Suures plaanis koosneb nigeeria territooriumi kuivemast põhjaosast ja niiskemast lõunaosast. Lõunas on kakaopuude, heveapuude ja maapähkliistandusi, põhjas, kus valitseb savann, tegeldakse peamiselt karjakasvatusega. Traditsiooniliselt põllunduses viljeldakse väga erinevaid toidukultuure 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Nigeerias elab jaanalinde, mis on väga ohustatud liik on ka väga tuntud loomad kaelkirjakud, aafrika elevandid, gepardid, jõehobud, paljud eri ahvi sorte jne. 5. INIMTEGEVUS Nigeerias kaevandatakse palju naftat ja sellepärast on see suhteliselt rikkas riik, kuigi see kahjustab maapinda väga. Sealjuures tavainimesed tegelevad karjakasvatuse ja küttimisega. 6. VAATAMISVÄÄRSUSED Eesti Välisministeerium soovitab vältimatu vajaduseta Nigeeriasse mitte reisida. Nigeerias on väga suur terrorismioht. Abuja linn http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/27/Abuja-collage.png Nigeeria rahvusmoee http://www.google
Lõpuks leiab selline tööstuslik siider tee poeletile kas siis pudelis või plekkpurgis. Mõnede toodete maitsmisel tekib tunne, et lisatud on ka tehisliku päritoluga aroomiaineid. Klassikalise, traditsioonilise siidri tegemine erineb selle kõigega võrreldes suhteliselt palju. Normandias on siidri valmistamine kujunenud täiuslikuks kunstiks. Kõigi asjade algus on teadagi tooraine. Normandia siidri valmistamisel kasutatakse spetsiaalseid nn. siidriõuna sorte. Need on suhteliselt väikesed, tihke ning paksu koorega ja söömiseks praktiliselt kõlbmatud mõrkjaskirbed, suure happesisaldusega ja tanniinisusega, kuigi magusad. Sordid jagataksegi laias laastus kolme maitsegruppi: mõrkjad, magusad ja happelised. Kokku loendatakse selliseid sorte üle 300. Õunad koristatakse vastavalt eri sortide valmimisele ajavahemikul oktoober kuni detsember. Pärast seda järelvalmivad õunad puust
vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterlike õlide, fütontsiidide ja teiste inimesele vajalike ainetega. (Kroom,G. 2004:4) Puuviljad, marjad ja pähklid on kõigile tuntud ja teatud. Igaüks oskab nimetada erinevaid poes müüdavaid puuvilju ja pähkleid. Samas ei teata nendest midagi lähemalt. Päritolu, import ja kõrghooaeg on paljudele teadmata. Pidevalt tuuakse kaubandusse ka uusi ja tundmatuid liike ja sorte. Sellist võidukäiku, nagu inimese toidulaual on teinud puu- ja köögiviljad, ei ole viimastel aastakümnetel osaks saanud mitte ühelegi teisele toiduainete grupile. Uute sortide aretamise, transpordivõimaluste avardumise ning riikidevaheliste kaubandussuhete laienemise tulemusena on nendest toiduviljadest saanud tähtis kauba- ja ekspordiartikkel. Seetõttu on paljud lõunamaise päritoluga puu- ja köögiviljad saanud
Virsik Virsik on virsikupuu vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 510 cm pikk ja kaalub keskmiselt 7075 g. Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju õlisid. Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid. Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt. Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide k...
U 15 SB 2) 2C, 4A, 6D, 8B 3) How about i come ... ? School is off Hei s sure to know Due for tomorrow Tie in with sth Get a flight sorte get back to me 4) *Easter * her grandparents' birthday gift * the weather and the currency * Some doorways and doors * Layers and a camer * The view from the topp of Olaf's church tower, the secret passagesunder Swedish defences, the winding streets of old... the parliament buildinf, some museums, and art galleries. * Pancakes together with Hannah's mates * Tartu 5b) 1. Was ... marked- märgiti; is includes on lisatud 2. 2. was built- ehitati- heisatakse
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Berit Tõnts Aed-harakputk Uurimustöö Juhendaja:Marina Madisson Pärnu 2010 Aed-harakputk Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli. Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli,mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikool ja anetool, mis vastutab aniisimaitse eest. Aed-harakputke kasutatakse peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, eriti austatakse teda prantsuse köögis. Aed-harakputk kuulub koos estragoni, tüümiani ja peterselliga ka klassikalise viiest ürdist koosneva prantsuse m...
SOOVITUSI KARTULI KASVATAMISEKS. Väikekasvataja peaks valima võimalikult haiguskindla sordi, sest kartulil on palju haigusi ja kahjureid. Kõige ohtlikum haigus on lehemädanik, mis võib saagist isegi ilma jätta. Kuigi välismaalt tuuakse sisse palju erinevaid sorte seemnekartuleid, soovitaks siiski valida Eestis aretatatud sordid, sest need vastvad meie maitse- eelistustele ja on kohanenud meie kliimaga. Hea maitsega muredad kartulid on ,,Ando", ,,Maret", ,,Piret", poolmure ,,Ants" ja tugevamad, mittelagunevad ,,Anti" ja ,,Reet". Neist ,,Ants", ,,Maret", ,,Reet" ja ,,Piret" on kiduussikindlad. Samuti on rahva hulgas väga populaarseks saanud Läti sort "Varane kollane", mida rahvakeeli kutsutakse "Läti kollaseks".
Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandus. Piim läheb enamasti või- ja juustutööstuse tooraineks. Hollandi juust on tuntud üle maailma.Suurel osal põldudest kasvatatakse loomasööta.Riigi omapäraseim põllundustoodang on lilled. Juba XVIII sajandil toodi Hollandisse tulbisibulaid, millest hakati aretama üha uusi sorte. Nüüdseks on Holland maailma kõige enim lõikelilli eksportiv riik. Sellest tuleneb ka nimetus “Tulpidemaa”. Hollandis kasvatatakse ka aedvilju ning marju (peamiselt maasikad), millega varustatakse tervet Euroopat aastaringselt. Seal on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade atrv 2003 aasta seisuga: veised – 3885350 lambad – 1088490 kitsed – 380350 hobused – 136000 küülikud - 302000 sead – 12429100 pead. Kodulindude arv:
roostevabast terasest. Seda metallic kasutatakse ka sii, kui on vaja teha sisseseadet koha jaoks, mille peab hoidma väga puhtana, näiteks haigla või meierei jaoks. Mida suurem on terase süsiniku sisaldus seda tugevam see on, aga seda on raskem töödelda. Teras mis sisaldab volframi, kannatab kuumust ning seda kasutatakse reaktiivmootorite tegemiseks. Maailmas toodetakse umbes 680 miljonit tonni terast aastas. Ühtegi teist metallisulamit ei kasuteta nii palju. Terase sordid: Terase sorte leidub väga palju. Kõik nad on raua ja süsiniku sulamid. Mõned terased sisaldavad ka teisi elemente. Enam kui 90 % kõikidest terastest, mis on toodetud, on süsinikterase liigid. Süsinikteras sisaldab süsinikku väheste mangaani, räni ja vase lisanditega. Süsinikterast kasutatakse paljude esemete, sealhulgas vedrude, autokerede ja konstruktsioonide kandetalade valmistamiseks. Legeeritud terased ja tööriistaterased sisaldavad suuremal hulgal mangaani, räni ja vaske kui süsinikterased
Mulla Võib pealt katta samblaga, mis pidevalt niiskena hoitakse. Vajab väga kõrget õhuniiskust. Liiga kuiva õhuga Ruumis lehtede servad kuivavad. Alusele ei tohi jätta seisvat vett. Paljundamine - Jagamise teel või pistikuga. Kahjurid - Punane kedriklest. Õied- Õied kevadel või suvel pisikesed , kavaturoosad kuni valged. Lehed-Lehed piklikovaalsed, tumerohelised, pealt punakate triipudega, alt punakad. Osa sorte valkjasroheliste lehtede ja rohelise kuni pruuni mustriga. Koostajad : Merilyn Bergman ja Monika Pallu MJ110
Välimus Marjad on ümmargused kuni ovaalsed ja värvuselt kollasest kuni mustjassinisteni. Sinise põhitooniga viinamarjad sisaldavad rohkem parkaineid ja koores punast värvainet antotsüaani. Paljude sortide marjad kattuvad valmides õhukese, heleda, jahuse, vahaja kirmega, mis tekib sügisel sooja päevase õhu ja öise niiskema ja jahedama õhu vaheldumise tulemusena. Viinamari kui tervistav saadus Enamikel sortidel on viljalihas kuni 5 kõva seemnekest, kuid leidub ka seemneteta sorte. Viinamarjad kuuluvad tervistavate saaduste hulka, millised sisaldavad rohkesti väärtuslikke aineid. Esiteks tuleks mainida hästi seeduvaid süsivesikuid viinamarjasuhkru näol, mis kiiresti verre imendudes annavad lisaenergiat. Rohke mineraalainete sisaldus soodustab närvikava, ajategevuse, luustiku ja hammastiku arengut. Soodsa koostisega valgud, orgaanilised happed, aroomained ja vitamiinid tagavad soolestiku ja neerude hea
Aretatud Soomes. ´Northblue´ – Soovitussort. Viljad suured (mass 1,5-2,5 g), tumesinised, magushapud, valmivad kobaras järk-järgult. Saak taime kohta 1-3 kg. Ebaühtlase valmimise tõttu koristatakse vilju kuu jooksul 2-4 korda. Viljad valmivad juuli lõpus-augustis, sobivad turustamiseks ja külmutamiseks. Taim 80-100 cm kõrgune, tugevasti harunev ja üsna püstine. Õitseb tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Isetolmleja, kuid saagikuse suurendamiseks kasvatada eri sorte. Eelistab päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta, kerget happelist (pH 4,5-5,5) mulda. Ei talu seisvat pinnavett. Soovitatav taimevahe 0,6-1,0 m, reavahe 1,5-2,5 m. Ristandsort, aretatud USA-s. ´Northcountry´ – Soovitussort. Viljad valmivad juuli lõpus-augustis, sobivad töötlemiseks. Taim 45-80 cm kõrgune, laiuvapoolne. Õitsemine algab mai lõpus. Viljad keskmise suurusega (0,8-1 g), hapukasmagusad. Saak taime kohta 0,9-2 kg. Isetolmleja, kuid saagikuse
Nende elutegevus paneb aluse mulla kujunemisele. Taimkätte hävimine võib viia mullastiku erosioonile või kõrbestumisele. Taimedel on oluline seos inimtegevusega. Maad varem asustanud taimedest on moodustunud fossiilsed kütused (nafta, kivisusi jt.). Inimesed kasutavad taimi toiduks, kütteks, ehitusmaterjaliks, tarbeesemete valmistamiseks, ravimiseks, jne. Looduslikest taimedest on aretatud rohkesti ilu- ja toidutaimede erinevaid sorte. 5 MITTESUGULINE PALJUNEMINE Enamik taimi paljuneb mittesuguliselt ehk suguta.Olenevalt mittesugulise paljunemise viisist eristatakse omakorda vegetatiivset ning eoselist paljunemist.Vegetatiivne paljunemine on isendite arvu suurenemine emataimest eraldunud osade arvel.Iga eraldunud osa hakkab iseseisvalt elama, ta kasvab ja areneb ning võib omakorda paljuneda.
EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Avokaado pärineb algselt Kesk-Ameerikast (Mehhikost), kuid teda kasvatatatakse nüüd enamikus troopilistes ja subtroopilistes piirkondades
parandavad lihastoonust. Seetõttu sobivad india pähklid vahepalaks raske füüsilise koormusega inimestele, sest nendes sisalduv süsivesikute hulk on kõrge. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 2,3 Kalorid 592 Rasvad 46,4 Valgud 15,3 Süsivesikud kokku (imenduvad) 32,5 (26,5) Tüüpiline tk kaal (g) dl=60g; spl=10g Pildil India pähkel Kastani pähkel Kastaneid kasvatatakse mitmeid sorte üle maailma. Kõige populaarsem nii USA's kui Euroopas on tuntud kui "Castanea sativa". See sort kasvab paljudes Vahemere riikides ja sh Itaalia mitmes regioonis. Kastani viljaliha on kreemjas valge ja kaetud tihedalt katva paberitaolise nahaga, mida katab omakorda pruun, veidi elastne kest. Head kastanid on rasked, läikivad ja sitked, halvad kastanid on kerged. Pane kastanid vette -
keskmine Soome juust on suhteliselt mahedamaitseline siis Ritari tänu oma 10 kuulisele küpsemisele pakub põnevat vaheldust. Hea leid juustulauale! Suitsujuust, suitsujuust singiga. Üllatuslikult on see tuntuim ja suurim ekspordiartikkel saksa juustude seas. Leiutatud munkade poolt Rotthalmunsteri kloostris, kogus kiiresti populaarsust Bayeri lehmakasvatajate seas. Juust tehakse kõigepealt valmis ja siis suitsutatakse väga erinevate meetoditega. Sellest tingituna on ka suitsujuustu sorte väga erinevaid. Suitsujuustu tegemine tähendab rohket käsitööd, seepärast on see väiketootjate pärusmaa. Tihti lisatakse suitsujuustule ka sinki.Mahedamaitseline juust, milles pole liialdatud ei suitsu ega soolaga. Tänu oma neutraalsele maitsele sobib maitsestama paljusid roogi. Tasub proovida juustusupis, millele annab sametise konsistentsi ja õhk-õrna suitsumaitse.Tugev suits ja tuntavad-nähtavad singitükid iseloomustavad seda Saksa juustu, millele leiab köögis
Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3.Mis on maalikunst ja kuidas jaguneb ? Maalikunst on see, kus värvidega on loodud kujundeid, olendeid jne. Jaguneb : · seinamaalid · laemaalid · põrandamaalid · joonistused 4.Mis on skulptuur ? Skulptuur on enamasti kivist valmistatud kujutis. Seda on erinevaid sorte nt. : ümarplastiline, reljeefne, abstraktne jne. 5.Mis on graafika ja mille peale tehakse pilt trükigraafikat tehes ? Tasapinnaline kujund , mis luuakse trükkimise või joonistamise abil. Trükigraafika stiili kasutades tehakse pilt enamasti paberile, või muule materjalile, millele saab trükkida. ÜGAJA KUNST. 1.Mis iseloomustab koopamaale ja mida või keda seal kujutatakse ? Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri
antibiootiliste "herbitsiididega" teiste, "umbrohtudena" kasvama kippuvate hallitusseente tõrje. Aedniksipelgaliike on seni kirjeldatud üle 200, mõni neist on "aretanud" ühe, mõni kultiveerib aga paljusid erisuguseid seenesorte. Neid antakse emapesast tütarperele "veimevakas" kaasa ja levitatakse vahetuskaubana sama asurkonna piires teistesse pesadesse. Seeneaedades toimub pidev "aretustöö", et valida välja parimaid ja viljakamaid sorte. Eestis elavatel metsakuklastel ja teistelgi sipelgatel on väga kõrgelt arenenud põllumajandusharu hoopis loomakasvatus nad peavad lehetäisid. Lehetäisid karjatatakse nii okas- kui lehtpuudel, aga ka rohttaimedel, kus neid lüpstakse süsivesikuterikka toidu saamiseks. Metsakuklased koguvad aprillist septembrini kuni 1000 kg lehetäinestet pesa kohta. Pere järglaste valguvajaduste rahuldamiseks söödetakse vastseid lehetäilihaga. Sügisel, kui õhutemperatuur langeb alla 5 0C, ei
maailma kogusaagist, siis bataadi praeguseks kodumaaks võib nimetada Aasiat eriti Hiinat, kus toodetakse 85% maailmasaagist. Kartulit kasvatatakse vagudes, et suvel saaks varsi mullata, mulda kobestada ja umbrohtu hävitada. . Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast nõrgalt happelist mulda. Kartulikasvatust häirivad kartulihaigused, sealhulgas viirushaigused. Sordiaretajad töötavad pidevalt, et aretada uusi sorte, mis oleksid haiguskindlamad, saagikamad, tärkliserikkamad maitsvamad, vitamiinirikkamad. Kartuli rohelistes osades ja valguses kasvanud või seisund ning roheliseks läinud mugulais leidub mürgist alkolaidi solaniini. Eelkõige kasutatakse kartulit toiduks väga mitmesuguste roogadena keedetult ja praetult. Kartul on ka tähtis loomasööt, eriti sigadele. Ta on ka tööstustooraine. Veel 17.sajandil pidas mõni rahvus kartulit mürgiseks ning omistas talle
liiga palju lämmastikku) Istutada üksteisest piisavalt kaugele Suve lõpu poole taimi mitte kasta Pritsida õitsemise ajal Maasika-jahukaste Levikut soodustab kuiv ja soe ilm Niiskus -> taime idanemise ajal Rohke lämmastikuga väetamine soodustab Kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi, alumine külg muutub punakaks Kahjustatud toored marjad jäävad väikeseks Küpsed marjad hallikad, halvamaitselised Kasvatada jahukastekindlaid sorte Pritsida õitsemise ajal Tõrje Agrotehniline tõrje : eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused(taimed, külvikord, väetamine,mullaharimine, kastmine jne) Mehaaniline tõrje : eemaldatakse taimed või taimeosad kahjurite ja haiguste leviku tõkestamiseks, kahjurite peletamine või püüdmine Keemiline tõrje Bioloogiline tõrje : kahjurite tõrjumiseks kasut. looduslikke vaenlasi, ka haigusi on võimalik tõrjuda looduslike preparaatidega Allgrow®Bioplasma
ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua. Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid. GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud.
Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) 11)Mis infot annab kultuurtaimede ja koduloomade aretus, miks ta on evolutsioonitõendiks?Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel. 12)Elupäritolu: keemilise evolutsiooni etapid, nende kirjeldus, arvatavad tingimused,Oparini hüpotees. Stanly Milleri katse.Keemilise evolutsiooni etapid: 1 bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2 bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3 polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks
geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; selliselt paljundatud järglaste looduslik varieeruvus on suurem ning tagab parema vastupidavuse keskkonnatingimustele seemneline paljundamine sobib LIIKIDE (mitte sortide) paljundamiseks; võimalik on seemneliselt paljundada ka mõningaid aedvorme (nt. punaselehisus antakse järglastele hästi edasi) Seemneline paljundamine ei ole võimalik juhul, kui: on vaja paljundada sorte (sorditunnuseid üldjuhul seemneliselt ei anta edasi) kui tegemist on küll liigiga, aga see ei vilju meie oludes või siis pole seeme idanemisvõimeline (on tühi) kui liik küll viljub, aga seemneline paljundamine on aeganõudvam kui vegetatiivne 2. Seemneline paljundamine. Omanda allpool toodud terminid: Lüdimine……………………………………………………………………………………
ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Kuivõrd elupuu on kerge paljundada ja meeldiv liik kasutamiseks haljastuses, on aretatud h. elupuust hulgaliselt sorte. Sordirikkuse võiks jaotada alljärgnevalt ja käsitleda allpool ükshaaval (Krüssmann, 1979) I kasv normaalne püstine, okkad rohelised: a) sammasjad; 'Columna'; 'Fastigiata'; 'Malonyana'; b) leinavormid; 'Pendula'; 'Filiformis' c) monstroossed; 'Bodmeri'; 'Douglasii Pyramidalis'; 'Spiralis': d) muud sordid, tavaliselt kitsas- kuni laikoonusjad; 'Elegantissima'; 'Gracilis'; 'Hetz Wintergreen'; 'Indomitable'; 'Smaragd'; 'Wareana'
Teed mitte üksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka süüakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore või mõne muu ainega, maitsestatakse ning süüakse väikestes kogustes. Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett, alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga. Teed juuakse nii kuumalt kui ka jahutatult: on suur hulk erinevaid jääteede sorte. Eestis üldtuntud tõde teevee keetmise kohta on pikka aega kõlanud nii, et tee valmistamiseks mõeldud vett ei tohiks lasta kaua keeda, kuna siis ei sisalda see enam küllaldaselt hapnikku ja teisi aineid, mis toovad välja tee parimad maitseomadused. Tänapäeval võib seda arvamust pidada aga pooltõeks, kuna ülevõetuna Aasia kõrge teekultuuriga riikidest ei kehti need soovitused meie kraanivee kohta, mis vastavalt lubja-
liitusid teiste firmadega korporatsioonideks. Nii loodigi lõpuks monopolid. 19. Mille poolest erines USA põllumajandus Euroopa põllumajandusest? USA Euroopa Peamiseks tööstusaruks oli põllumajandus. Veeti palju teravilja sisse. Võeti kasutusele uusi maid. Paljud maaelanikud läksid linnadesse elama, USA oli maailma suurim nisu tootja ning ta sellega vähenes põllumajandus. võttis kogu aeg kasutusele uusi sorte. 20. Milliseid sotsiaalseid probleeme põhjustas USA-s suur sisserännanute arv ? Korteri kitsikus ja olmetingimuste halvenemine. Rassiline diskrimineerimine: mustade ja valgete vaheline vastaseis, mis avaldus kõikjal nii rongis kui ka koolis.
Putukaliikide säilimiseks tehakse põllud väikesed, põlluäärtesse jäetakse harimata ribad. Seal saavad talvituda põllu ökoloogilist tasakaalu säilitavad putukad ja õitseda umbrohuks peetavad taimed. Intensiivpõllundusega tegelevates ettevõtetes tavatsetakse mittesoovitavad taimed ja putukad lihtsalt taimekaitse- ja putukatõrjevahenditega mürgitada. Sedasi rikutakse looduslikku tasakaalu. Otstarbekas on kasvatada samal ajal erinevaid sorte, sest aja vältel muutub sortide kahjustuskindlus. Põllumehe jaoks vähendab see ka riske, sest ühe sordi kahjustuste esinemisel võib teine anda rikkaliku saagi. Intensiivpõllundus kurnab maad. Mahetootmises kasutatakse selliseid maaviljeluse viise, mis pinnast liigselt ei väsita. Kasutatakse külvikordi, kus erinevad köögiviljad on pidevas ringluses. Sedasi saavutatakse, et muld saab pidevalt juurde neid toitaineid, mis on eelmise kultuuri kasvatamisega ära kulunud
Piparmünt Kõige tavalisem piparmünt on vesimündi (Mentha aquatica L.) ja rohemündi (Mentha spicata L.) hübriid. Eestis kasvatatakse seda kultuurtaimena.Rohkete maa-aluste ja –pealsetevõsunditega taim kasvab enamasti 30cm, aga vahel ka lausa üle poole meetri kõrguseks. Sel on kandilised ja tihedalt lehistunud lehed, mis on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga. Enamasti on taim üleni tumeroheline, kuid esineb ka sorte, kus lehed on õrna punaka varjundiga. Piparmündi õied on väikesed ja lillad ning asuvad liitõisikutena varte tippudes. Piparmünt õitseb meie kliimas suvekuudel. Kasvukohana eelistab piparmünt huumusrikast, parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Avatud kasvukohas vajab kuivemal perioodil ka kastmist. Paljundada saab taime juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel ning pistikutega. Soovitatav on taim talveks kergelt katta
Seetõttu varitseb mõnikord oht, et juustutüki sisemuses olev ,,südamik" võib olla liiga kõva või liialt vedel. Selle testimiseks soovitatakse juustu külgedelt pigistada. Paljud sordid on pähkli-, seene- või keedetud aedvilja maitsega, suur osa valgehallitusjuustudest on samas ka värsked ja pisut teravadki. Mõnikord tabab nina väheke pealetükkivat ammoniaagilõhna, kuid üldjuhul see midagi halba ei tähenda. Valgejuustude kuningriiki kuulub muidugi palju erimaitselisi sorte. Ainuüksi juustu värvus, mis võib varieeruda kahvatukollasest päikesekuldseni, annab maitsele oma nüansi. Tavaline juust Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures.
Tõusmed tärkavad umbes 10 päevaga. Tärkamise aega saab paari päeva võrra lühendada, kui kõvakestalisi seemneid enne külvi ööpäeva kestel leiges vees leotada. Mulla suhtes okral erilisi nõudeid ei ole, kasvades rahuldavalt samadel pinnastel, millel kurk või tomatki. Kasvukohale istutatakse istikud kasvutüübist olenevalt reavahedega 60-100cm ja taimede vahedega reas 30-60cm. Okrataimed võivad kasvada 0,6-2m kõrguseks. Enamik USAs ja Lõuna-Ameerikas viljeldavaid sorte, mis ilmselt meilgi kasvuhoones kasvatamiseks kõige paremini sobiksid, on kasvukõrgusega 1,2-1,8m. Seega vajavad taimed toestamist analoogselt kasvuhoonekurgi või tomatiga. Kasvuajal peab väga hoolas olema kastmisega. Mulla niiskusevaeguse suhtes on okra väga tundlik ning reageerib sellele kohe kasvuseisaku ja saagi langusega. Optimaalsetes kasvutingimustes võib esimest saaki koguma hakata tärkamisest arvates 8-10 nädala pärast. Kuprad
Naiste eheteks olid peamiselt erinevad ja mitmekülksed keed, mida tavaliselt valmistati klaashelmetest. Nende külge riputati veel erinevaid ripatseid. Naised kantsid veel mitmesuguseid käevõrusid, sõrmuseid, rinna nõelu ja sõlgi. Selle aja sõled olid nagu haaknõelad mille oli suur ja dekoratiivne kaar. Kõige uhkemad olid just erinevast materiaalist hobuseraua kujulised sõled. Käsi kaunistati võrudega ja sõrmustega. Oli võga palju erinevaid sorte sõrmuseid: spiraal sõrmuseid, kinniseid sõrmuseid jne. Varasema ajaga võrreldes oli Rooma rauaaeg aeg, kus arenes väga ehetekuntst. Ehted olid kvaliteetsemad ja keerukamad. Ehted näitasid inimese jõukust ja ilu, inimesed on tahtnud juba ammustest aegadest väga silma paista. Mina olen näinud palju vanu ehteid, pole päris kindel kas nii vanu, kuid siiski. Vanaema on mullle neid tutvustenud ja rääkinud nende ajaloost, enamjaolt sellest kust on see pärit või kes
looma emakasse, tiinus ja sünnivad transgeensed isendid ja areneb edasi tootmiskari. (Saadakse ntx piima, mis sisaldab vajalikku inimesevalku, või toidulisandeid) Taimi: 7. Nimeta kolm poolt ja kolm vastu argumenti GMO'de loomisele! (Vt. lk 46) GMO POOLT: Parem toit biotehnoloogia abiga(parandatud toidu kvaliteet, pikendatud viljade säilivusaeg); GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda(võimalik pakkuda uusi sorte, mis oleksid võimelised taluma sealseid patogeene ja kliimast tingitud stressi); Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam(puudub putukatõrje vajadus säästab loodust ja saame puhtamat toitu); Põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt seotud(säästab aega); Fütoremediatsioon ehk saasteainete eemaldamine keskkonnast või nende kahjutustamine taimede abil(teeb kahjutuks õhus kütusejääkide ja raskemetallide mürgi). GMO VASTU: GMO mahedus on vaid
Paprika,nuikapsas,sibulad,mädarõigas,söögipeet,roheline sibul. 27.Millist värvi võivad olla paprikad? Kollased,punased,rohelised, heledamad ja tumedamad,sini-punase värvusega. 28.Nimeta kõige väiksema kalorsusega köögiviljad? Kurk. 29.Kõrvitsa kulinaarne kasutamine? Kõrvitsa salat,seemnetest valmistatakse õli. 30.Milline on kaunviljade toiteväärtus? Kaunviljad sisaldavad võrreldes teiste köögiviljadega rohkem valku -6% 31.Nimeta suviõunte sorte? Martsipan,Suislepp,Valgeklaar 32.Milliseid Eestis kasvatatud õunasorte oled näinud müügil kauplues`? Valgeklaar,sibulõun,taliõun,martsipanõun. 33.Millised on õunte ja pirnide kvaliteedi nõuded? Peavad olema terved,puhtad,nähtavate võõrlisanditeta,liige pinnaniiskusetta,võõra lõhna ja maitseta,kahjuritest ja haigustetst rikkumatta,hoolikalt koritatud, et kannataksid vedu ja käitlemist. 34.Mida on vaja silmas pidada köögiviljade ja puuviljade müügieelses korrastuses?
Suuremaid puid ja alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis, Tali, Tihemetsa, Luke ja teistes parkides. Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse silla- ja paadiehituses ning liiprite, sindlite, aknaraamide, vaatide jm valmistamiseks. Paljundamine: Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Masspaljundust tehakse kevadel külvatud seemnetega, sorte on kerge paljundada haljaspistikutega, mis juurduvad kergesti. Harilik elupuu talub kuni -45°C. Eluiga ulatub 500 aastani, kuid esineb ka vanemaid isendeid. Sordid: Tuntakse üle 300 sordi. Columna' korrapäraselt kitsassammasjas võra, 4..6 m kõrge; oksad ja võrsed lühikesed, soomused läikivalt tumerohelised. 'Fastigiata' laisammasjas, kuni 15 m kõrgune heleroheliste soomustega sort; 5 'Malonyana' kitsassammasjas 10..
Mart Mägi Lõuna-Aafrika Vabariigi põllumajandus Lõuna-Aafrika Vabariigis on suuremahuline ning hästiarenenud põllumajandussektor. Sellal kui kaevandamine ja tekstiilitööstus arenesid kiirelt langes põllumajanduse osa SKP-st 20%-lt 1930ndatel 12%-ni 1960ndatel ning vähem kui 7%-ni 1990ndatel aastatel. Muljetavaldav on kasvatatavate taimede mitmekesisus. Kasvatatakse peaaegu kõiki sorte toiduks sobivaid taimi ning kiudtaimi, meditsiinis ning keemiatööstuses kasutatavaid taimi. See näitab riigi mitmekesist kliimat ja maastikku. Lõuna-Aafrika Vabariik on pindalalt (1,2 miljonit ruutkilomeetrit) võrreldav 1/8-ga USAst ning hõlmab seitset kliimavöödet. Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220-1830 meetrit. Lõuna-Aafrika Vabariigi pindalast on kõigest 13% kõlbulik põllumajanduslikuks
2. Kartulimardika kahjulikkus Munadest koorunud vastsed närivad sama lehe alumise pinna sisse väikesi augukesi. Lehe pealmine osa jääb alles ning tekkinud kahjustust kutsutakse akensöömaks. Kartulimardika vastsed võivad oma kolmenädalase vastsestaadiumi jooksul paljaks süüa meie kõige olulisema toidutaime. Mardikad söövad lehtedesse aga suured augud (Joonis 5). Taimede kahjustus on põllul kolletena. Meie oludes eelistab mardikas heamaitselisi sorte nagu Adretta, Helena, Van Gogh jt, pealsetest aga nõrgemakasvulisi ja nooremaid. Lisaks kartulitele võib ta süüa ka tomatitaimi. Saagikadu Lääne-Euroopa riikidest võib arvestuslikult ulatuda 5-20%. Oma kodumaal Mehhikos kartulimardikas kartulit ei söö, vaid toitub endiselt oma põlisest toidutaimest, metsikust maavitsast. [5] Joonis 5. Hävitatud kartulilehed Kartulitaimed suudavad taluda enne õitsemist kahjustusi kuni 30%, peale õitsemist aga
tegevus üpris lihtsaks ja isegi meeldivaks ja huvitavaks. Algvõttete omandamine, aredab loodusliku materjali tunnetust ning pikaeale areneb välja vajalik osavus sõrmedele. Lõppkokkuvõttes saate tunda rõõmu ise tehtud kaunist ja erilisest enda loodud esemest. Sellega võib rõõmustada teisi ja tunda rahuldust oma enda loomingust. · Õlgede sordid Õlgede sorte on väga palju: · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Nisu- on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on väga tähtis teravili
Kooli nimi Närimistubakas Referaat Koostaja: Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Koht aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 Oma referaadis räägin ma lähemalt närimisktubakast, närimistubaka mõjust ja selle kasutamisest. Samuti närimistubaka kasutamise tagajärjedest. Referaadi koostamisel oli minu eesmärgiks saada teada, milline on närimistubaka mõju, kahjulikkus jne.................................3 NÄRIMISTUBAKA ISELOOMUSTUS...................................................................................4 NÄRIMISTUBAKA KASUTAMINE........................................................................................5 NÄRIMISTUBAKA MÕJU ORGANI...
maitsestamiseks kui ka loodusravimina kasutatud juba aastatuhandeid. o Rukola pärineb Vahemere-äärsetelt aladelt, ent on peamiselt inimeste vahendusel levinud Põhja-Aafrikasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Juhusliku tulnuktaimena kasvab põld-võõrkapsas ka Eestis: esimest korda leiti 1957. aastal Valgast. o Põld-võõrkapsas kasvab looduses tavaliselt mõnekümne sentimeetri pikkuseks, pottides eelistatakse lühivarrelisi sorte. o Kõige rohkem kasutatakse maitsestamiseks rukola lehti. o Taime lehed sobivad mitmesugustesse taimesalatitesse riisi- ja pastaroogadesse, munatoitude kõrvale, suppidesse, taimehautistesse, seeneroogadesse ning erisugustesse kastmetesse. o Värskelt rukolalehed eriti kaua ei säili, seetõttu tuleks suurema koguse korral need kas kuivatada või panna sügavkülma. Basiilik o Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on
Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Kurk on suvetaim. Soojade ilmade saabudes algab tempokas kasv ja õitsemine, kuivuse korral nõuavad taimed ohtralt kastmist ja suve lõpu poole rõõmustavad kasvatajat priske saagiga. Suve lõppu tähistab viimaste kurkide korjamine aiamaalt. Inimesed on kurke teadlikult kasvatanud juba 6000 aastat. On aretatud lugematu arv sorte, mille viljad erinevad nii kujult, koore värvuselt, ogalisuselt, maitselt, pikkuselt ja muudelt näitajatelt. Kurgi viljaks on lihakas ebamari, mida kutsutakse ka kõrvitsviljaks. Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult. Marineeritult on kõrgelt hinnatud
•Maasikal on suurim veevajadus augustis – mullaniiskus ca 70% Tilkniisutus- ja vihmutussüsteemid •Külmakajustuste ennetamine •Õhutemperatuur kastmisel vähemalt +10º •Varahommik, hilisõhtu •Kindlasti mitte külm vesi Katteloori kasutamine Vihmutamine • Kui temperatuur langeb +1oC –ni. • Võib kaitsta -6...-8oC öökülma eest. Kui vihmutust panna ei saa, siis on öökülmaohtlikes paikades soovitatav kasvatada hilisemaid sorte, mis õitsevad hiljem. • Streamline tilktoru - kilepeenras kasvava Streamline http://wbs.ee/tooted/tilkniisutus/ maasika niisutamiseks ning väetamiseks • Standardrullis on 2500 m tilktoru • CNL tilguti Hooldamine • Suurtes istandikes eemaldatakse vanad kuivanud lehed mehhaniseeritult, võrkäketega. Taimekaitseprits • http://www.flint
· Poogitud puud on kindlasti õrnemad kui nende maapinnal kasvavad sõbrad. · Tüvele poogitud võrad on õrnemad tuule sasimise suhtes kui maapinna lähedale poogitud taimed. · Et taim saaks kindlalt juurduda, tuleb ta juurdumise lõpuni 2+kepiga toestada(2-3 aastaks). Vegetatiivselt paljundatud sirelid: Säilitavad hästi emataime omadusi Har. sireli juurevõsundid moodustavad tugevaid võsundeid Ei ole esimestel kasvuaastatel talvekindlad Neile poogitud sorte ei või kasutada veget. paljundamiseks look- ja rennvõrsikutega Kasutatud kirjandus 1)Sirelid, Vladimir Kalva, (1988) Tallinn. Valgus. lk 175 2)Puittaimede pookimine ehk vääristamime. ·) http:// www.karner.ee/puittaimede-pookimine-ehk -vaaristamine-2 / 3) Calmia: Hariliku sireli pookimisest. http://www.calmia.ee/Taimed/Sirel/vulgaris. Lõpp
juustukoogi, puuviljasalatite ja sorbeti kõrvale. Kreibiga võib retseptides asendada apelsini või ananassi. Kreibist saab värskendavat mahla. Apelsin Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks. Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. Maitse on mahlane ja hapukas. Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid. Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega.
juustukoogi, puuviljasalatite ja sorbeti kõrvale. Kreibiga võib retseptides asendada apelsini või ananassi. Kreibist saab värskendavat mahla. Apelsin Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks. Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. Maitse on mahlane ja hapukas. Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid. Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega.
Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Laiuva võraga 1015m kõrgune lehtpuu. Eluiga kuni 300 aastat. Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad. Õitseb mais, juunis. Väikesed valged õied. Vili on punane või oranz mari, umbes 1 cm läbimõõduga. Valmib septembris. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuur sorte. Kasutatakse ka masina osade ja mööbli valmistamiseks, viljade saamiseks. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) Sugukond: kuslapuulised (Caprifoliaceae) Püstise võra ja hargevate Kasutatakse linnahaljastuses, sest talub okstega 24m kõrgune hästi kärpimist ja saastunud õhku. lehtpõõsas. Eluiga kuni 25 aastat. Helehallid oksad. Lehed on hallikas rohelised, alt pehmekarvased. Õitseb mai lõpuljuunis. Õied on kollakasvalged. Külmakindel
Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi
okkanäsadega. Pungad: suured, 6...12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6...3cm pikad, nõelja tipuga, tugevad, jäigad, kaetud vaha kihiga, kinnituvad oksale harjasjalt ( radiaalselt). Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, misstõttu okkad näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...11cm pikad, seemnesoomused õhukesed, elastsed, piklirombjad ja saagjaservalised.Registreeritud sorte maailmas 2004. Aasta seisuga 178. Enamus meil praegu parkides kasvavatest suurtest hõbekuuskedest valitud külvatud seemikute seast, misstõttu esineb haljasaladel varjeeruva okkavärviga taimi. Mõned isendid on sinakamad, teised hõbedasemad jne. Sortidest kasutatakse haljastuses alljärgnevaid: Picea pungens 'Bioalobok '- leitud 1992. Aastal Poolast. Kevadel on noorte võrsete okkad kreemikasvalged, muutudes hiljem sinakashalliks. Võib 30. Aastasena olla kuni 2m kõrge ja kuni 2m lai.
Temast saab tihedaid kaitsehekke, mis septembris annavad pealegi veel head maitsvat saaki. Võrratult kaunis on ilupuuna sarapuu punaselehine vorm, mille lehed on kogu aeg tumepunased. On olemas ka kollaseid ja lõhestunud lehtedega vorme. Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte. Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees
*raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga *soodsad võimalused kaubavahetuseks *transiitveoste osakaal suurenes *arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine *soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: *kasutati palgalist tööjõudu *rakendati uusi agrotehnilisi võtteid *tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega *kasutati kunstväetisi *aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: *külades süvenes sotsiaalne kihistumine *viljahindade langus *pankrotid *maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas
5. Raudteede rajamise tähtsus: raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga soodsad võimalused kaubavahetuseks transiitveoste osakaal suurenes arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus à ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus à Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
