kindlustuse eest maksavad 9.2) , 9.4. Kindlustuse liigid: 9.3) , Sundkindlustus inimese kohustus tasuda kindlustusmakseid, 9.4. : hüvitamise kohustus aga riigil või muul asutusel (haigekassa). Sundkindlustused on sotsiaalkindlustus ja töötusekindlustus.Sotsiaalkindlustuse hulka kuuluvad , haiguskindlustus, vanemakindlustus, riiklik pension, ( ). tootjakaotuspension ning invaliidsuspension. Kohustuslik kindlustus reguleerib seadus, näiteks peab liikluses . : osaleva sõiduki omanik omama kehtivat liikluskindlustust , ,
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
Need ettevõtjad, kes ausa koodeksi põhimõtet rakendasid, said paigutada oma kaubale sinise kotkaga embleemi (riik tegi kampaaniat, kus kutsuti üles selliseid tooteid ostma). Kuulutati 1935 põhiseaduse vastaseks Ülemkohtu poolt. Pärast seda enam ei toiminud. · Kuiva seaduse tühistamine. Ka alkoholi müügilt tuli riigile raha. · Dollari devalveerimine. Dollari kursi muutmine. · Viidi sisse sotsiaalkindlustus. Hakati maksma töötu abirahasid ja vanaduspensioni alates 65. eluaastast. Samas keeldusid mõningad abivajajad inimesed sellest toetusest, kuna see tundus neile alandav. See tõi kaasa suured debatid ühiskonnas teemal, kas seda on tarvis ja kas see mitte ei too kaasa sotsialismi/kommunismi. Kasutusele võetud abinõud aitasid USA majanduskriisist välja. Roosevelt valiti ka teist korda USA presidendiks.
1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hruštšovi "sulaga". 16. 1) Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse, tööpuuduse vms töttu on oma sissetuleku kaotanud. Sotsiaalkindlustus jaguneb: 1) Riiklik pension (pensioni esimene sammas) - igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse
Lapse õiguste konventsioon Vastu võetud 26.09.1991 (õ) 25.11.2008 14:00 Mitteametlik tõlge Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset ...
Ülemklassiks loeti endiselt aadlikke, kuid aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest. Alamkklassi kuulusid need, kes elatusid füüsilisest tööst - nn. proletariaat. Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus, s.t. liikumine erinevate ühiskondlike kihtide ja klasside vahel. III 1.4. töölisliikumise teke - varakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne. Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus. Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt madalal ja kokku hoida ka töötingimuste parandamise ja ohutuse pealt. Oma huvide kaitseks asusid töövõtjad organiseerima ameti- ja kutseühinguid. Esimesed loodi illegaalselt juba 18.sajandi lõpul Inglismaal ja Prantsusmaal - ühised kindlustuskassad haigus, tööpuudus- ning vanaduskindlustuseks. Inglismaal tunnistati ametiühingud seaduslikuks 1824, Prantsusmaal alles 19.saj
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu). Töötajate lojaalsus : suurendada osalust otsustamisprotsessis ; Tihendada kontakti juhtidega ; Konkurentsivõimeline tasustamis ja stimuleerimissüsteem ; arendada ja koolitada töötajat ; planeerida töötajate karjääri ; vähendada hierarhiast tulenevat autokraatiat. Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juh...
Sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata arengumaade vajadustele. Artikkel 25 Osalisriigid tunnustavad, et lapsel, kelle pädevad ametivõimud on hoolduse, kaitse, füüsilise või vaimse tervisehäire ravimise eesmärgil lasteasutusse paigutanud, on õigus perioodilisele talle antava ravi ja sellega kaasnevate tingimuste ülevaatusele. Artikkel 26 1. Osalisriigid tunnustavad iga lapse õigust sotsiaalsele turvalisusele, kaasa arvatud sotsiaalkindlustus, ja võtavad tarvitusele vajalikud abinõud, et tagada selle õiguse täielik ellurakendamine vastavalt siseriiklikele seadustele. 2. Soodustusi tuleb anda lähtuvalt vajadusest, võttes arvesse lapse ja tema hooldamise eest vastutavate isikute majanduslikku olukorda ja tingimusi seoses lapse ülalpidamisega, samuti muid kaalutlusi, mis on olulised lapse poolt või tema nimel lapse huvides tehtud toetuste saamise avaldustes. Artikkel 27 1
sotsmaksu kulu kokku(kr) 6 237 10 692 10 395 5 049 32 373 tööjõu kulu kokku(kr) 25 137 43 092 41 895 20 349 130 473 2.2 Perioodikulude eelarved Perioodikulude eelarve jaguneb : · turustuskulude ehk müügikulude eelarve määratakse kindlaks toodete (teenuste) reklaamikulud, turu-uuringutega seotud kulud, müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus, vahendajatele ja komisjonäridele makstavad tasud ja valmistoodangu laokulud; · administratiivkulude eelarve kajastab ettevõtte tegevusega seotud muid kulutusi (nt.kantseleikulusid, juhatuse töötasu jms.); · arengu- ja uurimuskulude eelarve kajastab uuringutesse ja arendusse kaasatud inimeste töötasusid, uuringutes kasutatavate materjalide ja vahendite kulusid ning teisi otsekulusid, nagu tulumaksud, kindlustus jms. 2.2
majanduskriisi. Valitsuse kulutused koosnevad valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest. Valitsuse ostud on seotud riigikaitse kindlustamise, maanteede ehituse, hariduse, kultuuri, tervishoiu ning politsei ja tuletõrjega. Teiselt poolt on valitsusel ümberjaotav funktsioon, võttes ühtedelt inimestelt raha ära ja andes seda teistele. Põhiliselt on olemas kaht liiki ümberjaotavaid programme: ühiskondlikud programmid haridusele ning sotsiaalkindlustus, mis eraldab toetusi pensionäridele, invaliididele, töötutele ja haigetele. Et valitsus saaks kulutada, peab ta ka kusagilt raha saama. Peamiseks raha saamise vormiks on maksustamine. Maksustamine erineb muudest ühelt inimeselt teisele toimuvatest rahaülekannetest: kui enamikku ülekannetest teostatakse vabatahtlikult, siis maksustamine on kohustuslik. Sõltumata sellest, kas me peame valitsuse poolt tehtud kulutusi õigustatuteks või mitte, peame me arvestama sellega, et raha nende
Kapital kapitali vaba liikumise üldpõhimõtte järgi keelatakse kõik kapitali vaba liikumise piirangud ning maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. 4. INDIVIID ÜHISKONNAS Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Indiviidi staatust kujundavad tegurid. Sotsiaalne mobiilsus.Võrdse kohtlemise põhimõte. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Tarbijakaitse. Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhi mõtted sotsilkaitse alal. Sotsiaalsed rollid. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid. Inimõigused. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon. Lastekaitseseadus. Kodakondsus, selle taotlemine. Kodakondsusest loobumine või selle äravõtmine. Kodanikuõigused ja -kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materilaaseid kui ka kultuurilisi
Kapital kapitali vaba liikumise üldpõhimõtte järgi keelatakse kõik kapitali vaba liikumise piirangud ning maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. 4. INDIVIID ÜHISKONNAS Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Indiviidi staatust kujundavad tegurid. Sotsiaalne mobiilsus. Võrdse kohtlemise põhimõte. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Tarbijakaitse. Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhi mõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid. Inimõigused. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon. Lastekaitseseadus. Kodakondsus, selle taotlemine. Kodakondsusest loobumine või selle äravõtmine. Kodanikuõigused ja -kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus
turule. Komisjon jälgib ka riigiabi (ehk abi, mida liikmesriikide valitsused annavad ettevõtetele). 27 INDIVIID ÜHISKONNAS Ühiskonna sotsiaalne kihistumine(lk.38-41). Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Vajadused ja tarbimine. Tarbijakaitse. Ühishüved ja erahüved. Sotsiaalne turvalisus (lk.163-167): sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid: tööandja ja töövõtja, ettevõtja, omanik, tarbija. Haridus ja elukestev õpe (lk.168-171). Indiviid ja riik. EV põhiseadus. Inimõigused (lk.199-204). Kodakondsus. Kodanikuõigused ja kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Euroopa Liidu kodakondsus. 1. Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit
muudetakse ümbritsevat keskkonda, et toetada seega lapse sotsialiseerumist (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Sõna sotsiaalne all mõeldakse nii enamasti hoolitsemist nende inimeste eest, kes mingil põhjusel ei saa oma eluga hakkama. Toimetulematuse põhjuseks võib olla kas vanadus, haigus(ed), invaliidsus, töötus, vanemliku hoolitsuse puudumine. Nendele inimestele antakse sotsiaalabi, toimib sotsiaalhooldus ja sotsiaalkindlustus (Vooglaid 1999). 20 2 ÖKOLOOGILINE ARENGUKESKKOND JA SELLE MÕJUSFÄÄRID U. Bonfenbrenner kirjeldab lapse arengu näitel ökoloogilist perspektiivi kui areneva inimese ja teda kujundava pidevalt muutuva keskkonna vahelist kahepoolset sobitamist. Mikrokeskkond on esmane, milles laps areneb ja saab kogemusi. Bronfenbenneri arvates on mikrosüsteem see, mida laps kogeb ning mille üheks osaks on ta ka ise. Mikrosüsteemid on kodu ja klass
Väljaminekud: hüvitiste väljamaksed, tegevuskulud, dividendid 79. Sotsiaalkindlustuse eesmärk. Sotsiaalkindlustuse eesmärk on tagada inimestele kindlustatus sissetulekutega vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse, samuti ka tööpuuduse korral ja pole tähtis, mis allikatest see toimub 80. Solidaarsusprintsiibi ja kogumisprintsiibi olemus. Solidaarsusprintsiip: iga töötav generatsioon maksab nendele, kes enam ei tööta (pay-as-you-go) nt riiklik sotsiaalkindlustus. Kogumisprintsiip: iga isik kogub ise endale pensionikapitali ja saab pensionile jäädes kätte sissemaksed koos protsendiga nt kogumiskindlustus 81. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas. Riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas. Kohustuslik kogumispension III sammas. Vabatahtlik kogumispension 82. Millest koosneb pensionisüsteemi I sammas? baasosa (114,65.-, alates 2011a 1.jaanuar)
Hõivepoliitika · Passiivne o Töövahendus riik püüab viia info vabadest töökohtadest töötudeni o Tööturukoolitus ümberõpped jms o Tööpraktika lühiajaline, koolituse jaoks o avalik töö ehk hädaabitöö o tööharjutus töötegemise imiteerimine, · Aktiivne o uute töökohtade loomine o panustamine haridusse Sotsiaalpoliitika · Sotsiaalkindlustus o Makstakse ainult sissemaksnule o Väljamaksete suurus sõltub sissemaksetest · Näiteks: o Tervisekindlustus nö sinine leht ehk töövõimetustoetus o Pension I sammas riiklik pension, makstakse kõigile aga suurus sõltub tööstaazist II sammas kohustuslik kogumispension, 2% inimeselt, varem oli lisaks 4% riigilt juurde, masu lõpetas maksmise, 2011 inimene 1% riik 2%, 2012
B kalandus C mäetööstus D töötlev tööstus E energeetika, gaasi ja veevarustus F ehitus G hulgi ja jaekaubandus; remont H hotellid ja restoranid I veondus, laondus, side J rahandus, kindlustus (finantsvahendus) K kinnisvara, üürimis ja äriteenindus L riigivalitsemine ja kaitse, sotsiaalkindlustus M haridus N tervishoid ja sotsiaalhoolekanne O teised riigi, sotsiaal ja isikuteeninduse liigid Lumepallivalim Lumepallivalim on üks tuntumaid meetodeid varjatud populatsioonide uurimisel. Meetod põhineb inimestevaheliste sidemete ärakasutamisel. Tabelis 9 on toodud näide lumepallivalimist. Valimi moodustamise aluseks pole valikufreim. Valimi moodustamise protsess algab, kui uurija
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved erinevad kõikidest teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet ära täielikult ja ei piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (näiteks majakas merel, ühistransport, pargid jne). Sotsiaalne turvalisus sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse, tööpuuduse vms tõttu on sissetuleku kaotanud. Sotsiaalkindlustus jaguneb: I.Riiklik pension (pensioni esimene sammas) s.o solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida
Ehitus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Töötlev tööstus Veondus ja laondus Muud teenindavad tegevused Majutus ja toitlustus Haldus- ja abitegevused Kunst, meelelahutus, vaba aeg Põllu- ja metsamajandus ning kalandus Info ja side Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Finants- ja kindlustustegevus Haridus Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Mäetööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus Maksu- ja Tolliameti andmed 1. Koosta antud diagrammiga võimalikult sarnane diagramm. Vii kursor andmetabelisse, vali Insert menüüst käsud Insert Bar Chart-Clustered Bar. Kustuta pealkirjaväli. Legendi paigutamiseks diagrammi kohale klõpsa diagrammi paremal kõrval olevat + märki ja vali Legend- Muuda 2012. a andmeseeria diagrammitüüpi, selleks märgista punane seeria klõpsates ühel tulpadest, vali Chart Tools
3 6 3 8 1 1 0 3 3 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 0 1 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 3 4 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete lihtsalt kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektori...
Sissetulekute suurenedes maksukoormus kasvab ja vastupidi. Kaudsete maksude puhul on mõju üldiselt vastupidine, koormates rohkem väiksema sissetulekuga inimesi. ● Naturaalabi puhul ei kanta üle raha, vaid reaalseid ressursse. See hoiab ära probleemi, et toetust kasutatakse muul otstarbel (nt antakse sotsiaalkorter, ei saa raha maha juua). 24 ● Sotsiaalkindlustus ümberjaotusmehhanismina seisneb selles, et tulem ei sõltu alati üks-üheselt indiviidi panusest. Nt haiguskindlustusse panustavad kõik töötajad, kuid teenuseid saavad haiged. 102. Milles seisneb ümberjaotamiskoalitsiooni olemus ja millised probleemid nendega seoses tekivad? Ümberjaotamiskoalitsioon on kui liit (enamuskoalitsioon), kes ümberjaotamise kehtestab.
7 2 2 2 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv lahend Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se võimalik. Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 28. oktoober kell 2 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 2016 maa ja majandussektorite lõikes. Tallinna ja muu Harju maakonna andmed on toodud eraldi. Tartu linna ja Tartu maakonna andmed on toodud eraldi. Töölehel Rahvasti...
julgeolekujõud, riigi rahvusvaheline esindamine jneee.), ühishüviste pakkumiseks ( julgeolek, sotsiaal ja haridusteenused, side ja kultuuriteenused), rahalisteks ülekanneteks ( pensionid, sotsiaalkindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid). sotsiaalse turvalisuse poliitika hõlmab sotsiaalset kaitset vähekindlustatud elanikele ja ka kaitset riskiolukordades (haigus, töötus, vanadus) Sotsiaalturvaliigid eestis : sotsiaalkindlustus, peretoetused, sotsiaalhoolekanne ja toetused. Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest. ÜKSIKISIK JA MAJANDUS Jõukus ja vaesus Kogu ühiskonna rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt SKP Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine.
Enam rakendatakse kindlustamise põhimõtet tervishoius ja pensionipoliitikas, aga ka töötuse ja tööõnnetuste puhul. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Näiteks peab inimene, kes tahab saada kompensatsiooni autoavarii korral, sõlmima kindlustuslepingu ja tasuma sissemaksed. Õnneks ei juhtu iga autoga avariid, mistõttu kogunebki kindlustusseltsil sissemaksetest piisav summa, millega kahjusid korvata. Sotsiaalkindlustus on selle kaasosaluse põhimõtte üle võtnud, mis tähendab, et hüvitist makstakse ainult inimesele, kes on teinud sissemakseid. Sissemaksed kogutakse sihtotstarbeliste sotsiaalmaksudena, mida ei tohi muudeks otstarveteks kulutada. Näiteks Eestis tuleb palgatulult maksta sotsiaalmaksu, mis läheb pensionikindlustusse ja tervisekindlustusse, ning töötuskindlustusmaksu. Reeglina on sotsiaalkindlustuses sissemaksed ja väljamaksed omavahel
• kommunaalne omavalitsus (20. sajandi heaoluriik) • kinnisvararegistrite korrastamine, hüpoteek ja krediit (rooma õigus ei reguleerinud piisavalt) • Juristid jäid sotsiaalsest arengust kõrvale. See lubas olla neil Europa õiguskorda stabiliseeriv element. • Uusi töö- ja sotsiaalõiguslikke seadusi lõid poliitikud, konservatiivses vormis, et tasandada liberaalse turumajanduse pahupoolt. • Sotsiaalkindlustus (pensionid, haigus-ja õnnetusjuhtumikindlustus, töökaitse) • Karl Binding (1841-1920) • Karistuse ülesanne on õiglaselt kätte maksta. • • Ekvivalentsusprintsiip (sarnased juhtumid, sarnased lahendused) • • Proportsionaalsuse printsiip (karistus vastab kuriteole) • • Võlaprintsiip (kurjategija vastutus oma tegude eest) • Lombroso
9 4 4 3 1 1 1 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 0 1 0 1 2 3 0 1 2 3 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv lahend Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 22.03.20 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 – 2018 maa majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed...
taas tõusma hakanud. Näiteks 2012. aastal tõusis aasta keskmine brutokuupalk 2011. aastaga võrreldes 5,7%. Esimest korda pärast majanduslangust tõusis palk eelmise aastaga võrreldes kõigil tegevusaladel. Kui võrrelda tegevusalade palku 2008. aastaga, kui palgatase oli seni kõrgeim, siis selleni ei küündinud 2012. aastal veel neli tegevusala finants- ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, avalik haldus, riigikaitse ja kohustuslik sotsiaalkindlustus ning muud teenindavad tegevused. Keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvas 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes 4,2%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 5,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2011. aastaga võrreldes 14,3% palgatöötaja kohta ja mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,3 protsendipunktiga. 2012. aastal vähenesid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud ainult kahel tegevusalal
Kindlustamisega ei kaasne otsest vastutust kindlustatule, viimasel tekivad teatud varalised õigused maksu saaja vastu. Riiklik sundkindlustus ei tähenda seda, et maksed laekuvad riigile, vaid nad võivad laekuda ka avalik-õiguslikule fondile või eraõiguslikule kindlustusseltsile. Levinuim sundkindlustus on liikluskindlustus. Erinevalt mitmetest riikidest ei ole Eestis kehtiv sotsiaalkindlustus kehtestatud sundkindlustuse vaid maksma. Oma olemuselt on ta siiski riiklik sundkindlustus, mille kaudu riik peab looma vajalikud fondid ja muutma maksed kohustuslikuks. Sotsiaalmaksu puhul on tegu teatud juhtudel vastuhüvega, mis maksu puhul on välistatud. Vastuhüvedeks on hilisem saadav pension (20%) ja ravikindlustushüvitis (13%) või teenus. Kõrgema palga pealt makstakse rohkem ravikindlustushüvitist. Kuna otseselt vastuteenet on raske
erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile. Valimisaktiivsus oli krge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Valimistulemused Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis
erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna – see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile. Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Valimistulemused Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis
hamburger, tossud, kinopiletid) a. Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta b. Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu c. Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta d. Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse, julgeolek, linnapark Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi Sotsiaalne turvalisus - inimeste kindlustunne ja majanduslik toimetulek, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Praegu peab iga arenenud riik oma kohustuseks pakkuda kodanikele sotsiaalseid tagatisi mitmesuguste abirahade, pensionide ja kompensatsioonide näol. Sotsiaalturva eesmärk on vaesuse leevendamine ja ühiskonnas solidaarsuse edendamine. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal Euroopa Sotsiaalharta 1961, jõustus 1965
Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. Tegevuse kohta vaadake §§ 65, 78, 87 ja 146, Presidendil ei ole oma võimuharu, kuid oluline on tema roll tasakaalustjana. 3. Nimeta heaoluriigi tunnused ja iseloomusta selle mudeleid (konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik ja liberaalne). Mis on sotsiaalne turvalisus, sotsiaalkindlustus, -abi, hoolekanne ja ühishüved? Heaoluriik on võtnud ülesandeks inimeste heaolu. Toetab inimesi, vähendamaks nende toimetulekuriske, selleks kogub palju makse ja riigieelarve suurimad kulud on sotsiaalsfääris. Sotsiaalne turvalisus on abinõude süsteem riskide vähendamiseks (haigus, vanadus, töötus). Sotsiaalkindlustuse korral on väljamaksed toetuseks seotud varasemate sissemaksete või maksudega, sotsiaalabi korral seda seost ei ole. Toetatakse siis kui on
jätkata veel mitmesuguste kontrrevolutsiooniliste jõududega. Nii puhkes Mehhikos kodusõda, millesse sekkusid ka Ühendriigid. USA tahtis teha Mehhikost enda mõjualuse riigi. 1917. a. jaanuaris võeti Mehhiko Asutava Kogu poolt vastu konstitutsioon, mis oli demokraatlik ja antiimperialistlik. Keelustati igasugused feodaalsuhted, piirati välismaalaste omandiõigust maale ja maavaradele, nähti ette maa jagamist talupoegadele, kehtestati 8- tunnine tööpäev, sotsiaalkindlustus jne. 20-ndatel aastatel olid Ladina-Ameerikas veel ulatuslikud sisepiirkonnad asustamata. Immigratsioon Euroopast jätkus ja mandrit alles hõivati. Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel perioodil ei tekkinud Ladina-Ameerikas veel ühtki uut riiki. Suurbritannia senine seisund Ladina-Ameerikas peamise väliskapitali paigutajana ja tooraine ostjana hakkas Esimese maailmasõja ajal nõrgenema. See protsess jätkus ka 1920. aastail Asemele tulid Ameerika Ühendriigid. 1929
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
· Nad püüavad, neile pandud kohustuste piires, edutada kõikide riikide, nii suurte kui väikeste ja võitjate kui ka kaotajate, võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse arenguks vajalikele toormaterjalidele ja kaubanduse poolt pakutud võimalustele. · Nende sooviks on majanduse alal eduka koostöö arendamine kõikide rahvaste vahel, eesmärgiga parandada töötingimusi ja luua edumeelne sotsiaalkindlustus kõikidele. · Peale natsiliku türannia hävitamist, loodavad ühinenud riigid taastada rahu, mis võimaldab kõikidel rahvastel elada rahus oma riigi piirides ja tagada, et kõik inimesed kõikides maades on vabad hirmust ja viletsusest. · Sarnane rahu peab võimaldama juurdepääsu kõikidele meredele ja ookeanidele ilma takistuseta. · Ühinenud riigid loodavad, et kõik maailma rahvad loobuvad nii praktilistel kui
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
Ühishüved on välistamatud, sest nad on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ja nende kasutamine on kõigile võrdselt vaba. On võimatu kitsendada inimeste hulka, kes neid tarbivad N: ei saa valikuliselt määrata, kes kasutab tänavavalgustust või riigi julgeolekut. Ühishüved võimaldavad suurendada ühiskonna heaolu ja turvalisust. Seega on ühiskaupade olemusest lähtuvalt nende loomine kaasaegsele ühiskonnale igati vajalik. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Sotsiaalkindlustuse ülesandeks on tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse, tööpuuduse vms tõttu on sissetuleku kaotanud. Sotsiaalkindlustus jaguneb järgmiselt: Riiklik pension (ehk esimene sammas) on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral,
b) Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt (nt töövõtja kaitse diskrimineerimise vastu, koondamishüvitised; tarbijakaitse; üürniku kaitse; sotsiaalabi; sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, pensionikindlustus jms), kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise-hakkamasaamise põhimõttele. Sotsiaalriigi põhimõtte sisustamist konkreetses riigis mõjutab poliitiline hoiak vaba turumajanduse piiramise võimaluste suhtes. Kui piirangud on ulatuslikud, võib sotsiaalriik olla heaoluriigiga samatähenduslik. Heaoluriigi kontseptsioon on viimastel aastatel rahvastiku
ülekanded kodumajapidamistele – suunatud sotsiaalsete probleemide lahendamisele või pehmendamisele ülekanded ettevõtetele – soodustatakse investeeringuid, et ettevõtete põhivahendid areneksid, toetatakse arengutegevust, et toodete konkurentsivõime tõuseks, toetatakse eksporti, põllumajandust maksud – indiviidide turusissetulekute nivelleerimine naturaalabi – abi reaalsete asjade või teenuste näol, mitte raha sotsiaalkindlustus – haiguskindlustus, pensionikindlustus 16 102. Milles seisneb ümberjaotamiskoalitsiooni olemus ja millised probleemid nendega seoses tekivad? Ümberjaotamiskoalitsioon otsustab enamushääletusega küsimuste üle, mis otsustavad ümberjaotamise korra. Peamised probleemid, mis sellega tekivad, seisnevad selles, et on raske määrata, mis on kõigi suhtes õiglane, eriti kui tegemist on enamusdemokraatiaga
suhtuda ettevaatlikult. Teise liikmesriiki minekuks on vajalik kehtiv isikutunnistus või pass, üle 3-kuuliseks viibimiseks teises liikmesriigis tuleb taotleda EL kodaniku elamisluba, mis erineb mittekodanikule väljastatavast elamisloast. Elukohariigist lahkumiseks pole formaalsusi vaja. Kõigile töötajatele kehtivad samad töötingimused olenemata nende päritolust, töötajal on õigus astuda ametiühingusse ja kasutada oma õigusi vastuvõtva riigi töötajatega samadel tingimustel. 4. Sotsiaalkindlustus. Riikide sotsiaalkindlustussüsteemid on kooskõlastatud, eesmärk on tagada, et töötajad oleks sotsiaalkaitseskeemiga hõlmatud ega kaotaks oma õigusi (eelkõige seoses pensioniga), kui nad otsustavad töötada teises liikmesriigis. Töötajal ja teatud juhtudel ka tema pereliikmetel (abikaasa, alla 21-aastased lapsed, tema enda ja abikaasa vanemad, kui need on tema ülalpidamisel) on õigus saada samasuguseid sotsiaalkindlustushüvitisi nagu töökohariigi kodanikul.
Mittetüüpiline kui töötajal on tähtajaline tööleping, osaline tööaeg, renditoo, kaugtöö, töö väljakutsel jne. Turvalise paindlikkuse konseptsioon tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Turvalise paindlikkuse elemendid: paindlik tööõigus, tänapäevane sotsiaalkindlustus süsteem, efektiivne aktiivne tööpoliitika ja efektiivne elukestva õppe süsteem. Paindlik tööõigus, mis sätestab tööandja ja töötaja õigused selgelt ja arusaadavalt, võimaldab nii töötajal kui tööandjal kokku leppida tingimustes, mis on mõlema vajadustega kõige paremini sobivad ning ei sunni tööandjat läbi kõrgete töösuhte lõpetamisega kaasnevate kulude hoidma ettevõttes töökohti, mida antud majandussituatsioonis ei ole vaja;
tarbijakaitsekeskused . o Ühishüved ja erahüved Ühishüvis/ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Tarbija jaoks tasuta, hüvis ammendumatu, tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda, tarbimist ei saa välistada, tarbijate hulk pole tähtis. Erahüve - Konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav, tarbimine välistatav, tarbijate hulk oluline näit. hamburgerid, tossud, kinopiletid. o Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Esimesena hakkas riik sotsiaalturva pakkuma Bismarcki ajal Saksamaal (pension ja abiraha) vt. heaoluriik. Praegu peab iga arenenud riik oma kohustuseks pakkuda kodanikele sotsiaalseid tagatisi mitmesuguste abirahade, pensionide ja kompensatsioonide näol. Sotsiaalturva eesmärk on
Teise liikmesriiki minekuks on vajalik kehtiv isikutunnistus või pass, üle 3-kuuliseks viibimiseks teises liikmesriigis tuleb taotleda EL kodaniku elamisluba, mis erineb mittekodanikule väljastatavast elamisloast. Elukohariigist lahkumiseks pole formaalsusi vaja. Kõigile töötajatele kehtivad samad töötingimused olenemata nende päritolust, töötajal on õigus astuda ametiühingusse ja kasutada oma õigusi vastuvõtva riigi töötajatega samadel tingimustel. 4. Sotsiaalkindlustus. Riikide sotsiaalkindlustussüsteemid on kooskõlastatud, eesmärk on tagada, et töötajad oleks sotsiaalkaitseskeemiga hõlmatud ega kaotaks oma õigusi (eelkõige seoses pensioniga), kui nad otsustavad töötada teises liikmesriigis. Töötajal ja teatud juhtudel ka tema pereliikmetel (abikaasa, alla 21-aastased lapsed, tema enda ja abikaasa vanemad, kui need on tema ülalpidamisel) on õigus saada samasuguseid sotsiaalkindlustushüvitisi nagu töökohariigi kodanikul
õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute tegevust reguleerivad normid. Peamine õigusakt on tsiviilkohtumenetluse seadustik. Riiklik õigusemõistmine autoritaarne meetod. 8) Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka abikaasade varalisi suhteid. Põhiline normistik perekonnaseadus. Autonoomia meetod. 9) Tööõigus reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi ja nendega seotud suhteid. Sotsiaalkindlustus, pensionikindlustus, töölepingud, puhkused jne. osaliselt autonoomne, aga pole selgesti määratletav. 10) Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad majandusliku, poliitilise ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a. Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid b
vaatlusandmetele, teistelt spetsialistidelt saadud infole, testidele jm. Kujuneb hinnang ja tegevuskava: 1. Vajalikud abimeetmed erinevatest valdkondadest. 2. Ellurakendamine ühises koostöös. Toimetulekut mõjutavad meetmed erinevatest valdkondadest: · Maslovi püramiid · Meetmed sotsiaalhooldkandest, tervishoiust, haridusest, tööturust jne. · Sotsiaalkindlustus pensionid (vanaduspension, töövõimetuspension jm), hüvitised ja toetused peredele, puudega inimestele, lastele. Toetusi maksavad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused (KOV-d). · Sotsiaalteenused: riiklikud- ja KOV poolt osutatavad teenused. 18 · Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet, www.ensib.ee
8. Sotsiaalriigi printsiip Nimetatud PS §-s 10. Lähtub ühiskonna sotsiaalsest arengust. Praktikas tähendab see printsiip avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Tervikuna kasvab riigi osa ühiskonna arengus. 1. normaalsete elamistingimuste tagamine, mida kindlustab riik, KOV, teised avaliku halduse kandjad. Põhiraskus langeb valdadele ja linnadele. 2. sotsiaalse julgeoleku tagamine, PS §28, näiteks sotsiaalhooldus, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, töötingimuste kontroll jne. 12 3. üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine, haridus, kultuurilised vajadused, tervidekaitse ja arstiabisüsteem 4. keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi. 5
9. 8. Sotsiaalriigi printsiip Allikas: PS § 10. Lähtub ühiskonna sotsiaalsest arengust. Praktikas tähendab see printsiip avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Tervikuna kasvab riigi osa ühiskonna arengus. 1. normaalsete elamistingimuste tagamine, mida kindlustab riik, KOV, teised avaliku halduse kandjad. Põhiraskus langeb valdadele ja linnadele. 2. sotsiaalse julgeoleku tagamine, PS §28, näiteks sotsiaalhooldus, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, töötingimuste kontroll jne. 3. üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine, haridus, kultuurilised vajadused, tervidekaitse ja arstiabisüsteem 4. keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi. 5. riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus) ja suvensioon (toetused). 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
