eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30. Seadus kaotati 10 aasta pärast tänu naisõiguslastele. * demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised: Demokraatlikud liikumised olid: liberalism ( kaitsti isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, oldi vastuvõtlikumad uuendustele) konservatism (oldi rahul sellega mis on ajaloos läbi proovitud, ja toetuti nendele kogemustele) sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati parempoolseteks, arvasid et nende riigi kohuseks on toetada abivajajaid, rikastele suuremad maksud. Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust.) Mittedemokraatlikud liikumised olid: kommunism (nende arvates oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaeste tööliste/ talupoegade ja rikaste kapitalistide/mõisnike vahel....
esimene ja teine aseesimeest, I koalitsioonist, II opositsioonist, I Keit Pentus II Jüri Ratas Komisjonid (11) Euroopa Lidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põjiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitse komisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon Koalitsioon - võimuliit Opositsioon . vastasseisjad, partei või parteide ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresi, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid , Rohelised Koalitsioon IRL Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon ühe erakonna parlamendi saadikute rühm Parlamendi ÜL ja töökorraldus Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi Parlamendi teile oluline funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustustatud viimine seadustesse, nt. Parempoolsed ja vasakpoolsed, (arvestatakse ka teiste huvidega)...
Sõjast tulnud auk hakkas tunda andma ja inimesed ei olnud nõus enam igat tööd tegema. Esimesena tulid võõrtööjõuna sisse itaallased. Kui nemad tagasi olid läinud, tulid türklased suure lainena. Peeti kinni Hallsteini doktriinist (SLV on saksa rahva ainus esindaja). Selle raames ei tunnustatud SDV ja riike, millel sellega poliitilise liite oli. Majanduslanguses süüdistati valitsust. Võimule tulid sotsiaaldemokraadid . See tõi endaga kaasa muutused SLV välispoliitikas. Uut välispoliitikat hakati nimetama uueks idapoliitikaks, selle väljatöötajaks oli W. Brandt. See seisnes selles, et suhteid parandati SDV ja idalepinguid tehti Poola ja NSVL. Nõustuti sellega, et võib olla üks rahvas ja kaks riiki. Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) sai alguse 1949.aastal. NSVL hakkas ettevõtete sisustust välja vedama. Siis jõudis kohale, et tuleks ikka alles jätta, majandus vajab ju neid...
Seda ideoloogiat iseloomustab: 1. Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused: need on : võimalus saada haridus, omandada elukutse, saada tööd. 2. Majanduses pooldatakse nii erasektorit kui riigisektorit. Riigi käes peavad olema kommunikatsiooni vahendid ja tähtsamad majandusharud. 3. Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest et,tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud võrduvad suuremad maksud. 4. Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone vaid pooldavad reforme. 5. Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Koguomand kuulub riigile kes juhib majandust ühest keskusest ühtse plaani järgi. Ära pidi kaduma varanduslik ebavõrdsus. Tänapäeval järgitakse kommunismi ideoloogiat. Poliitilised ideoloogiad jagatakse: parem ja vasakpoolseteks ning nendevahele jäävad tsentristlikud ideoloogiad. Roheline ideoloogia on tsentristlik. Valimised:...
Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi proovitud Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Olid vaoshoitumad ja tormanud kõike uuendama. 19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid - see oli liikumine, kes kaitses tööliskonna huve /tekkisid sakasamaal, Prantsusmaal, Põhja-Euroopas / Nenede arvates pidi riik toetama abivajajaid . Selleks tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed. 4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa...
Liberalism tähendab vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustavat poliitilist õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad Suurbritannias, Põhjamaades ning mitmetes teistes Euroopa riikides. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletõusu. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid taotlesid võrdsust ühiskonnas. Nende ideaaliks oli sotsialism ühiskond, kus erinevate ühiskonnaklasside vahel puudub varaline ebavõrdsus. Valimisõiguse laiendamine tõi sotsialistidele üha rohkem poolehoidjaid. Kahe maailmasõja vahelisel ajal hakkasid nad juhtima valitsusi Skandinaavia maades, Inglismaal. Inglismaal kujunes Tööerakonnast konservatiivides ohtlik rivaal. Sõjaaegsed ja järgsed majandusraskused ning poliitiline ebastabiilsus olid soodsaks pinnaks...
Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja ka Ühendriikide Vabariiklik partei. Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk Sotsiaaldemokraatidele. Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid sotsiaaldemokraadid saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete erakondade toetajaskonda. 1920. Aastatel tulid nad võimule mitmes Põhja-Euroopa riigis. Ameerika ühendriigid Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. Tundus nagu Ameerika jaoks poleks ükski ettevõtmine võimatu. Nii otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele ning kehtestati nn. kuiv seadus...
aastal alanud II maailmasõda tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised: 1. Liberalism (liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust). 2. Konservatism (konservatiivide arvates oli parem see, mis oli juba ajaloos läbi proovitud, st otsisid tuge mineviku kogemustest) 3. Sotsialistid 4. Sotsiaaldemokraadid Mittedeomkraatlikud liikumised: 1. Kommunistlik (Venemaa, vasete tööliste võitlus rikastega, kus kasutati vägivalda) 2. Fasism (Itaalia) 3. Natsionaalsotsialism (Saksamaa) Inglismaa, Prantsusmaa, USA Inglismaa: Peale I maailmasõda ei olnud enam Briti rahandus- ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus ja pidi tasuma veel võla USA-le. Nad vedasid välja vaid masinaid, riiet ning kivisütt. Sisse veeti aga toiduaineid, kuna nende põllumajandus saak oleks väga ruttu otsa saanud...
Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigu...
NSVL toimus alates 8 eluaastast laste ideoloogiline kasvatamine laste- ja noorsoo- organisatsioonides. Hitleri-aegsel Saksamaal rahvussotsialistlike laste- ja noorsoo- organisatsioonide süsteem, alates 6 eluaastast.Kaotati tööpuudus, mõlemas. Saksamaal eemaldati tööturult kõik noored. sisevaenlasteks juudid ja sakslastele liigivõõrad, nende hulka arvati algul kommunistid ja sotsiaaldemokraadid , hiljem kõik kes polnud võimudele meeltmööda c) ideoloogias Nii NSVL kui Hirleri- aegse Saksamaa valitsemise korraks oli diktaktuur. NSVL poliitiline ideoloogia oli sotsialism. Saksamaal poliitiliseks ideoloogiaks natsionalism d) Välispoliitikas NSVL maailmarevolutsiooni teostamine oli ülim eesmärk, maailma muutmine ühtseks Nõukogude vabariikide föderatsiooniks, ühtseks sotsialismileeriks. Väliselt olid...
· Peamised demokraatlikud ideoloogiad: · Konservatism hakati tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos läbi proovitud: üksikisiku vabadus ning traditsioonide hoidmine. · Sotsiaaldemokraadid /sotsialism/ toetati riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist abivajajate aitamiseks. Eeesmärgiks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. Eesmärke loodeti saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega. · Liberalism ehk vabameelsus on suund, mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik....
Punane NSVL Potsdami konverents 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. USA käis välja 13 miljardit dollarit. Ab...
1922 aastal ühendati nõukogude sotsalistlikud vabariigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kõrgeim võim kuulus kommunistide parteile. 2. Kes olid eriti rahulolematud kommunistide võimuga? Miks just nemad? Talupojad, sest neil oli toiduainete andmise kohustus. 3. Mis aastal hakati ellu viima uut majanduspoliitikat? Kuida seda nimetati? Ieloomusta uut majanduspoliitikat kolme näitega. Aasta 1921 Nimetus NEP Näited: · Toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksega. · Rahareform, mis taastas raha väärtuse. · Kauplemisvabadus ning eraettevõtlus võis tegutseda. 4. Kes ja kuidas sai kompartei juhiks pärast Lenini surma? Jossif Stalin 1. Iseloomusta Stalini isikukultust kolme näitega. 1) Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks" 2) Kompartei ajalugu kirjutati tema pärast ümber. 3) Noorsugu üritati ka...
MS lõpetamine 18. jaanuaril Pariisis. Eesmärgiks Kokkuvõte 1. MS-st ja sõja järgne maailma korraldus kindlaks määrata. Suurim hääleõigus neljal suurriigil Suurbritannial, Prantsusmaal, Inglismaal ja Itaalial. Allkirjastati 28. Juunil 1919. Tingimused: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aldest. 2) Saksa sõjaväge vähendati 1oo ooo meheni. Pidi kaotama sõjaväekohustuse. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakul kaldal olevas alas ei tohtinud olla saksa vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 3)Saksamaa pidi maksma reparatsioone st korvama võitjate sõjakulutused 4. juunil 1920 arahulepingud Ungariga(Trianoni) ja 1o sept. Austriaga(Saint-Germani). 1)Doonau monarhia, kui suurriik likvideeriti, tekkisid 3 riiki: 1.Austria, 2. Ungari 3.Tsehhoslovakkia 2) Endised Austria-Ungari alad liideti Serbi...
1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti puidutooted, eriti TULETIKUD. Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad. Erinevalt teistes Euroopa riikides paistis Rootsi silma sellega, et seal kogusid diktatuuride asemel hoopis toetust sotsiaaldemokraadid . Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja. Soome kaalus tõsiselt kuningriigiks saamist. Kuningaks pidi saama üks saksa prints. Kuid siiski jäi soomlastel kuningriik loomata, sest Saksamaa kaotas sõjas ja troonipretendent loobus 1919.aastal otsustasid Soomlased vabariigi kasuks, kehtestasid põhiseaduse (mis kehtib tänaseni) ja valisid presidendi. 1920. Sõlmiti Tartus rahu Nõukogude Venemaaga...
Nikolai II manifesti vastu protest, korjati 500 000 allkirja. Passiivne protsest, tsaar ei võtnud kirja vastu. Vene alamad soomlastega võrdsed, said minna kõrgetele ametikohtadele. Jäägrikoolitused mehed saadeti sõjakoolitusele Saksamaale, 1915-16 läks päris palju. 22Iseseisvuse saavutamine. Kodusõda. Kui tsaar 15.märtsil 1917 troonilt tõugati, jäi Soome valitsejata. Ajutine Valitsus pidas end Soome kõrgeimaks võimuks, sotsiaaldemokraadid aga arvasid, et võim kuulub Eduskunnale. 6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka Lenini juhitav bolsevike ja esseeride koalitsioonivaitsus 24.detsembril 1917. 18.jaanuaril 1918 asutati Soome Sotsiaaldemokraatik Partei. Ametiühingud ja Punane kaardivägi soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete ja punaste vahel. 1906 viis Soome läbi väga radikaalse parlamendireformi...
20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. 19. saj keskel keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20 saj algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk-järguliselt reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes olid olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad...
· Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne üksiku klassi huve. Eesmärgiks oli võita valimised, õilis erakonnliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi, mis tegelikult aga nii ei olnud. Eesti erakondade asetus parem-ja vasakpoolsuse skaalal · Parempoolsus Reformierakond IRL · Vasakpoolsus Rahvaliit Keskerakond Sotsiaaldemokraadid (pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist, haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvi, mistõttu ei propageeri erakoole ja tasulist haridust, keskerakonnal ka toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine) Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised · Täidavad ühesuguseid funktsioone- esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada...
Viimasel ajal on märkimisväärselt suurenenud Iraagist pärit sisserändajate arv. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad. 2.Poliitika 2.1. Peamised poliitilised parteid Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid poliitilisi parteisid liigendatakse laias laastus vasak- ja parempoolseteks (tsentristlikeks). Alates 1932. aastast on valitsuses domineerinud sotsiaaldemokraadid - parempoolsed koalitsioonivalitsused on võimule pääsenud vaid lühiajaliselt. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20. sajandi algul, mille tulemusel tugevnes ametiühingu- ja töölisliikumine. Neli paremerakonda eesotsas moderaatidega (lisaks kristlik-demokraadid, Rahvapartei- liberaalid ja Keskpartei) moodustasid 2006. a valimisteks valmistudes ühtse poliitilise...
kodumaise (rahvusliku) majandust ja väldib kapitali ja ettevõtja huve maksusüsteemi abil osa inimeste liigset rikastumist. Peale rahvuse ja religiooni Vabadus, konkurents, Sotsiaaldemokraadid väärivad hoidmist ka individualism. ,,Igaüks on arvavad, et riik peab traditsioonilised oma õnne sepp." Riigilt pehmendama ühiskonnaklassid. Riik peab saavad väikest sotsiaalabi turukonkurentsi mõju leevendama turukonkurentsi vaid väga vaesed ja ning tagama igale mõjusid ning tagama igale puuetega inimesed...