1. Esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos *maaviljeluse ja loomakasvatuse käigus aja jooksul aretatud kodustatud liikide sorte ja tõuge. Nt kodustatud koerad (12-15 tuhat aastat tagasi) *Vanaaja meditsiin (ravimtaimedega) *leiva tegemine (7000-8000a tagasi) 2. Biotehnoloogia valdkonnad, millega tavainimene võib kokku puutuda *pärmi kasutamine taignas * toiduainete töötlemine (kapsa hapendamine) *koduõlu valmistamine 3. Louis Pasteuri olulisim avastus *1860. aastatel avastas Pasteur, et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest
järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad (homoloogilised elundid, rudimendid, ambrüonaalne areng, biogeneetiline areng, molekulaargeneetiline võrdlus). Biogeograafilised: Austraalia eraldus ühtsest mandrist enne kui tekkisid pärisimetajad. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus: looduslikest lähteliikidest on aretatud tõuge ja sorte, mis erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Pseudogeenid: vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja ei tööta, aga on vajalikud teisele liigile. Eluhällid: Soe lomp: molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes, toimusid reaktsioonid, 80-110kr. Kuum katlake: vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumine orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal, 150-250kr. Jääkamber: madal temp, 0kraadi, sest DNA ja RNA nukleotiidil pole kõrgemal temp püsivad. Taimed: eeltuumsed, päristuumsed,
Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad suured kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied Noored õisikud pöörduvad päeva jooksul vastavalt päikese asendile Tugevasti hargnenud sammasjuur võib tungida mitme meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks Eestis kasvatatakse harilikku päevalille ja tema sorte enamasti ilutaimena Päevalillesortide kõrgus ulatub 40cm kuni 4-5 m Lehed on suured ja südajad Õisiku läbimõõt kuni 40 cm Vili on lapik äraspidimunajas puitunud kestaga seemnis, mille tuum sisaldab rohkesti õli (õlipäevalillesortidel kuni 65%) KASVATAMINE Valguslembene põuakindel lühipäevataim Eelistab keskmise raskusega vett hästi läbilaskvat toitaineterikast mulda Ei talu happelisi ega sooldunud muldi
NI$U AJALUGU Nisu on maailma vanim kultuurtaim Ees-Aasia 7000 aastat e.Kr Euroopa 3000 aastat e.Kr Eesti 2000 aastat e.Kr ISELOOMUSTUS Nisu jaotub kaheks: - pehme nisu - kõva nisu Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte. Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid. 2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha. Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid. Talinisu talub külma kuni -25°C Nisupõld peaks olema kallakuga.
Pealseid tarvitatakse juuli keskpaigani. Hiljem muutuvad need liiga koredaks ja maitse halveneb. Samal kasvukohal võib talisibulat kasvatada 45 aastat. Istandiku likvideerimisel tarvitatakse viimase saagi pealsed koos ebasibulatega. Ebasibulad võib aga üles võtta ka alles sügisel ja kasutada neid siis ajatamiseks. Lühikese puhkeperioodi tõttu võib ajatamist alustada juba detsembris. Kuigi talisibulast on aretatud ka häid sorte (näiteks "Winter-hecke", "Evergreen Bunching"), ei ole need meil eriti levinud. Enamasti kasvatatakse meil teadmata päritoluga kohalikke populatsioone.
.................................................................................3 Patisson....................................................................................................4 PAPRIKA Paprika on kõige C-vitamiini rikkam köögivili(punases paprikas kõige rohkem). Kasutatakse lisana salatites, hautistes, konserveerimisel jne. Säilitakse temperatuuril 8-12 kraadi. Paprika on õrn köögivili. Paprika kaalub tavaliselt 10-200g. Sorte jaotatakse magusateks ja kibedateks. Paprika kuulub kaheiduleheliste klassi. KABATSOKK ehk suvikõrvits.Kabatsokk ehk suvikõrvits on piklik, silindrikujuline, õrna ja mahlaka sisuga. Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane. Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju. Kuulub kõrvitsaliste perekonda. Viljad tavaliselt 7-21 cm pikkused, Sisaldab rohkelt B ja C vitamiine. Suudab organismist mürgiseid aineid välja viia
Paljud kaktused, kes olid väga tähtsad tarbetaimedena, olid samal ajal ka religoosse tähendusega ning sageli kasutati neid veel ravimtaidena, nii et kindlat piiri nende kasutusalade vahele tõmmata ei saa. Järgnevalt mõnede toiduks sobivate liikide tutvustus. Suureviljaline viigikaktus(Opuntia ficus-indica) Selle liigi vilju kastutatakse toiduks üle maailma ning aretatud on palju, sealhulgas ka partenokarpseid ehk seemneteta sorte. Enamasti on viljad rohkemal või vähemal määral astelde ja glohhiididega, ent leidub ka ilma nendeta sorte. Erinevate sortide viljad võivad olla oranzikaskollased, punased või rohelised; viljaliha võib, kuid ei tarvitse olla koorega sama tooni. Üle maailma on populaarsed eelkõige oranzikaskollase viljalihaga sordid, nagu 'Amrilla huesona' Mehhikos, 'Malta' Lõuna-Aafrikas ning 'Gialla' Itaalias, ent tuntud on ja hinnatud- eriti Ameerika
Toorjuustud on pehme, kreemja või sõmera struktuuriga ning neil on enamasti mahe maitse. Seda kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Quark Pealtvalminud pehme juust Juust on kaetud pealt hallitusekihiga, mis on küll söödav, kuid reeglina liiga intensiivse maitsega. Camembert Brie Brillat-Savarin Coulommiers Seestvalminud pehme juust Hoitakse soolvees. Peene maitse ja tugeva lõhnaga. Mõningaid sorte immutatakse laagerdamise ajal ka veinis või õlles. Münster Pont-l'Eveque Livarot BelPaese Ēpoisses Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, mida on laagerdatud üsna kaua ja väga niiskes ruumis. Kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Cheddar Cantal Gouda Edam Fontina Monterey Jack Kõva juust Kõik kõvad juustud ei pruugi olla kõva koorikuga.
Samuti pole võimalust täpsustusi teha. Head: 1)https://spreadsheets.google.com/viewform? formkey=dFh2U0F3V2g5cGc3dkQyc0o5S0pBR1E6MQ Küsitleja on end tutvustanud ja kirjutanud, milleks ta küsitlust teeb. Küsitleja on ka lisanud aja kaua küsitluse vastamine aega võtab. Küsitleja on toonud välja punktid, mis võivad jääda arusaamatuks, nt kus on kirjutatud other on küsitleja välja kirjutanud ka selle tähenduse, et kõigile oleks arusaadav. Küsimustik hõlmab erinevaid küsimuste sorte, küsimustikus on valik vastustega küsimusi, hindamissüsteemi hõlmavaid küsimusi, kui ka küsimusi, kus saab vastata jah või ei, küsimustikus on ka antud võimalus jätta oma vaba kommendaar. 2) http://www.eakad.ee/ankeetkusitlus-2013/ Küsitluse alguses on kirjas, miks seda küsitlust läbi viiakse, mis on eesmärk, tänatakse küsitlusele vastajaid ning ära on mainitud ka see, kus saab küsitluse tulemustega tutvuda.
suures bioloogiateaduse rakendusharus meditsiinis). Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide jms-ga. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon on üks perspektiivsemaid viise, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada. Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi ning mis võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt täiendavat saaki umbes kuuendiku maailma inimeste jaoks tänini reaalsuseks olevale näljahädale. Näljahäda ei ole Eesti probleem, kuid just seetõttu peame me rohkem õppima mõtlema ka nende piirkondade peale,kus see paraku probleem on.
Need on põuakartlikud ja toitainete vaesed mullad Ülenurme alevikus on pinnasevee tase 1,53,7 m sügavusel maapinnast põhjavee staatiline tase 20,026,6 m maapinnast Paigutus Õunapuude vahekaugus on 45 m Kirsipuude vahekaugus on 2 2,5 m Ploomipuude kaugus on 22,5 m Marjapõõsad 1,52 m Vaarikas 50 cm Maasikas 3545 cm Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom Valmib augusti lõppus septembri alguses Hea saagikusega Üsna talvekindel Eestis aretatud Õunapuu "Põltsamaa taliõun" Mahedalt hapukasmagus Valmib okt. nov. Säilib veeb. Külmakindel Haiguste suhtes vastupidav Eesti õun Õunapuu "Suislepp" Maitselt magushapu Valmib aug. okt.
Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades) Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobiv on näiteks kartul) Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odrast Otra on nii tali- kui ka suviodra sorte. Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud. Eestis kasvatatakse põhiliselt suviotra. Eestis on odrakasvatuse vanimad andmed Asva linnusasulast esimese aastatuhande algusest eKr. Odra kasutamine Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusi, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid
Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat.Seemned on leitud Küproselt ja Jercho lähedalt.Looduslikult kasvanud viinapuudelt kasvavatest marjadest hakkati peagi mahla valmistama.Kuuma ilmaga läks mahl käärima ja avastati ,et see kõlbab juua. Saadud jook nimetati veiniks.Tänapäeval kõige laialdasemad kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti Taga-Kaukaasiast.Antiikajal hakkati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma,kuivaja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks.Antiikaja lõpuks oli viinamarjasorte juba poolteistsada.Viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasu,kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur.Viinamarju kasvatatav ori oli 3 korda kallim põllul töötavast. Marjad.-Viinamarjad moodustavad viljastunud emaõiest ning kasvavad tavaliselt kobarateks.Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100-300 marjani.Värvilt võivad olla mustad,punased,purpurjad,valged,rohelised või kollased
küljes, siis osatakse neid turul nõuda. Naba on kujunenud nagu kvaliteetse vilja tunnuseks. Marokost imporditud apelsinide seas oleme Eestiski näinud lisapunniga nabaapelsine. Teine väärtuslik rühm, jaffaapelsinid on nime saanud Iisraeli linna Jaffa järgi. Nende viljadel on paks mesokarp, neid tuntakse paksukoorelistena. Euroopas enne söömist apelsinid kooritakse, seepärast kaubastatakse siin sorte, mille koor tuleb viljalihast kergesti lahti. Mujal maailmas seevastu lõigatakse apelsin katki ja pressitakse mahl välja. Nõnda on näiteks Kuuba apelsinisordid viljalihast raskesti eralduva kestaga. Kuna apelsini kasvatatakse maailmas mõlemal poolkeral väga erineva kliimaga aladel, siis on võimalik värsket apelsini osta kogu aasta ringi.Suurem osa apelsinitoodangust süüaksegi värskelt, tööstuse jaoks jääb väiksem osa. Tööstuses
Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näha siis kiirelt tegusteda. Kui ilmad on soodsad. Fungitsiidid. Mehhaniliselt hävitada. Õigete vahekaugustega istutada. 5. Hahkhallitus - lk 4, 50. Kaetud hallituskorraga. Maasikate juures ära korjata. Mehaaniliselt hävitada. Seenhaigusi pritsida ei saa (tõrjuda). Maasikaread ühekaupa, naabertaimede reas olevate taimede lehtega kokku ei puutu. Õhk peab saama läbikäija
mistõttu kartul ei ima enesesse niipalju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul, kui friikartulit üldse saab tervislikuks toiduks nimetada. ( Bioneer, 2015) GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine on üks peamisi GMO pooldajate argumente. GMOs nähakse ainsat võimalust, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi. Usutakse, et GMO-kultuurid võiksid vähemalt teoreetiliselt olla leevenduseks näljahädadele seal samas Kolmandas Maailmas kasvatatutena. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam Putukatõrjet pole vaja enam teha ja nii on toit, mida me sööme ja keskkond selle võrra puhtamad. Loodust reostaval intensiivpõllumajandusel on kriips peal, sest GMOd
vigastamast oliive, lõplik korje tuleb siiski teha käsitsi ning raputamist taluvad vaid nooremapoolsed puud. Oliivide korjamine toimub põhjapoolkeral oktoobri lõpust kuni veebruarini. Oliivid kogutakse puudelt kokku siis, kui sisalduv õlikogus on võimalikult suur ning viljade happesisaldus võimalikult madal. Selle üle otsustab oliivikasvataja. Peale oliivide kogumist, sorteeritakse viljad vastavalt küpsusele ja suurusele. Tänapäeval leidub sadu õlipuu sorte, mille aretustöö on läinud kahes põhisuunas: õlioliivid, mis sisaldavad rohkesti väärtuslikku oliiviõli, ja lauaoliivid. Ent on olemas ka selliseid sorte, mis sobivad edukalt nii õlitööstusse kui pidulauale. Oliivid Õlipuu viljad on kujult kerajad luuviljad, mis tähendab seda, et oliivides peitub luustunud seeme. Nende kaal varieerub tavaliselt vahemikus 1,53,5g. pH maksimaalselt 8,5. Vett ja suhkruid on neis tunduvalt vähem kui teistes puuviljades,
Sordiaretuse vanimaid, iidseist aegadest põrinevaid vorme on rahvaselektsioon: kultuurtaime pikaaegsel kasvatamisel loodi peamiselt ebateadliku valiku tulemusel kohalikud e. maasordid. 19 .saj. ja eriti 20. saj. algul asendusid maasordid sordiaretusasustustes teadliku valiku abil loodud aretussortidega. Nüüdisajal on sordiaretuse ülesanne luua suure saagivõimega ja nõuetele vastava kvaliteediga külma-, haigus- ja kahjurikindlaid, mehhaniseeritud koristamiseks sobivaid sorte. Sordiaretuse põhivõtted on: aretuse lähtematerjali hankimine olemasolevate vormide ja sortide kogumise, kohalikes oludes kasvatamise ja hindamise kaudu, neist sobivaks osutunute ristamine (hübridiseerimine) ja ristlusjärglaste hulgast valiku tegemine. Üks lähtematerjali mitmekesistamise võtteid mida sordiaretuses rakendatakse 20. saj. keskpaigast alates järjest ulatuslikumalt, on mutantide (mutatsioon) ja polüploidide
Sri Lanka, Hiina ja Keenia. Teed mitte üksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka süüakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore või mõne muu ainega, maitsestatakse ning süüakse väikestes kogustes. Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett, alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga. Teed juuakse nii kuumalt kui ka jahutatult: on suur hulk erinevaid jääteede sorte. Teel on lõpmata palju erinevaid raviomadusi ning aitab ka kaalu kaotada. Allikad http://www.gurmans.ee/index3.php?l=tg&id=9&lng=est&grupp=12&toode=23 http://et.wikipedia.org/wiki/Tee_%28jook%29 http://www.polarest.ee/grupp/whatistea_est.php?lang=est http://www.coffeetea.info/ee.php
suvenisu • Paisutatud nisu - hommikuhelbed ja kondiitritööstus • Idandatud nisu – värskelt salatites, suppides ja võileibadel • Nisuiduõli • Nisukruubid • Nisutangud • Bulgur • Nisuhelbed • Manna • Kuskus • Nisukliid Pehme nisu (90%) – kasutatakse kookide ja kondiitritoodete jaoks Kõva nisu ehk durumnisu – kasutatakse pastatoodete ja leiva valmistamisel RUKIS • Kümneid liike ja palju sorte • Vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel • Rukkisaagi kõige ohtlikum vaenlane on seen tunglatera • Rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult, jahvatatuna helvesteks või jahuks • Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide ja mineraalainete (B-vitamiinid, fosfor, raud, magneesium ja tsink) küllusega ja suure kiudainete sisaldusega • Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde vähendades rasva osakaalu toidus • Rukkitang • Rukkihelbed
- Keiser Friedrich I 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? - Babüloonia 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? - 768 a. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? - Sobisid väga hästi, see oli lausa elutähtis tegevusala. Mungad panid tarkused kirja ning tänu sellele arenes kloostri õlle kvaliteet pidevalt. 7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine? - 1551 aastal Münchenis 8. Milliseid õlle sorte pruuliti 18. saj Inglismaal? - ale’i, kange õlu nn beer, lahja õlu nn. two-penny 9. Mis taim (ed) annab õllele punaka värvitooni? - Liht-naistepuna 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? - Mesopotaamias 11. Kes oli (on) veinijumal? - Dionysos 12.Mis jook on Malvasia? - Kreeka vein mis on magus 13. Kes lõpetas 19. saj teisel poolele Euroopa veinitootmise kuldajastu? - Viinapuutäi 14. Kuidas Muinas-Eestis meskiti linnaseid? - Kuumaks aetud kividega 15
määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga muude tunnuste järgi. See on seletatav ainult põlvnemisega ühistest eellastest. 8. Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus? Aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Kasutades pärilikku muutlikkust ja kunstlikku valikut, on mõne tuhande aasta jooksul aretatud mitmesuguseid tõuge ja sorte, mis mõnikord erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Heaks näiteks selliste muutuste mitmekesisusest on koeratõud.
Köögiviljad Kurk Päritolu: Ida-Aasia. Soojanõudlik taim (25-28°C). Kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Avamaal kasvab 120-150 cm pikkuseks. Sisaldab umbes 95% vett. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tomat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Avamaal kasvab 0,5-1,5 m kõrguseks. On olemas punase-,roosa-,kollase-, oranziviljalisi sorte. Valmimata viljad sisaldavad alkaloidi solaniini. Baklazaani ja kartuli sugulane. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hernes Päritolu: Edela-Aasiast. Kuulub liblikõieliste sugukonda. Sisaldavad 5-7% valku. Aitab tõsta mullaviljakust. Tera raskus 0,05-0,5 g. Click to edit Master text styles Second level
Need sertifitseeritud sordid on ka tihti just need samad geneetiliselt muundatud sordid. Üldiselt võiks arvata, et GMO'de kasutamises ei ole midagi halba ja see peaks aitama muuta maailma parermaks paigaks. See olekski nii, kui neid kasutataks õigetel eesmärkidel st. toidu kvaliteedi ja saagikuse parandamisel. Kahjuks kasutavad suured firmad GMO'sid, et teenida suuremaid kasumeid ja orjastada põllumehed kasvatama just nende sorte. Ma arvan, et esilagne GMO'de eesmärk oli helge kuid kahjuks oleme praeguseks liikumas valel kursil. Üha enam hakatakse kasutama GMO'sid ka loomade puhul aga tegelikutl me ju ei tea millist mõju see omab inimese tervisele pikemas perpektiivis ja sellisel suunal liikudes on ka selge, et väheneb looduse mitmekesisus. Silver Muuga
Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda. Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m
..............................................................................8 Lisa 1.........................................................................................................................................9 Kasutatud allikad...................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat kirjeldab lumeroosi erinevaid sorte. Toon välja nende kasvutingimused, kuidas hooldada, mis on neile parim kasvukoht, kust on ta pärit ja kuidas istutada. .Lisasin erinevate lumeroosi liikidest ka pilte ja ladinakeelne nimetus ka olemas. Panin kirja lilled, mis sobivad koos lumeroosiga ühte peenrasse. On antud õpetus, kuidas hooldada taime, kui ta on sul olemas. Välja on toodud ka palju lumeroosi kasutus alad. Referaadist saab lugeja teada, kuidas peaksid istutama lumeroosi enda aeda, et ta jääks
Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult, - marineeritult. 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid.
sigimikul ja marjadel, hiljem muutub kirme tumedaks ja viltjaks ning selle peal leiduvad mustad peiteoslad. Soodne soe (19...24°C) ja niiske ilm. Kahjustuse tagajärjel marjade kvaliteet langeb, põõsaste juurdekasv lakkab. Seen elab ületalve varisenud lehtedel ja taimejäänustel. Levib kuumal ja kuival kasvuhooajal tihedas taimikus. Tõrje: Kasutage haiguskindlaid sorte ja istutage hõredamalt. Multšige põõsaaluseid kasvuhooaja alguses, kui muld on niiske. Haigestunud taimejäänused põletage. Fungitsiid (Topas). Karusmarja- ja sõstrarooste – Puccinia ribesi-caricis Peremeestaimedeks on ka tarnad. Parasiitseen talvitub talieostena tarnadel, kevadel arenevad kandeosed, mis nakatavad marjapõõsaid Kahjustuvad lehed, viljad, leherootsud, viljavarred ja
Karl Erik Õunapuu, ISd 15 Krüptoraha olevik ja tulevik Krüptoraha ehk cyptocurrency on eksisteerinud juba aastast 2009, kuid siiski enamik inimesi ei tea täpselt mis see on ega pole proovinud seda ka endale selgeks teha. Krüptorahasid on loodud mitmeid sorte erinevatel platvormidel, kuid tänapäeval on üheks kõige levinumaks Bitcoin, rahvakeeles tähisega BTC kuid valuutavahetusorganisatsioonides kutsutakse seda kui XBT. Krüptoraha teeb eriliseks asjaolu, et see on täielikult detsentraliseeritud, mis tähendab seda, et sellel ei ole juhtivat üksust - see ei vaja panku, maksekesuseid ega ka teisi organeid ülekannete sooritamiseks. See toimib täielikult P2P ehk peer-to-peer baasil, ehk võrgus olevaid
eurooplast · Narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surmad moodustasid 4% kõikidest 1539 aastaste eurooplaste surmadest, kusjuures kolmveerand juhtudest olid seotud opioididega · Peamine narkootikum umbes 50%-l kõikidest narkomaaniaravi taotlejatest · 2010. aastal sai võõrutusravi ligikaudu 710 000 opioiditarbijat 25.5.13 10 Oopiumi tootmine · Oopiumirikkaid unimaguna sorte kasvatatakse peamiselt Kagu-Aasias ja Ees-Aasias · UNODC teatel toodavad afgaanid 90 protsenti kogu maailmas müüdavast oopiumist · Nüüd kasvatatakse neid ka piirkondades, mis varem olid kuulutatud «moonivabaks». ÜRO raporti järgi suurenes oopiumi tootmine mullu 2010. aastaga võrreldes 133 protsenti 25.5.13 11 Seadus ütleb · Unimaguna kasvatamine narkootilise aine
maailmas olevad tehnilised uuendused. Kiiret arengut soodustas lai turg, puudusid suured sõjalised kulutused ning kõikjale ehiti raudteid. 18. Miks tekkisid monopolid? Kuna majanduslik konkurents sundis iseseisvad väikeettevõtted koonduma ühinenud ettevõteteks kompaniideks. 19. Mille poolest erines USA põllumajandus Euroopa põllumajandusest? USA põllumajanduse all mõeldi eelkõige karjakasvatust, Euroopas aga taimekasvatust. USA taimekasvatuses (põllumajanduses) aretati uusi sorte, mis suurendasid oluliselt saagikust. 20. Milliseid sotsiaalseid probleeme põhjustas USA-s suur sisserännanute arv? Väikestest küladest said suured linnad, mis muutusid peamisteks tööstus- ja finantskeskusteks, kus põimusid äärmuslik vaesus ja uusrikaste tõusiklik elulaad. Tõsiseks probleemiks kujunes korterikitsikuss ja linnadesse koondunud vabrikutööliste elu- ja olmetingimuste halvenemine. Tööliste palgad jäid hoolimata kiirest arengust väikeseks. Eriti
kaotada väsimust kuna sisaldab korralikus koguses kofeiini. On tõestatud, et heledates ubades on kofeiini rohkem, kui tumedates ubades. Algselt korjatakse valmis oad puudelt, siis nad pestakse üle ning siis viiakse röstimisse, keskmine röstimise aeg on 8 minutit. Sealt edasi pannakse oad pakkidesse ja saadetakse laiali, kui kohv on tarbijani jõudnud, siis enamasti purustatakse oad, ning tehakse kohv valmis. Lahustuv kohv leiutati 1906 aastal. Kuidas seda koristatakse Kalleimaid sorte , korjatakse käsitsi, aga odavamaid masinatega. Kui oad on korjatud, on kaks võimalikku viisi, kuidas saada kohviuba kestast kätte, nendeks on Märgviis ja Kuivviis. Märgviisil asetatakse marjad tünnidesse, kus on vesi, ning oodatakse millal läheb see kõik käärima , et oad kukuks kestast välja. Kuivviisil asetatakse marjad kuivama 2-3 nädalaks, kuni nad on nii kuivanud, et kest läheb katki ja uba kukub välja. Faktid kohvist
Avokaado TKHK Heidi Hanst KK14 Päritolu • Kariibi mere saaretelt • 10 maailma suurimat avokaadokasvatuseriiki: • Mehhiko, Indoneesia, USA, Colombia • Brasiilia, Tšiili, Dominikaani Vabariik • Peruu, Hiina ja Etioopia. • Euroopasse tuuakse peamiselt Argentiinast, • Tšiilist, Iisraelist. • Palju erinevaid sorte: Hass & Fuerte. • Hassil on tugev pruunjasmust koor, Fuertel on siledam, tumeroheline koor ning märgatavam pirnikuju. Avokaado • Avokaadopuu kasvab väga suureks, lehed on nahkjad umbes 30 cm pikkused. Õied on väikesed. • Avokaado vili on pirni-kujuline, 7-20 cm pikk ning kaalub 100g - 1kg. • Vilja sees on suur kõva seeme. • Vilja ümbritseb krobeline kest. • Kest ega ka seeme ei ole söögiks. • Kasvab väga niiskes keskkonnas. Vesi millega puid kastetakse, ei tohi
nimelises linnas · Pähklise ja võilise maitsega · Tavaliselt teralise struktuuriga, mis intensiivistub mida kauem see laagerdub · See sisaldab asendamatuid KASUTAMINE · Pecorino juust sobib hästi pirniga, viinamarjaga, kreekapähkliga, meega ja koduse leivaga · Tihti kasutatakse Pecorinot ka pastade valmistamisel · Pecorino juustukera kasutatakse populaarses Itaalia mängus ,,Ruzzola" VALMISTATAKSE ERINEVAID SORTE · Pecorino Romano · Pecorino Sardo · Pecorino Toscano · Pecorino Siciliano · Pecorino di Filiano · Pecorino Crotonese ROQUEFORT · Roqueforti juust ehk rokfoor pärineb Lõuna- Prantsusmaalt Roquefort-sur-Soulzonist. · Roqueforti nime võib kanda vaid Roquefort-sur- Soulzoni lähedal Combalou' mäe koobastes valminud juust · Juust on valge, vänge maitsega, mure ja pisut niiske ning seda läbivad eripärased rohelised hallitusesooned
Nende ühiste alade abil saad kontrollid kas antud tulemus on õige. Näiteks kui mõõdad Brinelli meetodiga ja saad HB 100 ja siis mõõdad sama materjali Rockwelli B skaalaga ja saad HRB 60 siis tead, et saadud tulemus on õige. Kokkuvõttes on kõige lihtsam materjali kõvaduse mõõtmise viis viilikatse aga see on ka kõige ebatäpsem. Hea punkt keerukuse ja täpsuse vahel on Rockwelli meetod. Rockwelli meetodil on mitmeid erinevaid skaalasi, mille abil on võimalik mitmeid erinevaid sorte materjalide kõvadust mõõta nagu näiteks metallid ja plastid.
Säilivus kahjustunul mugulal on pea olematu (Crop Post-Harvest, D.Rees, Blackwell). Mullas võib nakkus levida haigestunud pesast kuni 20 cm kaugusele (Joonis 1). Mugulate nakatumise vältimiseks kuhjatakse viimasel vaheltharimisel hoolikalt mulda vagudele. (L.Tartlan, 2005) Kartuli-lehemädanikku saab tõrjuda, ennetada mitmeti: 1. Kasutada keemilist tõrjet. Ei tohiks siiski unustada, et kasutaksime tõrjemeedet keskkonnale sõbralikes kogustes. 2. Kasvatada haiguskindlaid sorte ( nt hilise kasvuga Anti ja Ando, keskvalmivatest Reet ja varavalmivatest Jõgeva kollane). 3. Sorteerida hoolikalt seemnematerjali. Põllul esimeste haiguskollete tekkimisel pealsed eemaldada,et haigus ei saaks veega uhutud mulda. 4. Uuendada seemnematerjali. 5. Kasutada viljavaheldust (PRIA toetuste saajad on kohustuslik viljavaheldus). Tuleviku vaated on üsnagi hämarad. Olen kindel, et lehemädanikust täiesti ei vabane, sest
• I etapp – eelpaisutus • II etapp - graanulite stabiliseerimine • III etapp – plokid vormitakse vormimisseadmes • IV etapp - vahtpolüstüreenplokkide stabiliseerimine • V etapp – tooted lõigatakse termolõikeseadmega Vahtpolüuretaan • Molekulaarne valem on C3H8N2O • 90 % õhku • Pehme, elastne • Inimsõbralik • Lõhnatu • Hingav • Valguse kaasabil võib kaotada oma värvuse • Mitmeid erinevaid sorte Kasutusalad • Soojusisoleermaterjalide hulgas omab vahtpolüuretaan kõige madalamat soojusjuhtivuse koefitsienti ja kõige kõrgemaid niiskusisolatsiooni omadusi (kuni 99% kinniseid poore), mis võimaldavad kasutada seda katusematerjalina • Madratsite valmistamisel Fenoplast Fenoplast (HOC6H5 + CH2O → HOC6H4CH2OH) on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega.
AIDSIKASTANSEEMNIK Kasvab ühtviisi hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus, ei lase end häirida lühiajalisel jahedusel ega temperatuuri kõikumisel. Vilju kasutatakse aidsiravi preperaatide koostises, viljad mürgised. DIIFENBAHHIA Õied Rohekasvalge kõrglehega ümbritsetud tõlvikõisikud, millel pole erilist dekoratiivset väärtust Lehestik Lopsakas, kirju Kõik taimeosad on mürgised. Palju erineva lehemustriga sorte MONSTERA Pärit Kesk ja LõunaAmeerika vihmametsadest. Kuulub võhaliste sugukonda. Kasvab kõrgeks (kuni 20 m) toetudes looduses puudele. Lehed on suured ja nahkjad. Liigid · teravatipuline monstera (M. acuminata) · meeldiv monstera (M. deliciosa) Taime kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine, vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus. Monstera talub nii jahedamaid temperatuure (mitte
500 õiest) Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm Kultuurisordid Ligi 40 000 riisi kultuurisordi Riisisorte liigitatakse tärkliserikasteks ja kleepriisiks. Kleepriisi terad on pehmed ja sisaldavad gluteeni ning suhkrut Tärkliserikaste teradega sordid jagunevad omakorda pika-, keskmise- ja lühikeseteralisteks Kultuurisordid Kõige levinumad on maailmas pikateralised riisisordid Keskmise ja lühiteralisi sorte kasvatatakse veidi jahedamas kliimas, sest nad vajavad pikemat kasvuperioodi. Nende sortide terad pudrustuvad keetmisel. Riisi kasvatamine Kasvatatakse kõikides maailmajagudes Sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud Tavalisel kasvatatakse või üleujutatud põllul (selline põllupidamine annab rohkem saaki) Aastas kaks kuni kolm saaki Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning
mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim. • Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika pärast, kuid toiduks võib tarvitada ka peedilehti (salati- või supimaterjalina)
Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised. Ühel linataimel on 35 hermafrodiitset õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame,
45 Hiina kapsas On eriti hea toorsalati materjal, meenutab peasalatit. On u 30 cm pikk, üsna tihe pea, lehed õrnad ja mahlased, pole kibedat "kapsamaitset". Kasut põhiliselt toorsalatiteks ja garneerimiseks, ka suppides. Ei säili kaua. 2.3. Juurviljad Porgand On Eesti üks tervislikum köögivili. Ta on sugulane köömne, tilli ja peterselliga. Tavaliselt oranzi värvi aga on ka lillat, punast, kollast ja valget värvi sorte. Mida tugevam on värv, seda rohkem sisaldab see vitamiine. Kulinaarias on parimad need sordid, millel on väike südamik. Tänapäeval on värske porgand saadaval aastaringselt. Palju kasutatakse konservitööstustes ja külmutatult köögiviljasegudes, samuti mehudeks, mahladeks ja lastetoitudeks. Vitamiinidest on tähtsaim A vitamiini eelvitamiin karotiin. See on rasvas lahustuv vitamiin, organismile väga vajalik, eriti kasvueas.
meetristeks. Ma arvan, et antud puukoolis on kuude lõikes kõige suurema mahulisemaks tööks istutamine ja istikute harvendamine. Palju viiakse Vääna taimi Eestist välja. Näiteks Soome kliendid eelistavad Vääna Puukooli pakutavate suurte taimede pärast ning ka "põhjamaine" kvaliteet on üks määrav põhjus. Põhjanaabrid eelistavad puid, mille kõrgus algab 1 meetrist ning soosivad erinevaid elupuu, mägimänni ja ka kuuse sorte. Müümiskanalitena kasutab Vääna puukool facebooki ja oma kodulehte www.väänapuukool.ee Puukooli koduleheküljel võiks olla rohkem infot puukooli enda kohta.Taimede kohta on piisavad kirjeldused, aga võiks olla ka pilte. Iga taime juures saab kohe ka selle kohta täpsemat infot küsida, see on väga mugav. Info taimede kohta on usutav. Isiklik arvamus: tundub väga asjalik puukool. Hea omadus on see, et taimi
● saab kasvatada igal kontinendil, välja arvatud Antarktika ● Kasvamiseks vajab soojust, valgust, niiskust ja toitaine ● kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust ● 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe ● kasvatatakse lisaks nende algkodule Lääne-India saarestikus veel Jaapanis, Ees-Indias ja mujal ● kasvatatakse nii seemnetega kui seemneteta sorte ● ühes viljas võib olla kuni 90 teravatipulist kuni 1,25 cm pikkust seemet, kasvavad kobarates. ● On leitud isegi kuni 20 viljast koosnevaid kobaraid. Piisav soojus ● Soojemas paigas võib kasvada 7-8 kuud ● Külmemas kuni 13 kuud ● Ei ole võimeline kasvama, kus maapind külmub ja kus temperatuur jääb alla 50 C pikemat aega ● ellu jäämiseks piisav temperatuur on kuni 20 C
· Organiseeritust · Armastavad distisipliini ja puhtust · Hindavad haridust ja kultuuri · Kvaliteedi hindamine · Perekesksust · Otsekohesust · Lemmikloomaarmastus · Kahtlevus-kõik peab olema kontrollitud · Rahvussport-jalgpall · Hügieeni hindamine · Teietamine · Käe surumine · Kvalifitseeritus · Raha- kindlustunne Toit, jook, lauakombed Toidud on neil vaheldusrikkad, kvaliteetsed, kerged, salatid, leibadel ja kookidel palju sorte, klimbid, käkid, linnulihatoidud, vorstid Populaarsemad joogid on neil kuumad joogid, alkoholivabad joogid, napsid ja liköörid, armastavad saksa veine ja õlut. TÜÜPILISED TOIDUD: Heeringas sibula ja hapukoorega, praetud kartulikoogid, kartuliklimbid tilliga, läätsed ja nuudlid vorstiga, täidetud kartulid, lihaga täidetud pikantsed taignataskud, kartulisalat praevorstiga. TÜÜPILISED JOOGID:
Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 14
ühepajatoitu. Äsjatapetudväga noored loomad - vasikas, lambatall, kitsetall, põrsas, kanapoeg - on kreeklaste arusaam "heast" lihast. Vahemere hõbedased ja kuldsed kalad on aluseks paljudele isuäratavatele roogadele. Koorikloomadest peajalgsetest ja mollukistest saab eelroogi või koguni põhiroogi, mis panevad suu vett jooksma. Kreeklased on maiasmokad seega on neil ka lõputu magustoitude valik. Nad küpsetavad sadu sorte traditsioonilisi kreeka leibu, kooke ja küpsiseid. Söögiajad on niisama ebakindlad kui kreeklased ise: Lõuna kella 11.30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök peale kella kümmet õhtul. Hommikusööki nad ei söö nagu see oleks kõlvatu aga tass kohvi joovad nad ikka ja selle kõrvale paarkrõpuskit. Kreeklased joovad väga vähe seega on vähe alkoholismi probleeme. Viimasetel aastatel on viski kujunenud peaaegu rahvusjoogiks. Isegi kõige pisemates külades metropolist
ja intiimsusele. Armastus ilma kireta, on kui suvi ilma päikseta. Mehed armuvad naise salapärasusesse. Kui naine aga esimesel päeval ennast mehe käte vahele heidab ja oma eluloo ära räägib, siis ei paku ta enam mehele huvi. Mehed tahavad ise midagi avastada. Naised heidavad mehele esimesena pilgu peale, kuid hoiavad end tagaplaanil, sest meestele peab tunduma, et nemad on need nn "vallutajad". Armastus on midagi müstilist, midagi eriskummalist. Seda on mitmeid sorte: enesearmastus, armastus kodumaa vastu, armastus vanemate vastu, kuid kõige parem neist on vastastikune armastus kahe inimese vahel. See annab jõudu elada üle ka kõige raskemad ning külmemad ajad. Sellistel aegadel piisab vaid kolmest sõnast kallima suust, et maailm paistaks jälle üks lõputult õnnelik paik. Nagu ütles Vergilius: "Kuna armastus võidab kõik, siis alistugem ka meie tema võimule."
18 sajandil. Kuhiksõlgede suurus erines paikonniti märgatavalt: Põhja Eestis ja saartel olid need väikesed ( diameeter - 10 cm), Lõuna-Eestis diameetriga 10-15cm ja Setumaal eriti suured läbimõõduga juba 20-35 cm. Setu naise sõlg Talurahva sõlgesi tehti põhiliselt hõbedast,lihtsamaid ka vasesulamist ja neid valmistasid enamasti linnakullasepad. Lihtsamaid tegid ka küla sepad. Erinevad sõled Kuju järgi eristatakse väga mitmeid sorte sõlgi. Kärbisõlg- on eriti iseloomulik Kagu-Eestile. Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal Türsamäe tüüpi sõled - Kirde-Eestile omased, samuti laiade ja tugevate harude ning
ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Kõige pealt tehakse ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, siis on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu. Integreeritud taimekaitse põhialused: Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega Rakendatakse abinõusid, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
