Muudeks kuludeks on vesi, elekter ja küte, mis talviti on kokku umbes 2500 krooni ning suvel 1500 krooni ringis. 1.3 Töötajad Antud ettevõttes töötab kaks juuksurit üks naiste- ja teine meestejuuksur. Töötajatel on olemas paberid, mis tõendavad nende oskusi. Palgakulud töötajatele on keskmiselt 13 440 krooni kuus. Tabel 1. Töötajate palgad Ametikoht Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustus Palgakulu 33% 1,40% I Juuksur 5000 1650 70 6720 II Juuksur 5000 1650 70 6720 Kokku 10 000 3300 140 13440 1.4 Vajalikud vahendid Ettevõtte käivitamiseks vajalikud vahendid on juuksepesemistoolid, föönid, sirgendaja,
Tõene Mida väiksem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Tõene Ühishüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. Tõene Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. -Vale Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. - Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. - Tõsi Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. - Vale A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. - Vale Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Tõene Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõene Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. – Vale
põhimõte hinna Majanduskäit Traditsio Riik/avalik Erasektor Avalik- ja umist onid ja sektor erasektor dikteerivad… kombed · Maksupoliitika (Slaidid „Majanduse kontrollimine“) o Nimetage Eestis rakendatavaid otseseid ja kaudseid makse. Kui suur on täna üksikisiku tulumaksumäär? Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: aktsiis, käibemaks. Üksikisiku tulumaksumäär 21protsenti Käibemaksumäär 20 protsenti. o Mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel maksusüsteemil? (Näiteks mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel tulumaksusüsteemil?) 1. Astmeline e. progresseeruv – keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2
Vabariigi Valitsuse seadus- VV ja ministri nimetab ametisse ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle esitanud talle tähendatud valitsuskoosseisu.VV on nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri ettepanekul. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab vähemalt pool valitsuse koosseisust. Istungi aja ja päevakorra ...
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) ...
Riigikogu liikmete töötasu (a) 67 435 920 67 435 920 0 0 0 0 67 435 920 Riigikogu liikmete sotsiaalmaks (a) 22 260 038 22 260 038 0 0 0 0 22 260 038 õppelaenude põhiosa kustutamine 220 000 220 000 0 0 0 0 220 000
toimunud maksetehingutest. 19. Riigikontrolli ja Maksuameti funktsioonid firma arvestussüsteemis Riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping,mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus ja igale maksule eraldi kehtestatud seadused.Kõik maksude arvestamise,tasumise ning deklareerimisega kaasnevad kulud tasub ettevõte. Riiklikeks maksudeks on aktsiisid,tulumaksud,hasartmängumaks,käibamaks,maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks. 20. Auditeerimise sisu ja ülesanded Audiitori ülesanne on anda hinnang raamatupidamisaruannete kohta. Vastutus nende aruannete koostamise eest lasub kliendi juhtkonnal. Juhtkond peab tagama vajalike raamatupidamisregistrite koostamise ja säilitamise, sobivate arvestuspõhimõtete ning hindamismeetodite valiku, tõhusa sisekontrollisüsteemi kujundamise, arvestuse sise-eeskirjade väljatöötamise ja vara säilimise. Raamatupidamisaruannete
8 11 200 2 5 040 3 2 898 16 9 120 10 26 200 8 4 331 6 4 500 5 11 880 28 2 184 102 86 473 Täida järgnev tabel vajalike andmetega Harjutus 13 Nimi Brutopalk Töötuskindlustus- Kogumispensioni Sotsiaalmaks makse töötajale 2% makse 33% Pihlakas, Ats 4 300,00 kr 8600,00% 86,00 kr 1 419,00 kr Suvi, Netti 5 367,00 kr 10734,00% 107,34 kr 1 771,11 kr Tamm, Pets 3 876,65 kr 7753,30% 77,53 kr 1 279,29 kr Paju, Juts 3 642,50 kr 7285,00% 72,85 kr 1 202,03 kr
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 ...
käive alla 250 000, üle 250 000 raamatupidamine kassapõhine vs tasu eest raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/dividendid OÜ saab vältida sotsiaalmaksu OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik stardikapital: 0 vs 40 000 EEK 39. FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). Kohustus maksta tulumaksu esitada tuleb tuludeklaratsioon erikontol olev raha ei lähe maksu alla sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile 40. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 41. Ettevõtte missioon. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt. 42. Ettevõtte visioon. Firma visioon kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis. Visioon näitab
inventari amortisatsioonikontod. Kontorit ja tehaseosa amortisatsiooniarvestuses ei eraldata. Sõiduautode amortisatsioon kajastatakse halduskulude all. e) palga ja puhkusetasude kontod – siia kuuluvad palgakontod, kus arvestust peetakse tootmise-, halduse-, turustuse-, ja külmutusetöötajate palkadel ning haigushüvitise osas ja ka maksude kulude kontod – nendel kontodel peetakse arvestust erisoodustuse tulumaksu, erisoodustuse sotsiaalmaksu, sotsiaalmaks palkadelt, töötuskindlustuse ja dividendide tulumaksu osas. 601 Palk ja puhkusetasu 6011 Tootmispersonali palk 6012 Turustuspersonali palk 6013 Halduspersonali palk 6015 Külmutuse palk 602 Maksude kulu 6024 SM tootmises 60241 SM külmutuses 6025 SM halduses 6026 SM turustuses Näide: Tasumise kirjendamine: D 231 arveldused tarnijatega
A. maksud sissetulekutelt 100% B. eraettevõtete kasumid 0% C. avaliku sektori ettevõtete kasumid 0% D. ainult kõikvõimalikud annetused 0% 72. Kaudne maks on: Student Response Value Correct Answer A. tulumaks 0% B. sotsiaalmaks 0% C. käibemaks 100% D. haigekassa maks 0% 73. Riigivõlga on võimalik tasuda: Student Response Value Correct Answer A. võla refinantseerimisega, lastes välja uusi võlakirju, et 100% tasuda varem võetud võlgu B. maksude vähendamisega 0% C
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu..................................................................................................................
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2. Selgitage, g g , miks p ...
käive alla 250 000, üle 250 000 raamatupidamine kassapõhine vs tasu eest raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/dividendid OÜ saab vältida sotsiaalmaksu OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik stardikapital: 0 vs 40 000 EEK 38. FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). Kohustus maksta tulumaksu esitada tuleb tuludeklaratsioon erikontol olev raha ei lähe maksu alla sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile 39. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 40. Ettevõtte missioon. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt. 41. Ettevõtte visioon. Firma visioon kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis. Visioon näitab
Tööjõukulud KOKKU 169 344 1 349 591 2 297 827 2 585 012 Palgakulu 126 000 1 004 160 1 709 693 1 923 372 Sotsiaalmaksud 43 344 345 431 588 134 661 640 Füüsilisest isikust ettevõtja 0 0 0 0 sotsiaalmaks Põhivara kulum ja väärtuse 225 000 877 500 812 250 818 775 langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) 420 611 976 978 4 082 026 4 317 608 Finantstulud ja -kulud 12 Intressikulud KOKKU -315 750 -421 000 -387 000 -262 000
raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/dividendid OÜ saab vältida sotsiaalmaksu OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik stardikapital: 0 vs 40 000 EEK 38.FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). Kohustus maksta tulumaksu – esitada tuleb tuludeklaratsioon erikontol olev raha ei lähe maksu alla 9 sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile 39.Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 40.Ettevõtte missioon. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt. 41.Ettevõtte visioon. Firma visioon kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis. Visioon
tehnilist korraldust, mehitamist ning opereerimist korraldatakse ka siin, ent laevade ahtris lehvib sinimustvalge asemel mingi muu riigi lipp. See tähendab seda, et: Laevanduse kaldasektori säilitamiseks ja arenguks ning laevanduse oskusteabe alalhoidmiseks vajalik laevastik puudub. Nendelt laevadelt ei laeku Eestile enam registritasusid, mis suurendasid enne riigi tulubaasi. Sotsiaalmaks laekub riiki, mille lippu laev kannab ja suurendab just selle riigi tulubaasi. Eesti jääb sellest välja. Eesti meremeestel puudub võimalus töötada Eesti lipu all ja saada osa Eesti sotsiaalkindlustusest. Viimane suur, üle 500-se kogumahutavusega pidevas rahvusvahelises sõidus olev kaubalaev „Kalana“ lahkus Eesti lipu alt 2014. aasta aprillis ning sellega märgitakse ühe ajastu lõppu Eesti laevanduse ajaloos. 1.1 Eesti laevandus
kulusid ning finantseerimistehinguid; Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on; Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud. Riigieelarve tulud: Maksutulud: o Tulumaks (füüsilise isiku tulumaksu suurem osa kantakse KOVidele); o Sotsiaalmaks o Käibemaks o Aktsiisid o Hasartmängumaks o Tollimaks (75% - ELi eelarvesse) o Raskeveokimaks o Maamaks (100% KOVidele) Mittemaksulised tulud: o Kaupade ja teenuste müük, tulud varadelt jms. Riigieelarve kulud: Aastati struktuur pisut erinev, kuid üldjoontes järgmised proportsioonid: o Investeeringud ca. 8-10% eelarvest; o Eraldised 70-75% eelarvest;
tähtpäevadel. · Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega,kus peavad olema märgitud: · Maksu nimetus · Maksu objekt · Maksumäär · Maksumaksja · Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg · Maksu tasumise kord maksuseaduse rakedamise kord · Võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: · Tulumaks · Käibemaks · Sotsiaalmaks · Maamaks · Hasartmängumaks · Tollimaks Aktsiisid · Kütuse - · Alkohli - · Tubaka - · Elektri ja · Pakendiaktsiis Raskeveokimaks Kohalikud maksud on · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõiduki maks · Loomapidamismaks · Lõbustusmaks ja · Parkimistasu · Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalkie rahaliste vahendite olemasuolu
makse maksuseadusest ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. o o Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: o * Maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikud maksud ning o * seaduse alusel (kohalike maksude seadus) valla- või linnavolikogu poolt kehtestatud kohalikud maksud. o o Riiklikud maksud Kohalikud maksud o Tulumaks Paadimaks o Sotsiaalmaks Reklaamimaks o Maamaks Müügimaks o Hasartmängumaks Teede ja tänavate sulgemise maks o Käibemaks Mootorsõidukite maks o Tollimaks Loomapidamismaks o Aktsiisid Lõbustusmaks o Raskeveokimaks Parkimistasu o o Tulumaks
(paindlikkus) ja edutatavuse; Tõenäosus, et ta organisatsiooni tööle jääb- Tingliku väärtuse tulemus korrutatakse tõenäosusega. 29. Vara hindamise meetodid ja nende olemus. Kulupõhine- vaatleb tavaliselt soetamis- või asendusmaksumust. Sellel on mitmeid variante: 1) Inimvara soetamisega seotud kulud- värbamine, valik, töölevõtmine, koolitus. Sellega on palju probleeme. 2) Töötaja kogutöötasu- palk, soodustused, tööandja makstavad maksud sh sotsiaalmaks. Tulemuspreemiad siia liita ei tuleks need ei mõõda isiku põhiväärtust. Ainult siis, kui põhipalk ja muutuv tasu on töötaja oodatav sissetulek. Turupõhine- vabaturul makstav hind. Igal töötajal on ettekujutus oma turuväärtusest, mis on sageli kõrgem olemasolevast ametiposti palgast, kuid töötaja eeldab, et ta võib seda igal juhul küsida. Teine võimalus on vaadelda oskuse- ja kogemuse sisseostmise kulu juhtimis- ja konsultatsioonifirma kaudu.
Prillitoetus: vähemalt prilliklaaside maksumus; Jõulupakid: kuni 7 eurot; Ranitsatoetus: 130 eurot; Hooldajatoetus: 1) üle 18-aastase hooldatava raske puude korral, 16 eurot kuus; 2) üle 18-aastase hooldatava sügava puude korral, 26 eurot kuus; 3) 3 - 18-aastase raske ja sügava puudega lapse hooldajale, 50 eurot kuus, riigieelarvest eraldatud puuetega laste hooldajatoetuse vahendite jaotuse piires; 4) mittetöötava hooldaja sotsiaalmaks arvestatakse vastavalt sotsiaalmaksuseadusele Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 5 ja 37 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel. [RT IV, 13.04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016] § 1. Käesolev kord sätestab Martna valla eelarvest ja riigi poolt sihtrahana eraldatud vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise isikutele, kelle elukoht,
· proportsionaalseteks · progressiivseteks · regressiivseteks Eesti maksusüsteem - koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest, on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid · raskeveokimaks. Maksukoormus - kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust. Eesti maksukoormus on hetkel umbes 32% ja ELi madalamate hulgas, mis on arenenud maailma keskmine. Euroopa keskmine maksumäär on 19,81%. Eesti maksukoormus erineb sellest 38% võrra.
käive alla 250 000, üle 250 000 raamatupidamine kassapõhine vs tasu eest raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/dividendid OÜ saab vältida sotsiaalmaksu OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik stardikapital: 0 vs 40 000 EEK 38.FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). Kohustus maksta tulumaksu – esitada tuleb tuludeklaratsioon erikontol olev raha ei lähe maksu alla sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile 39.Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 40.Ettevõtte missioon. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt. 41.Ettevõtte visioon. Firma visioon kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis. Visioon
· Laenud* (toetused EL-ist) (viimases hädas kasutatav, sellele ei saa arengut üles ehitada) Eelarvedefitsiit EAD = kulud - tulud 4,8 = 92,7 87,9 (Eesti EA 2011, mld. EEK) Eesti eelarve praegu on umbes 8 miljardit eurot. Riigieelarve kulude osakaal 2014 · Sotsiaalne kaise 33% · Üldised kulutused 17% · Tervishoid 13% · Majanduskulud 12% · Haridus 9% · Avalik kord ja julgeolek 5% · Riigikaitse; keskkonnakaitse 4% · Vaba aeg, kultuur, religioon 3% Riigieelarve 2014 tulud · Sotsiaalmaks 28,1% · Käibemaks 20,9% · Mittemaksulised tulud 17,1% · Edasiantavad tulud 14,7% · Aktsiisid 10,5% · Füüsilise isiku tulumaks 4,1% · Juriidilise isiku tulumaks 4% · Tollimaks 0,4% · Hasartmängumaks 0,3% · Raskeveokimaks 0,1% G* - eelarvemaht Avaliku sektori kulud Eestis · Investeeringud (8%) Riigiasutuste toimimiseks vajalik ehitus ja remont · Eraldised (70-75%) Pensionid, ravikindlustus jm (kõik mkased teistele asutustele/isikutele) · Tegevuskulud (20%)
endas riigisaladust- näiteks relvastuse seotamine, julgeolekuasutuste eelarved. · Universaalsuse põhimõte Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Üldjuhul ei ole riigieelarve tulude puhul kindlaks määratud sihtotstarbelist kulutamist, st tulud tervikuna on mõeldud finantseerima kulusid tervikuna. Samas on teatud liiki tulud, mida saab ainult sihtotstarbeliselt kasutada. Näiteks otn sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, millest finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustust. Hasartmängumaksu laekumine jagatakse mitmesuguste programmide toetuseks jne. Laekunud tulude sihtotstarbeline kasutamine moodustab riigieelarvest ainult väikese osa. · Aastase kehtivuse põhimõte Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta (aastase kehtivuse põhimõte). Eelarve on tähtajaline seadus, mis kaotab automaatselt kehtivuse tähtaja möödumisel (eelarveaasta lõppedes)
valmimine otseselt neist ei sõltu, kuid ettevõtte kui terviku funktsioneerimiseks on vajalikud küll. Ülal nimetatust lähtudes võtame kasutusele 3 uut kontot: • Tootmise otsekulude konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul tootmises tehtud otsesed kulud. Näiteks materjal, tootmistööliste palgad, mis on seostatavad toodetega, sotsiaalmaks jne. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: 45 D Tootmiskulude koondkonto K Tootmise otsekulud • Tootmise kaudsed kulud (ehk tootmise üldkulude) konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul tootmises tehtud kaudsed väljaminekud. Näiteks põhivara
Leedu Seim ja Läti kiitsid neutraliteediseaduse heaks. Moskva ja Berliin aga olid seisukohal, et Nõukogude Liidu ja Saksamaale jäävate riikide sõja korral neutraalseks jäämine on võimatu. 14. 1) Riiklikud ja kohalikud maksud. Otsesed ja kaudsed maksud. Kohalikud maksud - müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Riiklikud maksud - tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud - aktsiis, käibemaks Maksudest laekub riigieelarve. 2) Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitika 1918-1934. Põhiline oli see, et Riik tuli üles ehitada! Põhiseaduse koostamine ja vastu võtmine 23.aprill 1919 (Asutav Kogu). Sisepoliitika - vaikiv ajastu hakkas 1934. aastal. Kõigil oli õigus saada valituks, erakondi oli palju, ei suudetud luua püsivaid
Ja ka uksele väike reklaamsilt (suurusega 40 x 20cm), maksuvusega 40krooni, finantsiliselt kajastuvad need avareklaamisildid põhivahendites. Ettevõttel on olemas ka koduleht, mis on tehtud ise, ettevõtja poolt. KUUKULUD KOKKU: 350+280+300+560=1490/12=124+150=274krooni 3. 7. Tööjõu kulud Tööjõu kulud näitavad kui palju kulub töötaja peale, et talle tasuda sobiv palk. Tabel 5. Tööjõud Jrk. Amet Koormus Palk Sotsiaalmaks Kokku 1. Massöör 1 10 000 3 330 13 330 * kuna tegemist on FIE ettevõttega, siis ettevõtja ise on lisaks massööri ametile ka raamatupidaja ja koristaja 3. 8. Kindlustus Korter omab if kindlustust igasuguste riskide vastu (nt tulekahju, vandalism, veeuputus jne). Kuus tuleb kindlustuse eest tasuda 485 krooni. 11
(Timpmann 2000, lk 425) Vaatamata senini astutud sammudele fiskaalpoliitika koordineerimise vallas on EL liikmesriigid säilitanud üsna suure fiskaalpoliitilise anatoomia. Lisaks erinevustele üldvalitsuse eelarve tuludes on EL liiklusmärkides erinev ka tulude struktuur. EL riikide tähtsaimateks tuluallikateks on üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaksud (mõlemad keskmiselt 23 % riigi kogutulust) ning VAT (16 %). Eestis on suurimateks tuluallikatseks sotsiaalmaks, VAT ja üksikisiku tulumaks. (Timpmann 2000, lk 427) Tarbimise maksustamist peetakse majanduspoliitiliselt õigemaks kui mitmeid tootmisega seotud makse ja tulu otsest maksustamist, et säilitada majanduslikud stiimulid tootmise arenguks ja suuremate sissetulekute teenimiseks. Ka Eesti fiskaalpoliitikas on lähtutud eeldusest, et kaudsete maksude osakaalu tuleb suurendada. Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast, vaid võrrelda tuleb
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
5550 Auto rent Kulud 5610 Lähetuskulud Kulud 5620 Personali täiendõpe Kulud 5630 Töökaitse ja töötervishoid Kulud 5640 Erisoodustused Kulud 5650 Tulumaks erisoodustustelt Kulud 5660 Sotsiaalmaks erisoodustustelt Kulud 5710 Transpordi- ja saatekulud müügil Kulud 5810 Külaliste vastuvõtukulud Kulud 5820 Tulumaks vastuvõtukuludelt Kulud 5910 Ebatõenäolised nõuded Kulud 5920 Lootusetud nõuded Kulud
(vt tabel 1) Kuna tegemist on väikeettevõttega, tegelen ma hosteli raamatupidamisega ning juhatamisega ise. Oman varasemaid töökogemusi raamatupidajana ja on olemas ka vastav haridus. Vastuvõtt toimub kindlatel väikese kestvusega kellaaegadel või kokkuleppel, seega vahepealsel ajal on mul võimalus tegeleda muu vajaliku paberitööga, tarbekaupade muretsemisega vms. Tabel 1. Töötajate palgad Palgakulu Amet Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse d Juhataja 900 264 11 275 Koristaja 340 112 5 117 Kokku 1 140 376 16 392 Kasutatud allikamaterjalid https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703 https://www.riigiteataja.ee/akt/926904 https://www.riigiteataja.ee/akt/1011041 https://www.riigiteataja.ee/akt/13120899 1.4 Vajalikud vahendid
Samal ajal võrreldes osaühinguga on rohkem piiranguid (ajakirjandus, erialane kirjandus, komandeeringu päevarahad). Kohustus maksta tulumaksu – esitada tuleb tuludeklaratsioon 31.märtsiks. FIE erikontol oleva raha kasv ei kuulu maksustamisele tulu- ega sotsiaalmaksuga. Seal vaid ettevõtlustulu. Ettevõtlustuludest võib maha arvata dokumentaalselt tõestatud ettevõtlusega seotud kulud. Kui kulu ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, siis saab maha arvata ka osaliselt. FIE sotsiaalmaks: 33% maksustatavalt tulult. See tagab: haigekassa kaardi, hüvitise töövõimetuse puhul, ravikindlustuse ülalpeetavatele, riikliku pensioni.Maksta tuleb vastavalt majandusaruandele. Sotsiaalmaksu ei tule maksta rohkem kui palga alammäära 15x summalt aastas. Kõik registreeritud ettevõtjad peavad sotsiaalmaksu maksma 40. Kas füüsilisest isikust ettevõtja maksukoormus on sama kui äriühingutel? Ei ole sama. 41. Ettevõtte põhiväärtused
Käibemaks 3 317 0 4 334 0 Üksikisiku tulumaks 0 29 214 0 33 418 Erisoodustuse tulumaks 0 68 0 93 Sotsiaalmaks 0 55 605 0 65 491 Kohustuslik kogumispension 0 1 829 0 1 209 Töötuskindlustusmaksed 0 6 568 0 7 706 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 317 93 284 4 334 107 917
• Eelarve periood -ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib; Eestis 1.01– 31.12 • Menetlus – eelarveeelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Menetlus kestab üle kahe aasta. 24. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted • Maksude suurendamine • Riigilaenude võtmine • Riigivarade müük • Kulude vähendamine 25. Riiklikud maksud Eestis, millest moodustvad suurimad tulud eelarvesse. • Sotsiaalmaks – 27,9% eelarvest • Käibemaks – 20,8% • Erinevad toetused – 11,2% • Kütuseaktsiis – 5% • Füüsilise isiku tulumaks – 4,1% • Juriidilise isiku tulumaks – 4,0% 26. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Leidke kolm suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2016. aastal. Suurimad tululiigid eelarvest: • Maksud (moodustavad eelarvest ~70%) • Toetused – 11,2%
*U15 668. monetary obligations rahalised kohustused 669. public-law functions avalik-õiguslikud funktsioonid 670. time limit tähtaeg 671. inter alia muuhulgas 672. taxpayer maksumaksja 673. to collect administratively koguma administratiivselt (???) 674. impose kehtestama 675. refer viitama 676. allowance soodustus 677. applied rakendatud 678. income tax tulumaks 679. value-added tax (VAT) käibemaks (ainult EU maades) 680. social tax sotsiaalmaks 681. land tax maamaks 682. gambling tax hasartmängumaks 683. excise duties aktsiisimaksud 684. packaging pakend(i) 685. city or rural municipality council linna- või vallavolikogu 686. head tax peamaks 687. sales tax käibemaks 688. advertising tax reklaamimaks 689. boat tax veesõidukimaks 690. entertainment tax meelelahutusmaks 691. tax system maksusüsteem 692. the withholding tax avansiline maks 693. third parties kolmandad isikud 694
16 stardirahaga võimalik ka üks osa laenust tagasi maksta. 50 000 € suurune laenumakse võetakse kaheksa aasta peale 1,0% intressimääraga. Seega on ühe kuu tagasimakse pangale 542.16 €. Palgafondi võib arvestada ühe inimese kohta, kes on puhkekeskuses pidevalt tööl. Teiste teenusepakkujatega (kalurid nt) seotakse erinevad kokkulepped, et tulu jaotatakse võrdsete osadena. Palgafondis kajastub inimese töötasu (74.62%), sotsiaalmaks (24.63%) ning töötuskindlustusmaks (0.75%). Need väljatoodud jäävad tööandja kanda. Töötaja brutopalgast läheb maha veel ka kogumispension (1.49%), töötuskindlustusmakse (1.49%) ja tulumaks (10.98%) (KALKULAATOR.EE). On ilmselge, et ühe töötajaga hakkama ei saada. Teiseks töötajaks on puhkekeskuse omanik, kes saab tulu käibest ning seetõttu endale eraldi palka ei maksa. Kuna tegemist on puhkemajutusasutusega on olemas ka pidevad kulutused. Näiteks
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. ...
sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu. 6. Otsesed ja kaudsed maksud, Otsesed maksud: Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse (tulumaks- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks) Kaudsed maksud maksustavad tarbimist Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Riigid erinevad üksteisest otseste ja kaudsete maksude osatähtsuse poolest. Eestis on võetud kurss kaudsete maksude eelistamisele. Reeglina vasakpoolsed parteid eelistavad tulumaksu, tsentristlikud ja parempoolsed toetuvad rohkem käibemaksule ja sotsiaalkindlustusmaksule
kanda) või hinnata alla tema tõenäolise neto realiseerimismaksumuseni ja klassifitseerida ümber varuks (juhul, kui vara kavatsetakse müüa). 94 Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt 19.Palga mõiste. Keskmise palga arvutamine. Sotsiaalmaks. Töötuskindlustuse makse. Palga mõiste -Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Keskmise palga mõiste: Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 5.1
Samuti peab koristaja olema vähemalt 18-aastane ning ametialased lisateadmised ja oskused on suureks kasuks. Koristajalt nõutakse vähemalt eesti keele oskust suhtustasandil. Koristaja brutopalgaks on keskmiselt 320. Kõik oleneb sellest, kui palju on puhkemajal külastajaid ning kui palju tuleb teha koristustöid. Palgaga seotud maksed toodud välja tabelis 1. Tabel 1 Töötajate palgad Palgakulu Amet Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse d Koristaja 320 106 3 429 Kokku 320 106 3 429 Raamatupidamisega hakkab tegelema raamatupidamisteenust pakkuv firma, Gatita Finants. Keskmiselt kuus tuleb maksta raamatupidamisteenuse eest 63. Toitu hakkab valmistama kohvik, mille transpordib ettevõtja ise kohale. 1.4. Vajaminevad vahendid
Kui kulu ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, siis saab maha arvata ka osaliselt. Põhimõtteliselt FIEl samad kulud lubatud mis äriühingul. Komandeeringu päevaraha maksta ei saa küll aga saab katta transpordi ja majutuskulud. Kulud, mis on osaliselt ettevõtlusega seotud kandku ettevõtjaks registreeritud abikaasa. Kahjumi ülekandmine vabatahtlik, 7 a lubatud mõjutab pensioni. FIE sotsiaalmaks · 33% maksustatavalt tulult. See tagab: haigekassa kaardi, hüvitise töövõimetuse puhul, ravikindlustuse ülalpeetavatele, riikliku pensioni. · Maksta tuleb vastavalt majandusaruandele rohkem ei tohi. · Sotsiaalmaksu ei tule maksta rohkem kui palga alammäära 15x summalt aastas. · Kõik registreeritud ettevõtjad peavad sotsiaalmaksu maksma (mis siis, et nt üliõpilastele annab riik haigekassakaardi nagunii)
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja koh...
**Ettevõtlustuludest võib maha arvata dokumentaalselt tõestatud ettevõtlusega seotud kulud. Kui kulu ettevõtlusega vaid osaliselt, siis saab maha arvata ka osaliselt. Põhimõtteliselt FIE-l samad kulud lubatud, mis äriühingul. ***Komandeeringu päevaraha maksta ei saa – saab katta transpordi ja majutuskulud. ****Kulud, mis on osaliselt ettevõtlusega seotud kandku ettevõtjaks registreeritud abikaasa *****Kahjumi ülekandmine – vabatahtlik, 7a lubatud – mõjutab pensioni. FIE SOTSIAALMAKS 33% maksustatavalt tulult. See tagab: haigekassa kaardi, hüvitise töövõimetuse puhul, ravikindlustuse ülalpeetavatele, riikliku pensioni Maksta tuleb vastavalt majandusaruandele Sotsiaalmaksu ei tule maksta rohkem kui palga alammääralt 15x summalt aastas Kõik registreeritud ettevõtjad peavad sotsiaalmaksu maksma (mis siis, et nt üliõpilastele annab riik haigekassakaardi niikuinii.) pensionärid maksavad
tulnud töötud jne; - Erinevad pensionifondid, www.pensionikeskus.ee Sotsiaalhoolekanne: riik ja kohalik omavalitsus, haldusleping ja eraõiguslik isik (ntAS Hoolekandeteenused) teoreetiliselt peaks olema riigi ülesanne, faktiliselt sellega tegeleb KOV, iga vald ise peab oma vaeseid ülal pidama, riik annab raha ja KOV ise otsustab ja jagab Sotsiaaltoetuste finantseerimine kolm sihtotstarbelist summat - sotsiaalmaks tööandja maks, 33%, isikustamata, selle kaudu finantseeritakse ravikindl. ja riikliku pensioni kindl., - töötuskindlustusmakse sihtotstarbeline summa, kantakse töötukassasse, nii tööandja (0,8%) kui ka töötaja (1,6%) panustavad, töötaja osaga finants. töötuskindl., tööandja osa: töötuskindl. koondamishüvitis, pankroti kulud
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2014/2015 1. EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) – 1. loengu põhjal. EL ettevõtlus – suur pilt 92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted >1% keskettevõtted (VKE- d kokku 99,8%) 0,2% suurettevõtted Ettevõtja motiivid: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68% Töötamise aja ja koha vaba valik 35% Paremad sissetulekuväljavaated 20% Ärivõimaluse realiseerimine 9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4% Palgatöötaja motiivid: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 40% Tööhõive stabiilsus 35% Kindlad töötunnid 16% Sotsiaalne kindlustun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
