Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid Heaoluriik on riik, mis sekkub maj tootmisse ning jaotamisee, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluseriiki, kus kõigil inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi põhimudelid on: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele hoolimata nende sissetulekust, seisusest ük-s v sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja. Et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia)
6, 3.5, 3.6, 4, 5.1-5.6, 5.8-5.9, 6.1-6.4 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6 Mõiste · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia · Mittepoliitiline ideoloogia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia aka kommunism juhtidee Stabiilsus, järkjärgulisedIndviidi vabadus Võrdsed võimalused kõigile reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus
Pole olemas seadusi, mille alusel saaks neid protsesse prognoosida ja kontrollida. Prognoos ja kontroll on võimalik ainult "konstruktivistliku ratsionalismi" raames (tehnikas, füüsikas). Sotsialistid püüavad "mõistust upitades" näha ühiskonda väikese grupi seisukohast ja rakendada "konstruktivistlikku ratsionalismi" see on aga "HUKUTAV UPSAKUS". GEORGE SOROS (sünd.1930) Ungari juudi päritolu ameeriklane. Rikas. Kaasaegse sotsiaaldemokraatia väärtuste ratsionaalne põhjendus: KESKNE VÄÄRTUS avatud ühiskond. Võtab Popperi vaated kokku: Täiuslik ühiskond kättesaamatu (maailm loomupäraselt ebatäiuslik), kuid peab piirduma ebatüiusliku ühiskonnaga, millel võime paremaks muutuda (avatud ühiskond). Nimetab kaasaja agressivset parempoolsust turufundamentalism. Avatud ühiskonna vaenlane turufundamentalism. Majandussfääris see toimib ja ei ole vaja asendada. Kuid kogu muu ühiskond ei pea selle järgi toimima.
Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega. Teataja propageeris majanduse edendamist, sihiks seati majandusliku olukorra parandamine ning oma seisukohtade saamiseks oldi valmis sekkuma ka suurde poliitikasse. 20. saj algul hakkasid tekkima sotsialistlikud töölisparteid pea igasse suuremasse eesti linna. Esialgu kuulusid sotsialistid ülevenemaalisse parteisse, kuid peagi algas rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng. Ilmus ajaleht Uudised, toimetajaks ja asutajaks Peeter Speek. 1905. aasta revolutsioon algas Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest
oli vaja tõrjuda baltisakslased välja nii majandusest kui poliitikast. Hakati tegema koostööd venelastega ja saavutati ka esimene tõsine võit, milleni tartlased polnud küündinud. 1904 a. Linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes baltisakslased valitsusest välja. Peagi hakkasid ajapikku levima veelgi radikaalsemad ideed. Majanduse arendamise vajadust rõhutati. Sotsiaaldemokraatia kujunemine Sots demokraatlikud vaated hakkasid levima Eestis XIX saj lõpus ning seda peamiselt intelligentsi e tartu ülikooli õppejüudude vahendusel. XX sahabdu akgysaastauk tejjusud Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei ringi pea kõigis suuremates eesti linnades- tallinnas, tartus, narvas, pärnus, valgas jm. Sots demokraadid tegutsesid illegaalselt, pidades põrandaaluseid
nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
tehnik vanemtehnik, r-ringkond rahvusringkond, L-Ameerika Lõuna-Ameerika. 2. Katkendlühend võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr trükk, lüh lühend, lühemalt, konv konverents, õpil õpilane, sealh sealhulgas, sots-dem sotsiaaldemokraatia, sotsiaaldemokraatlik, maj-- teadusk majandusteaduskond, Lad-Ameerika Ladina-Ameerika. 3. Valiktähtlühend võtta mingi ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr number, hr härra, nt näiteks, stj saatja, kt kohusetäitja, lp lugupeetud, õa õppeaasta, rmtk, rk raamatukogu, pst puiestee, SEJ
et kui omand on riiklik, kaob ka mistahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooni tulemusel, sest ainult revolutsiooni käigus on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II maailmasõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitake kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavabariigis. Tänapäeval on lisandunud sotsiaaldemokraatia, neoliberalism ehk uusparempoolsus ja nn kolmas tee ehk vasaktsenter. 1.sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. 2. neoliberalism ehk uusparempoolsus- orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vägem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib
riiklik, kaob ka mistahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooni tulemusel, sest ainult revolutsiooni käigus on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II maailmasõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitakse kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavabariigis. Tänapäeval on lisandunud sotsiaaldemokraatia, neoliberalism ehk uusparempoolsus ja nn kolmas tee ehk vasaktsenter. 1.sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. 2. neoliberalism ehk uusparempoolsus- orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vähem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib minimaalsel
3) indiviidi ja grupi (ühiskonna) vahekord (indiviidid kui ühiskonna osa vs indiviidid kui ühiskonnast eraldiseisvad) 4) poliitilise võimu allikad ning piirid 5) ühiskonna majanduse eesmärgid ja vahendid (kas on vaja majanduslikku võrdsust või piisab juriidilisest ning poliitilisest võrdsusest). Poliitiline spektrum. Siin on kaks mõõdet: 1) suhtumine muutustesse – radikaalid, mõõdukad, konservatiivid, reaktsionäärid. 2) väärtused – kommunism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia, liberalism, libertalism. Samas on võimalik panna parem-vasakpoolsuse kontiinumile erakondi üksnes majanduslike tõekspidamiste järgi. Lijphart eristab siin 4 erinevat võimalust: 1) tootmisvahendite riiklik (v) või eraomanduslik (p) kuuluvus; 2) riigi roll majanduse planeerimisel on tugev (v) või nõrk (p); 3) ühiskondliku rikkuse ümberjagamise toetamine (v) või vastuseis (p); 4) riiklike sotsiaalabi programmide laiendamine (v) või vastuseis sellele (p). 21
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris ........................................................................
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Külma sõja osapooled: · NSV liit ja talle alluva marionettriigid Ida-Euroopas = nn. SOTSIAALMILEER (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik , Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja Korea, Hiina RV, PõhjaVietnam, Mongoolia), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: Diktatuurireziimid Sotsiaaldemokraatia Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus Plaani ja käsumajandus Kultuuri ideologiseeritus Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid, kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi
Nad toetavad liberaliseerumist moraaliküsimustes ning riigi väiksemat aktiivsust esimeses sfääris üldse, kuid samal ajal soosivad valitsuse tegevuse laienemist teises valdkonnas (sekkumises majandussüsteemide toimimisse). Meie aja mõnede peamiste ideoloogiate erinev suhtumine riigi sekkumise nendesse kahte aspekti oleks järgmine (joonis 2): anarhism toetab vähest sekkumist mõlemas valdkonnas; kommunism toetab aktiivset sekkumist mõlemas valdkonnas; sotsiaaldemokraatia toetab aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; uusparempoolsus toetab vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; konservatism toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12. Subsidiaarsusprintsiip
arenenud demokraatiates moodustab teenindus u 70% majandussektorist. 1970. aastate majanduskriisi tingimustes heaoluideoloogia populaarsus vähenes. Kujunes sotsiaaldemokraatliku ideoloogia kaasaegne variant, nn kolmanda tee ideoloogia. Seda kirjeldab oma teoses "Kolmas tee" inglane Tony Giddens. Kolmanda tee ideoloogia pooldab segamajandust. Peetakse oluliseks võimalust osaleda ühiskonnaelus. Kõige tähtsamal kohal on töö ja haridus. Sotsiaalne võrdsus pole enam esikohal. Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaaliks on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Selles tähenduses on sotsiaaldemokraatia ühel osal tihedaid kokkupuutepunkte mõnede liberalistlike seisukohtadega. Heaoluriigi mõiste (welfare state) tekkis pärast II maailmasõda Suurbritannias. Aluseks on seisukoht, et iga inimene on isiksus ja tal on õigus osa saada ühiskonna heaolust, olenemata sellest, kas tal endal on vahendeid selles osalemiseks
Kinnisvara omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust. Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga. Tallinna linnapeaks sai Vene kubermangust ametnik Hiatsintov, Konstantin Päts sai nõunikuks. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
väheste rikaste kätte koondunud rikkused. Koos eraomandi kadumisega kaovad ka klassid, klassivõitlus ja riik. Kogu vara ja tootmine muutub ühiseks. 11 19. sajandi II poolel sai marksism kasvavas sotsialistlikus liikumises kõige mõjukamaks vooluks. Sajandivahetusel hakkasid tooni andma ameti- ja kutseühingud, mis said sotsiaaldemokraatia toeks. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui leninism). Proletariaat on ainult siis võimeline võimu haarama, kui seda juhub väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Leninism kuulutas algusest peale, et demokraatiat ja parlamentaarseid põhimõtteid tuleb tunnustada ainult niivõrd, kuivõrd need on töölisklassi ja tema parteile kasulikud. 1917. a. oktoobris said nad seda rakendada. Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal
Sotsialism levis tööliste seas, kes moodustasid 1893. aastal Poola Sotsialistliku Partei (PPS) - Josef Pilsudski. 1896. aastal loodi Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP) - Rõhutas iseseisvust. Hiljem toimus lõhenemine kaheks - Leedu iseseisvuse toetajateks ja internatsionalistideks, kes ühinesid venelastega. LSDP mõjukam liider oli Vincas Mickevicius-Kapsukas (1880-1935) - Pärit jõukast Suvalkija taluperest. Radikaliseerus bolsevismini. Marksistlike juurtega sotsiaaldemokraatia oli Leetu jõudnud juba 1880ndate aastate algul. 1897. aastal asutati Sotsiaaldemokraatlik Juudi Tööliste Ühing - Üks paremini organiseeritud sotsiaaldemokraatlikke rühmitusi Vene impeeriumis. 1902. aastal asutati Leedu Demokraatlik Partei (liberaalne) - Sihiks oli demokraatlik autonoomne Leedu, kõigil rahvastel võrdsed õigused, talurahva majandusliku olukorra parandamine. Tekkis kaks tiiba - Radikaalne tiib liaudininkud ja konvservatiivsem rahvuslaste tiib tautininkud. 1905. a
Tegeliku elu konfliktid võivad sageli olla ka inimõiguste endi konfliktid. Nt abort kas loote õigus elule või ema õigus oma kehale? Olenevalt ühiskonnast on vastused erinevad. Loomuõiguse järgi on jumal pannud inimestesse teatud teadmise, mis on lubatud ja mis ei ole. Kuid inimõiguste sisu nähakse ikkagi erinevalt. Alates 20.saj on inimõigused olnud ideoloogilise võitluse tallermaaks. Poliitiliselt on need seotud kõige rohkem liberalismiga indiviidi õigused grupi vastu. Sotsiaaldemokraatia ja konservatism rõhutavad eelkõige kollektiivi. Kõige vaieldavam küsimus on see, kas inimõigused on Läänemaailma katse oma ideoloogiat kõigile teistele pähe määrida või on need tõepoolest universaalsed. Kõige tähtsamaks dokumendiks inimõiguste vallas on 1948.a ÜRO Inimõiguse ülddeklaratsioon. Juhtivat rolli mängisid president Roosevelti lesk ja üks prantsuse jurist. Tänu sellele selgus, et mingid inimõigused on ikka universaalsed, olenemata riigi asukohast. 1966
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
tamise eest, siis uuendatud föderatsiooni, reaalse föderatsiooni, konföderatsiooni, suveräänsete riikide liidu ja siis riikide liidu eest. Samal ajal olid mõned juba välja- astumisest teatanud.20 Suurriiklasele iseloomulikult olid igasugused territoriaalsed muudatused Gorbatšovile vastumeelsed ja ta püüdis Liidust väljaastumist niipalju kui võimalik takistada ning küsimuse arutamist üldse edasi lükata. Kommunisti- internatsionalistina, kes, tõsi küll, arenes pidevalt sotsiaaldemokraatia suunas, lootis ta, et majanduslikud ja poliitilised reformid lahendavad rahvuslikud probleemid iseenesest. Gratšovi tabava ütluse järgi tekitasid reformid niisuguse olukorra, kus Liitu laiali saata ei saanud, aga säilitada samuti mitte.21 Gorbatšovi lähikond- lased tunnistavad, et perestroika algataja aitas oma tegevusega Liidu lagunemisele paratamatult tublisti kaasa (mingil määral tunnistab Gorbatšov seda ka ise), kuid elas seda raskelt üle
Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust. · Sotsialism. Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete võimaluste tagamist, raskemas olukorras olevate sotsiaalsete kihtide õiguste eest võitlemist. · Kommunism. Klassikalisel kujul 20. sajandi nähtus. Toetub Marxi seisukohtadele. · Sotsiaaldemokraatia. Rõhutavad parlamentaarset teed, ametiühingute rolli, sotsiaalseid kokkuleppeid. · Anarhism. Eitavad mistahes riiklikku korralust, rõhutavad individuaalsete vabaduste tähtsust liikumised sajandivahetusel: · Suffragetid naisõiguslased. Naistele valimisõiguse Esimesena said naised valimisõiguse 1893 Uus-Meremaal, Euroopas esimestena 1906 Soomes. · Antisemitism. · Sionism. · Rassism. Esimene Balkani sõda:
bioloogid, kelle jaoks nende õpetus ei olnud siiski mitte vaid neo-lamarkism ega neo- darvinism, vaid nn uus nõukogude darvinism. Venemaalgi sai evolutsiooni käsitlemisel oluliseks solidaarsus. Seal eitati aga juba varakult teadusetegijate poolt liigisisest konkurentsi ning kilbile tõsteti altruism. Vastavas vallas teoretiseeris anarhismi klassik P. Kropotkin, hiljem juba nõukogude teadustraditsiooni vaimus nii T. Lõssenko jt. Sellise lähenemise puhul oli loomulik hilisem retseptsioon sotsiaaldemokraatia, aga ka marksismi ja viimase metastaaside suunal. Darwini retseptsioon Venemaal oli tugevate radikaalsete ja vasakpoolsete kalduvustega. Vene teadlaskond, nn intelligentsia, oli sotsiaalselt tundlik. Ka sellele võib leida toe teaduse tulgem nüüd füsioloogia juurde vallast. Venemaa tugev füsioloogiakoolkond oli esiteks kindlalt materialistlikel alustel (so oluline marksistliku retseptsiooni soodustaja) ning lisaks
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
on olnud veidi üle kolmandiku. Muidugi pole oluline ainult ümberjagamise määr, vaid ka SKP suurus. Sisemajanduse koguprodukti ümberjagamine tekitab alati suuri vaidlusi. Saajatele see muidugi meeldib. See meeldib ka bürokraatidele – on, mida (ümber) jagada ja vahelt varastada. Aga andjatele sisemajanduse koguprodukti ümberjagamine ei meeldi. Tavaliselt tekivad ka vastuolud majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide vahel. Parempoolsed väidavad, et sotsiaaldemokraatia on lihtsalt vargus või orjus. Maksustamine on vargus (kui võtab tööga teenitud või pärandusena saadud raha) ning orjus (kui paneb inimesed osa oma tööajast tööle valitsuse heaks). Neilt, kellel on, võetakse jõuga (praegusel ajal mitte enam vägivallaga, vaid seaduse jõuga) ära see, mis õigusega (rikkale) omanikule kuulub. Vargus ja röövimine päise päeva ajal on nii progressiivne maksustamine, omandile mingisugustegi
olnud siiski mitte vaid neo-lamarkism ega neo-darvinism, vaid nn uus nõukogude darvinism. Venemaalgi sai evolutsiooni käsitlemisel oluliseks solidaarsus. Seal eitati aga juba varakult teadusetegijate poolt liigisisest konkurentsi ning kilbile tõsteti altruism. Vastavas vallas teoretiseeris anarhismi klassik Pjotr Kropotkin, hiljem juba nõukogude teadustraditsioooni vaimus nii T. Lõssenko jt. Sellise lähenemise puhul oli loomulik hilisem retseptsioon sotsiaaldemokraatia, aga ka marksismi ja viimase metastaaside suunal. Darwini retseptsioon Venemaal oli tugevate radikaalsete ja vasakpoolsete kalduvustega. Vene teadlaskond, nn intelligentsia, oli sotsiaalselt tundlik. Ka sellele võib leida toe teaduse tulgem nüüd füsioloogia juurde vallast. Venemaa tugev füsioloogiakoolkond oli esiteks kindlalt materialistlikel alustel (so oluline 63
3) Konservatism = üldine alalhoidlikus poliitika, kultuuri ja moraali alal. Olulised traditsioonid ja vanad ühiskonnastruktuurid (demokraatia vastasus, ,,tagurlus") 4) Sotsialism. Põhjuseks tööstusühiskonna pahupooled. Eesmärgiks õiglasem ühiskond. Nn teadusliku sotsialismi ajajärk (Marx ja Engels 1848 - ...). Revolutsioon ja proletariaadi diktatuur. Kuni 20.saj alguseni oli samatähenduslik kommunismiga. 20saj alguses moodsa sotsiaaldemokraatia = revisionismi ja demokraatia ühendamine. 19saj alguses oli maailm hakanud ideologiseeruma. Järjest suuremad rahvahulgad nõudsid: põhiseaduslikku riigikorda, valimisõigust ja kodanikuvabadusi (sõnavabadus), peatselt ka rahvuslikku enesemääramist. Tulemuseks on kokkupõrked. 19.saj ajaloo periodiseerimine: 1) Napoleoni sõdade periood (kuni 1815). Prantsusmaa eesmärgiks oli täieliku hegemoonia saavutamine Euroopas. Teiste rahvaste ja riikide vastupanu: levis
10. Kohalike omavalitsuste valimistel said võidu demokraatlikud rahvaliikumised. detsember 15. Asutati Eesti Pank. detsember 20. Algas Eesti ametiühingute kongress (ametiühingud kuulutati vabaks ja sõltumatuks). detsember 24. NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis detsember tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ning kehtetuks algusest peale. 1990 11.–12. Tartus Eesti I sotsiaaldemokraatia foorum. jaanuar 13. jaanuar Tallinnas algas (NSVL) Sotsiaaldemokraatliku Assotsiatsiooni asutamiskongress. Eesti NSV kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu kiitis heaks deklaratsiooni Eesti 2. veebruar riikliku iseseisvuse küsimuses; pöörduti NSVL ÜN-i poole ettepanekuga alustada Eesti rahva seaduslike esindajatega läbirääkimisi Eesti riigi iseseisvuse taastamiseks. 17. veebruar Järvakandis taasasutati Eesti Kaitseliit.
kultuuri. Samuti on see igasuguse distsipliini hävitamine, sest kuuluvus tähendab alati distsipliini ja kohustusi. Parempoolsed on vastumeelsed revolutsiooni ning ühiskondlike ümberkorralduste suhtes, rõhutavad, et inimesed on pärilikult erinevate intellektuaalsete võimetega. Pooldavad majanduselu vaba konkurentsi. Vaenlaseks on kuulutatud ideoloogilised liikumised ja fenomenid, mis seostuvad moodsa universumiga, liikumised nagu poliitiline liberalism, sotsiaaldemokraatia, multikultuurne ühiskond, euro-amerikanism. Eesmärgiks on rassiliselt puhas 'indoeurooplaste' ühiskond, mille hierarhiline struktuur vastaks plaatonlikule mustrile 'vahid, preestrid, sõdurid, produtseerijad'. 3. PILET ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID F. NIETZSCHE IRRATSIONALISM, INIMESEKÄSITLUS JA MÕJU Antiikfilosoofia jaguneb epohhideks: eelsokraatiline, klassikaline, hellenistlik ja uusplatonistlik periood
Prantsusmaal: - Marcel Proust ,,Kadunud Aega Otsimas" (1913-1927): ajaränne Saksakeelsed kirjanikud: - Thomas Mann ,,Võlumägi" (1924): kaasaja õhtumaise inimese ja tsivilisatsiooni probleemid. - Hermann Hesse ,,Stepihunt" (1927): moodsa lõhestatud isiku dilemma. - Franz Kafka ,,Kafkalik" looming. - E. M. Remarque ,,Läänerindel Muutuseta" (1929): sõja heroiseerimise asemel sünge iroonia 20saj alguses kujuneb välja erinevus kommunismi ja sotsiaaldemokraatia vahel. I Künniküsimus: Kuidas suhtuda kommunismi ja Nõukogude Venemaa juhitud III internatsionaali (kominterni), mis nõudis töölisparteilt tingimatut alistumist. Venemaa tingimused, mh: monoliitne partei, kus keskkomitee surub peale Moskva otsused. Ametiühingute allutamine parteile. Prantsusmaal oli esialgu kommunistide poolehoid võimas: hääletushetkel (1920) 68% sots. delegaatidest pooldas ühinemist internatsionaaliga. 130 000 liiget astub kom
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Voldemar Lender vahetas õige pea Jaan Teemanti välja. Teataja ringkonnad olid saavutanud väga silmapaista võidu. 5 20. sajandi alguseks tekkis liberaalsete Postimehe ja Teataja kõrvale sotsialistlik... Aleksander Burlandt 1882 tekkisid Burlandtil kontaktid eestlastega (Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martna) eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise algus. Mihkel Martnat on nimetatud Eesti sotsiaaldemokraatia isaks. VSDTP Venemaa Sotsiaaldemorkraatlik tööliste partei 1904 moodustati Tartu koolide vaheline soltsiaaldemokraatlik ring 1903 Mihkel Martna läks Tallinnasse sotsiaaldemokraatide mõju Teatajale hakkas järsult kasvama. Nov 1903 hakati välja anda kolmandat juhtivat ajalehte "Uudised" Tartus (toimetaja Peeter Speek, Gottlieb Ast(?), Karl Ruga(?)) Föderalistid 1905. aastaks "Uudised" 3 ajalehest kõige radikaalsem 1905. aasta revolutsioon Historiograafia: - M
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
tekkinud revol liikumisest 1880ndatel, 70ndatel, pärast talurahva pärisorjuse kaotamist ja Aleksander II kogu ühiskonda vapustanud reforme, tekitas kriitikat ja rahulolematust, sellest sündis mitmeid revol org-e, kokku tuntud narodnikluse nime all. Jagunes väga erinevateks gruppideks. Saj lõpus, 1890ndateks sai selgeks, et narodniklus sellisel kujul enam eksisteerida ei saa, on end ammendanud, vaja otsida uusi ideid. Neid hakkas pakkuma Lääne-Euroopast sisse toodud marksism või sotsiaaldemokraatia laiemalt. Kõikvõimalikke revolutsioonilisi rühmitusi oli Vm-l terve hulk. Ennekõike 2 suuremat parteid. Üks formeerus 1901-1902, tuntud esseeride partei nime all- SR- Sotsialistid-Revolutsionäärid. Nende partei lähtus ennekõike vanast, end ammendanud trad narodnikluse traditsioonidest, üritas neid ühendada, kokku sulatada sotsdem maailmavaatega. Jõudis kohati päris kummaliste tulemusteni. Pmst esseerid olid veendunud, et maailma, ka Vm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
