tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Eestis kasvab pärismaisena umbes 1400 liiki õistaimi. Õistaimed on enamiku taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118 ...
Pääsusilm õitseb suve algul ja juba juuli keskel kuivab enamik taimest ära. Selleks ajaks on ka seemned valminud. Peale lühikest puhkust ilmuvad aga veel enne talve tulekut risoomist välja uued rohelised lehed. Need elavad üle talve. Kevadel kasvab lehtede vahelt välja tavaliselt üks tugev õisikuvarb, mille tipus avanevadki kaunid õied. Kõik pääsusilma lehed asuvad maapinnal ilusa rosetina. Pääsusilm sobib hästi iluaedadesse. Seejuures on temast aretatud mitmeid eriti ilusaid sorte. Siiski ei ole tema kasvatamine alati kuigi edukas. Nimelt on pääsusilmal üks nõudmine: ta ei talu happelist mulda. Nii peame mõnikord oma maad lupjama, enne kui toome sinna pääsusilmad kasvama. Arvestama peab ka seda, et pääsusilm pole kuigi pikaealine. Nii tuleb sageli vanad taimed välja kitkuda ja uued seemnetest asemele külvata. 28 8. Harilik nurmenukk (Primula veris)
Kui järgmisel aastal kasvatatakse samas kohas taas kartulit, väljuvad kartuli juureeritiste mõjul ussid tsüstidest ja nakatavad taimi. Kui tsüstist väljunud uss ei leia uut katrulijuurt, siis ta hukkub. Tsüstina võib kiduuss soodsat arenemisvõimalust oodata mitu aastat. Spetsialistid soovitavad põllupidajatele kiduussist lahtisaamiseks mitte kasvatada kartulit samas kohas mitu aastat järjest. Sordiaretajad on aretanud ka kiduussikindlaid sorte. Pilt ja alltekst: Kartuli-kiduussiga nakatunud kartulijuurtel on näha mooniseemnesuurusi, umbes 0,5 mm läbimõõduga kõvakestalisi tsüste. * Miks muutuvad lehed kollaseks ja närbuvad, kui juured on kahjustatud? * Kuidas mõjutab see, kui lehtedes on fotosüntees takistatud, varuainete kogunemist juuremugulatesse? * Mille põhjal järeldad, et kiduuss on lahksuguline loom? * Nimeta üks oluline erinevus, mille poolest erineb kiduussi areng paelussi arengust.
Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine · Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine · Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks · Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides · Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte · Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad
painutamisel. Pealsenahk peab olema tugevam, kui kasutatakse nael või kruviühendust pealse ja talla ühendamiseks. Paksematest pealsenahkadest on tähtsaim juhtnahk tugevasti rasvatatud veekindel ja tugev suurte loomade 34 nahk, mis on pargitud kombineeritud võtetega. Juhtnahk on tumedat värvi, pinnalt teda ei värvita. Õhemad pealsenahad on tavaliselt kroomparknahad ja neid on väga palju sorte. näit. Sevroo kitsenahast; sevrett valmistatakse lambanahast. Kui naha pind lihvitakse sametitaoliseks, nimetatakse seda nubukiks, lihvitud sisepinnaga nahka nimetatakse veluuriks. Seemisnahk on eriti pehme, õhuke ja hõreda struktuuriga rääsparknahk, mis kõlbab isegi filtrimiseks. Seemisnahka saab seebiga pesta ja ta on märjalt ja kuivalt peaaegu samasugune. Sadulsepa ja tehniline nahk. Sadulsepanahk peab olema eriti tugev ja niiskusele vastupidav. Selleks
seente rakkudes, sugurakkudes. · Dipolidne(2n), kõik kromosoomid on kahes korduses. 1 koplekt on saadud ühelt vanemalt ja teine teiselt, ehituselt sarnaste kromosoomide paarid moodustavad homoloogilised kromosoomid. Näiteks: 22 paari homolooge mehel, + 1 paar: XY ja naisel on 23 paari homolooge, + 1 paar: XX. Esineb enamike päristuumsete keah rakkudes · Polüploidne(3n...10n). Näiteks teatud taimede ja seente rakud. Enamik kultuur sorte on. 4) Kromosoomistik isendi tasemel · Karüotüüp · Karüogramm on liigile omane kromostoomistik 5) Kromosoomistik on stabiilne näitaja ja kromosoomistiku põsivus isendi tasemel saadakse, sellise raku jagunemisega, mida nim. mitoosiks ja põlvkondade vahetusel, mida kutsutakse meioosiks. 6) DNA koromosoomi koostises esineb 3. kujul: · Unikaalne(ühes korduses), sinna kuulub umbes 50 % · Mõõdukalt korduv ja siia kuuluvad ka umbes 50% geenidest(rRNA
toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine · Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine · Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks · Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides · Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte · Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 19. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine- etapid, meetodid
) Tänapäeva Ameerikas on tee populaarsem kui kunagi varem. Taasärganud huvi tee vastu põhineb sellel, et paljud ameeriklased otsivad tervemat ja positiivsemat elustiili. Head hotellid üle kogu USA taasloovad või planeerivad jälle pärastlõunaseid teeserveeringuid. 2. MUST TEE Must tee on fermenteeritud e. kääritatud tee, töötlemise käigus muutub teelehtede värvus, toime ja maitse. Tee on suure kofeiinisisaldusega, seega väga toniseeriv ning ergutav. Musta tee sorte on rikkalikult - alates üsna mahedatest kuni jõuliste, kibedate teedeni. Tuntuimad mustad teed on vürtsise maitsega Assam Indiast; mahe, oivalise lõhnaga Darjeeling Himaalajast ning jõulise ja mõrkja maitsega Tseiloni tee. Teemaailmas kasutatakse mustade teede klassifitseerimise süsteemi, mis kajastab teelehtede liiki ja kvaliteeti ning konkreetsest teesordist saadava joogi kangust. Nii võime sageli märgata, et teepakikestel on päritolumaa järel kirjas veel tähekombinatsioonid
Temast saab tihedaid kaitsehekke, mis septembris annavad pealegi veel head maitsvat saaki. Võrratult kaunis on ilupuuna sarapuu punaselehine vorm, mille lehed on kogu aeg tumepunased. On olemas ka kollaseid ja lõhestunud lehtedega vorme. Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte. Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees.
Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2...25. · Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine · Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine · Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks · Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides · Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte · Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 24
madal kuni roomav. Okaspuid kasvab põhjapoolkeral arvukalt 50-70 kraadi põhjalaiuse vahel, moodustades okasmetsade e. taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim. Okaspuud on tähtsal kohal majanduses, neist valmistatakse saematerjali, puitplaate, spooni, tselluloosi, sütt, tõrva, vaiku, õli, vitamiine, karotiine ja muid saadusi, ning puitu kasutatakse ka loomulikult kütteks. Laialdaselt kasutatakse okaspuid ja eriti nende sorte haljastuses, luiteliivade kinnistamisel, erosioonimetsadena, ravimtoimeliste metsadena jpt. eesmärkidel. Sugukond Pinaceae Männilised Männiliste sugukonda kuulub kokku 10 perekonda ja veidi üle 250 liigi, mis on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Sugukonda kuuluvad © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 9 enamasti igihaljad ühekojalised tuultolmlejad puud, mõned liigid on ka põõsad.
Niimoodi riburada pidi prooviti üha uusi lisandeid ja praegu on saada mett näiteks astelpajumarjade, ingveri, taruvaigu ja kadakamarjadega. Neil, kes soovivad kehakaalu kontrolli alla saada, soovitab Ülle Meister kasutada kaneelimett. «Tuleb võtta üks teelusikatäis kaneelimett ühe klaasi leige vee kohta, lasta ära sulada ja siis juua kaks korda päevas pool tundi enne sööki,» õpetab ta. Ka ilma lisanditeta on olemas väga erinevaid sorte mett, selgitab Aavo Meister. Iga taim annab omamoodi maitse ning värvgi võib varieeruda üsna tumedast heledani. Näiteks lehtpuudelt kogutud mesi on tumepruun või rohekasmust, okaspuude oma kollane või roheka tooniga. Lehemett saadakse ainult väga kuumal ja kuival suvel ning selle kristalliseerumine võib aega võtta aasta või rohkemgi. Nii et kui see pole ruttu kristallinud, ei maksa veel karta, nagu oleks tegemist vale meega.
mehhanismi üksikindiviidide arengus. 8.11. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik (artficial selection) on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (näit. koduloomad, kultuurtaimed) puhul seisneb kunstlik valik peamiselt valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Inbriiding mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid nagu näiteks keha suurus, elujõulisus, viljakus. Mida suurem on populatsioonis inbriidingu osakaal, seda väiksema elujõulisusega ja madalama viljakusega populatsioon on
kultuurtaimi vigastada suurem. Mida suurem on mullakattuvus teraviljadel võrsumisest pea moodustamiseni, seda tugevamini surutakse umbrohtumist tagasi. Loodetavasti märgitakse tulevikus umbrohu allasurumiseindeks ka sordilehel. Konkurentsivõimelised sordid võivad umbrohtumist vähendada kuni 50%. Hernes Sordivalikul peaks eelistama lühikese kasvuperioodi, kiire algarenguga, kasvukõrgusega üle 75 cm ja tugeva lehestikuga sorte. Kasulik on vähene vastuvõtlikkus viirus- ja seenhaigustele. Külv tuleks teha võimalikult varakult. Külviks sobib 46 kraadise temperatuuriga muld, tõusmed taluvad kuni -5 oc. Külvisenorm on kõrgem kui tavaviljeluses (vajalik kadude tõttu äestamisel). Hernes on tüüpiline "äestamiskultuur", mida saab äestamisega umbrohuvabaks harida. Kuna hernest külvatakse varakult, ei mõju külvieelne harimine umbrohutõrjena. Herned külvatakse 45 cm sügavusele ja
Siis tuleb jälle uus kemikaal võtta. Parim viis kahjuritega võidelda oleks looduslikelt liikidelt, põllumajandusliikide eellastelt või sugulastelt leida mõni geen, mis teeb sordi kahjurile vastupidavaks. Sageli on selline geen mõnes teises liigis (või isegi riigis, geneetiline kood ju üks) olemas ja ristamise teel seda sealt kätte ei saa, appi tuleb geenitehnoloogia. Geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks kaitstakse tänapaeval ka põliseid tõuge ja sorte ning põllumajandusliikide looduslikke eellasi. 39. Mis on käitumisökoloogia? Käitumisökoloogia uurib organismide, peamiselt loomade, käitumuslikke kohastumisi ja nende osa organismide evolutsioonilise edukuse tagamisel. Peamised küsimused: kuidas organism hangib toitu, kuidas väldib ärasöömist ja kuidas sigib. Viimastel aastatel on käitumisökoloogia teadmisi kasutama hakatatud ka taimede ja seente kohta. 40. Optimaalne käitumine (toitumine, kasv vs. sigimine), lõivsuhted?
o Augustiinlaste ordu- eesti ainus ordu mida hakati ehitama 1407aastal. See oli segaklooster. o Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudest languse poole, tekkis lihtsurelike seas rõhutatud püüd kristluse poole. o Kollekriivsed mõisnikud- olid kloostrid oma suurte maavaldustega. Nad nõudsis eestlastelt makse ja tegu majapidamisel. Samas aga tõid mugad eestisse viljapuu sorte, õpetasid paremini maad harima ja mitmesugust käsitööd. Naised tegelesid ka epiteemiate ravimisega. Usupuhastus Eestis (83-85) o Reformatsioon – usupuhastus, see oli vastuseis paavstijuhitus keskvalitsuse vastu. o Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. o Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi
Risk haigestuda on sel juhul 10 korda suurem. Geneetika osa kaasaegses põllumajanduses Kuigi aretustöö teadlik läbiviimine, toetudes geneetika põhitõdedele, algas 20-ndal sajandil, on aretustööga tegeldud juba läbi aegade. Esimesed nisusordid, mis erinesid looduslikest, on 7000 kuni 10000 aastat vanad. Sordiaretuse teel on saadud näiteks hübriidne mais, mille saagikus on võrreldes algsega tõusnud ligi 250%. Nisu puhul on aretatud stressikindlamaid sorte, mis on sobivad kasvatamiseks just paljudes kohtades arengumaades. Palju aretustööd on tehtud tomatitega, mille tulemusena varieeruvad viljad nii suuruselt, värvuselt kui ka kujult. Koduloomade tõuaretuse teel on püütud saada näiteks suurema piima- või lihatoodanguga loomi. Tänu kunstlikule seemendamisele saab ühe häid järglasi andva isase spermat koguda ja külmutada, et seda jätkuks tuhandeteks viljastamiseks. Transgeensed organismid
Risk haigestuda on sel juhul 10 korda suurem. Geneetika osa kaasaegses põllumajanduses Kuigi aretustöö teadlik läbiviimine, toetudes geneetika põhitõdedele, algas 20-ndal sajandil, on aretustööga tegeldud juba läbi aegade. Esimesed nisusordid, mis erinesid looduslikest, on 7000 kuni 10000 aastat vanad. Sordiaretuse teel on saadud näiteks hübriidne mais, mille saagikus on võrreldes algsega tõusnud ligi 250%. Nisu puhul on aretatud stressikindlamaid sorte, mis on sobivad kasvatamiseks just paljudes kohtades arengumaades. Palju aretustööd on tehtud tomatitega, mille tulemusena varieeruvad viljad nii suuruselt, värvuselt kui ka kujult. Koduloomade tõuaretuse teel on püütud saada näiteks suurema piima- või lihatoodanguga loomi. Tänu kunstlikule seemendamisele saab ühe häid järglasi andva isase spermat koguda ja külmutada, et seda jätkuks tuhandeteks viljastamiseks. Transgeensed organismid
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...
ristumisbarjääri kindlakstegemist. Kuna puudub pärilikkusaine segunemine, kujunevad apomiktilistes taimerühmades välja pisiliigid. 6b) Apomiksisega haakub kaudselt omakorda partenokarpia - taime jaoks mõttetu väärarend, mida inimene armastab. Partenokarpia puhul arenevad seemneteta viljad viljastamata õitest. Sellised on enamus seemneteta puuviljasorte (banaanid, apelsinid, pirnid, ananassid, õunad jne.). Vahel nimetatakse ekslikult partenokarpseteks ka apomiktilisi sorte - kui normaalsete seemnetega vili areneb tolmeldamata õiest (kurgil). Eelpool sai juba mainitud risttolmlemist kui kasulikku nähtust. Kõik enne isetolmlemist mainitud tolmlemisviisid on risttolmlemised. Risttolmlemist aitavad tagada mitmed taimede spetsiaalsed omadused. Mitmeid neist on juba enne käsitletud. Isesteriilsuse puhul tuleb rõhutada, et meie viljapuude sortide puhul on üldjuhul tegemist ühe bioloogilise isendiga, kes on vegetatiivselt paljundades juppideks tehtud
sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva Masinates ja aparaatides, mistahes tehno- õpperaamatu esimese osa, käsitleb peamiselt seda, seadmetes ja -riistades on peamised materjalid missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt ja teised omadused. Teine osa on metallide kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja tehnoloogia, milles vaadeldakse metallide ja nende malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 sulamite tootmist, töötlemisviise ja otstarbekat liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. rakendamist. Kolmandas osas on vaatluse all Elektriliste seadete puhul on tegu elektrimaterjalide, elektrimaterjalid.
tavaliselt alla 1% geneetilisest materjalist ja praeguseni on ebaselge, missugust ülesannet täidab ülejäänud DNA. Maailmas ei leidu kaht täpselt samasuguse pärilikkusega isendit (erandid on ühemunakaksikud ja kloonid). Eluvõimelise populatsiooni eeldus on suur isendite arv ja sellest tulenev avar geneetiline muutlikkus, mis toimib puhvrina keskkonnamuutuste ja populatsiooni kohanemisvõime vahel. Üksikuid aretatud sorte kasutav tänapäeva metsa- ja põllumajandus vähendab liigisisest pärilikku mitmekesisust ja koos sellega nende sortide eluvõimet muutuvas keskkonnas. 2) Liigirikkus organismide rühmitamine erinevatesse klassidesse (taksonoomia, üks bioloogia haru) teeb looduses toimuvad muutused (evolutsiooni) mõõdetavaks. See on bioloogilise mitmekesisuse uurimisel peetud kõige sobilikumaks liigi taset. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab
Abt Gozbert'i kloostri ideaalplaan 820. a. - St. Gallen, Sveits: Keskel paikneb suur kirik, selle kõrval kloostriõu sammaskäigu ja kaevuga. Selle all munkade söögisaal. Ülal vasakul, peasissekäigu juures külalistemaja, kool, abti eluruumid (aiaga). All vasakul majandushooned. Ülal paremal arsti maja, ravimtaimede aed 16 peenraga, selle all haigla. Siis kabel, noviitside toad. Nii haiglal kui noviitside elamul on siseõu. Edasi surnuaed, kus kasvatati ka viljapuid, palju erinevaid sorte. Selle all aedniku maja ja köögiviljaaed. Kõige all linnumajad ja linnuvahi-maja. Väljaspool kloostrimüüre veel põllud ja muud istandused (Hellström 1997). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 35 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
Tulnukate eesmärk ongi luua uus liik inimeste ja nende vahel, et seeläbi rikastada nende ( ja tegelikult ka meie ) genofondi. Geneetilised manipulatsioonid on tegelikult bioevolutsiooni üks toime mehhanisme uute liikide tekkimiseks. Bioloogia teadus annab meile sellest väga põhjaliku ettekujutuse, kuid inimeste bio- ja geenitehnoloogiad pole „veel“ siiski sellisel arvestataval tasemel, et luua Maal uusi liike ja veel mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge, mis küll ei kuulu liigi ( kui mõiste ja tähenduse ) hulka. Kuid see pigem näitabki seda, et uue liigi loomine Maal ei ole inimestele enam futuristlik teema. Maailma esimene imetaja klooniti juba 1997. aastal, milleks oli siis lammas nimega Dolly. Inimese kloonimiseni pole veel jõutud, kuid ega see ilmselt tulemata ka jää. Kloonimine põhineb geneetikal ja geneetika põhineb pärilikkusel, mis esineb elusolenditel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
