8. Sotsiaalriigi printsiip Nimetatud PS §-s 10. Lähtub ühiskonna sotsiaalsest arengust. Praktikas tähendab see printsiip avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Tervikuna kasvab riigi osa ühiskonna arengus. 1. normaalsete elamistingimuste tagamine, mida kindlustab riik, KOV, teised avaliku halduse kandjad. Põhiraskus langeb valdadele ja linnadele. 2. sotsiaalse julgeoleku tagamine, PS §28, näiteks sotsiaalhooldus, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, töötingimuste kontroll jne. 3. üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine, haridus, kultuurilised vajadused, tervidekaitse ja arstiabisüsteem 4. keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi. 5. riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus) ja suvensioon (toetused). 6
Faulklandilt minema. Suurbritannia inimekaotused olid väikesed - 10 meest. 4.5 PRANTSUSMAA IV vabriik 1946-1958. Parlamentaarne vabariik, kuid see ei meeldinud de Gaulile. 1958 algas Alzeerias mäss. 1958 - võeti vastu uus konstitutsioon. Alguse sai Prantsuse V vabariik. Võimule tuli de Gaule. Presidentaalne Vabariik. 4.6 AMEERIKA ÜHENDRIIGID (1945-1993) 1920ndad - majanduses individualism. Riik ei sekkunud. Puudus sotsiaalkindlustus süsteem. Ajajärku nimetati Prosperity ehk õitsengu aeg. 39 Ülemaailmne majanduskriis sai alguse USAst, president Hooveri ajast. Roosevelt 1933-1945 - viis ellu "New Deal" majandusergutuse programmi, mis pidi majanduskriisi olukorras looma töökohti. USA-s seati sisse ka sotsiaalkindlustuse süsteem. Välispoliitikas valitses II maailmasõjani Monroe doktriin. 4.6.1 HARRY TRUMAN 1945-1953 Majanduses jätkas "New Deali" kurssi
Teise liikmesriiki minekuks on vajalik kehtiv isikutunnistus või pass, üle 3-kuuliseks viibimiseks teises liikmesriigis tuleb taotleda EL kodaniku elamisluba, mis erineb mittekodanikule väljastatavast elamisloast. Elukohariigist lahkumiseks pole formaalsusi vaja. Kõigile töötajatele kehtivad samad töötingimused olenemata nende päritolust, töötajal on õigus astuda ametiühingusse ja kasutada oma õigusi vastuvõtva riigi töötajatega samadel tingimustel. 4. Sotsiaalkindlustus. Riikide sotsiaalkindlustussüsteemid on kooskõlastatud, eesmärk on tagada, et töötajad oleks sotsiaalkaitseskeemiga hõlmatud ega kaotaks oma õigusi (eelkõige seoses pensioniga), kui nad otsustavad töötada teises liikmesriigis. Töötajal ja teatud juhtudel ka tema pereliikmetel (abikaasa, alla 21-aastased lapsed, tema enda ja abikaasa vanemad, kui need on tema ülalpidamisel) on õigus saada samasuguseid sotsiaalkindlustushüvitisi nagu töökohariigi kodanikul
kontseptsiooni täpsustamise-parandamise tasemele. Hinnang 1. Töölepingus on nii tööandja kohustused ja õigused, kui ka töötaja õigused ja kohustused, millest mõlemad pooled peavad kinni pidama. Mina isiklikult arvan, et meil on piisavalt tagatud töötajale heaoluriigi põhimõttest tulenev turvalisus. Riigi poolt on määratud miinimumpalk, väiksemat tasu ei tohi töötajale maksta. Meil on olemas sotsiaalkindlustus. Töötajal on õigus puhkeajale tööpäevasiseselt, iga nädalasele puhkeajale, põhipuhkusele, vanemapuhkusele ja õppepuhkusele. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12).T öölepingu saab korraliselt üles öelda üksnes töötaja, teatades sellest tööandjale ette 30 kalendripäeva. Meil on ettenähtud hüvitised öötöö, ületundide ja riigipühadel töötamise eest. Arusaamatuste ja ülekohtu puhul on töötajal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
garanteeritud elatusmiinimumi tagamine, suurte perekondade abistamine jne. Põhiseaduse § 28 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Siia kuuluvad seega sotsiaalhooldus, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltagatised, ravikindlustus, töötingimuste kontroll, isikute majanduslike ja poliitiliste õiguste kaitse jne.; üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine. Sotsiaalriigi printsiip ei tähenda mitte ainult indiviidi sotsiaalse julgeoleku tagamist, vaid ka seda, et kõigile tuleb kindlustada võrdsed stardivõimalused riikliku haridus- ja kasvatussüsteemi abil. Põhiseaduse § 37 kohaselt on kooliealistel lastel õppimine seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning
garanteeritud elatusmiinimumi tagamine, suurte perekondade abistamine jne. Põhiseaduse § 28 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Siia kuuluvad seega sotsiaalhooldus, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltagatised, ravikindlustus, töötingimuste kontroll, isikute majanduslike ja poliitiliste õiguste kaitse jne.; üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine. Sotsiaalriigi printsiip ei tähenda mitte ainult indiviidi sotsiaalse julgeoleku tagamist, vaid ka seda, et kõigile tuleb kindlustada võrdsed stardivõimalused riikliku haridus- ja kasvatussüsteemi abil. Põhiseaduse § 37 kohaselt on kooliealistel lastel õppimine seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning
ümberjaotuse ees- märki täidavad eelkõige progresseeruv tulumaks ning omandi- ja pärandimaks. Maksuraha kasutamise riigi poolt võib tinglikult jagada kaheks: o tootlikud kulud, st kõigile vajalikud kulutused (infrastruktuur, avalik kord, tervishoiu- ja haridussüsteem jms); o mittetootlikud kulud, st tulude ümberjagamine rikkamatelt vaesematele (otsesed toetused, sotsiaalkindlustus jms). Ratsionaalne valitsus püüab leida maksude ja riiklike kulutuste sellise kombinatsiooni, mis maksimeerib häälte arvu valimistel ja sellega tagasivalimise tõenäosuse. Funktsionaalselt määratletakse riiki kahel viisil: kui institutsioonide kogumit, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi või sihte; 12 tema (riigi) tegevuse tulemuste põhjal, st kui sotsiaalse korra tagajat
Nad peavad kohalikul tasandil kindlustama inimväärse elu, looma võrdsed tingimused isiksuse vabaks arenguks, ilmutama erilist hoolitsust lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (PS § 28 lg 3), võimaldama ülalpidamise saamist vabalt valitud tegevusala kaudu, samuti ära hoidma või tasandama erilisi eluraskusi. Juba sellest tuleneb sotsiaalriigi olemus. 10.1. Sotsiaalhoolekanne ja noorsootöö Sotsiaalabi liigid: - sotsiaalkindlustus vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral; - sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalhoolekanne tähendab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteemi. KOV ülesanneteks sotsiaalhoolekande korraldamisel on: - kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine valla või linna arengukava osana; - vältimatu sotsiaalabi andmise korraldamine;
20 63 40 139 60 36 80 224 100 0 ris. Väärtpaberid Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk tegevus Tegevusala Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ehitus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Haldus- ja abitegevused Haridus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Info ja side Kinnisvaraalane tegevus Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Majutus ja toitlustus Muud teenindavad tegevused Mäetööstus Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Töötlevtööstus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
