poolt. Karjahärm ja Sirk on seisukohal, et “on päris selge, et rahvuslik ärkamine polnud mingi ühekordne akt, vaid esmajoones liikumine, mis uusi põlvkondi haarates vajas üha uute “äratajate” ilmumist. Rahva omaalgatused vajasid hooldamist ka pärast seda, kui 1880. aastatest alates hakkas rahvuslus eestlaste juures tärkama massiliselt”. Seda mõtet ateistlikus kontekstis interpreteerides võiks järeldada, et sotsiaaldemokraadid tegid XX sajandi alguses oma esimese ateismipuhanguga katse süstida eesti rahvuslikku identiteeti nii sotsialismi kui ka ateismi. Jääb mulje, et 1905. aasta revolutsiooni päevil väljendatud sotsialistide põhimõte “on vaja võidelda kiriku võimu ja religioosse ideoloogia vastu” pani pikkadeks aastateks paika ateistliku argumentatsiooni kõrgeima taseme. Keskseks teemaks saab “usu reaktsioonilisuse paljastamine”, mida viidi läbi materialismi
laastati linnu. Tippsündmuseks Suur Vilniuse Maapäev - Tsaari manifest lõi Leedus uue olukorra. Loodi Leedu komitee ning pöörduti nõudmisega Vene Ministrite Nõukogu poole, nõudes rahvuslikku autonoomiat, leedu keele lubamist asjaajamiskeelena, leedukeelse koolikorralduse kehtestamist. Vilniuse maapäevale kutsuti kõik leedu haritlased. Kogunes üle 2000 inimese. Maapäeva juhatajaks oli J.Basanavicius. Presiidiumil olid esindatud liberaaldemokraadid, sotsiaaldemokraadid, kristlikud demokraadid ja talurahvasaadikud. Otsused: 1) Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedus ja leedu rahva ühinemsit vabadusliikumisega, 2) Rahvuslik autonoomia, kehtestades demokraatia, 3) Boikoteeritakse vaenulikke ettevõtmisi nagu sõjaväest kõrvalhoidmine, maksude mittemaksmine ja streigid, 4) Ametlik keel leedu keel. 5. Leedu I maailmasõja aastail ja Leedu Vabariigi sünd:
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikat...
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
Valivad NATO liikmesriigid. NATO ei saa sõjalisi konflikte vältida. 3 olulist poliitikaelu sündmust 1930-1939 1. Vaikiv Ajastu 1934 riigipööre 2. Põhiseadus 1937 võeti vastu (kehtima hakkas 1938) 3. Baaside leping 1939 5 poliitilist Eesti erakonda 20ndatel 1. Eesti Kommunistlik Partei - Kingissepp 2. Eesti Vabadussõdalaste Keskliit - Larka 3. Eesti Põllumeeste Kogud - Päts 4. Eesti Rahvaerakond - Tõnisson 5. Eesti Sotsiaaldemokraadid Rei Millised olulised eeldused järgmistes valdkondades valmistasid ette Eesti omariiklust? Kultuur 1. rahvusliikumine 2. kirjaoskus, ajakirjandus Sisepoliitika 1. eestlaste tõus omavalitsustes 2. parteide moodustamine, ühiskonna politiseerumine, autonoomia, õigus parteisid luua välistegurid 1. tsaarivenemaa kokkuvarisemine 2. Esimene maailmasõda arvandmete analüüs riigieksamis: I suur sõda Liivi sõda 1558-1583
kriisiga Milles seisnes demokraatia nõrkus? Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga. Levinud ideoloogiad: · demokraatlikud: liberalism konservatism sotsialism sotsiaaldemokraatia · Mittedemokraatlikud Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism Miks olid sotsiaaldemokraadid edukad? Kaitsesid tööliskonna huve, töölistele valimisõiguse andmine, Roosvelti nn uue kursi poliitika, lubasid aidata abivajajaid(kõrgemad maksud, riigi sekkumine majandusellu), kõik on sotsiaalselt võrdsed, seaduslikud ümberkorraldused rahulikul teel Ameerika Ühendriigid: · Kuidas on seotud keeluseaduse vastuvõtmine maffiarühmituste tegevusega ja karistamatus kuritegude eest? Kasvas kuritegevus ja ebaseaduslik tegevus, alkohol, ostsid võimu esindajaid ära
Pärast 11. septembri terrorirünnakut tõusid sotsiaalküsimuste asemel päevakorrale julgeolek, immigratsioon ning islam. Pärast 2005. aasta parlamendivalimisi jäi jõudude vahekord Folketingis praktiliselt samaks. Taani valitsusse kuuluvad liberaalne partei Venstre ning paremtsentristlik Konservatiivne Rahvapartei.Valitsuskoalitsiooni toetab tugeva rahvusliku kallakuga Taani Rahvapartei. Peamised opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraadid, Sotsialistlik Rahvapartei ja Radikaalne Venstre. Anders Fogh Rasmusseni valitsus on püüdnud viia ellu liberaalsemat majanduspoliitikat, muuhulgas piiratakse maksukoormuse kasvu. Samas püüavad valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks. Kultuurivõitlus puudutab ka keskkonnakaitset ning immigratsiooni. Senine vastasseis ühiskonnas kulmineerus 2006. aasta algul pilapildiskandaali näol, mille käigus süüdati
Tahtsid uut ja õiglast ühiskonnakorraldust. Jõudis Eestisse haritlaste kaudu Saksamaalt ja levis gümnasistide ja üliõpilaste seas. Kuid levis ka vene tööliste kaudu, kuna selleks ajaks oli Eestis rajatud juba arvestatav tööstus ning siia oli toodud Venemaalt tööjõudu. Mihkel Martna ka kirjanikud: G.Suits, F.Tuglas, E.Vilde. 19.-20- sajandi vahetusel hakatakse kultuuriliste probleemide kõrval tähelepanema ka majanduslikke probleeme: sotsiaaldemokraadid, Teataja. Tuleb välja ka linna haritluskond, kes on saanud juba ülikooli hariduse. 1905. aasta revolutsioon Oli omane nähtus kogu Vene tsaaririigile. Põhjused: 1. Sotsiaal-majanduslikud põhjused (maapuudus, hind on kõrge, töölistel pikk tööpäev, vähe palka, sotsiaalsed garantiid puuduvad nt pension, haigustoetused, puudetoetused) 2. sotsiaal-poliitilised põhjused Venemaal oli absoluutne monarhia, tsaari ainuvõim, parlamenti polnud
väljakuulutamiseks. Sellega oli Riigikantsler võimeline kasutama erakorralisi õigusi. Kuid sellel eriolukorra õigusel oli piiratud kehtivus. Selle asemele pidi tulema kestev regulatsioon, ,,Riigi ja rahva hädaolukorra kõrvaldamise seadus". Selle vastuvõtmiseks oli vaja 2/3 Riigipäeva nõusolekut. Saavutamaks see arv, takistasid SA ja preisi politsei osade riigipäevasaadikute osalemist istungil. Nendeks olid eelkõige 81 kommunistliku partei esindajat ja mõned sotsiaaldemokraadid. Seadus võeti vastukodanlike parteide, sh Keskpartei ja liberaalid, vastu. SPD saadikud hääletasid vastu. Potsdami päeval, millega uus valitsus seadis end preisi traditsiooni, võeti saksa-rahvuslikud ringkonnad liikumise sihtide osaks. 1. juunil 1933 viidi saksa majandusse sisse Adolf-Hitler-Spende (Adolf Hitleri annetus), kõigi ettevõtete maks NSDAP heaks, mida arvutati palgasumma järgi. Kuni 1945. aastani saadi nii kokku 700 miljonit riigimarka
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
Euroopa Komisjoni ettepanekutest. Parlament täidab seda ülesannet koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Parlament ja nõukogu vastutavad ühiselt ka ELi 115 miljardi euro suuruse aastaeelarve kinnitamise eest. Parlamendil on õigus Euroopa Komisjon umbusaldusavaldusega laiali saata. Euroopa Parlamendi liikmed (MEPid) ei moodusta rahvuslikke fraktsioone vaid kaheksa üle-euroopalist poliitilist fraktsiooni. Suurim neist on keskparempoolne Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid), järgnevad sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised. Parlamendiliikmete vaated Euroopa integratsiooni küsimuses on väga erinevad, föderalismi tulihingelistest pooldamisest avatud euroskeptitsismini. Enamik parlamendi istungitest toimub Strasbourgis, osa Brüsselis. Parlamendil on nagu kõigil teistelgi ELi institutsioonidel 23 ametlikku töökeelt. Parlamendiliikmed valivad Euroopa Ombudsmani, kes tegeleb kodanike kaebustega ELi institutsioonide haldusomavoli kohta (ombudsman.europa.eu).
- Ideoloogiate keskelekoondumine 66. Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iselomustab - Soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi - Rõhk positiivsetel vabadustel 67. Õiged väited rahvuslusest: - Lääne-Euroopat isel. Esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon - Kesk-ja Ida-Euroopat isel. Kultuurilise rahvusluse traditsioon 68. Konservatismi tunnused on: - Valitsejate vastutus - Tavade rõhutamine 69. Erakonnaperekondade hulka kuuluvad: - Sotsiaaldemokraadid - Rohelised - Liberaalid 70. Rohelist ideoloogiat iseloomustab: - Holism e. Tervikvaade - Skeptilisus progressi suhtes 71. Rohelise ideoloogia alavormideks on: - Sotsiaalökoloogiline suund - Süvaökoloogiline suund 72. Kodanikeühiskond on: - Ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse - Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitsutud - Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda
iseseisvust alles pärast seda, kui Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia olid seda teinud. Ei tahtnud sõlmida ka püsivamaid poliitilisi suhteid ja piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. Pandi alus heaoluriigile. Kuulsust kogusid masinad ja tööriistad, samuti ka tuletikud, mis ei olnud mürgised, neid nimetati Rootsi tikkudeks. Samuti said tuntuks ka Rootsi laud ja Rootsi kardinad. 1930ndatel aastatel kogusid toetust sotsiaaldemokraadid, kes juhtisid valitsust 44 aastat. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. 12. Diktatuuride tekke põhjused. Demokraatia kriis-inimesed ei uskunud demokraatiasse. Arvati, et majanduslikus ebastabiilsuses ja kõigis hädades on süüdi demokraatlik riigikord. Eriti õõnestas demokraatiat ülemaailma majanduskriis 1929-süüdistati poliitikuid, et neil pole kindlat visiooni, et kriisist väljuda.
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
relvarahu. Psühholoogiline sokk, mis haavab rahvuslikku eneseuhkust. Paljud tavakodanikud ei mõista, et alternatiivi enam ei olnud. Ludendorff ei soovi kanda vastutust ja astub tagasi. Armee jätab ebameeldivad rahuläbirääkimised ehk kapituleerumise Saksamaa poliitikute hooleks (parlamentarismi algus Saksamaal). Saksamaal levib kulutulena ,,Pistodalöögi legend": Saksamaa armee oli võitmatu, aga võitmatu armee petsid Saksamaa reeturlikud poliitikud = keskparteid ja sotsiaaldemokraadid, poliitikud lõid pistoda armee selga. Sõjaväelased Ludendorff ja Hindenburg ei õienda valearvamust. Poliitikutest said patuoinad. Saksamaa liitlased sõlmivad üksteise järel relvarahu (1918) Entente'ga: 1. Bulgaaria 28.09.1918 2. Türgi 30.09.1918 3. Austria-Ungari 03.11.1918: Juba varem, oktoobris, olid alanud siserahutused (revolutsioon Viinis) ja keiser pidi troonist loobuma. Riik lagunes ja vähemusrahvused iseseisvusid (muuhulgas Tsehhoslovakkia 28.10
6. peatkk Perettar Kristi on maalt koju judnud. Ta rgib isa ja emaga Ameerikasse sidust, kuhu tal kunagi on plaanis minna, et vabaks saada. Mssudest eemale. Kristi tunnistab Indrekule, et kib salaja mssajate koosolekutel juba pool aastat ning kutsub Indreku kaasa. Kui minna kahekesi, siis ei pidavat nuhke sabas olema, sest kurameerijaid ei peeta kunagi mssajateks. 7. peatkk Kristi ning Indrek judsid koosolekule natuke hiljem kui pidi. Kne oli juba alanud. Kne sisuks olid sotsiaaldemokraadid, sotsialistid-revolutsionrid ja anarhistid ning materdati kahte viimast. Teine koosolek, kuhu nad lksid, toimus hes rikkas perekonnas. Seal nuhke ega politseid ei kardetud, sest ametlikult olid kik klalised kutsutud pidama mingit thtpeva. Elus on vrtus ainult sellel, millest saad aru. (Kristi snad) 8. peatkk Indrek kis Otstaavlil politseijaoskonnas klas. Viimane oli ta pstnud vallamaksust, eldes et ei tea, kus ta elab. See aga Indrekule ei meeldinud,
a.j meieajaarvamise järgi a aastal ak aastakäik e.l ennelõunat t tänav, tund õa õppeaasta p.o peab olema E esmaspäev aü ametiühing 2. Katkendühend Sõna algus kuni 2. silbi vokaalini kl klass kod kodanik nim nimetav, nimeline sots-dem sotsiaaldemokraadid 3. Valiktähtühend Sõna(ühenid) iseloomulikumad konsonandid khk kihelkond rts rootsi jrk järjekord krt korter 4. Kombineeritud lühend mat-dr matemaatikadoktor n-ltn nooremleitnant Veaohtlike sõnade käänamine A M NIM. Tragi ema tragid emad OM
Jagunevad veel riigikogu liikmed parlamendirühmadeks. Parlamendi rühmi luuakse et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Delegatsioonid on parlamendi liikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. NATO parlamentaarne assamblee. Ühendused Koalitsioon- on liik või ühendus mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus. Irl + reform Mis on opositsioon- vastasrind. Keskerakond, sotsiaaldemokraadid, rohelised. Riigikogu ülesanded 1. võtab vastu seadusi ja otsuseid 2. otsustab rahvahääletuse korraldamise 3. valib vabariigi presidendi vastavalt põhiseadusele 4. võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande 5. nimetab eesti panga nõukogu liikmed Seaduseelnõu menetlemine: Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi, mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine.
· Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj. hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu · Sotsiaaldemokraadid kaitsesid aga tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikkonnale võrdsuse tagamine · Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda · Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika USA · Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti · Kasvas kodaniku jõukus · Kehtestati nn kuiv seadus (alkoholi tarbimise keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia (salaalkohol) · Ka ajalehepoiss võis tõusta tööga miljonäriks
Seega võib öelda, et sotsiaaldemokraatia kujutab endast evolutsioonilist sotsialismi. Sotsiaaldemokraatia peamisteks toetajateks kujunesid tööstustööliste, ameti ja kutseühingud. XX sajandi esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et demokraatia ja sotsialism on lahutamatud ning demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt arvati, et sotsialism sisaldab ,,tootmisja vahetusvahendite ühiskondlikku omandit". Ent alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud siiski vaidlustama, kas majanduse laiaulatuslik riigistamine on vajalik. KRISTLIK-DEMOKRAATIA Roomakatoliku kiriku ühiskonnafilosoofia oli pikka aega oma olemuselt konservatiivne, mistõttu see sattus vastuollu paljude XIX sajandi suurte ideoloogiatega. Et vältida vasakäärmuslaste mõju kasvu, otsustas katoliku kirik XIX sajandi lõpul eesotsas paavst Leo XIII-ga, et kirik peab tegelema ka ühiskonnas kesk ja alamklassi kuuluvate inimeste muredega
- Pakub teenuseid (näiteks haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud. - Pehmendab turukonkurentsi. - Vähendab elukaarest (inimeste noorusest / vanadusest) tulenevaid riske. - Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele: a) liberaalid (parempoolsed) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest / kogutud varudest. b) sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt. · Heaoluühiskonnaga on tegu juhul, kui kuni pool avalikest kuludest läheb riigi sotsiaalsfääri vajaduste rahuldamiseks. · 1960.-1970.aastateks saavutati enamikus arenenud tööstusriikides olukord, kus sotsiaalkuludeks kasutati kolmandik või enam riigieelarvest ning valdaval enamikul elanikest oli pensioni- ja tervisekindlustus. · 1970
30. märtsil Tallinnas Dvigateli vagunitehase ja Viganda tehase töötajate vastasseis tehasemeistritega. Streikidega kaasnesid poliitilised meeleavaldused ja koosolekud, kokkupõrkes politsei ja sõjaväega oli inimohvreid. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga, ülikool suleti. Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatilikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Trešner (Трешнер); 30. aprillist kuni 2. maini toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. 15. mail 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas. 19. juuli tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise m...
Minimaalselt 6 (Malta, Luxembourg, Eesti, Küpros). Mida väiksem riik, seda parem esindatus inimese kohta). Valimised (Kord 5 aasta tagant, igas riigis samal ajal. Valimisreeglid erinevad riigiti) Eesti (hetkel): Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand, Yana Toom. MEP töö: Kõik kuuluvad poliitilisse fraktsiooni (Eestlased neljas fraktsioonis) Fraktsioonid vasakult paremale (Vasakpoolsed-põhjamaade rohelised. Sotsiaaldemokraadid. Rohelised / vaba Euroopa. Iseseisvad/fraktsioonid. Euroopa liberaalid. Konservatiivid, Konservatiivid-reformistid- euroskeptikud. Vaba Euroopa (euroskeptikud)) MEP töö- mittepoliitiline: Kuulumine komiteesse. Igaüks valib endale peamise ja teisese komitee. Käiakse koos ja arutatakse-otsustatakse. Kuulumine delegatsioonidesse. Välisasjad, teiste riikidega seotud. Taas, kõik peavad valima. Osalemine istungitel Kommiteed:
Eestlased pidid loobuma ka oma relvadest. Eestisse saabus NSVL eriesindaja Andrei Zdanov, kes Eestis järgnevaid sündmusi kontrollis. NSVL üritas jätta mulje, et toimuv on eestlaste oma vaba tahe. Zdanovi eestvedamisel hakati organiseerima meeleavaldust, et toetada nõuet vahetada valitsust, 21 juuni '40. Päts tagandas varasema valitsuse ning määras ametisse Vares-Barbaruse valitsuse(sinna valitsusse kuulunud inimesed polnud tegelikult kommunistid, olid vasakpoolsete vaadetega sotsiaaldemokraadid, alels hiljem astusid kommunistliku parteisse). Suvesõda Eesti ajaloo õpikust 78-83 ! Osapooled Sm, NSVL ja Eesti metsavennad ehk iseseisvuslased. Eesti ajaloo õpik 37-38 osa. Eestlaste võimalused ja valikud Sm okupatsiooni ajal: · Poliitilised - Loodi Eesti Omavalitsus(Hjalmar Mäe - kollaborant). Sm nägi Eestit kui osa vallutatud NSVL ala, ei arvestanud sellega, et Eesti tahtis iseseisvust. Kavatseti Eestit ümber muuta. Valik teha koostööd või mitte Sm
d.) ideoloogiate keskelekoondumine 18. Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iseloomustab soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi; rõhk positiivsel vabadusel. 19. Õige on järgmised rahvuslust puudutavad väited: Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon; Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab kultuurilise rahvusluse traditsioon. 20. Konservatismi tunnused on valitsejate vastutus ja tavade rõhutamine. 21. Erakonnaperekondade hulka kuuluvad sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalid. 22. Rohelist ideoloogiat iseloomustab holism e tervikvaade ja skeptilisus progressi suhtes. 23. Roheliste ideoloogia alavormideks on sotsiaalökoloogiline suund ja süvaökoloogiline suund. KODANIKEÜHISKOND JA ERAKOND 1. Kodanikeühiskond on ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse; ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud; ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda. 2
esimene ja teine aseesimeest, I koalitsioonist, II opositsioonist, I Keit Pentus II Jüri Ratas Komisjonid (11) Euroopa Lidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põjiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitse komisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon Koalitsioon - võimuliit Opositsioon . vastasseisjad, partei või parteide ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresi, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised Koalitsioon IRL Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon ühe erakonna parlamendi saadikute rühm Parlamendi ÜL ja töökorraldus Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi Parlamendi teile oluline funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustustatud viimine seadustesse, nt. Parempoolsed ja vasakpoolsed, (arvestatakse ka teiste huvidega)
Bismarck haridusreform, mis kukkus läbi. Saksa katoliku kiriku seotus Rooma-katoliku kirikuga. Katoliku kiriku vastuseis. Bismarcki pooldajad: - Rahvusliberaalid (Uued Liberaalid) - Saksa Riigipartei (Vabad Konservatiivid, ettevõtjad) - Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud) - Preisimaa keskne - Tsentrum (katoliiklik partei, suurim partei) Bismarcki vastased: - Progressiivne Partei (vanad konservatiivid) - Vabameelne Partei (edumeelsed liberaalid) - Sotsiaaldemokraadid, kellest 20. saj. Alguses eralduvad kommunistid - Vähemusrahvuste parteid Keiserliku Saksamaa dilemmad Keisririik, kui Saksamaa õitsenguaeg; Weimari riigi vastuseis. Sealt ka Hitleri III Reich, kes ei tunnistanud Weimari Vabariiki. Moodsa demokraatia viiside arengu algused, kuid küpseks nad ei jõudnudki enne keisririigi lagunemist saada Keisririik, kui sissejuhatus natsismile. Keisririik kui konservatismi, vägivalla, rassismi
ning nende konservatiivsete toetajate omadega. Paljud haritud liberaalid ja ka radikaalid nägid end 19.saj intelligentsia järeltulijatena nad vastandasid end neid maha suruvale ja rõhuvale kehtivale korrale ning püüdlesid üleüldise heaolu ja väärtushinnangute poole. Nagu nende eelkäijadki, langesid ka nemad tagakiusu ohvriteks, aga siiski õnnestus neil omavahel kokku saada ning moodustada salajasi ringe (kruzhki). Moodustati ka hulk opositsioonilisi parteisid, mh liberaalid, Sotsiaaldemokraadid, kommunistid, anarhistid jne.2 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni peamiseks baas-põhjuseks oli otseselt see, et Nikolai II polnud õppinud 1905. aastal toimunud revolutsioonist, kuna peagi pärast revolutsiooni lõppu oli ta pimesi tagasi autokraatiasse langenud. 1905. aasta revolutsiooni detailidesse ma 1 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 83 2 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 72
Peale I maailmasõda tugevdas oma positsioone Euroopas demokraatia: 1) Vastloodud riigid kehtestasid demokraatliku valimiskorra 2) Vanades demokraatlikes riikides laienesid oluliselt demokraatlikud vabadused. Naiste poliitiline aktiivsus muutus märgatavalt. Demokraatia oli imeliselt hea valitsemisviis majandusliku tõusu perioodil. Kui aga jõuti aastasse 1930, muutus taas populaarseks igatsus tugeva käe poliitika vastu. Demokraatlikest ideoloogiatest olid: konservatism ja sotsiaaldemokraadid, oma värve hakkas kaotama liberalism. Kuigi kahe sõja vaheline periood oli majanduslikus mõttes väga keeruline, siis vanad demokraatlikud riigid säilitasid oma demokraatia. Nii Inglismaa kui Prantsusmaa tegid palju tööd selle nimel, et demokraatiat säilitada. Demokraatia säilimisele aitasid kaasa ka nendes riikides tekkinud traditsioonid. 1922. a iseseisvus Iirimaa 1931. a Westminsteri statuut- pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele, et säilitada koloniaalimpeerium 1934
Vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid-föderalistid eesotsas Peeter Speekiga asutasid põhiolemuselt marksistliku programmiga Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusee (ESTÜ). 1905. aasta kevadel avaldas sotsiaaldemokraatide-föderalistide juht Peeter Speek esmakordselt nõudmise Venemaa Keisririigi föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta. ESTÜ häälekandja oli ajaleht Uudised. Tsentralistlikku Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse kuuluvad sotsiaaldemokraadid hakkasid tegutsema avalikult. Novembri lõpul valiti ka Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905), mille esimees oli Nikolai Janson, liikmed: Mihhail Tomski (Tallinna metallitööliste ametiühingu esimees). Sisuliselt olid peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised Venemaa Keisririigi valitsusega opositsioonis, nõudsid demokraatiat ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja kohalikku omavalitsust.
Rootslased said paaril korral (1929 ja 1932) parlamenti valimisblokis sakslastega Huvierakonnad: Majandusrühm (Majaomanike Liit), Üleriiklik Majaomanike Seltside Liit (ÜMSL) jt. Eesti Valve Liit (Johan Pitka) Rahvuslik Vabameelne Partei (RVP): tegutses lühikest aega, aga 1923 valimistel sai parlamenti 3 kohta ja pääses ka valitsusse. Riigi institutsionaliseerimine 5.–7. IV 1919 Asutava Kogu valimised (120 kohta) Vasakpoolsed Tööerakond 30 Esseerid 7 Sotsiaaldemokraadid 41 KOKKU 78 Keskmised Rahvaerakond 25 Kristlik Rahvaerakond 5 KOKKU 30 Parempoolsed Maaliit 8 KOKKU 8 Rahvuslikud Baltisakslased 3 Venelased 1 KOKKU 4 23. IV 1919 Asutava Kogu avaistung 9. V 1919 Vabariigi Valitsuse avaistung (peaminister Otto Strandmann) 19. V 1919 "Seletus Eesti riiklikust rippumatusest" 4. VI 1919 "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord" 15
Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks - suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kattesaadav; 5 Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990-ndatel aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. o Kommunism - sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mis tahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooni
(4) 5 Poliitilised parteid Juba pikka aega kehtib sisuliselt kaheparteisüsteem, mis tähendab, et 2-st suurest juhtivast parteist kumbki moodustab tavaliselt valitsuse ning väiksematest parteidest saavad parlamenti üksikud. 8. märtsi 2004. aasta valimiste tulemuste põhjal on parlamendis esindatud: · valitsev konservatiividepartei New Democracy (loodud 1974. aastal; 45,4% häältest, 165 kohta); · PASOK, sotsiaaldemokraadid (PanHellenic Socialist Movement, loodud 1974. aastal; 40,6 % häältest, 117 kohta); · kommunistlik partei KKE (Communists Party of Greece, loodud 1918. aastal; 5,9% häältest, 12 kohta); · vasakpartei Synaspismos (Coalition of the Left, loodud 1992. aastal; 3,3% häältest, 6 kohta). Väiksematest parlamendis mitte-esindatud parteidest on tuntuim Popular Othodox Rally (LAOS), kelle populaarsus kasvab. Kõik parteid, väljaarvatud KKE, pooldavad EL
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
kõige hullem, sest Saksamaa sõltus USAst kõige rohkem. 90% langes tootmine, väga suur tööpuudus, pankrotid. Hakatakse kiruma valitsust. Kerkisid esile jälle natsid, kes tahtsid au taastada, kaotada reparatsioonimaksed jne.. 1931 lõpetabki reparatsioonimaksed. Valimisi on väga tihti. 4a ei pea üksiki partei ega valitsus vastu, Kõige rohkem said natsid 1932 230 kohta parlamendis. Ebaausatel valimistel veel rohkem. Natsid olid parempoolsed. Teised olid kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Nad ei saanud omavahel läbi. Muidu oleks saanud liituda ja moodustada enamiku Parlamendis ja ka koalitsiooni. Nüüd aga peab Hitler kantslerina koalitsiooni moodustama. Tuleb vähemusvalitsus. Seega ei olnud mõttekas. Valitsuses oli natsi ministreid 3. 1933 on valimiskampaania, kus tahtekase kommunistide kõrvaldada. Riigipäevahoone pandi põlema ja süüdistati kommuniste. Hitler kuulutas välja erakorralise seisukorra, millega põhiseadus ei kehtinud
(NSVL). 3) Miks ei ole võimalik anarhistliku ühiskonna teke? V: Sest kui kaotaks ära valitseja/riigi, siis tahes tahtmata hakkaks kellelegi võim pähe või soov ise teiste üle valitseda. Riigi puudumine eeldab inimestevahelist vabatahtlikku koostööd, aga see ei ole võimalik, kuna inimestel on niivõrd erinevad huvid, vaated ja soovid. Riik on sunnivahend, mis hoiab inimesi vaos. Inimesed lähtuksid pigem oma kui ühiskonna kui terviku huvidest. 4) Mida väärtustasid sotsiaaldemokraadid ja kuidas nad tahtsid sotsialistlikku ühiskonda rajada? V: Arvasid, et ühiskonda on võimalik ümber korraldada rahulikul teel. Kehtestasid selleks üldise valimisõiguse (meestele olenemata varanduslikust olukorrast), parlamendi kaudu taheti läbi viia seadusi tööliste olukorra parandamiseks. Nad väärtustasid majanduslikku võrdsust. RAHVUSLIK LIIKUMINE 19. sajandil kerkib esile rahvuse mõiste. Rahvus kujutab endast inimesi, kes räägivad
Hõivepoliitika New Deal: Aktiveerimispoliitika - tööotsijate, riigi ja tööandjate koostöö, tööturukoolitus, ettevõtjate subsideerimine töötute noorte hõivamisel, noorte kohustus koolituses osaleda, Joint-up governance (Jobcentre Plus) Avalike teenuste kvaliteedi tõstmine (Best Value): Performance indicators (KOV; koolid, haiglad), Kodanikud pole kliendid vaid teadlikud tarbijad Saksa sotsiaaldemokraadid 1998- 2005: “Agenda 2010”- Saksa heaoluriigi kärpeplaan, Majandus, Sotsiaalturvalisus. Saksamaa konkurentsivõime maailmas Schröder sotsiaalpoliitikast: Lähtekoht: päästa Saksamaa euroskleroosist, muuta riik tõhusamaks ja dünaamilisemaks. Enne valimisi lubas, et sots.kulusid ei kärbita. Pärast: Saksa sotsiaalpoliitika on vanamoodne. Kollekt. vastutus tuleb asendada individuaalsega. Sots.kodakondsus tuleb asendada igaühe panustamisega. Tahtis võita keskklassi valijate hääli
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
Kutsmale oli valimistulemused kohutavad, presidendimeelne blokk Ühtse Ukraina eest sai alla 12% häältest, mis tähendas täielikku läbikukkumist. Valitsuspartei jäi alla isegi kommunistidele, kes kogusid peaaegu 20% häältest. Valimised võitis Viktor Justsenkole Meie Ukrainast, kelle nimel hääletas 24% valijatest. Opositsioonis oleva Oleksandr Morozi sotsialistid kogusid peaaegu 7% häältest ja Kutsmaga seotud ühinenud sotsiaaldemokraadid lõpetasid nimekirja 6% ülerahvaliku toetusega. Julia Tõmosenko blokk kogus üle 7% valijate häälest, mis oli Tõmosenko ümber koondunud äsjasündinud parteile, mis sai presidenti pooldavate massiinformatsioonivahendite agressiivsete paljastavate kampaaniate märklauaks, esimene tõsine võit. (Ibid.) Oranz revolutsioon Parlamendivalimistel nii tugeva tulemusega opositsiooni võit oli kogu Ukraina ajaloole märkimisväärne
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perep...
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus p...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
o kommunistliku partei totaalne kontroll (riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle), o tööstuse natsionaliseeritus, o kolhoosid, o suured kulutused sõjaväele. Kommunistide ainuvõimu kindustamine o Idabloki riikides moodustati pärast Punaarmee saabumist ajutine valitsus, mida juhtisid kommunistid. o Korraldati valimised, kus sotsiaaldemokraadid ühinesid kommunistidega, teistest parteidest jäid alles vaid need, kes allusid kommunistidele. o Ühiskonda hoiti pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressiooni (ehk karistused). Albaania erandlikkus seisis VLO’st lahkumises, soovis saavutada iseseisvust Praha Kevade näitel. Jugoslaavia erandlikkus seisis soovis vabaneda Moska võimust ning mitte alluda nende korraldustele, seetõttu ei kujunenud riigist ka täielikku satelliitriiki
globaliseerumine" ehk kristluse ja islami levik. 2) Poliitilised rühmitused 20.sajandi algul Eestis. 1905.aasta revolutsioon. Poliitilised rühmitused 20.sajandi algul Eestis Tartu liberaalid - häälekandja - Postimees, eestvedaja oli Jaan Tõnisson, toetajaskonda kuulusid rahvusmeelsed haritlased ja tudengid, Tallinna radikaalid - häälekandja - päevaleht Teataja, eestvedajaks oli Konstantin Päts, toetajaskonda kuulusid põllumehed ja majandusinimesed Rahvuslikud Sotsiaaldemokraadid - häälekandjaks - ajaleht Uudised, eestvedajaks oli Peeter Speek, Mihkel Martna, toetajaskonda kuulusid tudengid ja gümnaasiumiõpilased. 1905.aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused: Eestis oli revolutsioon suunatud isevalitsuse ja baltisaksa ülemkihtide vastu. Poliitilise vabaduse puudumine, balti aadli seisuslikud privileegid, maapuudus ning rahvuslik rõhumine olid demokraatliku revolutsiooni peamised esilekutsujad Eestis. Osavõtjad: 1. Tartu liberaalid (Jaan Tõnisson) 2
- Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid - Pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid - Pehmendab turukonkurentsi - Vähendab elukaarest tulenevaid riske - Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele: a) liberaalid leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest b) sotsiaaldemokraadid leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt) 11. Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. 12. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks? Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged. Ühiskonna sektorid Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obli...
Liberalism ja konservatism olid juba mõnda aega Euroopas tuntud. Liberalism oli uuendustele vastuvõtlikum ja kaitses isikuõigusi ja vabaturumajandust. Konservatism pooldas aga seda, mis oli juba ajaloos järgi proovitud. 19. sajandi lõpul hakkasid nad ka pooldama seda, mida liberaalid ning tänu sellele kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid tööliserakondade huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ( nende erakondi nimetatakse pahempoolseteks ). Suurbritannias esindas tööliste huve Leiboristlik partei. Nende erakondade arvates on riigi kohus toetada abivajajaid ja nad soovisid, et kõigil oleks võrdsed elutingimused. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas nende poolehoidjate arvu. Tekkisid ka mittedemokraatlikud liikumised kommunism ( parlamendi roll on tühine, klassivõitlus, hirmuvalitsemine ) , fasism , natsionaalsotsialism ( hirmuvalitsemine, rahvuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
