ealised, soolised ja pärilikud faktorid, vahendusel. külmaželee, aseta see liigesele turse individuaalse elustiili faktorid, sotsiaalsed ja 17. Iseloomustage toidu liikumist seedetraktis- vähendamiseks.; Tee liigesele side elastse ühiskondlikud mõjud, elamis- ja suuõõs - toit peenestatakse ja see seguneb sidemega; Suure turse, liigese liikuvuse töötingimused, üldine sotsiaalmajanduslik , süljega; neelu ja söögitoru kaudu makku, kus muutumisel vajalik arsti konsultatsioon; Nikastuse kultuuriline ja keskkonna olukord seguneb toidumassiga soolhappeline, valke korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu 5. Mis on tervisekäitumine, ? Igasugune lõhustav maonõre; peristaltika toimel liigub kaldub nikastus kergesti korduma. üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata toit peensoolde
- Talupojad Tänapäeval: - Kõrgklass suurfirmade juhid ja omanikud, tipppoliitikud, aristokraadid - Keskklass keskmised firmajuhid, spetsialistid nt arst, ei pea toimetuleku pärast muretsema kui laristada ei saa, marxi teooria ette ei näinud - Töölisklass vähest haridust nõudev töö nt poemüüja - Alamklass töötud, kodutud, alkohoolikud Ametite klassifitseerimine - ISCO - Ameti prestiizi skaala - Ameti sotsiaalmajanduslik indeks Ebavõrdsuse mõõtmine Lorenzi kõver näitab, kui kaugel on sissetulekute tegelik jaotus ideaalsest võrdsusest kuidas sissetulekud on perekondade vahel riigis jaotunud Vaesus - Absoluutne vaesus elatakse allpool teatavat vajaduste rahuldatuse piiri - Suhteline vaesus inimene elab viletsamalt kui tema referentgrupp nt alla keskmise sissetuleku Millest sõltub ebavõrdsuse tase riigis
Nõukogude Liit pärast II maailmasõda (Fjodorov lk 48-50, 110-115, 140-145; Adamson lk 120-121, 128-133, 168-172, 191-194) 1. Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus · Sõjast väljus Nõukogude Liit poliitilises mõttes võimsama ja autoriteetsemana kui ta seda kunagi varem oli olnud · Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaalmajanduslik kaos · NSV Liit kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias · 1948. aastal oli Nõukogude armees 2, 9 miljonit meest sama palju kui USA, Inglismaa ja Prantsusmaa relvajõududes kokku · peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt Sisepoliitika · Stalini kontroll ühiskonna üle oli sõja ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda
võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju - tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale. Oluline keskkonnamõju - kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara. Keskkonnamõju liigid - füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID Määratlus - on osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, on osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest, koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. ISO 14001 ja EMAS üldistatule on need 2 süsteemi väga sarnased. Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonna juhtimine
Sellised on sugu, rass ja etnilisus, agressiivsus, IQ, akadeemiline (eba)edukus, emotsionaalne seisund, tähelepanupuudulikkuse ja hüpperaktiivsuse häire (ADHD), tõrges-trotslik käitumine(ODD), käitumishäire (CD), geneetilised ja füsioloogilised karakteristikud. Perekondikud riskitegurid on sageli seotud lapse vahetu keskkonnaga ja võivad ilmneda nii otseselt kui kaugemalt. Sellisteks riskiteguriteks on perekonna struktuur, pereliikmete arv, vaesus/ madal sotsiaalmajanduslik staatus, perekonnaliikmete kriminaalsus, ema tööhõive, vanemlus teismeeas, lahutus, perevägivald, vanemlik psühhopatoloogia, vanemlik kasvatuspraktika, lapse füüsiline väärkohtlemine. Eakaaslaste mõjutused delinkventse käitumise kujunemisel osutuvad tagasihoidlikumaks, kui individuaalsed, perekondlikud ja kogukondlikud riskitegurid, mistõttu käsitletakse tõrjutust eakaaslaste seas ja deviantsust pigem vahendavate teguritena kui delinkventse käitumise esmapõhjustena
tehnoloogiate põhiseks. Marxi analüüs põhineb vaid tööl, mitte aga kasulikkusel, ignoreerides kapitali ja maa ning inimese loomuomadusi väärtuste loomisel ja tarbimisel. kapitalist maksab töölisele vähem, kui tööline kapitalisti heaks toodab Marksismi teise poole kommunistliku ühiskonna loomise idee kõige suurem viga oli ilmselt selles, et üleminekut taotleti liiga järsku ja vägivaldselt. Marksistlik- leninliku sotsialismiteooria alusel kujundatud ulatuslik sotsiaalmajanduslik eksperiment kujunes üheks inimkonna traagilisemaks läbikukkumiseks, mille käigus hukkus kümneid miljoneid inimesi ja paljud riigid paisati oma arengus kümneid aastaid tagasi.
Nende korraldamine on seadusega pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile kodanikele tagatud. Eestis reguleerib halduskorralduse seadus 6. Keskkonnamõju hindamise põhietapid. 1)Programmi koostamineSeaduse kohaselt koostab Arendaja, reaalselt aga ekspert. Programmi aluseks on Otsustaja poolt kinnitatud otsuses sätestatud nõuded. KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest: : 1) Preambula 2) Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslik põhjendatus ja otstarbekus, huvigrupid. 3) Potentsiaalselt mõjutatava keskkonna seisund, eriti looduskaitsealused objektid ja tähtsad elupaigad (NATURA 2000). 4) Kavandatav tegevus (tehnoloogia, materjalid, mahud jne.), võimalikud alternatiivlahendused (kogu tegevusele või selle osadele). Tingimata 0alternatiiv (tegevust ei toimu).
seisukohti teadusetaoliselt põhjendada 4. Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest? Mida rohkem vaatepunkte, seda kompleksem käsitlus. Näiteks ettevõtet võime vaadelda majanduslikus aspektis: palju tal on raha ja muid ressursse, palju toodangut annab. Majandusliku problemaatika vastassuunal on aga sotsiaalne problemaatika ning rahuldav on ainult sotsiaalmajanduslik otsus ja mitte üks või teine. Kui meil on vaja kokku leppida mingis kokkusaamises, siis lepime kokku nii aja kui ka koha, seega teeme otsuse aeg-ruumis. Võibolla on kokkusaamisel vaja midagi teha, mis nõuab mingisugust tehnikat, kuid tehnika on kasutatav juhul, kui on olemas energia. Tehnoloogia teine külg on ökoloogia. Ökoloogiline kriis on tehnoloogia kontrollimatu kasutamine. Ei tohiks kasutada tehnoloogiat, mis rikub ökoloogia.
Viimase saja aasta jooksul on vähenenud ägedate nakkushaiguste (tuberkuloos, leetrid, lastehalvatus) esinemine seoses ravi paranemisega ja avalike tervisestandardite muutustega (prügimajandus, kanalisatsioon), samas on tõusnud ennetatavate haiguste/häirete esinemine, nt kopsuvähk, südamehaigused, alkoholi ja teiste ainete tarvitamine ja liiklusõnnetused. Tervisekäitumist mõjutavad: demograafilised tegurid- vanus, sugu, sotsiaalmajanduslik staatus, etniline staatus sotsiaalsed tegurid- vanemlik eeskuju, eakaaslased, töökaaslased väärtused ja kultuuriline tagapõhi isiklik kontroll isiklikud eesmärgid tajutud sümptomid juurdepääs tervishoiusüsteemile nt uuringud, vaktsineerimised Tervisekäitumist mõjutavad ka isiksuseomadused ning kognitiivsed tegurid (nt uskumused). SEKSUAALSEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED.
Tartu, 1960 4. Siimets-Gross, H. Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel. Magistritöö. Tartu, 2002 5. Maris Kuurberg. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud kui tühised tehingud. Magistritöö. Tartu, 2004 6. Justiniani Digesta Arvutivõrgus: http://web.upmf-grenoble.fr/Haiti/Cours/Ak/Corpus/digest.htm 7. Gaiuse Institutsioonid. The Institutes of Gaius. London : Duckworth, 2001 8. Rooma keiserriigi sotsiaalmajanduslik areng uues käsitluses., Ajalooline Ajakiri nr. 2/1928. Arvutivõrgus: http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=453 9. Britannica Entsüklopeedia Arvutivõrgus: http://www.britannica.com/EBchecked/topic/507759/Roman-law 10. D. Tamm. Roman law and European legal history. Copenhagen, 1997 11. Mervi Kruusamäe. Karistuse kohaldamise alused Riigikohtu praktika järgi. Magistritöö. Tartu 2010 12. Karistusseadustik. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/184411 13
Eesti loodus on Euroopa viie rikkama seas, mis kindlasti paneb olla uhke selle üle ja suunata kõike oma võimeid selle säilitamiseks ja arendamiseks. Eestis asuvad Euroopa ühed suurimad luhaalad Alam-Pedjal ja Kasaril, unikaalsed rabad, sood, säilinud loodusmetsad, saared, erakordselt suur liigirikkus (arv võib küündida 40 000 liigini) ja palju muud, mis tundub eestlastele tavalisena, aga on tegelikult haruldane ja väärtuslik. Eestis taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike tänu sellele, et riik on mitmekordne piiririik, mis loob omakorda mitmekesiseid tingimusi erinevatele liikidele. Samas Eesti on tuntud oma geoloogiliste objektide poolest, nagu 300 kilomeetriline Põhja-Eesti klint, rändrahnud ja kaheks meteoriidikraatrid - Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo. Lõpuks, kõige ...
- Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused - Mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu - Tava- (naiivsed teooriad ehk etnoteooriad) ja teaduslikud teadmised arengust Pere sotsiaalmajanduslik staatus: vanemate haridus, töökoht Kõrgema sotsiaalmajandusliku staatuse korral rohkem teadmisi laste arenguverstapostide, teooriate, optimaalsete lastekasvatusviiside kohta: loevad rohkem, küsivad ekspertidelt nõu, kodukeskkond arengut stimuleeriv Arenguline perspektiiv - Eri vanuses inimesi tuleb kohelda erinevalt - Uurimismeetodid erinevad Elukestev areng - Elu on tervik: erinevad arenguperioodid nt vanadus on osa elukäigust
Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumis...
• uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida • vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus • madal enesehinnang • isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) • ebarealistlik optimism • kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim • soov muljet avaldada kellelegi olulisele • kättesaadavus • pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine • sotsiaalmajanduslik taust, haridus Suitsetamine • Enamik püsisuitsetajaid on alustanud noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. • Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid eeskujuga -suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. • Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Suitsetamine
Seksuaalsuse väljendamine- laps elab koos vanematega, kes tema eest hoolt kannavad. Magamine- laps magab päeval tavaliselt 1 kord päevas 2 tundi. Öösel ei ärka Suremine- suremise peale ei mõtle keegi. 3.2. Psüühiline seisund Laps loid, mis arvatavasti tingitud haigusest. Vanemate sõnul laps tavaliselt rõõmsameelne ja aktiivne. Kõne ja arusaamine kõnest adekvaatne ning eakohane. 3.3 Sotsiaalmajanduslik seisund ja keskkond Pereisa ja pereema on mõlemad töötavad. Pereisal on kaks töökohta. Perekond on rahul sellise jaotusega, kuigi see on stressi põhjustav. Nad on väga töökad, kuna mõlemad on pärit eesti keskmisest/vaesest perekonnast. Nad on kindlad, et suudavad oma lastele pakkuda tunduvalt rohkem kui neile oma ajal võimaldati. 3.4 Lapse probleemid sel visiidil Ninahingamise takistus, mis tingitud ülemiste hingamisteede nakkusest
• Planeering • Projekt Keskkonnajuhtimissüsteemid • ISO 14001 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. • EMAS –Eco-Management and Audit Scheme • Rahvusvahelise Kaubanduskoja Põhimõtted • Malcolm Baldridge’i Auhin Keskonnamõju liigid: • Füüsikalis-keemiline • Bioloogiline • Kultuuriline • Sotsiaalmajanduslik KMH olulised tunnused • Mõiste “keskkond” lai käsitlus • Interdistsiplinaarsus • Alternatiivide/Variantide käsitlemine • Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine • Süstemaatilisus • Reprodutseeritavus • Dokumenteeritus • Avalikkuse osav Auditi tüübid: (näited) • Vastutusaudit • Asukohaaudit • Omaniku vahetusega kaasnev audit • Eriauditid • Keskkonnajuhtimis süsteemi adudit 1. KK programm 1973-1976 saastaja maksab printiip
kujundavad peamiselt sellesse gruppi kuuluvate riikide haiguskoormust ja (WHO 1986)• Sotsiaalse kapitali indeks• Füüsilise tervise näitaja elanikkonnaliikumisaktiivsust elukvaliteeti. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, 7. Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos Heaolu ja majandusareng Selgitamaks, et ühiskonna üldareng liigub haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. heaoluga.
Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Sotsiaalne õiglus - Sotsiaaleetika, moraal- inimese kohustused teiste inimeste ees, sotsiaalsete institutsioonide moraalne aspekt. Sotsiaalne õiglus- millegi jaotamine. Sotsiaalneõiglus- Kas inimesel on olemas, see mis talle kuuluma peaks. Võimalikud kriteeriumid õiglaseks jaotuseks, panus, teened, tunnetatud vajadus ja eelistused, sotsiaalmajanduslik olukord, kõigile võrdselt. Võrdne kohtlemine ei tarvitse alati olla sotsiaalselt õiglane nii nagu sotsiaalselt õiglane kohtlemine ei tarvitse alati olla võrdne. Võrdusus kohtlemises ja lõpptulemuses. Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. See võib viidata järkjärgulistele, radikaalsetele või revolutsioonilistele muutustele mõtlemises, toodetes, protsessides või organisatsioonides.
terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Heaolu mõjutavad individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed võimed, millega seostuvad nii tööhõive võimaluste kasutamine kui sissetulekute tase, vanus ja sugu; perestruktuurist tulenevad tegurid – töötud ja/või haiged/puudega pereliikmed, suur ülalpeetavate arv (lapsed), üksikvanema pered; ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid – elupiirkonna eripärast tulenevad võimalused või
· nakkushaiguste ennetamine, varajane avastamine ja ravi; · arengu- ja käitumishäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon; · tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? · Ealised, soolised ja pärilikud faktorid · Individuaalse elustiili faktorid · Sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud · Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕENDUSANAMNEES...........................................................................................................4 2.ÕENDUSPLAAN....................................................................................................................8 3.JÄLGIMISLEHT...................................................................................................................14 4.RAVIMITE MANUSTAMINE...................................................................................
kahtluse alla. - Ökosüsteemi teenused ja teenuste pakkumine ei ole lõpmatu. 28. Ida-Euroopa keskkonnaühendused 2000ndatel: olulisemad trendid ja mõjurid. - 1990ndad ja 2000ndate esimene pool: - Paljud keskkonnaktivistid läksid poliitikasse või ametnikeks Keskkonnaministeeriumidesse ja Keskkonnaametitesse. - Keskkonnaorganisatsioonide ühiskondliku toetuse nõrgenemine –ebastabiilsus, sotsiaalmajanduslik stratifikatsioon, ebavõrdsus. - Uut tüüpi keskkonnaorganisatsioonide teke: tegutsemine välisorganisatsioonide satelliidina või välisdoonoritest sõltuva organisatsioonina. - Eestimaa Looduse Fond (asut1991), Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel ja alguses suurel määral ka toetusel tegutsev ühiskondlik looduskaitse organisatsioon - 1990ndate keskpaigast: mitmete projektipõhisteorganisatsioonide teke Baltic
toimetulekuprobleemid. · Autoriteetne ·Direktiivsed ja kriitilised vanemad kasvatusviis ·Eiravad vanemad. · Vanemate sotsiaalne ·Ülehooldavad vanemad kompetentsus ·Abikaasade lahkhelid. ·Suur pere. · Olulise ·Õe või venna antisotsiaalne täiskasvanu tugi käitumine ·Madal sotsiaalmajanduslik staatus Koolikeskkonnaga seotud faktorid · Riskid · Kaitsed · Suured koolid Olulise täiskasvanu · Reeglite ja piiride tugi puudumine · Halvad õpetajatevahelised suhted · Autoritaarsed õpetajad · Eiravad õpetajad Sotsiaalne taju ja tunnetus · Interpreteerivad sündmusi ühekülgselt, negatiivsed atributsioonid · Seletused sotsiaalse infotöötlemise skeemi abil
Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................................................16 LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED.............................................18 ARSTI KORRALDUSED................................................................................ 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST.................................................
hormooni (leptiin) sünteesi. Mitmete uuringute tulemusel on leitud, et kõikidel tüsedatel on leptiini tase veres kõrgenenud, seetõttu oletatakse neil leptiiniresistentsust (millegi pärast söögiisu pärssiv hormoon rasvunud inimeste organismis toimida ei saa); · toitumine - liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine - energeetiline juurdevool ületab energia tarbimise (kõige tavalisem põhjus!); · sotsiaalmajanduslik staatus - eriti mõjutab naisi. Pikaajalised uuringud on näidanud, et mida madalam on sotsiaalne staatus, seda suurem on risk adipoossusele; · elustiil - väga oluline on füüsiline aktiivsus (mitte ainult ei kuluta kaloreid, vaid aitab ka kontrollida tarbitava toidu kogust); · rasedus · rasvarakkude arvu suurenemine lapseeas - dieedipidamine vähendab ainult rasvarakkude suurust, mitte nende arvu. See seletab, miks mõnedel inimestel on eriti
Maastikuteaduse eelkäijad 19. sajand Alexander von Humboldt (17691853) maadeavastaja Vassili Vassiljevits Dokutsajev (18461903) Kompleksse uurimise idee üks autor maastikuteadus Tugineb A. von Humboldti ja V.Dokutsajevi vaateil loodus on ühtne ja terviklik Maastik seotud tihedalt ka sotsiaalteadustega. Looduskeskkonnal on oluline osa elustiili ja tavade kujundamisel. Maastikule annavad sisu inimesed, nende sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtepunkt. Maastikuteaduse ettevalmistav periood seotud Eesti kooligeograafiaga. Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. Eesti teadusliku geograafia, sealhulgas ka maastikuteaduse rajaja. Rajas Tartu Ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. pani aluse organiseeritud koduuurimisele (maakonnad, kihelkonnad, linnad, alevid) täiendas eestikeelset geograafilist terminoloogiat
121. SERVICE CENTRE - an authorized commercial establishment for repairs and replacement parts for appliances or cars teeninduskeskus (dictionary.com) 122. SOCIETY an organized group of persons associated together for religious, benevolent, cultural, scientific, political, patriotic, or other purposes - ühiskond, ühing (dictionary.com) 123. SOCIO-ECONOMIC - Relating to or concerned with the interaction of social and economic factors. sotsiaalmajanduslik (Oxford Dictionary) 124. SOLUTION - the answer to a probleem lahendus (Cambridge Dictionary) 125. SPECIFICATION - something specified, as in a bill of particulars; a specified particular, item, or article - spetsifikatsioon, detailne kirjeldus (dictionary.com) 126. STAKEHOLDER - a person or group of people who own a share in a business - aktsionär, osanik, sidusgrupp (Cambridge Dictionary) 127. STEP CHANGE - a significant change, esp an improvement - hüppeline
Üldiset poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid, mis tulenevad rohkem riigi seisundist rahvusvahelises ühiskonnas ja riikidevahelistest suhetest ning seetõttu võivad riiklikud huvid sattuda muude huvidega vastuollu. Lahknevuse dimensiooni arendasid välja Gabriel A.Almond (1956) ja Stein Rokkan (1967, 1970). Hea käsitus on Elmek Shattschneideril (1960). Suures ühiskonnas on terve hulk konflikte, mis erineval moel ühiskonda jagavad. Võimalikud dimensioonid: · Sotsiaalmajanduslik · Usuline · Kultuurilis-etniline · Linn-maa · Uus-vana · Välispoliitika · Reziimi toetus · Jne Tsiviilühiskond (kodanikeühiskond) mõiste on tõlge roomlaste societas civils'est. Kasutusel tõid valgustusaja filosoofid, vastandus loomulikule seisundile. Hõlmas algselt tervet ühiskonda ja märkis selle kõrgemat arengujärku tsiviliseeritud seisundit. Kõige üldisem tähendus: kodanike poliitilise aktiivsuse areen.
2. ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS Keeleteaduslike uuringute alusel on inimese sotsiaalse seisundi, võimu ja prestiizi ning tema sõnavara vahel otsene seos - mida kõrgem on inimese sotsiaalne seisund, seda osavam on ta ka sõnalises suhtlemises. Oma ametialase karjääri tipus olija kasutab oma sõnavara rikkusi, vähem haritud inimene aga toetub suhtlemise käigus rohkem oma liigutustele kui sõnadele. Üldreegel kinnitab, et mida kõrgem on inimese sotsiaalmajanduslik tase, seda vähem teeb ta vestlemisel liigutusi (1. Lk : 16). Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest. Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Valetav laps katab kohe pärast valetamist suu ühe või mõlema käega. Vanemaks saades liigutuse kuju muutub veidi - teismeline puudutab vaid huultejoont ning täiskasavanu, saades ajust signaali suu katmiseks, asetab käsi viimasel hetkel suu juurest nina juurde see on niisiis lapsepõlvest pärit liigutuse täiustunud variant.
Neljanda rühma moodustavad hoolimatud vanemad (kes ei ole vastuvõtlikud ega nõudlikud) Sellised vanemad suhtuvad lastesse loiult ega esita neile nõudmisi Põhjus v’ib olla selles, et neil on palju omi muresid, mis ei jäta laste jaoiks aega Nad kehtestavad vähe reegleid ja nõudmisi ning on laste vajaduste suhtes võrdlemisi osavõtmatud. Miks võtavad vanemad omaks ühe neist stiilidest ja jätavad teised kõrvale? Üks põhjus on sotsiaalmajanduslik – näiteks seostatakse vaesust vähesema osalusega Teine põhjus – lapse iseloom. Kui laps on sõnakuulmatu ja agressiivne, oma vanematel keeruline autoriteetset stiili kasutada Kangekaelsed või impulsiivsed lapsed aga kipuvad nõudma ega nõudlikumat tüüpi kasvatust. Samas kõpsevad lapsed erinevas tempos – laps, kes õpib varakult roomama, kõndima, rääkima või lugema – kohenldatakse teisiti kui last, kes areneb aeglasemalt.
tööstust.(Sambia, Tsiili, Indoneesia) Tavaliselt vaesed või alla keskmise jõukad. * vaesed riigid riigid, kel pole kapitali, loodusvarasid ega ka usinaid tööinimesi (nt. Afkanistan , Jeemen Niger) * Nafta eksportijad - moodustavad erandi Lõuna riikide seas Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit. Nende riikide SKT ühe inimese kohta on kõrgemgi kui mõnel Põhja riigil. Miks ei kuulu Põhja riikide hulka - sotsiaalmajanduslik areng on veel madalal tasemel. S.t. kõik see, mis puudutab tavalisi inimesi selles riigis vaesus, haigused, haridus, töötus, kuritegevus on arengumaade (sageli vaesemate) tasemel. SKP kõrge tase tuleb nafta müügist, seda aga ei kasutata riigi majanduse edendamiseks ega inimeste elujärje parandamiseks. developing countries; economically less developed countries; LEDC 3.2. Selgita Põhja ja Lõuna erinevuste kujunemise põhjusi.
objektiivseid faktoreid. • Mõõtes vaid subjektiivset heaolu, jäävad kõrvale keskkonnamõjud. • Õnnelikkuse tase ja heaolu objektiivsed näitajad ei ole sageli kooskõlas. C. Ryffi heaolukäsitlus. •Tema uurimused keskenduvad psühholoogilisele heaolule: – multidimensionaalne hindamisskaala, mis on tõlgitud enam kui 25 erinevasse keelde ja on kasutusel kogu maailmas. - psühholoogilise heaolu ealine, sooline, sotsiaalmajanduslik, etniline/minoriteedist olenev jm varieeruvus • Positiivse vaimse ja füüsilise tervise seosed psühholoogiline heaolu <-> hea vaimne tervis. Ryff 1989: • Autonoomsus • Keskkonna valimise/loomise oskus • Positiivsed suhted teistega • Elu eesmärk • Isiklik kasv • Enese/mina aktsepteerimine • Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem
piirkondadesse. Kõrge palk iseenesest ei põhjusta kapitali äravoolu Legaalse ja illegaalse rände mõju tööjõuturule on erinev. Legaalne ränne surub palkasid alla. Illegaalse rände mõju palkadele on tühine, sest illegaale rakendatakse sekundaarsel tööturul olevatel kohtadel Integratsioonipoliitika: Eesti integratsioonipoliitika toetub 3 vaalale Poliitiline integratsioon (kodakondsus) Kultuuriline integratsioon (haridus ja keel) Sotsiaalmajanduslik integratsioon (sotsiaalmajanduslik keskkond) Tööhõive ja töötus Tootmistegurite käsitulus: Kolm tähtsaimat tootmistegurit: maa, kapital, töö 1,5-2 sajandi jooksul on nende tootmistegurite tähtsus muutunud o maa – oli tähtsaim tootmistegur traditsioonilises ühiskonnas o kapital –on tähtsaim tootmistegur industriaal-, oluline postindustriaalühiskonnas o töö kombinatsioonis inimkapitaliga - on tähtsaim tootmistegur infoühiskonnas Mõisted:
nakkushaiguste ennetamine, varajane avastamine ja ravi; arengu- ja käitumishäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon; tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? ealised, soolised ja pärilikud faktorid individuaalse elustiili faktorid sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud elamis- ja töötingimused üldine sotsiaalmajanduslik , kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Robert Paal ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD Referaat Juhendaja: Maie Ruus Tartu 2015 Sisukor 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Rooma õigus............................
Kriitikud väidavad, et analüüsi arvutusviga tekkis eelmisel sajandil toodetud sõidukite normide kasutamise tõttu ning vea suuruseks on 3,3 miljardit eurot. Tehnoloogia arengust tulenevalt on praeguste veoautode saastamine maanteel 25 korda väiksem kui vanadel EURO II veoautodel ning tõenäoliselt on Rail Balticu käivitusperioodiks autod vähemalt EURO VI klassiga. Kui praegu 3,3 miljardile hinnatud autode saastamise mõju korrektselt ümber hinnata, jääb Rail Balticu projekti sotsiaalmajanduslik mõju 3 miljardi võrra väiksemaks. Veokite klassi eksimus tehti ka aktsiisimaksu laekumise vähenemise arvutamisel ning selle parandamine viib kogu projekti mõju negatiivseks ja Rail Balticu Euroopa Liidu jaoks abikõlbmatuks. Lisaks väidavad kriitikud, et tasuvusanalüüs ei vasta Euroopa Liidu juhenditele, kuna ei avaldatud kõiki lähteandmeid ning arvutuskäike. (Humal et al. 2017) Kriitikute sõnul käib negatiivne tasuvus Rail Balticu praeguse kavandatud kuju kohta. Kriitikute
..................................................................... 43 7.1. Töötlemine ........................................................................................................ 43 7.2. Turustamine ...................................................................................................... 46 7.3. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 49 7.4. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord ......................................................... 50 7.5. Kala tarbimine Eestis ........................................................................................ 50 7.6. Kala töötlemise ja turustamise SWOT .............................................................. 50 7.7. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 51 8. Vesiviljelus .........................................................
33. Selgita, mis on kodanikeühiskond ja millised on selle rollid demokraatias. Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja –ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda Kodanikeühiskonna rollid on poliitiline, sotsiaalmajanduslik, hariv ja arvendav. 34. Too välja, millised on kolmanda sektori tunnused. Kolmandat sektorit iseloomustab mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. 35. Iseloomusta avaliku ja mittetulundussektori suhetemudeleid. Riigi domineerimise mudel Duaalne mudel Koostöö mudel Täiendusmudel: eristatud kooseksisteerimine Partnerlusmudel: sisuline koostöö Vastandusmudel: konkurents 36. Mis on Arsteini redel?
Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust Narkoennetus, narkootikumid Keskmiselt pooled Eesti kooliõpilased on proovinud narkootikume. Maakoolides vähem, linnakoolides rohkem. Miks võetakse esimene tablett? Üldjuhul võetakse esimene tablett uudishimust. Laps on kuulnud, et see annab erilise enesetunde ja alati on "sõpru" soovitamas. Esimene proovimine tehakse tavaliselt pidudel ja pahatihti koos alkoholiga. Kui esimene elamus on väga ere, siis kutsub see end aina kordama, kuigi hingepõhjas tuntakse, et see pole päris
lihtsalt väljendatav 8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena 9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Keskkonna hindamine - sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab tema otsuseid, toimib hindade kaudu Keskkonnakaubad - mõjutavad indiviidide heaolu paljudel erinevatel viisidel 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta 11
teooriast. 3 Võgotski sotsiaalkultuuriline teooria (Veer ja Valsiner, 1991; Kozulin, 2003) sai alguse 1920. 30. aastatel. Võgotski arvates mõjutab keskkond otseselt lapse arengut. Kahtlemata kõik ühiskonnas toimuv mõjutab last: seadused, vanemate staatus ja oskused, aeg ja ühiskonna sotsiaalmajanduslik olukord. Nagu täiskasvanud, nii ka lapsed on kinnistatud sotsiaalsesse konteksti. Seega saab lapse käitumist ja arengut mõista, kui teada tema kasvukeskkonda ja sotsiaalset konteksti. Keskkond mõjutab last erinevas vanuses erinevalt, sest lapse teadlikkus ja oskus olukordi interpreteerida muutub pidevalt, kui ta saab keskkonnast kogemusi. Võgotski nimetab lapse ja keskkonna vastastikust mõju isikliku tähendusega kogemuseks (personally meaningful experience) (Veer ja Valsiner, 1991:315317)
arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest: : 10) esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise, elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine 1) Preambula avalikkuse kaasamise ning piiriülese keskkonnamõju täna ja tulevikus. 2) Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslik hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta; 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, põhjendatus ja otstarbekus, huvigrupid. 11) käsitleb vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid ajalugu 3) Potentsiaalselt mõjutatava keskkonna seisund, eriti keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;
Olulised tegevusvaldkonnad: Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Sotsiaalsed tervisemõjurid Varajane areng Vaesus Elamistingimused Sissetulek Haridus Töö ja töötingimused Sotsiaalne sidusus Sotsiaalmajanduslik positsioon Sotsiaalpoliitika Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalne usaldus Kogukond Kogukonna moodustavad inimgrupid, kes on üksteisega mingil tähenduslikul viisil seotud, näiteks inimesed, keda seovad ühes geograafilises piirkonnas elamisega ühised huvid. Kogukonnatöö Kõige tähtsamaks kogukonnatöö aspektiks on, et kogukonna liikmed peaksid aitama ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitama, mis on nende vajadused ja koos
6. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid o Riigivõimu säilitamine o Riigivõimu kindlustamine o Õiguskorra tagamine o Sotsiaalmajanduslik funktsioon o Kultuurilis-kasvatuslik funktsioon Välisfunktsioonid o Kaitsefunktsioon o Vastastikune koostöö ja abistamine o Ülemaailmse rahu ja kindlustamise funktsioon o Maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsioon 8. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? 1 Triinu Hansalu
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NO...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
korra ja turvalisuse ning kaitsma maad välisvaenlaste eest, sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse vallas tal alalisi ülesandeid ei olnud. Neid kohustusi kandsid kirik ja perekond, mõnikord ka küla- või vallarahvas. Ühesõnaga, tööstusühiskonnas ootasid inimesed riigilt enamate ülesannete täitmist. Teise muutuse tingisid kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaalmajanduslik ning poliitiline olukord tingis erilise ühiskonnatüübi – heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi kujunemine vältas aastakümneid. Saksamaal võib heaoluriigist rääkida alates 1880. aastatest, Põhja-Euroopas 20. sajandi esimesest aastakümnest. Põhja-Ameerikas seondub heaoluriigi sünd alles 1930. aastate ja Franklin Delano Roosevelti uue kursi poliitikaga. 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded 19. sajandi lõpul ja 20
autoritaarse režiimiga riigis. Lisaks riigikorrale määrab poliitilise osaluse taseme ka indiviidi isiklik tahe, aktiivsus ning mingi väärtuse vastu saamine. Suures osas mõjutavad suuri inimgruppe mitmesugused aktivistid, kes propageerivad mingit kindlat ideed, aga ka organisatsioonid, mis annavad inimesele midagi vastu. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka sotsiaaldemograafilisi tegureid, mis mõjutavad ka poliitilist osalust: sotsiaalmajanduslik staatus, sugu, vanus, rahvuslik ja rassiline kuuluvus. Kõik need tegurid on olulised poliitilise osaluse kujunemisel, kuid peamine tegur, mis mõjutab indiviidi osalust, on tema tunne, et ta on ühiskonna liige ning tema aktiivsusest sõltub riigi poliitika. Osalusvormid jagunevad kahte alagruppi: otsedemokraatlikeks ja esindusdemokraatlikeks. Otsedemokraatlikud osalusvormid on streikimine, protestid, poliitiline tarbimine
arvestamise võime, õppimisvõime jne - Dementsus on tavaliselt krooniline kulg - Põhjuseks on peaajuhaigus või kahjustus nt peaajutrauma II LOENG - LAPSE- JA NOORUKIEA HÄIRED Pooled vaimsetest häiretest 14. eluaastaks kulmineerunud 15-19 aastaste seas suitsiid väga levinud Vaimse tervise riski tekitajad ja kaitsejad Tekitajad - Individuaalsed omadused - Sotsiaalne olukord - Keskkonnafaktorid Perede toimetuleku võimalikud riskid - Sotsiaalmajanduslik olukord - Tervis - Haridusalane võimekus ja tööga hõivatus - Tervishoiu kättesaadavus Lastepsühhiaatria - Probeelmide kaardistamine, teabe kogumine (pere, kool) - Kliiniline hinnang – lastepsühiaater moodustab vastuvõtul hinnangu, abistavad küsimustikud, uuringud - Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
