,,C.R. Jakobson" (Tallinn 1903), ,,Meie korterid- millised nad on ja missugused nad peaksid olema" (Tallinn 1903), ,, Külast. Mälestused ja tähelepanekud Eesti külaelu arenemisel pärast 60-daid aastaid" (Tallinn 1914), ,,Estland, die esten und die estnische Frage" (Olten 1919, tõlgitud ka prantsuse ja itaalia keelde), ,,8- tunniline tööpäev" (Tallinn 1924). Eesti ühiskondliku mõtte arengu ja sotsiaalse liikumise ajaloos on Martnal, kui Eesti sotsiaaldemokraatia rajajal tähtis koht. Mihkel Martna suri 23. mail 1934 Tallinnas. 3 OTTO (AUGUST) STRANDMAN Otto Strandman on sündinud 18. november 1875. aastal Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kooliõpetaja ja vallakirjutaja kolmas poeg sai ristimisel nimeks Otto August. Alghariduse omandas ta isa käe all, jätkates haridusteed Rakvere linna-koolis (1886-88) ning mitmes Tallinna ja Peterburi gümnaasiumis
Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline ...
kogukonnas väljaastumiseks ja maa eraomanikuks kinnitamiseks. Soome kuulus tol ajal Vene impeeriumile, Veebruarimanifest tühistas enamiku senistest Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri. Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik. Baltimaades ka rahvusluse levik. Lätis uus vool ehk jauna strava. Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama. Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed. Kultuur. Progressiaeg. Antisemitismi tugevnemine. Vastukaaluks lõi Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis koondas juute, taaselustas heebrea keelt juutide ühiskeelena. Esimene maailmasõda Põhjused:
Täidke õpiku (§5-6) abil tabel 20.sajandi alguse Eesti juhtivate poliitikute kohta: Jaan Tõnisson Konstantin Päts Eluaastad Haridus Ajaleht, mida toimetas Millele oli keskendunud võitlus Suhtumine "suurde Peep Reimer 9 poliitikasse" Toetajaskond Mida võiks tema ideedele või tegevusele ette heita Tähelepanu- väärseim saavutus 20.saj. algul · Sotsiaaldemokraatia: - Esindas peamiselt tööliste ja radikaalselt meelestatud haritlaskonna ning üliõpilaste vaateid. - Kujunes Eestis tsaarivalitsuse poliitika tulemusena, kuna siia saadeti Venemaa suurlinnadest pärit revolutsionääre, kes alustasid ka siin põrandaalust (illegaalset) tegevust ja rajasid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) allorganisatsioone. - Eesmärgiks oli monarhia kukutamine Venemaal ja võrdsusühiskonna rajamine.
1918:Endla rahvamaja rõdul loeti ette Jalta konverents - krimm, 11.02.1945, NSVL, USA, GB jagasid 2. ms järgse euroopa ja aasia, saksamaa jaotati okupatsioonitsoonideks Kollektiviseerimine - eraomandi likvideerimine, talupoegade koondamine ühismajanditesse Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia - sõjalispoliitiline liit Kolmikpakt - Jaapan, Saksamaa, Itaalia, tekkis nimetus teljeriik Kolonialism - eesmärk vallutada nõrgemaid või vähem arenenud maid Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia - Poliitilised suunad... Nimelt : Kulak - rikkamad kui teised, kuulutatud rahvavaenlasteks Käsumajandus - Riigi käskudele reageeriv majandus Landeswehri sõda - 1919: P-LV Lend-LeaseAct - Rahaline toetus USA poolt liitlastele 3 Locarno konverents - "1925 šveitsis, osalejad: Lääne demokraatlikud riigid. Põhisündmus - Reini pakt, Prantsuse ja Saksa ning Belgia ja Saksa vahel. Jääb kehtima Versaille lepinguga määratud piirid."
sotsiaalse, teoreetilisele tundmaõppimisele. Kes teab, ehk oleks mul tulnud süveneda marksismi tundmaõppimisele, kui mitte tolleaegne periood ei oleks mind lükanud ninapidi otse selle probleemi sisse. * * * Oma varases nooruses kuulsin ma sotsiaaldemokraatiast väga vähe ja see, mida ma kuulsin, ei olnud õige. See asjaolu, et sotsiaaldemokraatia pidas võitlust üldise, salajase hääletamisõiguse eest, tegi mulle sisimas rõõmu. Mu mõistus ütles mulle juba siis ette, et see peab viima Habsburgide rezhiimi, mida ma nii väga vihkasin, nõrgenemisele. Ma olin kindlalt veendunud, et Doonau-äärne monarhia ei suuda püsida teisiti, kui ohverdades Austria sakslaste huve. Teadsin, et isegi Austria sakslaste aeglase slaviseerimise hinnaga ei ole garanteeritud tõeliselt elujõulise riigi loomine sel lihtsal
mõisale laenu eest tööd teha kuni välja makstud, pidid püsima paigal (sunnismaised). Samamoodi ka varem seletatud. 1901 oli Liivimaa rüütelkonna notar. Teine olulisem töö ,,Die Lettlandische Revolution" kahe köiteline, 1905. aasta revolutsiooni põhjuseid üritas seletada (1906-1908 indeks). Eessõna kirjutas jirufee Bosinov? Miks puhkes revolutsioon Baltimail? Verisemalt Lätis. Roseneck leidis, et üks põhjuseid sotsiaaldemokraatia, mis levinud alates 1890. aastatest, Riia üks impeeriumi arenenumaid kohti. Vene impeeriumi esinelikusse kuulus. Sotsiaaldemokraadid olid juureks. Teiseks Vene sovinistlik poliitika (alates Kobinovi rõhutud olnud). Pluss Läti rahva iseloomuomadused. Roseneck rakendas statistilist meetodit, liikumise levikut ja kolletest võimalikud täpset pilti anda. Ei näe süüd baltisaksa võimul ühiskonnas. Teisi agraarajaloolasi:
Heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Avalik sektor pole enam ainus, mis vastutab rahva heaolu eest, heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Kõige tähtsamal kohal on töö ja haridus. Ei eitata kapitalistliku majanduse osatähtsust, eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kus sotsialistlik majandussüsteem osutus kaotajaks. Sotsiaalne võrdsus pole enam esikohal. Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaaliks on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Selles tähenduses on sotsiaaldemokraatia 25 ühel osal tihedaid kokkupuutepunkte mõnede liberalistlike seisukohtadega. Heaoluriigi mõiste (welfare state) tekkis pärast II maailmasõda Suurbritannias. Aluseks on seisukoht, et iga inimene on isiksus ja tal on õigus osa saada ühiskonna heaolust, olenemata sellest, kas tal endal on vahendeid selles osalemiseks
eraomand on tähtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal; hierarhia(eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. (parempoolsed IRL, Rahvaliit) Liberalism toetab isikuvabadust, rahva osalemine riigipoliitikas; kiired reformid; vabaturumajandus; lauskonkurents ( tsentristid, parempoolsetest Reformierakond) Sotsiaaldemokraatia eraomandi puudumine, vasaktsentristlik ideoloogia; võrdsus omanike ja tööliste vahel; tööhõiveküsimuste rõhutamine; sotsiaalne õiglus; riigi majandusse sekkumine stabiilsuse huvides; demokraatia; astmeline maksusüsteem (vasakpoolsed Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) 13. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Töötus, erivajadustega inimesed, vaesus, rass, vanadus, alkoholism, narkomaania,
H.Tammsaare, E.Vilde, J.V. Veski eesti keele uurija, spetsialist. Teatajas pöörati palju tähelepanu majandusprobleemidele, kuna nähti, et Eesti ühiskond pole sugugi nii ühtne, suured vastuolud rikkamate ja vaesemate vahel ja prooviti välja tuua probleeme, mis vaesemal grupil on. Vaesemad inimesed maal: maapuudus, rendihinnad kõrged. Tööliste probleemid: pikad tööpäevad, vähene palk. Pätsi võib pidada Jakobsoni ideede järgijaks. Eestisse oli jõudnud vool nagu sotsiaaldemokraatia. Tähtsustasid sotsiaalset õigust, astuti vastu sotsiaalse, majandusliku, rahvusliku, eraomandi vastu. Tahtsid uut ja õiglast ühiskonnakorraldust. Jõudis Eestisse haritlaste kaudu Saksamaalt ja levis gümnasistide ja üliõpilaste seas. Kuid levis ka vene tööliste kaudu, kuna selleks ajaks oli Eestis rajatud juba arvestatav tööstus ning siia oli toodud Venemaalt tööjõudu. Mihkel Martna ka kirjanikud: G.Suits, F.Tuglas, E.Vilde. 19
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike pri...
-Inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus -Riik ei sekku liigselt majandusse, maksud mõõdukad IV.Kristlikud demokraadid -Nad on konservatiivide mõõdukam haru -Pooldavad mõõdukat heaoluriiki -Varandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks peab riik omama korralikku sotsiaal- ja tööhõive.. Vasakpoolsus -vasakpoolsus-üldistavalt sotsialism(ühiskondlik) -eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise -Sotsialismi levinuim vool on sotsiaaldemokraatia -Peamine loosung: ,,Võrdsed võimalused kõigile !" -Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne -Palju sõltub inimesest, kuidas ta neid võimalusi kasutab -Sotsid pooldavad segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid -Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Tsentristid või nisiparteid -Tänapäeval maailma riikides on palju erakondi, mis ei kuuluta end vasak- või parempoolseks ning püüavad ühendada mõlema ideoloogia parimaid külgi
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise s...
suur. Peagi asus ka linnapea toolile eestlane, Voldemar Lender. Sotsiaaldemokraatia levik 20.saj alguseks oli Eesti kanda kinnitanud ka sotsiaaldemokraatlik mote. Seda olid levitanud mitmed sotsialistid, kuid eriti Tartu üliõpilased. Kõigis Eesti suuremates linnades loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) põrandaalused rakukesed. 1903.a hakkas Tartus ilmuma pahempoolse suunitlusega ajaleht "Uudised", milles võib lugeda eesti sotsiaaldemokraatia isaks peetakse tollast juhtivat marksisti Mihkel Martnat. "Uudistele" tegi kaastööd ka Eduard Vilde, nimekaks sotsialistiks kujunes ka Karl Ast. Eesti sotsiaaldemokraatide ülukorda raskendas tõsiasi, et nende Venemaa mõttekaaslased suhtusid väikerahvaste iseseisvustaotlustesse reeglina eitavalt, nähes neid kodanluse salasepitsusi tööliste vääramiseks õigelt, internatsionaalse solidaarsuse teelt. Samas ei
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid; c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid. 4. Pärast valimisi püüab valitsus a)järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni; b) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust; c) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni. 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks ...
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" A 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b)poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 22. Avalikus sektoris a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole; b)püütakse konkureerida erasektoriga; c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arend...
- 1. Maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, sellega demokraatia pooldamine tõusis ja levis nii uutes ja vanades riikides. - valijaskond laienes (naised said valimisõiguse ja nüüd ka mehed, kelle palk oli madal ehk kaotati varaline tsensus) (Demokraatlikud ideoloogiad: 1) liberalism: mõju vähenes peale 1 ms, kaitses inimeste vabadusi. 2) konservatism: jäid peaaegu samaks, kaitsesid vabaturgu, meeldisid traditsioonilised, vanad asjad. 3) sotsiaaldemokraatia: edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.) Demokraatikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Soome, Tsehhoslovakkia, Lääne-Euroopa, Rootsi, Norra, Taani. Demokraatiale iseloomulikud jooned: rahvavõim, rahvas saab valida, sõnaõigus e vaba olek. · Prantsusmaa 1920.-30 aastatel Seal oli: parlamentaarne vabariik 1. Mitmepartei süsteem (võimul oli korraga rohkem, kui üks partei) koalitsioonivalitsus (20 aastat oli 41 valitsust võimul) 2
Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts oma toetajatega. 3. sotsialistid – uusim ideoloogia, sotsialism, oli just Eestis populaarseks muutunud, mis lubas kiiresti lahendada kõik põletavad probleemid, vabastada töörahva igat liiku rõhumisest ja ebavõrdsusest ning luua uue õiglase maailmakorra. Toetajaskond koosnes vasttekkinud suurettevõtete tööliskonnast, suur-vene üliõpilastest ja koolinoortest. Uue mõtteviisina tuli Eesti poliitikasse sotsiaaldemokraatia , kelle toetajaskond oli enamasti vene üliõpilaste ja tööliste hulgas. Mihkel Martna – Sotsialismi ideede Eestisse tooja nn. Eesti sotsiaaldemokraatia isa. 20.saj. algus oli eesti rahvusliku liikumise taassünni aeg – nn. Tartu renessanss, kui ärkamisaegset rahvuslikku liikumist hakkasid vedama uued inimesed. Need uued Eesti liidrid jõuavad ära näha poliitiliste olude demokratiseerumise ja on loodava Eesti riigi juures.
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased...
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglil-toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaeffektiivsust. Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide ) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid. Marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Pilet 5 1) inglise revolutsioon Revolutsioon tekkis kuninga ja parmlamendi vastaseisust Charles I ajal. Charles I üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Charles I saatis parlamendi laiali kuid absolutistlikku võimu tal kehtestada ei õnnestunud. 1640. aastal kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris esinduskogu laialisaatmisega. 1642- 1648 Kodusõja algus Charles I põgenes Londonist
Pilet 7 Demokraatia 1920-30.aastatel Demokraatia laienes nii väliselt kui ka siseselt: VÄLISELT: *Pärast I maailmasõda muutus enamik Euroopa riike demokraatlikuks SISEMINE: Riigi siseselt valmisiõiguslike inimeste arv suurenesnaised said valimisõiguse ning kaotati varandusliktsensus ehk piirangud, valida said töölised Konservatism säilitas oma toetajaskonna ja mõjukuse. Aeglane ja vana. Liberalismi asemel tekkis esile sotsiaaldemokraatia: toetasid töölised, kes soovisid saada võrdsemat ühiskonda. Pilet 8 Prantsusmaa 20-30.aastatel Riigikord: parlamentaarne vabariik mitme partei süsteem koalitsiooni valitsused valitsus vahetus väga tihti Majandus: - laenud/ + reparatsioonid *luksuskaubad, keemiatööstus, autotööstus, relvatööstus, toiduainetetööstus põllumajandussaadusi vedasid sisse *1930. diktatuuri oht Rahvarinde valitsus erinevad parteid diktatuuri ohu vastu võttis vastu olulised seadused:
ühiskonnaliikmetelt vaesematelel. o 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Teiseks, majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Võib suunata saadud kasumi majandusse, suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada riiklikke transpordi- ja sidekanaleid. Heaoluriigis umbes 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 Ideoloogia sotsiaaldemokraatia konservatism liberalism Aluspõhimõte universalism, st. kõigile sõltuvalt ainult vaestele ja tööpanusest pensioniealistele Näide Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Belgia USA, Jaapan Suurbritannia o konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud
koguaeg oma riigi saamine. 20 sajandil on nende meelsus sionistlik (marurahvuslik). Soov oli palestiinas luua oma riik. Eesmärgiks on araablaste väljatõrjumine. Juudivihkamine on antisemitism. Suessi kriis ja siinai sõda. Lk 71 73 al 82 84 IISRAEL Elab ligikaudu 5mlj inimest. Umb 83% juudid. Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlamendi nimeks Knesset. Riigikeeled: araabia ja heebrea. Knesset koosneb enamasti 10-st parteist. Sotsiaaldemokraatia domineerib (üks on Likud, teine töölispartei). 1948 kuulutab iisrael end iseseisvaks Lähis-Ida araabia riike ühendab mitu liitu. Naftariigid (OPEC) ja islami usk. 1945 luuakse Araabia liiga et teha majanduslikku koostööd. Pidi kaitsma Araabia riikide ühishuve. Araabia liiga tolleaegseks liidriks hakkab muutuma Egiptus. Egiptus oli üks väheseid Aafrika riike mis oli 20. saj. algul iseseisev. 1952 kukutavad Egiptuse rahvuslikult meelestatud
Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus. 51. Tutvusta sotsialismiideoloogia tunnuseid ja voole. Protest olemasoleva vaesuse vastu Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Klassikaline sotsiaaldemokraatia Riigi keskne osa ühiskonnaelus, kollektivism, korporatiivsus, Keynesism, nõudluse juhtimine, segamajandus, üldine tööhõive, tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik, traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus, madal keskkonnateadvus (tööstus), internatsionalism. Uus sotsiaaldemokraatia/ kolmas tee - Uus demokraatlik riik, pluralism, aktiivne kodanikeühiskond ja tunne, demokraatlik perekond (lähisuhted), uus segamajandus,
Toimus ka demokraatia laienemine riigisiseselt järjest rohkem inimesi sai osaleda riigi valitsemises, sest paljudes riikides kadus meeste puhul varanduslik tsensus. Kõik kodanikud said valida. Lisaks said paljudes riikides (mitte kõigis! Prantsusmaal ei olnud) valimisõiguse ka naised 20. sajandi alguses levis naisõiglus ning naised olid andnud oma panuse esimesse maailmasõtta. Kahe maailmasõja vahel oli kolm arvestatavat demokraatia ideoloogiat konservatism, liberalism ja sotsiaaldemokraatia. Kõige rohkem tõusis sotsiaaldemokraatia osatähtsus, sest: töölisi oli rohkem ning nad said valida ja naiste eest olid eelkõige välja astunud sotsiaaldemokraadid, seega hakkasid naised neid toetama. Siiski osutus demokraatia paljudes riikides jätkusuutmatuks, asendudes diktatuuriga. Diktatuur võib olla kas autoritaarne või totalitaarne. Nende kõige suurem vahe: totalitaarne diktatuur põhineb mingile kindlale ideoloogiale, aga autoritaarses diktatuuris see puudub.
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusan...
konservatiivide mõõdukam haru; pooldavad mõõdukat heaoluriiki; varandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks peab riik omama korralikku sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat. NB! Jäta meelde peamised erinevused konservatiivide ja kristlike demokraatide vahel! Vasakpoolsus Vasakpoolsus = üldistavalt sotsialism. Eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise. Sotsialismi levinuim vool on sotsiaaldemokraatia. Peamine loosung: “Võrdsed võimalused kõigile!”. Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne. Palju sõltub inimesest, kuidas ta neid võimalusi kasutab. Sotsid pooldavad segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse 10. Liberalismile ja konservatismile mis on iseloomulik? (Vaatan eelmise küsimuse pealt) 11
või tervikuna omandiõiguse teatud aspekte (mida tavaliselt seostatakse eraomandusega). Sellise sekkumise eesmärk on ümber jaotada tulusid ning anda hüvesid ja osutada teenuseid põhimõtetel, mis erinevad turumehhanismidest (mille eest maksad, seda ka saad). - Anarhism – toetab vähest sekkumist mõlemad valdkonnas; - Kommunism - toetab aktiivset sekkumist mõlemas valdkonnas; - Sotsiaaldemokraatia – toetab aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õiglusliku süsteemi loojana; - Uusparempoolsus – toetab vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; - Konservatism – toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12
Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 43. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende suhtelisust. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44. Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut. Liberalismi põhiideed: individualism paralmentarism võimaluste võrdsus reformism kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism – valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism – erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad
Partei Euroopa Sotsialistlik Valitsuse Partei 2012, 4. Robert Fico Slovakkia 1,06% esimees Riiklik: Suund aprill Sotsiaaldemokraatia Euroopa Rahvapartei Níkos 2013, . Küpros President Riiklik: Dimokratikós 0,17% Anastasiádis veebruar Sinagermós 15
aastatel viidi ellu ka selle ideoloogia ühiskonna ideaal sotsiaalne turumajandus. See on ühiskonna kord, mis ühendab endas vaba turumajanduse ning avaliku sotsiaalturva süsteemi. Vasakpoolsed ideoloogiad 1) Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismi nime all. Kommunistlik ideoloogia on säilinud veel Põhja-Koreas, Vietnamis, Hiinas, Kuuba. 2) Sotsiaaldemokraatia on enamlevinud just skandinaaviamaades, Taani, Norra, Rootsi jne. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõiguse võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Edasi sõltub heaolu juba sellest kuidas ta suudab kasutada ühiskonna poolt pakutavaid võimalusi
inimese enda teadmine viib korrani, laisad on haiged; terror, riigijuhid tappa, varsti ei taha keegi riiki juhtuda ja siis riik kaob · sotsiaaldemokraatia üldine valimisõigus, töölised võidavad valimised ja saavad võimu 17 18 endale, seega paraneb tööliste olukord 03.04.08 Rahvuslik liikumine Rahvus inimesed, keda ühendavad päritolu, kultuuriline taust, keel, asuala, teadvustavad
· 1884. a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus · Villem Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, Hurt ,,Vana Kannel" · 1891. a esimene päevaleht Postimees, Hermann 4) Venestusreformide tulemused · Vene keele oskuse vajalikkus asjaajamiskeelena · Nõrgestas baltisakslaste võimu · Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J.Tõnisson Liberaalid Tartus · Jaan Tõnisson rahvuslik-kultuuri esindaja · Põhilised ideed: edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, astuti venestamise ja saksastamisele vastu · Ajaleht: Postimees rõhutati eesti keele tähtsust; usuti, et eestlased ei peaks sekkuma Venemaa poliitikasse, vaid ainult Eesti omasse · Toetajad: Rahvusmeelsed haritlased, jõukas linnarahvas Lõuna-Eestis Radikaalid Tallinnas
seaduspärasused kinnitavad kapitalismi jäävust. Ta ei tee vahet loodusel ja ühiskonnal, mõlemaid toimivad ka ühesugused seadused. Poliitilise ökonoomia teiseks osaks peab ta staatikat. See uurib organiseeritud majanduse seadusi staatilises olukorras. 6. Millised üldised seaduspärasused J. Clark esitas? Piirkasulikkuse seadus, spetsiifilise tootmise seadus ja langeva tootlikkuse seadus. (lk 239- 248) 1. Millist sotsialismi pooldas E. Bernstein? (,,Sotsialismi printsiibid ja sotsiaaldemokraatia ülesanded") sotsiaaldemokraatiat 2. Bernsteini keskmise tulu teooria? Ühiskonna arenedes ühiskondlik koguprodukt ning koos sellega ka igaühe tulu kasvab 3. Marxi ja Bernsteini teoreetiliste vaadete erinevus. Bernstein ei nõustu Marxi kontsentratsiooniseadusega. Pooldab väiketootmist, pidades seda püsivamaks. Bernstein ei pooldanud proletaarset revolutsiooni ja proletariaadi diktatuuri vajalikkust. Pooldas klasside
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
Nt Itaalia, Prantsusmaa. Naine on pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia Tekkis Teise maailmasõja järel. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Kolmanda sektori ülesanne on leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Nt Saksamaa. Sotsiaalturumajandus (vabaturumajandus koos avaliku sotsiaalturvasüsteemiga). Vasakpoolsed ideoloogiad: sotsiaaldemokraatia, kommunism. Sotsiaaldemokraatia Keskseks väärtuseks on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada arstiabi, haridust, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldatakse segamajandust, kus erasektori kõrval on kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
Maailmasõda ~13000 15 000 Tallinn(64500) Tartu(42300) Eestlased linnades enamuses Eesti 20. sajandi alguses saj. Alguses kujunes välja Eesti poliitiline maastik. 1)Konservatiivid pooldasid kõike vana. (toetusid Baltisaksalastele) 2)Liberaalid Pooldasid kiireid reforme (toetusid Eesti rahvuslikele ringkondadele) 3)Sotsialistid Pooldasid (klassi) võrdsust. (toetusid tekkivale tööliskonnale) Mihkel Martna Eesti sotsiaaldemokraatia isa Eesti rahvusliku liikumise taassünni aeg nn. Tartu Renessanss Jaan Tõnisson (1869-194?) Ajaleht "Postimees" toimetaja Tartus Konstatin Päts (1874-1956) Ajalehe "Teataja" toimetaja Tallinnas Need Eesti poliitikud, kes tulid avalikkuse ette Eesti rahvusliku taassünni ajal, nende tegevuse tulemusena võideti hiljem kätte ka Eesti Vabariik. Eesti rahvuslaste probleemiks pole ainult tsaarivalitsus vaid ka sotsialistide kasvav aktiivsus.
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
ühiskonnas. Vajadus poliitika järele tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides (sealhulgas ühiskonnas) on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte ehk teiste sõnadega on olemas sotsiaalne konflikt. Poliitiliste otsuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe, mis eeldab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on: Inimsuhete eripära mõju ühiskonnale Inimeste heaolu eesmärgiks seadmine Aktiivsus kui inimloomuse peajoon Võrdsus Ajalugu kui arengu areen Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik.
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
1909 asutatakse Eesti Rahva Muuseum 1914 algab Esimene maailmasõda Karl August Hermann. ,,Postimehe" toimetaja, kelle ajal muutus leht päevaleheks. Hoidis venestamise aegu rahvusliku vaimu ärkvel. Poliitiline tegevus kesine. Mihkel Martna. Eesti poliitik ja ajakirjanik. Eesti sotsiaaldemokraatia looja. Marksistlike ideede levitaja. Jaan Tõnisson. ,,Postimees". Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Venestumise ja saksastumise vastane. Nõudis eestikeelset haridust. Toetus rikkamale elanikkonnale. Konstantin Päts. ,,Teataja". Taotles majanduslikku ja poliitilist võrdsust. Liidus vene demokraatlike jõududega. Toetajad haritlastes, linnakodanikes, maarahvas. 1866 vallakogukonnaseadus seadusega vald vabastati mõisnike võimu alt. Välja kujunes vald kui haldusüksus, volikogud ja
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
