ligikaudu võrdset mõju valitsusele. Kuid sotsiaaldemokraatide arvates koosneb võim reaalselt nii poliitilisest kui ka majanduslikust võimust, seega tuleb rääkida mõlema mõjust valitsusele. Kaasaegses maailmas on raha üks peamisi võimu allikaid ja seepärast need, kel on rikkus, omavad ka võimu nende üle, kel rikkust ei ole. Rikkus teeb võimalikuks mõjutada valitsuse poliitikat ning selle kaudu siis ka seadusloomet ja seadusi (http://www.hot.ee). Just seepärast seisavad sotsiaaldemokraadid rikkuse teatud määral ümberjagamise eest, et vähendada ebavõrdsust, eelisatavad pigem avalikku kui era kontrolli maavarade ja peamiste tööstuste üle, tööliste kontrolli töökohtade üle jne (http://www.hot.ee). Liberaaldemokraatide moel soovivad ka sotsiaaldemokraadid säilitada tsiviilvabadusi ja edendada ausat konkurentsi poliitiliste ametikohtade pärast. Kuid erinevalt neist,
Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inimvajaduste hierarhia tähendus)
Kordamine. 1. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6. Kodakondsus võetakse ära - - Oled toime pannud raske kuritöö - Sul on topelt kodakondsus - Tahad ise loobuda 7. Naturalisatsioon ...
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konst...
6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeedia 7.MIKS KASUTATAKSE EELHÄÄLETAMIST? Selleks, et inimesed, kellel pole valimispäeval valima minna, saaksid ka oma hääle anda. 8.MIKS VÕIME ÖELDA, ET KAASAJA ERAKONNAD ON POPULISTLIKUD? Püütakse olla kõigi valijagruppide meelejärgi ning seetõttu antakse palju katteta lubadusi. 9-MILLISED EESTI ERAKONNAD ON PAREM- MILLISED VASAKPOOLSED? Parem: Reformierakond ja IRL Vasak: Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. 10.MIS VAHE ON ERAKONNAL JA SOTSIAALSEL LIIKUMISEL? Sotsiaalsel liikumisel puudub kindel liikmeskond ja nad on rahvusvahelised võrgustikud. 11.MIS ON POLIITILINE SOTSIALISEERUMINE Elukestev protsess, millega kujundatakse inimeste hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. 12.MILLISED PÕHIMÕTTED KEHTIVAD EUROOPA KODAKONDSUSE PUHUL? *Pensionikindlustusztaaz ja -maksed kehtivad kõikjal. *Tervisekindlustus tagab arstiabi. *Saab valida ja kandideerida kohalikesse omavalitsustesse ja europaralmenti.
1905. aasta revolutsioon Jaan Tõnisson 1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reima...
Tagajärg: Liideti. 5. balkani sõda(1913) Osalejad: Serbia, Makedoonia, bulgaaria, Türgi. Põhjused: Kuulutati sõda türgile et tugevdada võimu. Tagajärg: Türgi vallutati. 13. Mis olid 1905.-1907. aasta revolutsiooni põhjusteks Venemaal? Kaotus Vene-Jaapani sõjas,soodustas revolutsiooni puhkemist.Töölised polnud nõus sellega,et Venemaal puudus demokraatlik vabadus. See algas sellega,kui võimud avasid töölisrongkäigu pihta tule,järgnesid rahutused kogu maal. 14. Miks olid sotsiaaldemokraadid Venemaal 20.saj alguses populaarsed? Tooge näide. Sotsiaaldemokraadid olid populaarsed kuna rahvas soovis ise seada üles oma elunormid. näiteks sooviti lühemat tööaega ja suuremat palka. 15. Mida püüdis P.Stolõpin läbi suruda agraarreformiga ja kas see õnnestus? Põhjendage oma vastust? Et teistele suurriikidele järele jõuda tahtis ta Vene maaelu ümber kujundada,et tekiksid iseseisvad talud.Senine külakogukond lammutati: talupoegvõis oma maa eraomandiks kinnistada. See ei
jõuvarusid.Algas vabatahtlike üksuste loomine. 1)Eesti saavutas autonoomia-30.031917 2)EV väljakuulutamine-24.02.1918 3)Vabadussõja algus-28.nov 1918 4)Võnnu lahing-23.juuni 1919 5)Tartu rahu-02.02.1920 Aulakoosoleku otsused olid radikaalsed-nad nõudsid liiga palju ja otsuseid ei viidud ellu. Mõisate põletamine toimus kuna:Linnad väsivad,liigutakse maale,ässitatakse talupoegi mässule. Venemaa sotsiaaldemokraadid ei lähtu rahvuslusest aga eesti sots.dem-d lähtuvad. Kuidas mõjutas I maailmasõda Eesti tööstust, põllumajandust ja rahvuslikku liikumist? Eesti tööstus: Kaubanduse katkemine Läänemerel, hävisid mitmed suurettevõtted, paljude ettevõtete sisseseade, toorainevarud, halvenes tooraine saamine Venemaalt, tööjõu kvaliteet halvenes.Põllumajandus: Hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid, polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi, katkes
kodumaise (rahvusliku) majandust ja väldib kapitali ja ettevõtja huve maksusüsteemi abil osa inimeste liigset rikastumist. Peale rahvuse ja religiooni Vabadus, konkurents, Sotsiaaldemokraadid väärivad hoidmist ka individualism. ,,Igaüks on arvavad, et riik peab traditsioonilised oma õnne sepp." Riigilt pehmendama ühiskonnaklassid. Riik peab saavad väikest sotsiaalabi turukonkurentsi mõju leevendama turukonkurentsi vaid väga vaesed ja ning tagama igale mõjusid ning tagama igale puuetega inimesed
- Võimalus süsteeme kontrollida ja võimalus saada ülevaadet erakondade populaarsusest Miks võime öelda, et kaasaja erakonnad on Antakse katteta lubadusi häälte võitmise nimel populistlikud? Millised Eesti erakonnad on parempoolsed, P Reformierakond, IRL millised vasakpoolsed? V Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid Mis vahe on erakonnal ja sotsiaalsel Erakonnal on kindel liikmeskond ja programm, nad tahavad liikumisel? pääseda võimule ning tegutsevad korraga ühes riigis. Sotsiaalsel liikumisel on kõik vastupidine. Mis on poliitiline sotsialiseerimine? Elukestev protsess, mis lõppeb tavaliselt kodakondsuse saamisega
1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapä...
Brasiilia ja Argentiina. Ainuüksi 1925. aastal jõudis Brasiiliasse ligi okupantidega. 11. aprillil kirjutas ajaleht Sotsiaaldemokraat: “Teame, 1700 eestlast ning Argentiinas Buenos Aireses elas 1930. aastatel et meie poolt hääletanud ei ole kõik kaugelt teadlikud ligikaudu 500 eestlast. Austraalia eestlastest elanikkond oli suurim sotsiaaldemokraadid. Selle võidu eest võlgneme tiinu valitsuse 1920. aastate teisel poolel, aga tänu tagasipöördumisele langes õnnetule ja ekslikule maapoliitika kursile.” eestlaste arv 1933. aastaks vähem kui tuhandeni. Vana traditsiooni Talurahvaparteil tuli mõru valimiskaotus alla neelata, sealjuures kohaselt oli väliseestlasi oma seltsidega isegi Hiinas. Mujale siirdumise
parlament, mis koosneb kahest kojast: Bundestagist ja Bundesratist. Valitsust juhib liidukanstler. Esimene liidukantsler Konrad Adenauer. * Ida-Saksa, mis allus NSVLile, nimetati ümber Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. * Saksa Liitvabariigis Kristlik-Demokraatliku Liidu võim, sotsiaalne turumajandus, võrdne heaolu, majandusreeglid, elatustaseme tõus, tööpuuduse vähenemine. * 1960ndate 2. pool: majanduskriis. * 1969 - 1982: Saksa Liitvabariigis võimul sotsiaaldemokraadid, riik sekkus majandusse, tugev sotsiaalpoliitika. * 1982: võimule tulid taas kristlikud demokraadid, eesotsas Helmut Kohliga. Algas uus majandustõus. VÄLISPOLIITIKA: UNISTUS TAASÜHINEMISEST * 1950-1960.aastate välispoliitika peamine rõhk oli koostöö USA ja teiste lääneriikidega. * Lääne-Saksamaa astus NATO-sse ja muutus tähtsaimaks liikmeks Euroopas. * Keerulised suhted Ida-Euroopaga, peamiselt Ida-Saksamaaga.
Palgatöölised olid saanud jõukamaks, elujärg lähenes keskklassi omale. 19.sajandi keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist. Revonistis kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes oli Vladimir Uljanovi eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida,
toiminguid.· Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid. 14. Millised asjaolud mõjutavad valijate käitumist? Massimeedia , valimiskampaania ja klassikuuluvus. 15. Miks on erakondi vaja?- Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 16. Milliste tunnuste järgi saab eristada parempoolseid ja vasakpoolseid erakondi? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust, püüeldakse selle poole, et suurema sissetulekuga inimesed maksaksid kõrgemaid makse, laekunud raha kasutatakse koolide ja haiglate ülalpidamiseks kui ka pensionide ja toetuste maksmiseks, haridus, tervishoid, eluase, transport ja kultuur peavad olema kättesaadavad igaühele. Parempoolsed: IRL, Reformierakond. Esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega
Ühiskonnaõpetus 1.Millised on parempoolsed/vasakpoolsed/tsentristlikud partied( + näited parteidest) *Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ...
Ühiskonna kt 1. tööstusühiskonna põhijooned · Esikohal tööstuslik tootmine · Range tööaja arvestus · Ratsionaalsus ja bürokraatia tugevnemine · Tööaeg domineeris puhkeaja üle, üksluisuse korvamiseks loodi meelelahutus · Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine: · analüüsitakse infot ja kasutatakse seda oskuslikult nii majanduses kui poliitikas · olulised on loovus ja meeskonnatöö 2....
Demokraatia tugevused ja nõrkused peale Esimest maailmasõda Pärast Esimest maailmasõda said demokraatlikud ideed erilise tähelepanu ja populaarsuse. Möödunud sõja katsumused näitasid, et tugeva demokraatliku korraga riigid suutsid tugevad olla ka sõjas. See andis hoogu demokraatia laienemisele. Paljudes riikides hakati vastu võtma seadusi, mis andsid kodanikele mitmeid demokraatlikke õigusi. Rahvas sai tähtsamatele küsimustele sõna kaasa öelda ja nende eest ei otsustatud kõike ära. Sellega saadi teada, mida rahvale rohkem vaja läheb ja mis on kasulikum. Veel said kodanikud kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. See jällegi oli hea sellepärast, et kodanikud saaksid rohkem enda heaolu eest seista. Tähtis ja tugev oli seadus, mis puudutas valimisõigust, kus suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. Ka naised said kandideerida riigikokku. Valida said kõik mehed alates 21. eluaastast, sõltumata p...
· riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuse hierarhia Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi (poliitilised ja mittepoliitilised). Parempoolsed- liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. · Vabaturumajandus · Konkurents · Avatud turud · Minimaalne riigi sekkumine Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksude eest.... · Traditsioonid · Rahvuslus · Kollektiiv Sotsiaalne heaolu! Vasakpoolsed- sotsiaaldemokraadid · Võrdsus, võrdsed võimalused kõigile · Segamajandus · Valitsus reguleerib majandust · Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud · Tagada inimestele väärikas elatustase- tasuta meditsiin, haridus... Kujundanud kaua aega Skandinaavia ühiskonda.
PÕHJAMAAD · Põhjamaade nõukogusse kuulusid: Rootsi, Taani, Norra, Island ja Soome. · Neid riike eristas teistest eelkõige sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim. · Iga maa areng oli ainulaadne. ROOTSI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks, kuid sõda mõjus ka sellele riigile. Toimus elatustaseme langus. Esile tõusid sotsiaaldemokraatlikud parteid. · Rootsi sotsiaaldemokraadid tegid sõdade vahelisel ajal mitmeid ühiskondlike ümberkorraldusi: töökindlustused, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev jms. · Suutis jääda Teises maailmasõjas ainukesena otsesest sõjategevusest kõrvale. · Jätkas ka peale Teist maailmasõda neutraliteedipoliitikat. · Arenenud tööstusriik. · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks ja kasutas ära sõjajärgset kaupade puudumist, ning hakkas ohtralt oma toodangut välja viima. · Kujunes heaoluühiskond.
Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see,...
Saksamaa teel teise maailmasõtta 1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi. Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem pooldajaid. Parlamendis enamuse saavutamiseks ja diktatuuri kehtestamiseks likvideeris 1933. aastal NSDAP, eesotsas Hitleriga, võimult kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Weimari vabariigi aeg oli lõppenud, algasid ettevalmistused Teiseks maailmasõjaks. Saksamaa rikkus Versailles' rahulepingu tingimusi okupeerides Austria. See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona,
Keerulised olid suhted IdaEuroopaga. Üheks pingeallikaks oli IdaSaksamaa. Umbes 15 aasta jooksul lähtus LääneSaksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Alates 1961. aastast meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust kurikuulus Berliini müür. 1960. aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama nn uut idapoliitikat. Kõige rohkem tegi selles vallas ära liidukantsler Willy Brandt. Suhete parandamiseks sõlmiti lepinguid Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ning ka IdaSaksamaaga. Suhted Saksa Demokraatliku Vabariigiga muutusid normaalseks, siiski ei loobutud maa taasühendamise ideest. Idee teostus hiljem seoses idabloki lagunemisega. 1989.aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal algasid Saksamaa taasühinemise läbirääkimised
8. Milleks pidas Adenauer ja SLV idapoolset SDVd? Kuidas seda suhtumist väljendavat poliitikat nimetati? · Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11. Milliseid ümberkorraldusi teostasid enne II maailmasõda Rootsi sotsiaaldemokraadid? 12. Kas NSVLil oli juriidilist ja moraalset õigust pärast II maailmasõda Soome (riigitegelaste) üle kohut mõista ja Soomet süüdistada? Põhjenda! Ei, sest Soomel oli õigus end kaitsta välise agressori eest · Ei, sest Soome riigitegelased täitsid vaid rahvatahet 13. Millised Põhjamaad kuuluvad Euroopa Liitu? Soome, Rootsi, Taani
Ühiskonna sidusus Pluralism (ideede paljusus) : · peab arvestama grupikonfliktidega · organisatsioonide tegutsemine ja mitmekesisus Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisats...
Teema: Erakonnad Kellelt: Erakondadest üldiselt Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond on Eestis kõige enam Euroopa Liiduga lõimumise poolt. Erinevalt teistest parteidest oli selge sõnum ELi sotsiaalharta täies mahus vastu võtta. Ja seda suurendada. Meil on paljude kärbetega variant. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Enne kandis nime "Rahva Hääl" 1998. aasta jaanuarist Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena. Järjekorranumbrilt kaheksas. Esimesed 7 oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nime all: "Mõõdukad" ja "Rahvaerakond". Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". Üldiselt ei ole mina kursis erakondade tegemiste ja olemistega. Minule ei pakku kuigi suur huvi meie erakondade käekäik
EESTIMAA ERAKONDADE IDEOLOOGIATE TUTVUSTUSED Tallinn 2010 Reformierakond: Reformierakonna ideoloogia on parempoolne. Reformierakond kehastab liberaalset maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. Ühiskond on kujundatud nii, et indiviididele on loodud maksimaalne tegevusvabadus. Nende poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada. Reformierakond pooldavab ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt (madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta). Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapoole...
4)VALITSEMISE VIISID(VÕIMU ISELOOM): Demokraaia, diktatuur Liberaalne, autoritaarne, totalitaarne POLIITILISED IDEOLOOGIAD Seisukohad selle kohta, kuidas korraldada valitsemist, üles ehitada maksusüsteeme, jõuda lähemale ideaalsele riigikorraldusele. Jagunevad vasakpoolsed(Sotsiaaldemokraadid) ja parempoolsed(Keskerakond, Reformierakond, IRL) Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraadid Keskne väärtus Indiviidi vabadus Kollektiiv, traditsioonid, Võrdsus, võrdsed rahvuslus võimalused Riigi roll Vabaduse kindlustamine Füüsilise turvalisuse Inimõigused, seaduste ja kohtusüsteemi tagamine läbi seaduste, turukonkurentsi
usa Prast saksamaa alistumist teises maailmasjas jagasid vitjad selle neljaks: lne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: nukogude sjaveline juhtkond. Vitjate eesmrk oli saksamaa denatsifiseerimine - natsismi vljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid lesaksamaalised poliitilised erakonnad. Lnepoolsete alade hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - ...
raudteede võrk, hinnataseme langus-tekkis konkurents, maailm globaliseerub. Majanduses olid esikohal Inglismaa, USA, Saksamaa. Tekkis proletariaad. 8. Globaliseerumine – üleilmastumine, seda iseloomustab rahvusvaheline kaubandus ja kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskkonda. 9. Proletariaad – palgatööliskond, sündis koos tööstusliku pöördega. 10. 20.sajandi ühiskondlikud liikumised – liberalism,sotsialism, sotsiaaldemokraadid, anarhistid. 11. Anarhistid – valitsemisvormide kokutamine, ametiühingutegevused, terroriaktid, radikaalsus. (Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa) 12. Liberalism – Vabadus ja võrdsus töölistele. Rikkad jäävad rikasteks. (Suurbritannia, Prantsusmaa) 13. Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine
Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed) arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
+ Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut Demokraatlikud liikumised: liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid DIKTATUUR Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle Alaliigid: Diktatuurid jagatakse: 1)autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 1934-1940) 2) totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude
Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed) arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
Saksamaa Liitvabariik 1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3) · Väikesed sõjalised kulutused · Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile · USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti? Bundestag 5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht? Liidukantsler ja hetkel on selleks Angela Merkel 6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad? Bonn ja Berliin 7. Mis tähendab termin ,,raudne eesriie" ja kuidas see seondub Saksamaaga? Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riik...
Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Võim ühiskonnas Võim on inimese või inimeste grupi võime mõjutada ja suunata teisi ning saavutada oma eesmärke. Millel võim põhineb`? 1)võim põhineb autoriteedil(eeskujuks olemine, nt lennart meri, haridus,haritus hea kõneleja) 2)võm põhineb hirmul-(sõjaväeriik-hirmuvalitseja) 3)domineeriva grupi käes olev võim(valimistulemuste põhjal)
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Avalik sektor poliitika riik Erasektor majandus turg Kolmas sektor kodanikuühiskond kodanikuühendused Eraelu kodu perekond Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tege...
Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus sõjavägi,1960-tugevnesid sotsiaaldemokraadid, berliinimüür 1961a. Prantsusmaa:1954-vabadusvõitlus, 1958- V vabariik-Gauelle, suur majanduskasv, 1960-Aafrika maadel lasti iseseisvuda(Alzeeria), lahkumine NATOst-1966,1960-tuumapomm,1968-noorterahutus Ameerika: D.Eisenhower- 1956-president, majanduslikult edukas,1956 USA sai lüüa, Suessi kriis tõi riigi läänemaailma liidriks,58-olukord berliinis halb,59-Kuubal võimule tuli Fidel Castro, Kosmoses NSV-L
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
Ajalugu III arvestus 11.klass 1. Venestusaeg: haldusjuhtimises, hariduses, kultuuris. Esindajad, sündmused. Balti aadlikud jäid ilma oma privileegides, venelased said kindlarkubermangudeks sakslaste asemel, ametiasutustes tuli rääkida vene keelt ning kes seda ei osanud vallandati, vallavavalitsused ja kohtud kaotasid oma iseseisuse kuna nende tööd hakkas juhtima talurahvaasjade komissaride, kohustuslikuks õpikeeleks sai vene keel, vene keelt mitte valdavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti keel, aleksandrikool avati vene keelsena, püüti levitada õigeusku, rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, 2. Tartu renessanss: ärkamisaja uus tõus: esindajad, Tallinna radikaalid. rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, Hurt algatas üle eestilise rahvaluule kogumise, Reimann karskusliikumise ja Eesti ...
(naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservatiivid pooldasid alalhoidlikkus traditsioonides kinni. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistide ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus ei oleks erinevate kihtide vahesid. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks olid fasism- itaalias, natsism- saksamaal ja kommunism- nkl. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks
Kuid sotsiaaldemokraatide arvates koosneb võim reaalselt nii poliitilisest kui ka majanduslikust võimust, seega tuleb rääkida mõlema mõjust valitsusele. Kaasaegses maailmas on raha üks peamisi võimu allikaid ja seepärast need, kel on rikkus, omavad ka võimu nende üle, kel rikkust ei ole. Rikkus teeb võimalikuks mõjutada valitsuse poliitikat ning selle kaudu siis ka seadusloomet ja seadusi (http://www.hot.ee). Just seepärast seisavad sotsiaaldemokraadid rikkuse teatud määral ümberjagamise eest, et vähendada ebavõrdsust, eelisatavad pigem avalikku kui era kontrolli maavarade ja peamiste tööstuste üle, tööliste kontrolli töökohtade üle jne (http://www.hot.ee). Liberaaldemokraatide moel soovivad ka sotsiaaldemokraadid säilitada tsiviilvabadusi ja edendada ausat konkurentsi poliitiliste ametikohtade pärast. Kuid erinevalt neist, 9
Sotsiaaldemokraatide arvates koosneb võim reaalselt nii poliitilisest kui ka majanduslikust võimust, seega tuleb rääkida mõlema mõjust valitsusele. (Demokraatia liigid, 2004) Tänases maailmas on raha üks peamisi võimu allikaid ja seepärast need, kel on rikkus, omavad ka võimu nende üle, kel raha ei ole. Rikkus teeb võimalikuks mõjutada valitsuse poliitikat ning selle kaudu ka seadusloomet ja seadusi. Seetõttu seisavad sotsiaaldemokraadid rikkuse teatud määral ümberjagamise eest, et vähendada ebavõrdsust, eelisatavad pigem avalikku kui era kontrolli maavarade ja peamiste tööstuste üle, tööliste kontrolli töökohtade üle jne. (Demokraatia liigid, 2004) Sarnaselt liberaaldemokraatidele soovivad sotsiaaldemokraadid säilitada tsiviilvabadusi ja edendada ausat konkurentsi poliitiliste ametikohtade pärast. Kuid sotsiaaldemokraadid eitavad, et
*sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga Stolõpini agraarreform – maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud, külakogukonna lammutamine, reform edenes aeglaselt ja tekitas palju segadust Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Sotsiaaldemokraadid Jaan Tõnisson K. Päts M. Martna, P. Speek, E. Vilde Postimees Teataja Uudised (P.Speek) *Vene impeeriumi pol. *majanduse edendamine *isevalitsuse asendamine korraldus on aegunud *loodi liit vene demokraatiaga *piiramatu isevalitsus tuleb demokraatidega *vähemusrahvaste õiguste
Ainus vana riik Rootsi suhtus nende iseseisvumise tunnistamisse ettevaatlikult ja poliitilisi suhteid ei tahtnud siduda, piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. 1929. aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit. Sõdadevaheline aeg oli Rootsile edukas, Rootsi kujunes peagi heaoluriigiks. Tuntuks said Rootsi masinad ja tööriistad oma kvaliteedi poolest. Lisaks veel mitte mürgised tuletikud, Rootsi laud ja Rootsi kardinad. Toetust kogusid sotsiaaldemokraadid, kes tulid 1932. aastal võimule ja püsisid seal väikese vaheajaga 44 aastat. Rootsi jäi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome oli pidanud maha verise kodusõja ja kaalus kuningriigiks saamist, kuid sakslasest troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valiti president. 1920 sõlmiti Tartus raha Nõukogude Venemaaga. Varem Baltimaade hulka liigitatud, nüüd aga Skandinaavia riik Soome sõlmis 1922
stabiilsus ja ettevaatlikud, järkjärgulised Konservatiivid reformid, Väärtused: traditsioonid, pere Vasakpoolsed erakonnad Põhiseisukohad Riigikohus on toetada abivajajaid Ühiskond kus elanike vahel ei ole Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ebavõrdsust Töölistele valimisõiguse andmine 3. Lõpeta laused. Paljud inimesed pettusid demokraatias, sest demokraatia valitsus ei suutnud sõjajärgseid majandusraskuseid kiiresti ületada ____________________________________________________________________ Mittedemokraatlikud liikumised kogusid populaarsust, sest lubasid kui nad võimule tulevad siis nad löövad riigis korra majja
oma koha ülemaailmses kultuuriprotsessis. Vene talupojad olid vastuvõtlikud revolutsioonilistele ideedele, sest nad ei tundnud, et eraomandi põhimõtete vastu suunatud rünnakud riivaksid nende huve ja üles kutse ,,ära võrra ja laiali jagada" leidis suurt vastukaja. Sotsialistid-revolutsionäärid (esseerid) pidasid talupoegade kogukonda, mis tagaks üldise õiguse maale , tulevase sotsialistliku riigialuseks. Vene sotsiaaldemokraadid (esdekid) olid marksistide äärmuslik tiib ehk enamlased lootsid oma proletaarse revolutsiooni teostada tööliste ja talupoegade liidule toetudes. Maailmasõja eelõhtul 1914.aastaal algas I maailmasõda ning 19.sajandi maailma ja Euroopa kriis. Kriisi võisid põhjustada: 1)imperialistlikud vastuolud Euroopa suurriikide vahel, kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis 2)Rahvuste vahelised vastuolud Euroopas,
õpetama hakkama. Aga kuidas saakski noored saada töökogemust, kui neile ei anta isegi võimalust? Tööandjad peaksid oma suhtumist muutma ja andma noortele võimaluse end näidata ja tõestada, et ei olda nii saamatud, kui esialgselt arvatakse. Hea oleks ka see, kui võimaldataks rohkem praktilisi kogemusi kõrgkoolides nagu on ka kutsekoolides, nii saaksid paljud noored eelnevalt selle tööalast kogemust. Sellel teemal võtsid sõna ka Noored Sotsiaaldemokraadid, kes pakkusid välja üheks võimaluseks noorte seas tööpuuduse vähendamiseks muuta töötukassa noortesõbralikumaks. ,,Töötukassa, olles keskne tööturu teenuseid pakkuv asutus, mängib väga suurt rolli noorte tööpuuduse lahendamisel. Kuna noored vajavad tihtipeale teistsugust lähenemist kui vanemad inimesed, siis tuleb luua töötukassasse eraldi noortele keskendunud spetsialistide kohad, kes oskavad nende probleeme
Erakond Isamaa nägemus Eesti riigi rollist majanduses Isamaa pooldab vaba turumajandust, mille kohaselt riik sekkub vähe majandusse. Nemad võitlevad selle eest, et madalapalgaliste maksukoormus langeks, seejuures piiramata ühtegi muud seadusega lubatud tulust mahaarvamist. Samuti pooldavad nad ka teiste maksumaksjate maksude vähendamist sissetulekutelt, kuid see-eest võiks suurendada makse tarbimiselt, raiskamiselt ning reostuselt ehk keskkonnatasud, mis tagavad põhjendatud ja stabiilse maksukeskkonna, on oluline teema. Ei poolda progressiivset tulumaksu. Isamaa toetab Eesti ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid. Analüüsis põhinen IRL 2015. aasta valimiste programmile ja Isamaa maailmavaate aluspõhimõtetele Reformierakonna nägemus Eesti riigi rollist majanduses Vabaturumajandust pooldav Reformierakon...
29.04.2009 Eesti riigikogu. Sisukord Sisukord......................................................................2lk Sissejuhatus................................................................3lk Riigikogu ajalugu........................................................................46lk Sissejuhatus Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1920. aasta põhiseaduse alusel o...
» «Jevgeni lubas endale positsiooni, et nõukogude võimu ei sobi süüdistada. Mina võin näidata ka numbritega, et just nõukoguse võimust tulemine on meie mahajäämuse põhjus väga kiirele arengule vaatamata,» põhjendas Ligi. 1. OLULISED FAKTID Ligi tegi postituse, mille kommentaaris solvas Ossinovskit Kommentaarist tekkis konflikt 2. HUVIGRUPID Reformierakond (Ligi liige) Eesti Vabariigi juhtkond (Ligi rahandusminister, Ossinovski haridusminister) Sotsiaaldemokraadid (Ossinovski liige) 3. SELGITADA VÄLJA EETILISED PROBLEEMID Kas Ligi peaks vabandama Ossinovski ees? Kas Ligi peaks tagasi astuma ütluste pärast? Kas Ossinovski liialdab solvumisega ning peaks öeldu unustama? 4. JUHTUMI JURIIDILINE ANALÜÜS Ligi käitumises pole küll midagi seaduse vastast, kuna Eesti Vabariigis on sõnavabadus ning Ligi avaldas oma arvamust, kuid selline käitumine ning teise solvamine on ebaeetilised, mistõttu Ligi vaid käitus ebaeetiliselt. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
