kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (PS § 154 lg 2) Kohaliku omavalitsuse pädevus · Kohalikel omavalitsustel on õigus otsustada ja korraldada ,,kõiki kohaliku elu küsimusi" ( PS § 154 lg 1) · Tüüpilised kohaliku omavalitsuse küsimused on kommunaalmajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, teede ja tänavate korrashoid, ühistransport, kohalikud planeeringud, sotsiaalhoolekanne jne · Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (PS §154 lg 2) · Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi (PS §157 lg 2) KOV-i toimimine · Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmin...
9 4 4 3 1 1 1 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 0 1 0 1 2 3 0 1 2 3 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv lahend Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 22.03.20 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 – 2018 maa majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed...
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile...
Sotsiaalriigis tuleneb ka KOV üksustel anda oma panus sotsiaalse õigluse ja sotsiaalse julgeoleku teostamisse. Nad peavad kohalikul tasandil kindlustama inimväärse elu, looma võrdsed tingimused isiksuse vabaks arenguks, ilmutama erilist hoolitsust lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (PS § 28 lg 3), võimaldama ülalpidamise saamist vabalt valitud tegevusala kaudu, samuti ära hoidma või tasandama erilisi eluraskusi. Juba sellest tuleneb sotsiaalriigi olemus. 10.1. Sotsiaalhoolekanne ja noorsootöö Sotsiaalabi liigid: - sotsiaalkindlustus vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral; - sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalhoolekanne tähendab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteemi. KOV ülesanneteks sotsiaalhoolekande korraldamisel on: - kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine valla või linna arengukava osana;
2012.a. oli 14,5% ameerika leibkondade toidubilanss ebakindel (food insecure) ja 5,7%-l (7 miljonit leibkonda) väga ebakindel (very low food security) 2012 kasutas toidupanka või supikööki 5,1% leibkondadest (6,2 miljonit) Võitlus näljaga: USA’s 3 föderaalprobrammi selle jaoks: 1) Supplemental Nutrition Assistance Program (formerly Food Stamp Program) – üks vanimaid ja suurimaid sotsiaalabi andmise organisatsioon USA-s. Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental Nutrition Program for Women, Infants, and Children. --- Toiduturvalisuse komponendid (FAO kohaselt): Vaesus kui individuaalne mure: Vaesuse geneetiline seletus: Mitteadekvaatse käitumise sündroom, vaesus on edasikantav põlvkonnalt põlvkonnale
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks
Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Kolmanda sektori areng määrab kodanikuühiskonna tugevuse antud ühiskonnas. Teovõimas kodanikuühiskond on peamine tagatis, et ei riik ega äriettevõtted ei saa karistamatult kahjustada kodanike huve. Kolmanda sektori tegevusvaldkond on lai ja eri riikides hõlmab see erinevaid koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne, heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu. (Robert Putnam
olemas ka oma seadus). Üldosas sisaldub: haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS), halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS), haldusmenetluse kord (HMS), avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS), haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) 2) Eriosa – liigitamine teatud ühiste tunnuste alusel. Reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Haldusõiguse eriosa instituudid: avaliku teenistuse õigus, munitsipaal- ehk kohaliku omavalitsuse õigus, politsei ja korrakaitseõigus, planeerimis ja ehitusõigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus, maksuõigus, sotsiaalõigus, eelarve ja finantsõigus, haridusõigus, liiklusõigus, kultuuri ja teadusõigus, riigikaitseõigus, andmekaitseõigus jne. 2
www.kysk.ee - millised projektid on pälvinud toetuse jmt) Kolmanda sektori areng määrab kodanikuühiskonna tugevuse antud ühiskonnas. Teovõimas kodanikuühiskond on peamine tagatis, et ei riik ega äriettevõtted ei saa karistamatult kahjustada kodanike huve. Kolmanda sektori tegevusvaldkond on lai ja eri riikides hõlmab see erinevaid koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne, heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu
86 4. REHABILITATSIOONITEENUSE VALDKONDA REGULEERIV SEADUSANDLUS Rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Järgnevalt on autor välja toonud enda jaoks tähtsad märkmed sotsiaalhoolekande seadusest: Seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Mõisted: 1) sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem; 2) toimetulek isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla; 3) sotsiaalteenus isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus;
- haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) - haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: 6 - materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid - formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus
- halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja õ teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni
Ka bürokraatia on seda edukam, mida rohlkemtoo suudab dehumaniseerida: kui ei arvestata enam indiviididega, kui kaotatakse ära subjektiivsed erinevused. Igal juhul või öelda, et 19.saj pööras riik oma huvid selgelt sissepoole. Kui varauusajal tegeles riik dünastiliste huviide kaitsmisega, ja kõik kulud läksid väljapoole( sõja pidamisega). Siis 19.saj saavad peamisteks kuludeks sotsiaalsed kohustused, haridussüsteemi ülalüpidamine, sotsiaalhoolekanne, infrastruktuuri ülesehitamine, arstiabi edendamine. Kui varauusaegne riik ei kulutanud haridusele sentigi, siis 19.-20.saj alguseks Saksamaal kulutati 12% eelarvest. Veel oluline muutus: elanikkond, mis varauusajal oli olnud riigi alamad. Mõiste ,,alam" tekkis varauusaegse riigiga, kui territoriaalriigi elanikkonda oli kuidagi üheselt vaja nimetada.Kui üha enam hakkasid tekkima liberaalsed nõudmised, siis alama konseptsioon ei sobinud enam ja tekkis arusaam, et kodanikkond peab olema
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
- haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) - haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: - materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid - formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse
Eesti tegelikkuses üpris tavaline nähe – viimastest valimistest alates on juhtkonnad muutunud praktiliselt kõigis suuremates linnades. Kohalike omavalitsuste olulisemateks kuluallikateks on haridus (õpetajate ja lasteaiatöötajate palgad), kommunaalmajandus (hoonete ja teede remont ning uute hoonete ehitus), kultuur (kultuurimajad, raamatukogud), sport (spordikoolid, staadionid), sotsiaalhoolekanne (toetused, hoolekandeasutused), üldvalitsemine jne. Poliitika kujundamise protsess Poliitika kujundamise protsessi mõiste Hakates rääkima poliitika kujundamise protsessist, tuleb esmalt see määratleda. Mitmetest põhjustest tulenevalt (eriti meedia) ei ole kinnistunud arusaam, et poliitika on ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess. Poliitika uurimise ülesandeks on uurida, kuidas
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
religioossete tegevuste hülgamine. (Alates 1975.aastast on traditsioonilised kirikud iga kuue minuti tagant jäänud ilma ühest liikmest.); religioossete institutsioonide vähenemine ehk kiriku võimu vähenemine ühiskonnas. Üheks näiteks on kasvõi kirikuõpetajate madalad palgad riik ei pea seda ametit enam ühiskonnas nii oluliseks, et maksta selle eest piisavat tasu. Samuti pole kirikul enam rolli mitmete avalike teenuste osutamisel haridus, sotsiaalhoolekanne jne. 140 Kuidas kirik peaks uusi liikmeid meelitama: muutes oma traditsioone ja kombeid inimestele vastuvõetavamaks, kaasajastama iseendid kui institutsioone. Nt rockmuusika, tanstimine jne. Tõendid, mis ei kinnita ühiskonna sekulariseerumist: religioossete uskumuste tähtsus inimeste elus ei ole veel kadunud uuringud näitavad, et 60-70% elanikest UK-s usuvad Jumala olemasolusse, 69% pattu
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Ehitus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Haldus- ja abitegevused Haridus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Info ja side Kinnisvaraalane tegevus Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Majutus ja toitlustus Muud teenindavad tegevused Mäetööstus Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Töötlevtööstus Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Veondus ja laondus Märkused Alamkirjete summa võib ümardamise tõttu kokkukirjetest erineda. Olulised muutused 2014.a detsembri andmetes tulenevad klientide põhitegevusala täpsustamisest. Tegevusala täpsustamise aluseks on Eesti majandusüksuste nimekiri, mille Statistikaamet avaldas oma veebilehel esmakordselt 1. detsembril 2014. Page 187
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
