4 HÜPOTEES Õunad säilivad paremini ning jäävad väliselt ilusamaks jahedas kui soojal toatemperatuuril. Hüpoteesi tõestamiseks viisin läbi järgneva katse: panin ühe õuna külmkappi ja teise õuna tuppa ning jälgisin nende muutusi 12 päeva jooksul. 5 1. UURIMUSKATSE ALUSTAMINE 1.1 Õunte valimine ja välimus Valisin keldrist kaks samast sordist hilissügisel korjatud õuna. Õunad olid veel ilusad kuid veidi kortsulised. Oli näha, et õunad olid juba üpris pikka aega keldris seisnud. Värvus oli rohekaskollane ja läbimõõt mõlemal umbes 7cm. Õuna sordiks oli ,,Tellisaar". 1.2 Katse alustamine Katse läbiviimiseks panin ühe õuna külmkappi, kus temperatuur oli 5°C ja teise õuna panin külmkapi kõrvale väiksesse kaussi. Toatemperatuur oli keskmiselt 21-22°C. Kumbki õun ei puutunud kokku teiste toiduainetega.
Kasvatamiseks sobivad mitmesugused mullad, ka mulla happesust talub rukis teistest teraviljadest paremini. On risttolmleja kultuur, mida tuleb arvestada seemnekasvatuse planeerimisel. Pakume turul saadaolevate rukkisortide seemet. Talinisu Triticum aestivum L. Talinisu on saiavili, kuid ka väga hea söödavili loomadele. Talinisu on mullastiku, toitainete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külmale ja taimehaigustele vähem vastupidavam kui rukis. Olenevalt sordist võib teda kahjustada kõvanõgi, mille esinemine söödas, jahus või seemnepõllul on ohtlik ning keelatud. Selle vastu saab abi eelkõige vastupidava sordi valikuga, kuid ka seemne puhtimisega. Kasvab paremini rasketel muldadel ning on happesuse suhtes tundlik. Juurestik on rukkist nõrgem, seega toitained peavad olema kergesti kättesaadavad. Tritikale x triticosecale Wittm.
kõrgemale ,,tipule". Arvutus põhineb nimetatud lainepikkusele (max) vastava A väärtuse E1%1cm vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient (1%-lise karotenoidi lahuse absorptsioon) sama max juures V ekstrakti kogumaht, ml, d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm3, g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g, 103 tegur milligrammidele üleminekuks. Järeldus 5,78 mg% näitab, et 100g punast paprikat sisaldab 5,78 mg kapsantiini. Sõltuvalt sordist ja kasvamiseks kasutatud jäetistest paprika võib sisaldada 5.0-40,6 mg kapsantiini 100 g-s kuiva massi. Kuna tulemus asub selles vahemikus, pean oma katset õnnestunuks. 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustis, ainult apolaarsetes orgaanilistes lahusti, nt alkaanid, benseen, eeter, kloroform jne
ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada. Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatamine Kliimatingimused Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas. Kaer suudab taluda erinevat õhutemperatuuri ning -niiskust, sõltuvalt konkreetsest sordist, kuid üldjuhul eelistab jahedamat ja niiskemat kliimat, mistõttu on kaer tähtis toiduaine aladel, kus suved on jahedad ja vihmased. Taim ei talu vilja valmimisel eriti hästi kõrgeid õhutemperatuure ning seetõttu kasvatatakse kaera peamiselt 3565°N põhja- ja 20 46°S lõunalaiusel. Kaera on õnnestunud edukalt kasvatada isegi Islandil. Kaera võib külvata nii sügisel kui ka kevadel, vili koristatakse siis vastavalt suvel või varasügisel
Suvel vajab katleia palju soojust ning õhuniiskus peaks olema nii kõrge kui toatingimustes vähegi võimalik . Kasvu saab soodustada kaitstes taime tõmbetuule eest ning asetades poti alla suure laia veenõu . Kasvuperioodil väetatakse katleiat kord kuus ühes liitris vees lahustatud 1g toataimeväetisega . Plastmasspotile tuleb kindlasti panna põhja potikilde või puusöetükke üleliigse vee äravoolu soodustamiseks . Puhkeperioodil , mis nagu õitseminegi sõltub liigist ja sordist , hoitakse taim kuivas ja soojas . Talvel jahedamas . Kastmiseks kasutada ainult pehmet vett , mis ei tohi lahtedele ja õitele tilkuda , sest sellest võivad lehed laiguliseks muutuda . Paljundatakse jagamise teel . [2][6] Tsineraaria ( Pericallis ) Kasutatakse õisdekoratiivse üheaastase taimena siseruumides , talveaedades ja verandadel . Pärit on tsineraaria Kanaaridelt . Tsineraaria on heleroheliste , altpoolt sinaka või purpurse varjundiga suurte lehtedega tihe üheaastane rohttaim
1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Eesti rahvustoidud : 1 ). Mulgipuder on Lõuna-Eestist pärit eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi. Enne nõukogude kolhoosisööklate aega mereäärsetes Eesti piirkondades mulgiputru ei tuntud. Valmistamine Et keeta mulgiputru, pane kooritud muredast sordist kartulid (u. 1 kg) soolaga maitsestatud veega (u. 1 l) keema ja lisa juurde odrakruubid (nii pool teeklaasi). Keeda, kuni tangud on pehmed. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Samal ajal pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Süües tõsta taldrikule hea hunnik putru ja sea portsu keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. 2 )
Geneetiliselt muundatud organismid esinevad toiduainetes järgmiselt: · üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud(nt: puding selles on muundatud maisitärklis) · toit on tervenisti geneetiliselt muundatud(nt: tomat) · toiduaine on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid töötlemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatuid geene.(nt: toiduõli) Kakao Kakao viljad olenevalt kakaopuu sordist võivad olla rohelised, kollased ja pruunid. Viljade seemnetest valmistatakse töötlemise tulemusena kakao pulbrit ja kakao õli. Tavaliselt on ühes viljas 20-40 seemet. Seemned kuivatatakse,röstitakse ja purustatakse. Tulemuseks saadakse pruun kakao mass, millest pressitakse suurem osa kakao õli välja ja jääki nimetatakse kakaopulbriks. Kakaoõli on hinnaline rasvaine mida kasutatakse toorainena kondiitri, kosmeetika ja farmaatsija tööstuses.
tootjate paradiis. Siin valmistatakse kõige aromaatsemat Itaalia valget veini, mis võib laagerduda pudelis aastakümneid. Tõsi on seegi, et Alpide jalamil asuvas piirkonnas kasvavad viinapuud, mida mujal Itaalias ei kultiveerita – Pinot Bianco, Müller-Thurgau, Gewürztraminer, Savignon Blanc, Riesling ja Chardonnay. Täidlase maitsega punast veini valmistatakse seal juba ammusest aegadest kasvatatavatest Cabernet Sauvignon´, Merlot´ ja kohalikust Lagreini sordist, ning aromaatset veini Pinot Noir´i ja kohalikust Trollingeri (Schiava) sordist. Seejuures võib kõiki neid viinamarjasorte kasutada Alto Adige DOC märistusega veinide valmistamiseks.. 5 Veneto Veneetisa ja Verona linnu ümbritsev Veneto maakond on üks peamisi veinipiirkondi. Hetkel kogu maailmas eriti populaarseid Valpolicella, Soave, Bardolino ja Amarone veine valmistatakse just Veneto vainimajades
Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. Lubimörti - kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevalt lubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört - leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta.
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion.................................................................................................................... 8 1.11 Roheline ja valge spargel........................................................................................ 8 1.12 Longa...
nõrgenenud. Seega alkohol pärsib taastumisprotsesse organismis. TETRAHÜDROKANNABINOOL (THC ) Kanep (Cannabis sativa) on maailmas laialt levinud. Kanepitaimes on umbes 400 eri kemikaali. Kannabinoididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne delta-9- tetrahüdrokannabinool (THC), mis tekitabki tarvitamisest tingitud psüühika muutusi. Kanepi THC sisaldus sõltub taime sordist, kasvutingimustest ja hilisemast töötlemisviisist. THC-d sisaldavaid kanepiprodukte marihuaanat (kuivatatud kanepilehtedest või õitest valmistatud puru) ja hašišit (kanepivaik) suitsetatakse harilikult sigarettides või piibus. 4.1 TOIMEMEHHANISM Kannabinoidiretseptoreid on teada vähemalt kaks alatüüpi, CB1 retseptorid paiknevad peamiselt kesknärvisüsteemis, CB2 immuunsüsteemis ja mujal. Lisaks taimedest
halvasti. Optimaalne tahke mulla, vedeliku ja gaasi suhe on 1:2:3. Vegetatsiooniperioodi teisel poolel pinnas tiheneb, vajadusel peab pinnast kobestama, tehes peajuurte vahele hargiga sügavad torked. 2- 4 torget 1 ruutmeetrile. Et juuri vähem traumeerida, võib suurema osa torgetest teha peenra ääres, kus on vähem juuri. Samasugust kobestamise tehakse soostumise korral. Saagi koristamisel tuleb arvestada, et viljade suurus sõltub oluliselt sordist. Saagi koristuse valmidus määratakse sõltuvalt vilja läbimõõdust. 3-3.5 cm läbimõõduga vili on täiesti formeerunud. Ta võib olla 7-10 kuni 20-30 cm pikkune. Korniðoni tüüpi sordid koristatakse väikestena, kuni 2.5 cm läbimõõdu juures. Vilju ei tasu kasvatada liig suurteks, ülekasvanud viljad kiirendvad taime vananemist. Varase saagiga viiakse mullast välja toitained. Peamiselt lämmastik, kaalium ja magneesium. Lämmastik koguneb viljadesse nitraatidena
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS.......................................
ee) Selle või teise toiteelemendi puudus häirib normaalset ainevahetust taimedes, mis viib välisilme muutusteni ehituses, suuruses, lehtede ja varte värvuses, erinevas värvuses surnud kudede ilmumiseni jne.(http://www.seemnemaailm.ee) Tomatite kõrget saagikust võib saada ainult omades tugevaid terveid istikuid, hästi ette valmistatud mulda, ja pidevalt hoolitsedes taime eest. (http://www.seemnemaailm.ee) 3 Materjal ja metoodika Uurimisaluseks taimeks valiti tomatitaimed kasvuhoone sordist "Maike". Kokku kasvatati vegetatsiooniperioodi 21.05 kuni 23.09.2010.a, vältel üheksat tomatitaime. Katse seati üles kolmes võrdses rühmas, igas rühmas oli katse alguses kolm 81 päeva vana tomatitaime. Taimed istutati kasvukohta 21.05. Kasvukohas tagati kõigile taimedele sama koostisega muld. Kasvutingimusteks olid: 1. toatingimused 2. välistingimused 3. kasvuhoonetingimused Katse ajal kasteti ja väetati kõiki tomatirühmi samaaegselt, samas koostises veega ning
Lina on külvikorra suhtes tundlik kultuur. Olles nõrgalt arenenud juurestikuga taim, vajab ta ühtlaselt viljakat ja umbrohupuhast põldu. Parimaks eelviljaks ristikurohke põldhein. Viljavaheldus 6-7 aastat. Peeneseemnelise kultuurina vajab õige külvisügavuse saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni õitsemise alguseni mil toimub kiire pikkusse kasv. Lina seeme tuleb külvata mulda kui mulla temperatuur on 7-8 kraadi. Külvisenorm sõltub sordist ja 1000 seemnemassist. Optimaalne külvisenorm on 2400-2500 idanevat seemet m2. Lina külvatakse kitsarealiselt 1.5-2 cm sügavusele. Pärast külvi põld rullitakse, kivid koristatakse ning kasvuajal hävitatakse umbrohte ja võideldakse taimekahjuritega. KORISTAMINE Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina koristus sõltub mis otstarbeks lina koristatakse. Kas kasvatatakse kiu või õli saamiseks. Varajane
enda all kollakasoranzi, hõrgutava aroomiga viljaliha ning suurt kiudja kattega mittesöödavat lamedat kivi. Magus mango maitseb natuke banaani-mündi, sidruni ja ananassi moodi, kuid nii originaalset maitset on raske millegiga võrrelda! Sõltuvalt sordist on viljaliha kiudjas või kreemjas. Värvi järgi ei saa mango küpsust kuidagi hinnata. Plekkidega vili võib olla üle valminud ja viljaliha tumedaks tõmbunud. Poes vali defektideta vili. Kui mango vajab järelvalmimist, pane ta koos banaani või kiiviga paberkotti. Serveerimiseks koori vili ning lõika viljaliha kuni kivini ruutudeks, seejärel eralda viljaliha mõlemalt poolt kivi.
kaasnevaid turismiteenuseid. Linnas asub 6 toitlustusasutust ja 4 majutusasutust. Põhilisteks turismiobjektideks on Põltsamaa loss ja roosiaed. Enim on suveperioodil kohata linnas soomlasi. Linna ääres Kuningamäel asub kardirada, kus on võimalik oma oskusi proovile panna. Põltsamaa roosiaed avati 11. juunil 1998. aastal. Rajamisega alustati juba 1996. aastal. Hetkel kasvab rosaariumis kuskil 5000 roosipõõsast 1000 erinevast sordist. Põltsamaa roosiaed on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumi suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka. Aiandit haldab Eesti Roos OÜ, kelle missiooniks on tutvustada inimestele rooside võrratut maailma ning pakkuda võimalust sellest osa saada kaunistades oma koduaedasid nende kasvatatud roosidega. (http://www.eestiroos.ee/#!firmast/cee5 ) Põltsamaa loss rajati 1272. aastal Liivi Ordu poolt. Seda purustati ja taastati korduvalt, kuid
ENAM LEVINUD VIINAMARJA SORDID CABERBET SAUVIGNON See tuntuim tumeda viinamarja liik maailmas. Koos Merlo´tiga, millega teda sageli segatakse, on see kõige olulisem Bordeaux´s, mis on edukas ka Uues Maalimas. Marjad on parkainerikkad. CARDONNAY Chardonnay on kahtlemata kõige populaarsem hele viinamarjasort, seda tänu oma pretensioonitule iseloomule ja tõsiasjale, et ta on hõlpsasti veiniks muudetav. Chardonnayst tehakse klassikalist valget burgunderit ja see on üks kolmest sordist, millest harilikult sampanjat valmistatakse. CHENIN BLANC Seda sorti iseloomustab väga suur happelisus ja ta vajab palju päikest, et korralikult küpseda, vastasel korral jääb vein kirbeks. Põhiliseks Chenin blanc´i kasvualaks on Loire´i piirkond, Uus- Meremaa ja Lõuna- Aafrika. Sellest sordist toodetakse mitmesuguseid valgeid veini nii väga kuivi kui magusaid( mõned neist väärishallitanud marjadest), samuti vahuveine. GRENACHE
Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest Nisuvalkudel on omadus veega segamisel paisuda ja siis moodustab liimvalk, on väga tähtis pagaritööstuses. Rukki- ja odravalgud moodustavad nõrga, raskesti väljapestava liimvalgu. Kaera-, riisi- ja maisivalgud liimvalku ie moodusta. Liimvalgul on tähtis osa leiva- ja makaronitoodete valmistamisel: leivas põhjustab poorsust ning makaronides tugevust ja murdumatust. Teravilja toiteväärtus
Kanepitaimes on umbes 400 eri kemikaali, neist 61 kutsutakse kannabinoidideks. Kannabinoididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne delta-9-tetrahüdrokannabinool (ehk lühendatult THC), mis tekitabki tarvitamisest tingitud psüühika muutusi. THC-sisaldus sigaretis (võttes lisaks arvesse suitsetamise kestust ja viisi) tagab küll saadud elamuse tugevuse, kuid paraku vastutab ka hilisemate kahjude ulatuse eest. Kanepi THC-sisaldus sõltub taime sordist, kasvutingimustest ja hilisemast töötlemisviisist. 1960- 70. aastatel sisaldas keskmine marihuaanasigaret 1–3% THC-d (ehk umbes 10 mg sigareti kohta), nüüd on kanepisigareti (nii marihuaana kui hašiši) sisaldus harilikult 6–20% (umbes 60–200 mg. sigareti kohta). Sellepärast on suure hulga varasemate kanepitoodete tarvitamise uuringute tulemused muutunud küsitavaks, sest tänapäeva marihuaana või hašiši suitsetaja tarvitab THC-d kordades rohkem
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil
kontrollitud) kääritamisprotsessile. Airenist tehtud valged veinid on värsked ja happesed, mis sobivad tarvitamiseks eelkõige kuumadel suvepäevadel. Chardonnay - on valge Burgundia viinamari, mis jõudis Penedes'i regiooni 70-ndatel. Chardonnay on kahtlemata kõige populaarsem hele viinamarjasort maailmas, seda tänu oma pretensioonitule iseloomule ja tõsiasjale, et ta on hõlpsasti veiniks muudetav. Chardonnayst tehakse klassikalist valget burgunderit ja see on üks kolmest sordist, millest harilikult sampanjat (Cava't) valmistatakse. Sellest sordist valmistatud veinid on sõltuvalt valmistamistehnoloogiast kas kuivad, värsked ja kerged (karge õunataoline maitse), kesktäidlased või tammevaadis laagerdumisest tulenevalt täidlased (õlijad). Chardonnay sobib tammevaadis laagerdamiseks. See annab veinile maitsesügavuse, mida teiste menetlusega ei saavuta. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 4
Sisaldavad rohkesti fosforit, rauda, tsinki, joodi ja vitamiine. Austriliha värvus varieerub roosakaspunakast rohekassiniseni, al dente - tähendab, et ,,on hamba all tunda". Väljendit olenevalt sordist on liha sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. kasutatakse pasta ja köögiviljade küpsuse väljendamiseks. Ei ole Karpi avatakse spetsiaalse noaga ja kindaga, etkäsi ei kriimustuks. liiga pehme ega liiga toores, täpne oleks öelda kergelt alaküpsenud. Asuu Tatari köögist pärit liharoog, valmistatakse loomalihast. Koostises on veel kartul, sibul, küüslauk, soola-või hapukurki, tomatipastat, pipart
Tallinna Teeninduskool PORGAND Juhendaja: Tallinn Sisukord · Sissejuhatus · Porgandi kasvatamine · Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja. Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel arenevad õied ja valmivad seemned.Porgandi juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksemast koorest, mille vahel olevas kambiumiringis toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, võib porgand ...
Nendes on enim vitamiine ja mineraalaineid. 4 Mustad sõstrad : Maailmas on must sõstar marjade seas tähtsale kohale tõusnud tema marjade väärtuslike omaduste tõttu. C-vitamiini sisaldab must sõstar meie aiamarjade seas kõige rohkem 66 kuni 258 mg 100 grammi marjade kohta. Eestis kasvatatavate sortide marjades on C-vitamiini keskmiselt 154 mg 100 grammi kohta. Musta sõstra marjades on vitamiinid püsivad, C-vitamiini säilib sordist olenevalt keedistes 52 60 %, kompotis 50 94 % ja mahlas 44 81 %. Väga palju on P-vitamiini, umbes 1,1 1,2 %. Inimese organismile kättesaadava P-vitamiini poolest on aroonia ja must sõstar peaaegu võrdsed. Musta sõstra marjad sisaldavad rohkesti kaaliumi, fosfori, magneesiumi, seleeni ning teisi mineraalaineid. Veel sisaldavad musta sõstra marjad 7,5 9,1 % suhkruid, 2,5 % orgaanilisi happeid ja 1,5 % pektiini. Mustas sõstras on palju suhkruid,
vaadanud, mis taevaalused linnud ja maapealised loomad ja maaalused loomad ja vete sees kalad ja mõned teised loomad on neid pisemaid oma alla rõhunud, on neid ära neelanud ja on neid oma korterist välja kihutanud. Kui Taeva Poeg oma Isa juure taeva läinud ja Isa kõik meelevalla oma poja kätte andnud, siis on Taeva Poeg kõik need loomad, mis siin eespool nimetasin, oma juure [kutsunud], egast sordist üks. On kõik loomad kokku tulnud, siis läheb Taeva Poeg neid vaatama, kas on kõik koos. Taeva poeg annab kõigile loomadele aru kätte, kudas nemad peavad elama. On kõigile ära seletetu, siis Taeva Poeg ütleb: «Nüüd võite ära minna.» Aavikala tõstab oma healt: «Minule ei ole mingit aru tehtud.» Taeva Poeg ütleb: «Mis aru sina nõuad, sina oled üks kalade mõrtsukas, kui kätte saad,
hüatsintide kasvukohale asetada talvekate. Katte võib eemaldada kevadel, kui päevane õhutemperatuur on püsivalt üle null kraadi. Hüatsindi ajatamine on kerge ettevõtmine ka asjaarmastaja jaoks. Ajatamiseks mõeldud mugulsibulad peavad läbima n.ö. külmaperioodi, s.o. aeg mil sibulaid mõjutatakse mingi kindla temperatuuriga valmistamaks neid ette varaseks õitsemiseks. Soovitav istutusjärgse ettevalmistus perioodi kestus olenevalt sordist on 9 kuni 10 nädalat pimedas ruumis. kui ülalmainitud aeg täis, võib taimepotid ja kastid tuua sooja, misjärel on vajalik nende korralik kastmine. Seejärel on soovitav taimede noored tõusmed katta musta kilega või spetsiaalse ,,hüatsindi mütsiga" kuni ilmub nähtavale õisiku alge. Laiemalt tuntud sordid: · ,,Blue Jacket" tumesinised õied püstisel õisikuvarrel (vt lisa 1); · ,,Carnegie" puhasvalged õied (vt lisa 2);
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 ...
Tulbid Tulp (Tulipa) on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki. Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ä...
kliima erinevused on suured ja samuti sellest tulenevalt tooraine saadavus. Peaaegu iga toit sisaldab tsillit. Ükski teine köök maailmas ei kasuta nii palju tsilli eri liike. On umbes 150 eri liiki tsillisid ja veel samapalju hübriide. Tsilli on tegelikult köögivili, aga müüakse seda kogu maailmas kui maitseainet - kuivatatuna ja jahvatatuna. Tsillide tulisust mõõdetakse Scoville´i ühikuga, kus maguspaprika on väärtusega null ja Habanero keskmiselt 350 000 olenevalt sordist kas vähem või rohkem. Termin tex-mex tuli esimest korda inglise keelde kui raudteeühenduse hüüdnimi «Texas Mexican Railway». Tex-mex toidukultuuriks nimetatakse Texase ja Mehhiko piirialade toidukultuuri. Terminit kasutati esimest korda toidu kirjeldamiseks 1963. aastal ajakirjas New York Times (so samanimelise ajalehe lisa). Tex-mex köögi tuntumad road on chili con corne ja fajitas. Caesar´i salat ja nachos´d on ka pigem tex-mex kui Mehhiko toidukultuuri road.
puuviljalõhna ja peene magushapu maitse järgi. Kõige kuulsamakas on aceto balsamico. Ehtsat toodetakse ainult Põhja-Itaalias Emilia-Romagna regioonis. Palsamiäädika nimi, mis tuleneb sõnadest balsam ja balm, pärineb oletatavatest meditsiinilistest omadustest, mistõttu seda kasutati ka kaitsena katku vastu. Tõeline aceto balsamico saab alguse suure suhkrusisaldusega kääritamata viinamarjamahlast. Enamasti Trebbiano sordist. Kui mahl on käärtima läinud siis keedetakse seda puutule kohal vasest kateldes, kuni vedeliku kogus on vähemalt ühe kolmandiku võrra vähenenud. Seejärel segatakse selle hulka aktiivseid bakterikultuure sisaldavat äädikat ning pannakse väiksematasse puutünnidesse, mille nimeks on batteria. Batteria võib olla valmistatud kadaka-, tamme-, kastani-, mooruspuu-, kirsi-, akaatsia-, lepa- või saarepuidust. Traditsiooniliselt toimub laagerdamise protsess maja pööningul ning selle eest
Taimi ei tohi istutada segamini, kuna hiljem on raske saada puhtasordilist istutusmaterjali. Sordid tuleb istutada marjade valmimise järgi: varasemad koos varastega ja hilised koos hilistega. · Kõige parem moodus istutamiseks on üherealine, kus ridade vahe on 60-80 cm ja taimede vahe reas - 15-20 cm. Ridade vahe sõltub istandiku mikrokliimast mitte küllaldase tuuldumise ja kõrge niiskuse korral ridadevahet suurendatakse. Istutustihedus reas sõltub sordist. Suurekasvulised sordid istutatakse harvemalt, väiksekasvulised - tihedamalt. Ridade suund on põhjast lõunasse. Kui põhjavesi on lähedal ja on vee seisma jäämise oht, mis põhjustab juurte kahjustusi ja taime hukkumist, siis istutatakse maasikad peenardesse. Peenar tehakse 80 cm laiune ja 15 cm kõrgune ja sellele paigutatakse 2 rida taimi. Peenra äärest esimese reani jäetakse 20 cm, ridade vahele 40 cm ja taimede vahele reas 15-20 cm.
alkoholisisalduse protsent, võib olla märgitud ka tagaküljel. Maaletoojad ja edasimüüjad trükivad sageli mõne konkreetse turu jaoks mõeldud tarbijasilte. SORDI- JA SEGUVEINID Sordiveinid tehakse ühest viinamarjasordist. Seguvein on kahe või enama sordi segu. Kumbki pole teisest iseenesest parem, kuivõrd olulise tähtsusega on viinamarjade kvaliteet ja veinitegemise protsess. Vana Maailma veinid olid varemalt enamasti segud ja Uue Mailma veinid ühest sordist tehtud, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei eksisteeri. Veini serveerimine MILLINE KLAAS? Ükskõik, kas degusteerite veini või joote seda niisama, on igale veinile sobiv klaas sibulakujulisele kerega ning kergelt ahenevate külgedega. Selline klaas ülaossa ja laseb teil veini lõhnabuketti täiel määral nautida. Täitke klaas poolenisti või kahe kolmandiku ulatuses, nii pääseb lõhn liikuma.
Lääne - Kapimaa jaguneb omakorda veel kuueks regiooniks milleks on Boberg, Breede, River Valley, Cape South Coast, Coastal Region, Klein Karoo ja Olifants River. Igas regioonis toodetakse just sellele alale omaseid veine ning igas piirkonans on eri arv veinipiirkondi ja -aedu. Põhja - Kapimaal regioonid puuduvad, kuid see sisaldab endas kahte veinipiirkonda ja kolme veiniaeda. Ida - Kapimaal asub vaid üks üksik veiniaed. Lõuna - Aafrika Vabariigis toodetakse veine kaheksast eri sordist viinamarjadest ning nendeks on: Chenin Blanc, Cabernet Sauvignon, Colombard, Shiraz, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Pinotage ja Merlot. 5.4 Põllumajandus Põllumajanduses on tegev 24% tööhõivelistest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sealhulgas niisutatav maa, nende
4 seemned veel täiesti järelvalminud ja soojendamise ning õhustamisega saab nende idanevust suurendada. Eluvõimet ei ole võimalik suurendada. Proteiini hulk ja kvaliteet. Hea õlleodra proteiinisisaldus on väike. Suure proteiinisisaldusega oder on vähem ekstraktiivne, väheneb õlle säilivus ja läbipaistvus. Proteiinisisaldus oleneb eelkõige kasvutingimistest, sordist, väetise normidest, lämmastikuga väetamisest , mulla viljakusest. Kasvutingimustes on esi kohal sademed ja temperatuur. Väiksemat mõju avaldavad eelvili ja agrotehnilised Sõklasus. Odraterad on kaetud sõkaldega. Sõklasus näitab sõkalde massi protsentides kogu tera massist. Õlleodra sõkaldel on üsna tähtis osa linnaste ja õlle tehnoloogias. Linnaste kasvatamisel kaitseb sõkal iduvart, kui see väljub idust, tungib sõkal alt tera tipuni ja väljub siis sõklast
Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog. Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. EPL kirjutab, et Eestisse tuuakse Prantsusmaalt kaht sorti austreid, igal neljapäeval on meie austritega kauplevates restoranides ja poodides eelmisel päeval püütud Beloni või Fin de Claire sorti austrid, 20100 grammi rasked. Värske austri poehind on 2545 krooni tükk sõltuvalt sordist ja suurusest. Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult. Näiteks tehakse austritest austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok-roogade maitsestamiseks. Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. Kuidas austrit süüa
Aitab vähendada kõhupuhitust, hõlbustab rasvade seedimist LEHTKÖÖGIVILJAD Rikkad vitamiinide, eriti C-vit.poolest. salat sisaldab lämmastikaineid, minaineid, eriti Ca, fe, P. Vitamiinidest K,C ja B-rühma ja karotiini Aedsalat on fooliumhappe ja veerohke, kuid kalorivaene taim. Rohelehelised sisaldavad punastest lehtedest rohkem vitamiine ja min.aineid. Lehtsalat moodustab pikkade ja laiade lehtedega hõreda kodariku, olenevalt sordist lehed lamedad või kurrrulised, rohelised või punased või ainult tipust punased. Mõni sort pähklimaitseline Peasalat moodustab tiheda kodariku, nn. pea. Lehed lamedad või kurrulised, värvuselt rohelised või punased, kodarikus sees lehed heledamad. Meeldiva maheda maitsega jääsalat mahlaste roheliste lehtedega, tihedaid kodarikke moodustav peasalat. sisemised lehed helekollased kuni valged, nime saanud transportimisest( kaeti jääga)
Vanasti öeldi, et austreid tasub süüa septembrist aprillini, ehk kuudel, mille nimes sisaldub r-täht. Tänapäeval on austrikasvatus ning transport sedavõrd arenenud, et neid süüakse aastaringselt. Juhtivad austritootjad on USA, Jaapan, Korea ja Prantsusmaa. Sisaldab rohkesti b-vitamiini, rauda, tsinki ja vaske. Kasulikud omadused: taastavad, kosutavad ja ergutavad. Arvatakse, et austrid suurendavad suguiha. Värske austri poehind on 25-40 krooni tükk- sõltuvalt sordist ja suurusest. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250-300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks.
Kuni 20% suhkruid, kaaliumi, kiudaineid ja mitmeid antioksüdante. Kasutamine: Vilju süüakse toorelt, üldiselt koor eemaldatakse kuid osa inimesi sööb ka koos koorega. Süüakse ka lusikaga, nagu kiivit. Kasutatakse ka puuviljasalatites, kompottide, keediste ja siirupite valmistamisel. Veel kasutatakse hurmaad küpsetistes, jookide valmistamisel ning juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Selle vilju säilitatakse ka kuivatatult. Kui hurmaa juhtub olema seemnetega sordist, võib seemned toas potti kasvama panna. Neist sirguvad kenad väikesed puud. 3 Kasvatamine: Eestile lähimad kohad, kus hurmaad viljapuuna kasvatatakse, on Vahemere ja Musta mere ääres. Meie puuviljalettidel umbes 18–23- kroonise kilohinnaga lebavate viljade päritolumaaks on kõige sagedamini märgitud Hispaania, aga tegelikult on hurmaa pärit Ida-Aasiast, kus teda kasvab ka metsikult
100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima Viinamarju kasvatatakse parasvöötmelises ja subtroopilises kliimavöötmes. Ideaalseks kliimatüübiks peetakse vahemerelist tüüpi kliimat ja seda eriti tumedate viinamarjade kasvatamiseks. Heledad
Alati peavad varuks olema laetud patareid. Mootorsõiduki juht peab suutma masinat käigus hoida ja selleks, et ta ei kuluks enneaegselt, tema eest hoolitsema. Kanna hoolt masina eest omal algatusel. Sinu masin on tähtis paljudele. Oma riietuse ja jalanõude eest pead sa hoolitsema ise. Vajadusel tuleb riideid korrastada ja pesta. Eriti tähtis on jalanõude hooldus. Hoia neid määrituna ja kuivatades ära aseta liiga tule lähedale. Laskemoona saades kontrolli, et see oleks õigest sordist ja kasutamiskõlblik. Kui varulaskemoona on vajalik hoida kaevikus , aseta ta sinna nii, et ta oleks kaitstud vee, liiva ja savi eest, samuti otseste päikesekiirte eest. Teata grupiülemale, kui oled ära kasutanud poole laskemoonast. Siis jõuab ülem laskemoona juurde tellida, enne kui see sul lõpeb. Laskemoona nappusel võib olemasoleva laskemoona jagada ühtlaselt kõigi vahel. Laskemoona võib võtta ka surmasaanud kaaslastelt ja haavatutelt
või grillituna. Sobivad carpaccio'na ja ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult. Kõige lihtsam valmistusviis, pannil lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks. Austrid - Austri liha värvus oleneb merevee joodi ja mineraalide sisaldusest, värviskaala võib kõikuda roosakaspunakast kuni rohekassiniseni. Toorelt on austril juures merevetika lõhn ja merevee värske soolasus.Õrn liha võib sõltuvalt sordist ja suurusest olla sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. Puristid ja andunud fännid söövad austreid kas paljalt või tilgakese sidruniga.Lisandiks võib pakkuda sibulavinegretti, Uues Maailmas ka Tabasco kastet. Praeguses peakokakultusega kokandusmaailmas serveeritakse restoranides kuumtöödeldud austreid kõikvõimalike lisanditega kas gratineeritult, aurutatult või friteeritult. Homaar - Euroopa, P.-Ameerika ja L.-Aafrika rannavetes leiduv suur merivähk kümnejalaliste seltsist
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
Alkohol langetab ka veresuhkru taset ning kulutab organismi vitamiini- ja mineraalivarusid. Koos vedelikupuudusega põhjustab see pohmelusega kaasnevat tuikavat peavalu. Alkohol võib ka esile kutsuda pea veresoonte laienemise, mis muudab peavalu veelgi tugevamaks. [3] Pohmelli sümptomid Alkohol mõjub inimestele erinevalt ja ühe inimese pohmelus ei pruugi sarnaneda teiste omaga. Pohmelli sümptomid sõltuvad tihti tarbitud alkoholi sordist ja kogusest ning inimese kehakaalust ja pikkusest. Mida suurem on inimese kehakaal, seda kiiremini alkohol organismis lagundatakse, mistõttu näib sageli, et mehed suudavad rohkem alkoholi tarbida kui naised. Kõige sagedasemateks pohmeluse tunnusteks on peavalu ja väsimus, valguse- ja helitundlikkus, halb enesetunne, südamekloppimine, iiveldus ja oksendamine, üldine lihasvalu, kerge kõhulahtisus, värisemine ja janu ning silmade punetus. Mõningad pohmeluse
QUINOA *Quinoa e. Peruu spinat, riisispinat *Iidne teravili, inkade peamine kasvukultuur *Hirsisarnased terad, valmivad kiiresti *Pehme, riisile sarnane maitse, kergelt krõbe tekstuur *Sisaldab palju aminohappeid ja proteiini *Terade värvus erinev, oleneb sordist (valge, kollane, punane, must) *Seemnetest kõva, kauasäilivat leiba *Helvestest putrusid, suppe *Röstitud jahust valmistatakse kohvisarnast jooki *Viljadest valmistatakse Ekvadoris keedist, alkoholivaba jooki *Lehed kasutatakse köögiviljasalatis TEFF
pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Suupiste või leivakattena pruugitav juust võtke külmkapist toatemperatuurile vähemalt pool, veelgi parem terve tund enne söömist, et lõhn ja maitse jõuaksid esile tulla. Väike nipp: juustu on oluliselt hõlpsam riivida, kui hoiate seda lahtiselt pool tundi külmutuskambris. Juustukandikul pakutakse 2-4 juustusorti. Järelroaks piisab ka ühest sordist. Pakutava juustu kogus peaks olema 30-50 g ühe sööja kohta. Kauem kestva ürituse korral tuleb juustu kogust suurendada 150 g-ni. Juustukandikule sobivad lisandiks redised, varseller, paprika, toored lillkapsad, õunad, pirnid, viinamarjad, värske ananass, arbuus, kirsid, kiivid, oliivid, maasikad, soolapulgad, näkileivad või soolased küpsised. Juustu pakkumise juurde kuulub ka või.( http://www.estover.eu/index.php?page=kuidas_valmib_juust)
Alkohol langetab ka veresuhkru taset ning kulutab organismi vitamiini- ja mineraalivarusid. Koos vedelikupuudusega põhjustab see pohmelusega kaasnevat tuikavat peavalu. Alkohol võib ka esile kutsuda pea veresoonte laienemise, mis muudab peavalu veelgi tugevamaks. [3] Pohmelli sümptomid Alkohol mõjub inimestele erinevalt ja ühe inimese pohmelus ei pruugi sarnaneda teiste omaga. Pohmelli sümptomid sõltuvad tihti tarbitud alkoholi sordist ja kogusest ning inimese kehakaalust ja pikkusest. Mida suurem on inimese kehakaal, seda kiiremini alkohol organismis lagundatakse, mistõttu näib sageli, et mehed suudavad rohkem alkoholi tarbida kui naised. Kõige sagedasemateks pohmeluse tunnusteks on peavalu ja väsimus, valguse- ja helitundlikkus, halb enesetunne, südamekloppimine, iiveldus ja oksendamine, üldine lihasvalu, kerge kõhulahtisus, värisemine ja janu ning silmade punetus. Mõningad pohmeluse
täidetud elektrolüüdi lahusega, tavaliselt 0,1M soolhapega, kuhu on sukeldatud sisemine võrdluselektrood (joonis 4). Klaasi liikumisvõimeliseks ioonideks on ränihape skeletiga seotud ühevalentsed ioonid Me+ (Na+ , K+ , Li+ ). Asetades klaaselektroodi vesinikioone sisaldavasse lahusesse, tekib H+ ja Me+ vahel ioonvahetusprotsess klaasmuna sisepinna sisemise lahuse vahel ja välispinna välislahuse vahel. Klaaselektroodi potentsiaali pH-sõltuvus oleneb klaasi sordist ja määratakse puhverlahuste abil. Sõltuvus omab maksimumi kõrgetel pH väärtustel (pH > 12), põhjustades määramisel nn ,,leelisuse" vea, ning miinimumi madalatel pH väärtustel (pH < 0), andes ,,happelisuse" vea. Mis on lahustunud hapniku määramiselektroodi tööpõhimõte? Gaasitundlike membraanelektroodide valmistamiseks kasutatakse laialdaselt hapnikuelektroodi, kus on rakendatud voltamperomeetrilist tööpõhimõtet. Kui rakendada väärismetallist elektroodile negatiivset
Euroopasse ja Hiinasse jõudis alles 10.-11.sajandil. Tänapäeval viljeldakse kogu maailma troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötme soojemates piirkondades: ulatuslikumalt Lõuna-Euroopas, Egiptuses, Venemaa lõunaosas, Ukrainas, Kesk-Aasias, Jaapanis, Hiinas, USAs, Lõuna-Ameerikas jm. Eriti armastatud toiduvili on arbuus Türgis. Arbuus on üheaastane ja lamanduvate vartega (nagu kurk ja melongi), mis võivad kasvada 4-5 m pikaks. Viljad on enamasti keraja kujuga ning võivad olenevalt sordist ja kasvutingimustest olla väga erineva suurusega (0,5-25 kg). Koor on viljadel sile, paks, enamasti tumeroheline või tume-valkjasrohelise mustriga. Viljaliha on valminud arbuusil tavaliselt punane, kuid esineb ka oranzika, kollase, valge või rohekasvalge viljalihaga sorte. Pruunid kuni mustad kõvad seemned paiknevad mitte vastavas seemnekambris nagu melonil või kurgil, vaid viljalihas laialipillutult. Viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett ja suhteliselt vähe suhkruid
remaal). EELK Räpina kogudusel on väike istandik (25 viinapuud), kust Sladki, Rondo, ES-7-9-48, Toldi, Mitšurinets ja Zarja Severa. saab marju armulauaveini valmistamiseks. Mina olen ise teinud veini sordist Alfa (millel on küll hübrii- Viinamarjakasvatusega ja sortide kollektsioneerimisega olen tegelnud dimaitset tunda, kuid bukett muidu päris hea. Otepää kandis on alates 1970. aastast, veinidega vähesel määral alates 1999. aastast. Oma esimesed prooviistandikud 300 Rondo taimega kolmeaastaseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
