tulusiirded; c) kogu raha, mida ükskõik mis meetodil on õnnestunud hankida;
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Amps'n'Go Äriplaan Koostas: Kristina Bauer Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2011 Sisukord 1 Kokkuvõte................................................................................................................................4 1.1 Ettevõtte põhiandmed....................................................................................................... 4 1.2. Ettevõtte taustaandmed.................................................................................................... 4 1.3. Äriidee .............................................................................................................................4 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated..............................................................................5 2.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus......................................
TOOTMISE ÜLDKULUD: A. Kaudsed materjalikulud: 1. määrdeained; 2. puhastusmaterjalid; 3. ekspluatatsiooni materjalid B. Kaudsed tööjõukulud: tootmisinseneride, meistrite ja muude tootmisjuhtide palgakulud, valvurite, koristajate, lao personali, osakonna raamatupidajate, seadmete ja tööriistade korrastajate jne. palgakulud; öötöö ja ületundide lisatasud; nimetatud töötajate preemiad; sotsiaalmaks jne. C. Kulum, rent, hooldus ja remont: tootmishoonete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; seadmete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; tootmishoonete kommunaalteenuste kulu; väheväärtusliku tootmisvara kulu jne; D. Muud tootmise üldkulud: varade allahindlus; loodusvarade kasutamise maks; transporditeenuste kulu tootmises; tuletõrje-, valve ja muude teenuste kulud;
c. Raskeveokimaks Väär d. Käibemaks Väär Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat. Makse makstakse tuludelt (nt tulumaks), kulutustelt (nt käibemaks) ja omandilt (nt maamaks). Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks ning aktsiisideks. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.
Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 24.Eelarve võimalikud tasakaalu viimisemõtted. Kulude vähendamine Maksude suurendamine Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine Riigivarade müük 25.Riiklikud maksud Eestis,millest moodustuva suurima tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 26.Suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves,osatähtsus eelarves. Kolme suurima tulu- ja kululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eestis riigieelarvest 2015. Aastal. Tulude liigitus: Kaupade ja teenuste müük(...%), Vara müük(...%), Toetused(...%), Tulud varadelt(...%) Kulude liigitus: Kindlaksmääratud kulu-kulusumat ei tohi ületada,ega kanda üle järgmisesse aastasse(enamus kuludest), Arvestuslik kulu-kulu, mida võib üle kulutada
arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. TÖÖTASU: · Eelduseks kokkulepe töötasus · Töötasu makstakse vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummas · Eeldus, et töötasu kantakse pangakontole · Tööandjal on õigus maksta lisaks töötasule ka muid tasusid Brutopalk 2% töötuskindlustusmakse - töötuskindlustus hüvitis (kuni 100p siis 50% ja üle 100p on 40%), 2% kogumispensionimakse 21% tulumaks (144 eur) TA maksab: sotsiaalmaks 33% (20% pens, 13% ravikindlustus) 1% töötuskindlustusmakse Töö alammäär 320 EUR kuus Makse- on konkreetselt kellelegi esitatud Leppetrahv on karistus kohustuse rikkumise eest. Peab olema alati enne rikkumist kokku lepitud. Kirjalikus vormis! TÖÖTASU MAKSMISE ERIJUHUD: · Ületunnitöö hüvitatakse 1,5 kordse töötasuga · Öötöö hüvitatakse 1,25 kordse töötasuga · Riigipühal tehtav töö 2-kordselt · Vaba ajaga hüvitamine kokkuleppel töötajaga
http://www.adograaf.ee/ http://www.edge.ee 3.7 Kindlustuskulud Ettevõte omab ergo kindlustust korteris maksuvusega 1957000 krooni, kindlustus maksuvus on 1577 krooni kuus. Kindlustus summad on saadud ergo kindlustuse töötajalt, kellega võtsin ühendust meili teel. http://www3.ergo.ee/gpw/eesti/web.nsf/pages/index.html 10 3.8 Tööjõud Järjekorra number Amet Koormus Palk Sotsiaalmaks Kokku 1 Juuksur 2 10000 3330 26660 2 maniküür 1 12000 3999 15999 KOKKU: 42659 3.9 Kommunaalkulud (kuus) Küte 1200 krooni Vesi/kanalisatsioon 1500 krooni Elekter 1000 krooni Prügi 150 krooni KOKKU: 3850 krooni 3.10 Muud kulud Muud kulud on 3% eelnevatest kuludest. Muud kulud on 7523 krooni
Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. Rahavoogude prognoosi valem: Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoo koostamisel tuleb arvestada: Maksetingimusi hankijate- ja klientidega. Vajalike varude suurust. Laenude saamist (või andmist) ning tagasimaksmist. Erinevate väljamaksete toimumise aega nt töötasu, sotsiaalmaks jms. Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile. Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas. 31. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte,
Tabel 6. Üldhalduskulude käibeandmik 01.08.2019-31.10.2019 Kuluko Konto nimi Algsaldo Deebet Kreedit Netoerinevus Sulgemis nto saldo 60110 Palk 21 893,02 11 470,43 0,00 11 470,43 33 363,45 60190 Puhkusetasureserv 1 260,90 2 299,56 499,31 1 800,25 3 061,15 60210 Sotsiaalmaks 7 224,69 3 785,24 0,00 3 785,24 11 009,93 60220 Tulumaks erisoodustuselt 1 235,95 281,91 0,00 281,91 1 517,86 60230 Sotsiaalmaks 2 039,27 465,13 0,00 465,13 2 504,40 erisoodustuselt 60240 Töötuskindlustusmaks 175,15 91,76 0,00 91,76 266,91
- Reklaamikampaania 10 000.- Kaubavarud 20 000.- Kokku 83 000.- Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest: Kontoriruumi rent sissekolimisest kuni käibe tekkimiseni 12 000 Telefoni, elektri jm. kulud kuni käibe tekkimiseni 2 000 Lisaraha ootamatuteks kuludeks 25 000 Palgarahad ja sotsiaalmaks kokku 52 000 Kokku 79 000 20 7.2 KASUMI PROGNOOS 1. kuu 2. kuu 3. kuu Netokäive 20 000 50 000 75 000 Otsekulud Kaubad 1000 1500 3000 Otsesed palga kulud 10 000 20 000 25 000
julge unistus. - eesmärgid peavad kindlasti olema saavutatavad ning lisaks ka mõõdetavad, ajaliselt piiratud, realistlikud ja konkreetsed. 4. Kuidas käib ettevõtte loomine? (2p) Ettevõtte loomisel tuleb äriideest jõuda äriplaanini ja kõik korralikult läbi analüüsida ja uurida teiste sarnaste äride kohta. Kui kõik on korras siis tuleb ettevõte registreerida. 5. Millised kulud on ettevõttel seoses tööjõuga? (3p) Palk, tulumaks, sotsiaalmaks, boonused/hüvitised, kogumispension, töötuskindlustusmaks 6. Kas Eestis on hea ettevõtlusega tegeleda? Selgita (3p) Pilet VI Igapäevaelu (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (2p) *tarbijaõigused - *inkasso võlgade sissenõudmine 2. Loetle vähemalt 3 erinevat laenutoodet, nende eesmärgid ja tingimused. (3p) · Kinnisvaralaen - suuremate ostude finantseerimiseks, nt kinnisvara või
Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks – mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras – keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks – kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv – teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) – makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud. b) Sotsiaalmaks (33%) – tööandja maksab vastavalt palgale. Läheb raha ainult pensionideks ja meditsiinile. (mõni ei loe otseste maksude alla)!!! c) Maamaks – makstakse kohalikule omavalistusele Kaudsed maksud: a) Käibemaks (20%) – (poest ostes kaupu või teenuseid) b)Aktsiisimaks – tubakale, alkoholile, kütusele, (hasartmaks kasiinos) – kehtestatud kaubale, millega kaasnevad negatiivsed mõjud, riik tahab, et tarbitaks vähem. c) Tollimaks – riiki sisse- või väljaveetud kaupadelt
Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud. b) Sotsiaalmaks (33%) tööandja maksab vastavalt palgale. Läheb raha ainult pensionideks ja meditsiinile. (mõni ei loe otseste maksude alla)!!! c) Maamaks makstakse kohalikule omavalistusele Kaudsed maksud: a) Käibemaks (20%) (poest ostes kaupu või teenuseid) b)Aktsiisimaks tubakale, alkoholile, kütusele, (hasartmaks kasiinos) kehtestatud kaubale, millega kaasnevad negatiivsed mõjud, riik tahab, et tarbitaks vähem. c) Tollimaks riiki sisse- või väljaveetud kaupadelt
kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. Rahavoo koostamisel tuleb arvestada näiteks: Maksetingimusi hankijate- ja klientidega. Vajalike varude suurust. Laenude saamist (või andmist) ning tagasimaksmist. Erinevate väljamaksete toimumise aega nt töötasu, sotsiaalmaks jms. Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile. Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas. Käibe, kulude ja kasumi seos: KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Väikeettevõtte juhtimislaud: Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus.
kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. Rahavoo koostamisel tuleb arvestada näiteks: Maksetingimusi hankijate- ja klientidega. Vajalike varude suurust. Laenude saamist (või andmist) ning tagasimaksmist. Erinevate väljamaksete toimumise aega nt töötasu, sotsiaalmaks jms. Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile. Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas. Käibe, kulude ja kasumi seos: KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Väikeettevõtte juhtimislaud: Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus.
- Arvestada aruandeaasta kasum (kahjum). Koostada kasumiaruanne skeem 2 järgi. Ülesanne 15 Koostada järgmiste andmete alusel kasumiaruanne skeem 1 · Valmistoodangu müügist saadi tulu 240000.- · Teenuste müügist saadi tulu 23000.- · Materjalikulu tootmises oli 76000.- · Materjalikulu teenuste osutamisel oli 4500.- · Palka arvesti tootmistöölistele 2100.-, millele lisandusid sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse · Teenuse osutajale arvesti palka 2300.-, millele lisandusid ettevõtte kanda jäävad maksud · Toodetele ja teenustele tehti reklaami 1400.- eest · Saadi tulu raha hoidmise eest pangas 150.- · Laekus laenuintress 12200.- · Müüdi põhivara soetusmaksumusega 12000.-, millelt oli arvestatud kulumit10500.-. Põhivara müügist saadi 5900.- koos käibemaksuga.
raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk kui majandustehing on toimunud, olenemata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Raamatupidamiskanne: D (Vastav) kulu, kaup, materjal, materiaalne põhivara jne D Käibemaks K Võlad tarnijatele Võlad töövõtjale Kinnipidamised töötasult Tööandja: Töövõtja: - tööandja töötuskindlustus - töötaja töötuskindlustus (v.a. - sotsiaalmaks pensionäri korral) - kogumispension ehk pensioni- kindlustus ehk nn II pensioni- sammas (kui töötaja on liitunud) - tulumaks Töötasu võlg Arvestatud töötasu + puhkuseeraldis koos tööandja maksudega. Näide. Tööandja arvestas töötasu märtsikuus tehtud töö eest: Kati 900 eurot ja Mati 800 eurot
lapsetoetused jm. Sotsiaalkaitse valdkonna eesmärgid aastani 2010 A stabiilne ja kõiki traditsioonilisi sotsiaalseid riske hõlmav sotsiaalkindlustussüsteem B töötamist stimuleeriv ja iseseisvat toimetulekut soodustav tasakaalustatud sotsiaaltoetuste süsteem C kliendi vajadustel põhinev (kliendikeskne), motiveeriv ja iseseisvat toimetulekut soodustav sotsiaalteenuste võrgustik Sotsiaalkaitse finantseerimine 1990 kehtestati Eestis sotsiaalmaks määr 20% töötasufondilt, alates 1994 moodustab sotsiaalmaksumäär kokku 33% töötasufondilt Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt. Riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20% ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13% Sotsiaalhoolekandeseaduse põhimõtted (1995. täiend. 2002) · Inimõiguste järgimine · Indiviidi vastutus enda ja oma perekonna
puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE · Algkapitalinõue · puudub · FIE ärinimi · peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas registreeritud ärinimedest FIE · Maksukohustus · Avansiline sostiaalmaksu kohustus · Miinimum palk 278,02 (4350 kr) ning 33% sotsiaalmaks seaduse järgi 275,24 (1435 kr). (278,02x3x33%) · FIE peab avansilisi makseid tasuma neljaks tähtajaks: 15. märtsiks (I kvartali eest), 15. juuniks (II kvartali eest), 15. septembriks (III kvartali eest) ja 15. detsembriks (IV kvartali eest). FIE · Tulumaks · FIE, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid 3. korral. · Ühel tähtajal tasumisele kuuluva avansilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
