arstile või meditsiiniõele esitamiseks liig lihtsana või kummalisena (Oona 2007). 16 3.1.2 Anamneesi kogumine Olulisim on välja selgitada: · Raseduse ja sünnituse kulg. Selle kohta saadakse infot peamiselt sünnitusmaja või- osakonna väljavõttelt, aga ka emalt endalt. · Pere teiste laste psühhomotoorne ja füüsiline areng ning suguvõsas esinevad haigused. · Perekonna sotsiaalmajanduslik olukord. Koduvisiidi käigus. · Vanemate kahjulikud harjumused. · Ema sünnitusjärgne psüühiline seisund. 3.2 Vastsündinu profülaktiline läbivaatus Üldseisundi hindamisel vaadatakse lapse · Pea ja keha asendit. · Silmade seisundit ja nägemise arengut. 2-nädalane laps peaks korraks fikseerima pilgu tema ees liigutataval esemel. · Naha ja limaskestade seisundit. · Naba seisundit.
o klient vahetab brändi, kui avaneb soodne võimalus. Lojaalsuse väljendumine (Ball jt 2004): x Lojaalsus avaldub suhtumises ja käitumises (suhtumises ja käitumises peavad väljenduma eelistus, meeldivus, hoiak, samastumine ja seotus) x Lojaalsus ei väljenda lühiajalisust vaid korduvkäitumist x Lojaalsus ei ole juhuslik (kliendi valikul on alati põhjus, olgu see psühholoogiline, demograafiline, sotsiaalmajanduslik või muu) x Lojaalne saab olla nii ühe kui ka mitme toote, teenuse, brändi või ettevõtte suhtes. 4.2. Kliendi rahulolu, -lojaalsuse ja kasumlikkuse seosed Rahulolu on tihtipeale lojaalsuse eeltingimus, kui tegemist pole nn "sunnitud lojaalsusega" Lojaalsus põhineb kliendi suhtumise ja käitumise erinevatel nüanssidel, siis rahulolu kirjeldatakse kui teatud sorti naudingu täitumist (Oliver 1999, 34) Lojaalsuse ja rahulolu seose tähtsus (Reicheld 200):
On aegu, mis seda rohkem soosivad. Ettekujutus karismaatilise liidri rollist on sõltuvuses olukorrast. · Deprivatsioon sektiga liituvad pigem vaesed (20. sajandi alguse tähelepanek), deprivatsioon (ilmajäämine) võib olla ka nt positsioonist, elutarkusest, motivatsioonist, tervisest jpm. · Sotsiaalne segadus (nt immigrantidel uues keskkonnas). Kultuurisokist tingitud vajadus lähedaste suhete järele. · Sotsiaalmajanduslik muutus (katastroofid, segadus ühiskonnas jne). · Religioossed põhjused. Osa inimesi on tugevate religioossete vajadustega ja kui ühiskonnas olemas olevad usuelu vormid neid ei rahulda, otsitakse/luuakse uusi. Religioosne janu, püüd ,,sinna teisele poole". Sektid tekivad usuorganisatsioonide lõhenemise tulemusel. 100 aasta vältel tunneb 30% usuorganisatsiooni liikmeist selle lõhenemist (USA).
võimustruktuur; otsuste tegemine; emotsioonide väljendamine peres; perekonna eesmärgid, väärtused; perekonnaliikmete rollid; tavapärane inimestevaheline suhteline. o Perekonna tugevad küljed. Nende järgi saab perekonda hinnata. Põhiline asi on suhtlus, kuidas omavahel suheldakse. Olulised on, kas on paika pandud reeglid. Riskifaktorid, mis on seotud koduga: Kodu madal sotsiaalmajanduslik olukord Kodu ja kooli vaheline puudulik kontakt Kodupoolne vähene huvi kooli suhtes Pereliikmete madal haridustase Varasemalt koolist väljalangenud pereliikme olemasolu Varajased täiskasvanu kohustused (tööleminek, nooremate eest vastutamine). Vanemate alkoholism Lapse väärkohtlemine Vanemate abieluprobleemid Vanematevahelised vägivaldsed suhted Lahutus Üksikvanem Kasuvanem Sage kolimine Reeglite ja kontrolli puudumine KIUSAMINE.
Keskkonnamõju- on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju- keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju liigid, too näiteid. · Füüsikalis-keemiline · Bioloogiline · Kultuuriline · Sotsiaalmajanduslik Keskkonnamõju hindamises osalejad: arendaja, otsustaja, ekspert (eksperdid), huvipooled, avalikkus. Keskkonnaaudit. Keskkonnaaudit on süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine. Eesmärk: keskkonnaaudiitor määrab auditi ainestiku vastavuse auditi kriteeriumidele ning edastab tulemused auditi kliendile. Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali
keskastme spetsialistid, ametnikud, teenindus- ja müügitöötajad, põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, lihttöölised, relvajõud. Ametite prestiiži skaalad – lastakse inimestel hinnata, kui kõrge on nende arvates erinevate ametite prestiiž ühiskonnas. Nii saab iga ameti kohta keskmise prestiiži näitaja. Seega ametid reatatakse paremusjärjestusse selle alusel, kui prestiižikateks neid peetakse. Ametite sotsiaalmajanduslik indeks – ametid reatatakse paremusjärjestusse selle alusel kui kõrge on nendel ametitel töötavate inimeste keskmine haridus ja sissetulek. Ebavõrdsuse mõõtmine ühiskonna tasandil Ebavõrdsust saab mõõta selle alusel, kui ühtlaselt on sissetulekud antud riigis inimeste (perekondade) vahel jaotunud. Seda mõõdab Lorenzi kõver: Kumulatiivne % sissetulekutest A B Kumulatiivne % inimestest (peredest)
Maastiku kaudu on võimalik selgitada inimeste mineviku ja tuleviku püüdlusi, jõuda iniemste juurteni. Maastiku väärtused sõltuvad sellest, kui suurt tähtsust mingile maastikule omistatakse ja miks seda tehakse? Eestlane eelistab rääkida kohtadest, mitte maastikest. Kultuurilised märgid põimuvad maastikutajusse mingi määratletud paigaga, mille on tähendus ja nimi. Räägitakse maastikust kui pärgamendist, kuhu iga uus kirjutaja ihkab oma teksti peale kirjutada. Iga uus sotsiaalmajanduslik formatsioon kujundab oma maastiku asendades eelmise maakasutuse ja sellega seotud sümbolid uutega. Eestis on olnud neli maareformi. Mõismaastik asendus talumaastikuga, selle asemele kolhoosimaastik,mida me omakorda tahtsime teha tagasi talumaastikuks. Saime aga postmodernlistliku maastiku- sööti jäänud põllud, suvilad, supermarketid, jne. Tekib küsimus milline on siis eesti traditsiooniline maastik?. Mõttes me väärtustame endisaegseid maastikke ja idenfitseerime end nende kaudu, kuid
Ühiskondlik seisund ja zestide rohkus Keeleteaduslike uuringute alusel on inimese sotsiaalse seisundi, võimu ja prestiizi ning tema sõnavara vahel otsene seos mida kõrgem on inimese sotsiaalne seisund, seda osavam on ta ka sõnalises suhtlemises. Oma ametialase karjääri tipus olija kasutab oma sõnavara rikkusi, vähem haritud inimene aga toetub suhtlemise käigus rohkem oma liigutustele kui sõnadele. Üldreegel kinnitab, et mida kõrgem on inimese sotsiaalmajanduslik tase, seda vähem teeb ta vestlemisel liigutusi (Pease 1994: 16). Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest. Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Valetav laps katab kohe pärast valetamist suu ühe või mõlema käega. Vanemaks saades liigutuse kuju muutub veidi teismeline puudutab vaid huultejoont ning täiskasavanu, saades ajust signaali suu katmiseks, asetab käsi
suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L · laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel · laienemise SKPlõhe (ka: inflatsiooniline SKPlõhe) situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht · leibkond -- sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest. · leibkond vt. majapidamine · lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik · liikuv tollimaks tollimaks, mis ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega
turvalisuse ning kaitsma maad välisvaenlaste eest, sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse vallas tal alalisi ülesandeid ei olnud. Neid kohustusi kandsid kirik ja perekond, mõnikord ka küla- või vallarahvas. Ühesõnaga, tööstusühiskonnas ootasid inimesed riigilt enamate ülesannete täitmist. Teise muutuse tingisid kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaalmajanduslik ning poliitiline olukord tingis erilise ühiskonnatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi kujunemine vältas aastakümneid. Saksamaal võib heaoluriigist rääkida alates 1880. aastatest, Põhja-Euroopas 20. sajandi esimesest aastakümnest. Põhja-Ameerikas seondub heaoluriigi sünd alles 1930. aastate ja Franklin Delano Roosevelti uue kursi poliitikaga Olemus ja ülesanded: 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasidki Lääne-Euroopa riigid
järeldusi läbilõikeuuringute põhjal, selguse saamiseks on vaja pikaajalisi vaatlusi. Ühes põhjalikus, vaatluste alusel tehtud uurimuses on väidetud, et poisid, kes 8- aastasena vaatasid meelsasti vägivallafilme, olid eakaaslastest agressiivsemad nii uuringute ajal kui ka kümme aastat hiljem. Lapsepõlveaastail ilmnenud huvi vägivallasaadete vastu ennustas tema tulevast agressiivsust kindlamalt kui tema hilisem elukord või perekonna sotsiaalmajanduslik seisund. Tavaline inimene ei näe igapäevaelus nii palju vägivalda, et. ta selle suhtes tundetuks muutuks. Tundetuks võib ta muutuda üksnes teabevahendites, ennekõike televisioonis esitatava vägivalla tagajärjel. Vägivallaga harjumine ilmneb muulgi moel kui emotsionaalse hoolimatusena. Inimesed, kes on kuriteofilme harva vaadanud, reageerivad vägivallastseene vaadates tugevasti ka füsioloogiliselt. Palju vägivalda vaadanutel ei ole vastavaid füsioloogilisi reageeringuid täheldatud
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõ...
o Tootmise vähendamisele suunatud abinõud o Meetmed talude ümberstruktureerimiseks o Struktuursete vahendite suurendamine · Agenda 2000 o Jätkata 1992a reforme: eelkõige sekkumishindade alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega · 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest REGIONAALPOLIITIKA 33. EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus · Eesmärk: Euroopa tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng · Vajalikkus: o Kõigil peab olema õigus osa saada üldise majanduskasvu hüvedest o Võimaldab vähendada inflatsiooni ja suurendada majanduskasvu o Puudumine on takistuseks süvendatud majandus- ja rahandusintegratsioonile 34. EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) · Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projekte 49%
majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L laffer’i kõver – kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) – situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht leibkond — sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest. leibkond – vt. majapidamine lihtaktsia – aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik liikuv tollimaks – tollimaks, mis ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega likviidsuspiirang – pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga
tulemustega. Ilmselt vastupidised näitajad ei saakski dividendi maksevõimega börsiettevõtteid iseloomustada. Läbi töö saame siiski kolme ettevõtte paremusjärjestuse koostada. Igal ettevõttel olid oma tugevused ja nõrkused ning meeles peab pidama, et kasumiaruanne ja bilanss on hetkeseisundi aruanded ja tegelikud tulemused võivad pikematel perioodidel erineda, samuti hakkavad rolli mängima ettevõtete välised mõjurid seadusandlik ja sotsiaalmajanduslik keskkond, kuid siinkohal on autor muud tingimused välistanud. Horisontaalanalüüsi võrdluses näevad ettevõtted välja järgnevad: Tallinna Vesi AS tasuvusmarginaal vaadeldavatel perioodidel ületab 40% ja müügitulude kasvutempo on kiirem kui varade kasvutempo, seega varad on efektiivselt kasutatud, lisaks maksab ettevõte omanikele dividende. Hinnanguline dividenditootlus 6-8% vahel. OEG müügitulu on kõrgem bilansimahust, kuid vaadeldaval perioodil kasvasid varad
2) Keskkonnakaupade väärtuse kogumuutus on kõikide indiviidide (keda konkreetne muutus mõjutab) heaolu muutuste summa. ,,Ühiskonda" mõistetakse indiviidide summana. 3) Erinevad väärtused peavad olema võrreldavad (ühismõõtmelised). Mingi hulk raha peab olema asendatav mingi hulga keskkonnakaubaga (keskkonnaväärtusega). 4) Võrdse väärtusega keskkonnakaubad peavad olema üksteisega asendatavad ilma, et heaolu väheneks. Keskkonna hindamine. Sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab tema otsuseid, toimib hindade kaudu. Ökosüsteemid ja paljud loodusvarad jäävad aga sotsiaalmajanduslikust süsteemist väljapoole. Keskkonna hindamine võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis-ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Keskkonnatooted on tooted, mis on toodetud eesmärgiga
5. Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri- tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.1.Sisefunktsioonid riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik 7. Riigiorganid ja nende liigitus
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale. Oluline keskkonnamõju- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega. Keskkonnamõju liigid: Füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik. Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja, otsustaja, ekspert, huvipooled, avalikkus. 9 Keskkonnamõju järelvalvaja: Keskkonnaministeerium KHM protseduurid: keskkonnamoju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu joutakse keskkonnamoju hindamise sisulise tulemuseni, s.o kavandatud tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide tekitatava keskkonnamõju põhjal tehtud
kuuluvad, kuidas pere sees suhted paika pandud) - Võimustruktuur - Otsuste tegemine - Emotsioonide väljendamine (Kas üldse, kuidas? Milliseid?) - Perekonna eesmärgid, väärtused - Perekonnaliikmete rollid (kes mida täidab? Kas ema rolli täidab ema v hoopis kõige vanem õde) - Tavapärane inimestevaheline suhtlemine (viisakusreeglid, vabanust palumine) + perekonna tugevad küljed 2) Koolist väljalangemise riskifaktorid: Kodu madal sotsiaalmajanduslik olukord Kodu ja kooli vaheline puudulik kontakt Kodupoolne vähene huvi kooli suhtes Pereliikmete madal haridustase Varasemalt koolist väljalangenud pereliikme olemasolu Varased täiskasvanu kohustused (tööleminek, nooremate eest vastutamine) Vanemate alkoholism Lapse väärkohtlemine Vanemate abieluprobleemid Vanematevahelised vägivaldsed suhted (vaimne+füüsiline) Lahutus
avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale. Oluline keskkonnamõju- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega. Keskkonnamõju liigid: Füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik. Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja, otsustaja, ekspert, huvipooled, avalikkus. 9 Keskkonnamõju järelvalvaja: Keskkonnaministeerium KHM protseduurid: keskkonnamoju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu joutakse keskkonnamoju hindamise sisulise tulemuseni, s.o kavandatud tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide tekitatava keskkonnamõju põhjal tehtud
• vastu oli sellele Globalireeuv turumajandus, lääne tarbijalikkus ja see põrkus kokku rahvusliku püsimajäämise ideaaliga. • Majanduse järsu liberaliseerumisega ei jätkunud massi harrastuseks rahalisi ja inim ressursse. • See andis tunda maapiirkondades. • Traditsioonilist käelist osavust nõudvat vaba aja tegevused (õmblemine, kududmine, puutöö) vähenes nendega tegelejate arv. • Rahvakultuuri arenemisele avaldasid mõju ka sotsiaalmajanduslik killustamine (vaesus vs rikkus) ja Eesti ühiskonna modeleseerumine. • Kultuuri tarbiti vähem nii palju kui rahalised võimalused tagasid. • Eakad, vähem haritud madalama sissetulekuga inimesed ei käinud teatris, hakati vähem lugema raamatuid. • Kultuuri üritusi, mis oli tasuline ei külastatud. • Ainuke kultuur oli televiisor. • Kõrgkultuuri tarbijateks olid enamasti kõrgharitud ja varakad, tekkisid vastandid eliit ja mass.
Mõisted: keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. oluline keskkonnamõju kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju liigid. Füüsikalis-keemiline · Bioloogiline · Kultuuriline · Sotsiaalmajanduslik Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. Eelduste loomine selleks, et: · Otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi; · Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti · Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Ülesanne: Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. · Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta
Korrakohane õigusmõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted ; õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik. Krediit võlgu antav raha/kaup , mille tagasimaksmise tingimused on rangelt fikseeritud Krediitkäive teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad Leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest kes ei pruugi olla omavahel sugulased. Lihthäälteenamus poolthäälte arvuline ülekaal; otsuse vastuvõtmiseks on piisav kui esinduskogu kohal olevaist liikmeist hääletab poolt rohkem kui vastu. Liising rentimine ,üürimine , järelmaksuga ostmine Maakond regionaalne haldusüksus eestis Maavalitsus regionaalne ametkond eestis, teostab täitevvõimu maakonnas Maavanem maakonda juhtiv ametnik eestis ; maavanema nimetab ametisse
Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Kui loodusväärtused jäävad hindamata, so nende väärtuse rahaline ekvivalent jääb leidmata, ei kajastu loodusväärtused otsuste tegemisel ja nendega seotud asjaolud jäävad arvestamata. Sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab tema otsuseid, toimib hindade kaudu. Ökosüsteemid ja paljud loodusvarad jäävad aga sotsiaalmajanduslikust süsteemist väljapoole. Majanduslike otsuste üldine põhimõte ja kriteerium: Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata.
suverrään rahvas, kes on andnud valitsemise saadikutele. Monarhia - piiratud (mingi organiga peab monarh arvestama, mingi asi saab teda piirata ühesõnaga) ja piiramatu (tee mis tahad). Vabariik - riigipea on kindlaks ajaks valitud president. Diktatuur on ka veel eraldi, kuid see põhmõtteliselt ka monarhia. 3. Riigi funktsioonid ja ülesanded - Riigi sisefunktsioonide - riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguse tagamine, sotsiaalmajanduslik ja kultuurilis-kasvatuslik funktsioon. Välisfunktsioonidest - riigi kaitsmine, riikide vaheline vastastikune koostöö ja abistamine - näitab kas riik on agressiivne või rahumeelne 4. Riigiorganite süsteem - on süsteem mille abil riik täidab enda funktsioone. Seda kutsutakse ka riigiaparaadiks - selle abil teostatakse riigivõimu. Kolm peamist riigiorganit eskisteerib - seadusandlik (parlament),
5. Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri- tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.1.Sisefunktsioonid riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik 7. Riigiorganid ja nende liigitus
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu...
töökoht võrreldes tema vanemate töökohaga. Mobiilsustabeliga kujutatakse mobiilsust. · Inimese kasvukeskkonna kvaliteet, vanemate jõukus 17 Selle indikaatoriteks isa töökoht, vanemate haridus Haridussüsteem õigustab ebavõrdsust, kuna loob mulje ja sissetulek jne meritokraatiast. · Sotsiaalmajanduslik staatus · Päritolu omab pos. mõju haridusele Eesti haridussüsteem on väga homogeenne. · Päritolu tugev mõju = põlvkondadevahelise mobiilsuse puudumine Haridusotsused Raymond Boudon (kas õppida edasi · Aja jooksul on päritolu mõju edukusele või mitte) lääneriikides tervikuna langenud. Seega lääneriigid on Inimese haridustee sisaldab punkte, kus tuleb teha
Neiu oli kirstus, kui võttis noormehe käe, vananes kohaselt. Pilt on kadunud ja sellest on järgi vaid hägused ülesvõtted. • Peterburi patriootide ring - 1850. aastate lõpul tekkis suhteliselt mõjukatest patriootlikest haritlastest nn. Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõusnud Johann Köleri eestvedamisel Eesti talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis lihtsate taluinimeste ja oma vanemate portreid (ilmselt samal ajal, kui ilmus “kalevipoja”
sündmustest, ettekujutustest Emakeele omandamise tundlik ja kriitiline periood ning kõne arengut mõjutavad tegurid Kuni 3aastaseks (5aastaseks) saamiseni Kuni murdeea alguseni Enne 5aastaseks saamist on kõne arengus suured individuaalsed erinevused (kusjuures 2- 3aastaselt mõõdetud kõne arengutase ennustab hilisemat õpiedukust) Lapse temperament, lapse kognitiivne stiil (refereeriv või ekspressiivne); vanemate jutukus; vanemate sotsiaalmajanduslik staatus (jutukus, sõnavara), suhtlemisele orienteeritud stiil vs direktiivne kõne; kultuurierinevused jutukuses ja suhtlemisstiilis; lasteaia mõju lapse kõne arengule sõltub sellest kui palju aega laps lasteaias veedab ja kui palju võimalusi on lapsel lasteaias kuulda endale suunatud kõnet (eriti enne 3ndat sünnipäeva) ARENGULISED ISEÄRASUSED TEISMEEAS Millised märksõnad iseloomustavad teismeiga? Muutused enda sees ja ümber
inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale oluline keskkonnamõju – võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara keskkonnamõju liigid: o füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne: o eesmärk: eelduste loomine selleks, et otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi; arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti; kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee ülesanded: o informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide
hulgas kes võtsid oma esimese joogi enne 15 a Suuremad probleemid täiskasvanuna kui varakult on alustatud - Seltskondlik elustiil suur sõprade mõju teismeeas - Sugu meestel rohkem probleeme kuid naised hakanud järgi jõudma Meestel rohkem geneetiline, naistel oleneb rohkem keskkonnast - Perekondlik alkoholism geneetiline ja keskkondlik mõju - Sotsiaalmajanduslik seis rikkad tarvitavad rohkem alkoholi, kehvemas SES grupis haavatavamad inimesed - Alkoholi kättesaadavus, regulatsioon, kultuur Alkoholisõltuvuse alatüübid Esimest tüüpi alkoholism (mehed ja naised) - Hilisemas eas algav - Aeglasem kulg - Psühhosotsiaalsetel teguritel määrav osa Teist tüüpi alkoholism (pigem mehed) - Varajane algus - Kiirem kulg koos isikumuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega - Oluline pärilikkuse osakaal
ja ta peab nendega leppima Autoriteetne – ootused kõrged (usun, et saab hakkama), soojus kõrge, mõistlik kontroll, avastamistegevusel toetus (toetatakse lapse algatusi), autoriteetselt kasvatuselt kasvab välja isemotiveeriv laps, kellel on kõrge enesetõhus tänu harjutamisele ja katsetamisele, suudavad end kehtestada, reguleerida, oskavad riske hinnata Kui antakse võimalus eksida, siis enesetõhusus paraneb Mõjutavad: Sotsiaalmajanduslik olukord määrab väga suurel määral kasutatava stiili, vanemate enda oskused oma eluga hakkama saada, lapse iseloom, arengu kiirus, kuidas lapsevanem on planeerinud lapse sotsialiseerimise, millised keskkonnad ja mis vanuses. Mida kiiremini ja püsivamalt autoriteetset kasutada, seda parem enesetõhusus lapsel. Semiootiliselt vahendatud õppimine Lev Võgotski (1896-1934) – teooriad, läbi keele mõtlemise kujundamine, sisekõned, väliskõned Jerome Seymour Bruner (sünd
sfääridele ja tegevustele. 13.küsimus Tänapäeva arusaam intelligentsuse ja kriminaalse käitumise seostest. Põhjused, miks intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise seoseid raske tuvastada, on järgmised: · Kui püüda elimineerida kõik muud tunnuste erinevused võrdlusgruppides, väheneb paratamatult ka IQ erinevus, kuna on paljude niisuguste tunnustega korrelatsioonis( sotsiaalmajanduslik staatus, perekonna kultuuriline taust jt.); · Vangla populatsioon ja kurjategijate populatsioon erinevad üksteisest, kuna andekamad kurjategijad panevad toime väiksema vahelejäämise riskiga kuritegusid ja saavad soodsamaid otsuseid kohtus; · Ei ole päris selge, mida mõõdavad intelligentsuse testid ja osade kriitikute arvates on tegemist sama tunnusega, mille puudusele viitab kuritegelik käitumine(näit
elulaadi. Näitena sobivad paljude rahvaste liikumised, mis jõuavad sageli mässu või revolutsioonini. Eeldusteks on, et: • rahulolematus jõuab piirini, • valitseva jõu prestiiži kadumine, • alluvate gruppide majanduslik allakäik, • valitsuse otsustusvõimetus, • intelligentsi toetuse kadumine, • karismaatilise liidri olemasolu. 12.5 Moderniseerumine Kõiki kultuurivaldkondi haarav globaalne kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik muutus, mille käigus nn arengumaad või eelindustriaalsed ühiskonnad omandavad industriaalühis- kondadele iseloomulikke jooni. • traditsiooniliste teadmiste taandumine teaduse ees, • industrialiseerumine, • põllumajanduse võimsuse tõus, • urbaniseerumine, • poliitiliste parteide ilmumine, 53 • bürokraatia areng, • lääneliku haridussüsteemi levik — kirjaoskuse levik, haritud põliselanike teke,
ei ole niivõrd ühiskondlikku stabiilsuse ja korra või võimu uurimine kui õigussüsteemi liikmete omavahelise interaktsiooni uurimisel nt vanglate subkultuur jne. 17.4. Millised tunnused on erinevatel kuritegude tüüpidel tapmine, varavastased kuriteod, organiseeritud kuritegevus, valgekraede kuritegevus ja organisatsiooniline kuritegevus? Tapmine - üks kõige julmemaid kuritegusid. varavastased kuriteod - märksa levinum kui isikuvastased kuriteod, nende toimepanijatel teatav sotsiaalmajanduslik, hariduslik ning sooline taust. organiseeritud kuritegevus - maffia on üks selle, ajakirjanduse ülevõimendatud, vorme. Kuritöö vormil on 3 tunnust: Kuritegeliku organisatsiooni liikmed pakuvad kaupu ja teenuseid, mis pole mujalt kättesaadavad (laenud, ,,võlgade" sissenõudmine, prostitutsioon, pornograafia, õnnemängud jne). Kuritegevuse toimepanemiseks annavad nad altkäemaksu ja korrumpeerivad võimuesindajaid muul viisil. Kokkulepete saavutamiseks kasutatakse
Staatuse mõjutavad tegurid · Staatuse omandamise uuringud uuritakse tegureid, mis mõjutavad täiskasvanud inimeste sotsiaalset staatust (edukust) haridust, töökohta, sissetulekut · Sotsiaalse mobiilsuse uuringud uuritakse inimeste liikumist sotsiaalsete klasside vahel Sotsiaalne päritolu · Inimese kasvukeskkonna kvaliteet, vanemate jõukus · Selle indikaatoriks - Isa töökoht - Vanemate haridus - Vanemate sissetulek · Sotsiaalmajanduslik staatus · Päritolu omab haridusele, tööalasele prestiizile ja sissetulekule positiivset mõju · Päritolu tugev mõju = põlvkondadevahelise mobiilsuse puudumine · Aja jooksul on päritolu mõju edukusele lääneriikides tervikuna langenud. Seega lääneriigid on muutunud avatumaks. Kuidas kandub vanemate staatus lapsele Pärandus lapsele Töökoht lapsele
Kujunemise alused · Euroopas eelmise sajandi algul · Linnade kasv, tööstuse areng · Planeeringud põhiliselt linnadele ja linnalistele asulatele ·1860-st aastatest regionaalplaneerimine , maakonnaplaneering k.a. hajaasustus ·1983 Euroopa Regionaalse/ Ruumilise Planeerimise Harta Planeerimise olemus · Linnaplaneerimine-arhitektuurne · Ruumiline planeerimine-arvestab sotsiaalset, majanduslikku, kultuurilist, keskkonnakaitselist aspekte · Nn. integraalne sotsiaalmajanduslik, tasakaalustatud arengukava Tuleb kaasata kõik võimaliku huvigrupid, avalikkus Planeerimistasemed · Üleriigiline planeering-Eesti 2010 · Maakonnaplaneering · Üldplaneering · Detailplaneering Ruumiline planeerimine/ Spatial planning-Harta · Varasem linnaplaneering oli vaid arhitektuurne planeerimine · Nüüd Hartas-planeerimine pole võimalik ilma sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna tasakaalustatud käsitluset
(leptiin) sünteesi. Mitmete uuringute tulemusel on leitud, et kõikidel tüsedatel on leptiini tase veres kõrgenenud, seetõttu oletatakse neil leptiiniresistentsust (millegi pärast söögiisu pärssiv hormoon rasvunud inimeste organismis toimida ei saa). · toitumine - liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine - energeetiline juurdevool ületab energia tarbimise (kõige tavalisem põhjus!) · sotsiaalmajanduslik staatus - eriti mõjutab naisi. Pikaajalised uuringud on näidanud, et mida madalam on sotsiaalne staatus, seda suurem on risk adipoossusele · elustiil - väga oluline on füüsiline aktiivsus (mitte ainult ei kuluta kaloreid, vaid aitab ka kontrollida tarbitava toidu kogust) · rasvarakkude arvu suurenemine lapseeas - dieedipidamine vähendab ainult rasvarakkude suurust, mitte nende arvu. See seletab, miks mõnedel inimestel on eriti raske dieeti pidades kehakaalu langetada
Ja see tähendab seda, et kui kasvandus müüaksegi, siis poleks hobustel kusagil karjmaal olla või trenni teha. Selle tõttu on riik mõelnud talle kuuluvast 35 riigimärast loobumisele ja müüki panemisele. Hetkel pole olukorralet seletust saanud ning tuleb oodata kohtuostust. 2.3. Tori hobune tänapäeval Tänapäeval on säilituse ja aretuse eesmärk aretada kohalikes tingimustes tori tõugu hobuseid, kellel säilib tüübi ja põlvnemise ühtsus, sotsiaalmajanduslik väärtus ja geneetiline iseärasus. Tõusiseselt aretatakse kahte tüüpi: tori universaalset ja mitmekülgset tori sporthobust. [1] (Lisa 8) Selleks, et nende võimeid proovile panna ja välja selgitada, kas nad vastavad oma tõu nõudmistele korraldatakse igal aastal jõudluskatseid nii noorematele kui vanematele hobustele. Noorhobuste katsetel, mida tehakse tavaliselt siis, kui hobune on 2 aastane, hinnatakse hobuse allüüre (samm, traav, galopp) ning hüpet. Vanemate, täiskasvanud
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
Hariduslik ebavõrdsus haridusest tulenev Intellektuaalne ebavõrdsus intelligentsusest tulenev Globaalne ebavõrdsus elukohariigist tulenev. Arvatakse, et see on silmnähtav ebavõrdsus. .... Eesti kontekstis räägitakse ehk kõige rohkem regionaalsest ebavõrdsusest. Sotsiaalne päritolu Tähendab, millisest kasvukeskkonnast on inimene pärit (milline oli inimese kasvukeskkonna kvaliteet), vanemate jõukus, vanemate staatus, sotsiaalmajanduslik staatus (socioeconomic status). Selle indikaatoriteks: isa töökoht, vanemate haridus, vanemate sissetulek... Tekitab inimeste vahel ebavõrdsust. Mida nõrgem on seos sotsiaalse päritolu osas, seda avatum on ühiskond, riik. Sotsiaalne mobiilsus. Inimese liikumine ühest kihist (klassist teise). Vähene mobiilsus vanemate sotsiaalne staatus mõjutab tugevalt laste staatust, inimesed ei liigu ühest klassist teise võrreldes oma vanematega.
Läheduse jaoks on vaja stabiilsust. Mida püsivam on suhe, seda suuremaks võib minna lähedus, aga seda 16 väiksemaks muutub seksuaalrahuldus. Tegurid, mis suurendavad agressiivsuse riski lähisuhtes: · Viha- solvumine, reaktiivne ja proaktiivne agressiivsus. · Armukadedus/truudusetus- viha, otsene ja kaudne agressiivsus. · Negatiivsed emotsioonid- kurbus, viha, hirm. · Madal sotsiaalmajanduslik staatus (SES)- vaesus. · Tugevtoimeliste narkoainete tarvitamine- füüsiline vägivald meeste poolt enamasti alkoholijoobes. · Madal enesehinnang ja kõrgendatud süütunne. · Lapsena seksuaalne ja füüsiline väärkohtlemine. · Lapsena vanemate konfliktide nägemine ja vanemate lahutus- suhetes kus on tekkinud vägivaldsus on kalduvus muutuda veel vägivaldsemaks. Hilisemad füüsilised rektsioonid, mis võivad kaasneda:
eluasemepoliitikale, kuid suurendanud samas kaudseid kulusid sotsiaalpoliitika kaudu. Suureneb omanikuasustuse osakaal. Eraüürisektor on välja arenemata. 4. Muutused leibkondade eluasemekuludes ja maksukoormuses. Eramajapidamiste kulutused eluasemele on suurenenud ja paljud eluasemetoetust saavad üürnikud on sattunud nn vaesuslõksu. 5. Muutused üürnike struktuuris. Suureneb sotsiaalmajanduslik polarisatsioon üürisektoris. 6. Elamupoliitikast põhjustatud sotsiaalsed muutused. Suureneb naabruskonnal baseeruv sotsiaalne tõrjutus, vähenevad võimalused jõukohase elamispinna saamiseks. Viimasel kümnendil on kodutute arv Euroopas hinnanguliselt suurenenud 1/3 võrra. Euroopa liidu mõju rahvusriikide eluasemepoliitikale. Euroopa liidus puuduvad ametlikud direktiivid liikmesriikide eluasemepoliitika kujundamiseks. Euroopa Sotsiaalharta seab
allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2.1 Riigikorrast lähtudes: • 754-510 kuningriigi aeg 510-27 vabariigi aeg 27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks: 27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat 284-534/565 - dominaat 2.2. H. Ylikangase periodiseering: •-200 eKr muinas e Vana-Rooma periood •200 eKr-235 klassikaline periood •235-565 hilisklassikaline periood.2.3. sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht: •esiaeg e. talupoeglik ajastu –kuni 3 saj. Keskpaik e.m.a; •suurvõimu ja maailmavalitsemise aeg –kuni 3 saj. keskpaik m.a.j. •hilisperiood kuni Iustunianuseni2.4. Lähtumine tootmisssuhetest ja klassivõitluse areng (I.Pereterski) •Rooma riigi kujunemise ja antiikse tootmisviisi tekke periood 7-4 saj. e.m.a. •Vabariigi periood •Impeeriumi periood 1-5 saj.2.5. Lähtumine õigusest (P.Bonfante) •arhailise õiguse periood 754-200 •universaalse e
Personali arengut soodustavad või pärsivad nii organisatsiooni enda kui seda ümbritseva keskkonna tingimused, mis on kokkuvõtlikult alljärgnevad (Simson jt 2002, 10-11): 1. organisatsiooni sotsiaalne positsioon ja majanduslik seisund positsioon ühiskonnas, maine, tuntus suurus või väiksus geograafiline asend, kompaktsus või killustatus rahalised ressursid ja materiaalsed tingimused üldiselt ja konkreetselt ettevõtet mõjutav sotsiaalmajanduslik ja poliitiline olukord konkurents ja koostöö 2. organisatsiooni terviklikkus, süsteemsus, korrastatus ja toimimise järjepidevus missiooni, eesmärkide, strateegiate ja arengukavade selgus juhtimissüsteemide olemasolu ja toimimine organisatsiooni struktuur, selle lihtsus või keerukus juhtimistasandid, juhtimisulatus, juhtimisotsused organisatsiooni kultuur, ajaloo väärtustamine
Olukord majanduses, kus töö kui tootmistegur ei ole täielikult ära kasutatud. Kõigil soovijatel ei ole võimalik tööd leida. Üksikisiku seisukohal alati traagiline, majanduses lühiajaliselt kasulik. Tavaliselt on suurem vähemusrahvuste, naiste ja noorte hulgas. Mõõtmiseks on kaks võimalust lähtuda rahvusvahelistest kriteeriumidest või tööturuametites registreeritud töötud. Töötus tööta olek, tekib tööpuuduse tagajärjel. Sotsiaalmajanduslik nähtus. Tööpuuduse sünonüüm ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ETU Eesti Tööturu-uuringud 25 Töötaja tööga hõivatu, uuritaval perioodil on töötanud ja saanud selle eest tasu; ei töötanud ajutistel põhjustel kuid säilis formaalne side tööandjaga; töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus. Isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud
olulisim eraomandus tuleks kaotada, muuta see üldrahvalikuks omandiks; võim peaks olema ühiskonna enamuse käes; plaanimajandus tuleb kehtestada vaba turu asemel. Ühiskonna areng pidi jõudma selleni, et kaotatakse raha; kaupu jaotatakse ühiskonna liikmete vahel vastavalt igaühe vajadustele ilma rahata. Selleks oli vaja, et igaüks töötaks ja looks produkte ning hiljem seda jagatakse. Ka õigus pidi ära kaduma. Sotsiaalmajanduslik hüpe kapitalismilt sotsialismile toimus 1917. aastal sotsialistliku õigusperekonna teke. Engelsi idee kui sotsialistlikku revolutsiooni läbi viia, siis tuleks seda teha mitmel maal korraga. Teised riigid muidu nulliks selle revolutsioonilisele teele läinud riigi ära. Need riigid peaks olema suhteliselt hästi arenenud. Lenin oleks vbl õigem revolutsioon läbi viia mõnes tugevalt ja hästi arenenud riigis, mis oleks üksik riik
Riigi funktsioonid Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seivatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Sisefunktsioonid: 1) Riigivõimu säilitamine ja kindlustamine 1 2) Õiguskorra tagamine 3) Sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon Välisfunktsioonid 1) Kaitsefunktsioon 2) Vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon 3) Ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon 4) Teiste riikidega koostöö funktsioon Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, millel on järgmised tunnused: 1) Tal on riigivõimualased volitused, ta teostab riigivõimu 2) Tal on õigusaktidega kindlaksmääratud funktisoon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
