Erinevus antiikkunstiga kõik figuurid olid rõivastatud, keha nende riiete all pole üldse tunda. (va. patuse keha kujutamisel) 10. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Roomas, Ravennas. 21.PEATÜKK Bütsantsi arhitektuur 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Ida-Rooma 2. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Justinianus I ja keisrinna Theodora. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. 3. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Viklite abil ehitati ristkülikukujulise ruumi kohale kuppel. 4. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Tema hiigelkuppel. 5. Mis on tsentraalehitis? Oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. 6. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani.
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut PLATONI MORAALIFILOSOOFIA Referaat Koostaja: Triin Hanikat TALLINN 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................3 1ELULUGU................................................................................. 4 1LOOMING................................................................................. 6 2PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA...................................8 2.1Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom.................................................8 2.2Voorusteõpetus...........................................................................9 2.3Ideed moraali alusena................................................................11 2.4“Riik”.......
Steinplastik Estlands, Die führende Rolle im Kunstleben Tallinns spielte Arent Pas- ser, der Bildhauer und Baumeister war. Seine erste Arbeit in Tallinn war das 1595 vollendete Grabmal des aus Frankreich gebürtigen schwedischen Feldherrn Pontus 4(8) Epitaph De la Gardie und seiner Gemahlin Sophia Gyllenhielm in der Domkirche (…). Auf dem reich verzierten Sarkophag ist der Feldherr in Kriegsrüstung, seine Gemahlin in vornehmer spanischer Tracht dargestellt (…). Die Mitte der Bekrönung am Fußende ziert die Figur eines Genius mit Sanduhr. Die Langseite des Sarkophags ziert ein Re- lief mit der Darstellung der Belagerung Narvas durch die Truppen De la Gardies. (…) Im skulpturalen Schmuck spürt man den Einfluss der französischen Renaissance (der Schule von Fontainbleau)“.2
domineerib ihalev hingejagu ja parim tööala oleks tootmine(kingsepp, kunstnik jne). Viimasen sõeluvad välja inimesed kellel domineerib mõistuslik hingejagu ehk siis nad on valitsejaklassiks sobilikud.Alla 50aasta pole inimesel valitsejateklassi mingit asja Samuti sõeluvad välja söeka hingejaoga inimesed kes jäävadki sõjalise või administratiivse töö juurde..................................................................................... 4.sofistide filosoofia Sofistideks (kr sophia `tarkus'; sophistes `tark') nimetati Vanas-Kreekas tarkuse ja kõnekunsti elukutselisi õpetajaid. Põhilause oli ,,nii kuidas kõik paistab, nii ongi". Sofistid pole kunagi moodustanud filosoofilist koolkonda, kuigi Platoni kriitika sofistide suhtes on teinud neist ühise nimetusega nähtuse filosoofias. Enamus sofistid olid õpetajad, kes õpetasid retoorikat(kirjalikku ja suulise eneseväljendus õpetus). Õpetasid rikaste meeste poegi, kes tahtsid saada võimu.
KREEKA GEOGRAAFILISED OLUD & NENDE MÕJU KREEKA TSIVILISATSIOONI KUJUNEMISELE Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. 19.saj läks Euroopa teadusringkondades käib lause:“Euroopa kultuur on tõusnud Egeuse merest.“ Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja mäeahelikud jagavad Kreeka kolmeks osaks: 1. Peloponnesose poolsaar 2. Kesk-Kreeka 3. Põhja-Kreeka Kreeklastega on asustatud ka sajad saared Egeuse meres. P...
Aed on paradiisi sümbol. · Cordoba mosee on on üks kauneimaid, üle 8000 samba. · Mauri arhitektuur. Gootika. · Tähtsaim on kaljutempel, mis on islami arhitektuuri alus. Mõjutatud bütsansi (mosaiik kuldsel taustal) poolt, kuid siiski omades islami elemente. Selle tunnused on sisevõlvidega ruumid, ringi kujuline kuppel ja araablaste stiliseeritud mustrid. · Pühapaik on Jeruusalemm. 691 aastal ehitasid araablased siina mosee. · Hagija Sophia kirik hetkel muuseum, oli vahepeal mosee, ehitati Kreeka kristlaste poolt. Seest väga ilus, suurejooneline. Väljast üsna tavaline. · Sinine mosee tal on 6 minareti, üks suur kuppel ja 8 väiksemat. · Taz Mahal 1648 Sahh Jahan ehitas selle oma naisele. 829m kõrgune mosee, minaret, kauplus, korter. Avati 2012. Usbekistan · Kesk Aasia riik. · Peamine kaup mida toodetakse on puuvill (teine koht maailmas), selle tootmisel
Transept on kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Apsiid on transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgub arkaadide kohal. 23. Kampaniil on kellatorn. Varakristlikul kirikul ei võinud olla see kiriku küljes. Enamasti on kampaniilid hiljem juurde ehitatud. 24. Freskod ja mosaiigid muutsud lihtsa ja tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 25. Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sophia kiriku ehitamiseks kasutati vikleid, mis aitasid ruumi katta kuplitega. 26. Bütsantsi kiriku põhiplaan oli enamasti ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujuline. 27. Ravenna kirikud on eriti kuulsad mosaiikide poolest. 28. Bütsantsi mosaiigid: figuurid saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud, toretsevad riided, väikesed näod, kalliskividena säravad värvilised kivikesed
20saj ehitatud 525 e.Kr King Sargoni I büst Poseidoni tempel ateena akropol Myron kettaheitja Samotraakia nike U 2250 u 450 e.m.a 5sai e.m.a u 450 e.m.a u 190 e.m.a Musta,punase kapitooliumi emahunt Panteon Trajanuse foorum Colosseum Figuuriline Vaasimaal 500-480 e.m.a 2 saj e.m.a 9-8saj e.m.a Pont du card keiser Augustuse Kolm graatsiat Hagia Sophia katedraal Keiser justinianus I Marmorportree 1814-1815 532- 537a.p.kr kaaskonnaga 483-565 Sofia peakirik Punane väljak moskvas Uspenski peakirik Theophanes Kreeklane Cluny Novgorodis 15 saj Kremlis 1475-1479 ,,Doni jumalaema" kloosterkirik 1862a 1390a 1180-1190 basiilika põhiplaanid Rooma basiilika põhiplaan
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks
triumfikaared (võidukaar on harilikult ühe või kolme läbikäiguga väravaehitis, mis püstitati keisri või väejuhi auks), termid · Basiilikast, mis oli mõeldud kauplemiseks ja õigusemõistmiseks, sai hilisantiigis jumalateenistuse paik kristlikele kogudustele · Pikihoonete kõrval eksisteerib vanaitaalia ehitisi meenutav kupliga tsentraalehitis Panteon, kristliku tsentraalehitise - Hagia Sophia kiriku Konstantinoopolis eelkäija Avalikud mängud · Gladiaatorite (elukutselised mõõgavõitlejad) võitlused. Vabariigi ajal korraldasid roomlased võitlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal jäi usuline külg kõrvale ja gladiaatorite võitlustest said suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. Rooma võimu laienedes, levis see komme ka väljapoole Itaaliat. Kõikjal rajati ringikujulisi või ovaalseid areene
loomus. ,,Nagu inimene nii ka riik... valitsused erinevad nii nagu inimeste iseloomud erinevad. Riik on seda, mis ta on, seepärast, et kodanikud on seda, mis nad on... ei maksa oodata paremaid riike, seni kuni pole paremaid inimesi." Riik tekkis, P. arvates, seetõttu, et inimesed ei suutnud üksi kõiki asju teha. Tekkis tööjaotus ja ühtlasi ka riik. Ideaalset riiki iseloomustavad neli loomutäiust/voorust (ligikaudne tõlge kr.k sõnast arete- parim loomuomadus): 1) sophia tarkus 2) andreia mehisus, vaprus 3) sophrosyne vaoshoitus, mõõdukus (kindel kord, naudingute ja soovide vaoshoidmine- suuta ennast valitseda.) 4) dikaiosyne õiglus see tähtsaim kõigist neist Inimesedki on jagatud klassidesse, sest ,, me ei ole oma loomult ühesugused. Üks kõlbab ühe töö jaoks, teine teise töö jaoks. Õiglases riigis tegelevad eri ühiskonnakihid oma ülesannetega ja vastavalt positsioonile tegutsevad ühiskonna hüvanguks
Vatikanis. Bütsants Ida- Rooma kirik. Byzantion=> Konstantinoopol=> Istanbul Keskseteks aladeks Väike- Aasia ja Kreeka. Kultuuri mõjud Kreekast, Roomast ja Idamaadest. Riik oli kristlik ja piiramatu võimuga keiser oli kiriku eesotsas. Suur mõju Balkani poolsaarele ja vana vene kultuurile. Arhitektuur- selge piiriline ehituskunst hakkas välja kujunema 6. saj. Kirikud on tsentraalehitised, mille välimised punktid on keskkohast ühe kaugusel. Kuulsaim kuppelbasiilika on Hagija Sophia e Püha Tarkuse katedraal. (&. Saj. Isidoros Mileetosest ja Athemios Trelleisest olid arhitektid.) ehitada lasti Justinianus I. Ehituslikuks probleemiks oli kupli ehitamine ristküliku kujulise ruumi kohale. Selleks kasutati: piilaried, vikleid ja toetavaid poolkupleid. Kupli allosas ja löövide ülaosades on mitukümmend akent, mis kaotavad kupli massiivsuse ja jätavad mulje nagu hõljuks kuppel õhus. (kõrgus 56 m) ka kiriku välisvaates domineeris keskne kuppel
pikergused hooned. Santa Sabina kirik, Peetri basiilika 9. bütsants 515.saj Kreeka kunstitraditsioonide säilitaja ja edasiarendaja. Inimfiguurid on neil mosaiikpildiel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Värvidest eriti armastati lillat, musta ja kulda. Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Bütsantsis puudus skulptuur. Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; ,,Kristus siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj. Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid. Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11
Bütsantsi kunst Bütsantsi kultuur toetub hellenismile, kasutusel on kreeka keel, mõjutused idamaade kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh. Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik, idas õigeusk) ARHITEKTUUR: hiilgeaeg oli 6.sajandil, uus tõus 9.sajandil. kirikud olid tsentraalehitised,põhiplaanilt üldiselt ring või ruut. Justinianus I- lasi ehitada Hagia Sophia katedraali Istanbulis- tsentraalehitise ja basiilika ühendamine, suur kuppel, mida toetavad poolkuplid. Bütsantsi kirikuid on säilinud rohkem isegi väljaspool bütsantsi tuumikalasi( nt ravennas, itaalias) Sisearhitektuuris on tähtsal kohal sambad ja kaared, mis on reljeefidega kaunistatud). Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e. Võrdhaarset risti, neid katab 5 kuplit. Selliste kirikute ehitamine hakkab umbes 9.sajandi paiku. Hilisbütsantsi kirikud on väikesed ja
Nendel kahel põhiteemal arendati välja kaks selajal valitsenud kirikutüüpi- tsentraalehitis, mille põhiplaan on kreeka risti kujuline ja kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel nt. Apostlite kirik ja pikihoone- basiilika, mis sisaldas ka empoore- rõdusid. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikastehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid
Lühike ja Karolingide dünastia teke; Karl Suur ja tema tähtsus ajaloos. Mis oli Karolingide renessanss. Frangi riigi lagunemine ja Verduni leping. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Riigi valitsemine, mõisted: basileus, basileuse ülemvõim kirikuelus (erinevus läänekirikust), tsirkuseparteid. Keiser Justinianus I valitsemine ja tema panus Bütsantsi arengusse (Corpus iuris civilis, Konstantinoopoli väljaehitamine – Hagia Sophia, Bütsantsi teine pealinn Ravennas). Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (miks puhkes?). Kirikulõhe ehk skisma. Bütsansti häving. 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör, süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid
saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. 7.11. sajandi keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud Polotski vürstiriigi ja Novgorodi vabariigi vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisest oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud (Kiievis, Polotskis ja Novgorodis, mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli Hagia Sophia katedraaliga.Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst Vseslav Tsarodei (Imetegija) 1066 Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni.Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, Rjazani, Galiitsia-
EDUARD WIIRALT RENO VASSER PÕLVA KUNSTIKOOL 2019 Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo maakonnas Gubanitsõ vallas Robidetsi mõisas mõisateenijate Anton ja Sophia-Elisabeth Wiiarti pojana. Seitsmeaastasena pandi poiss kohalikku Kaltinio algkooli. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvemaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Wiiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvusega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle antiklassi. Kolme aasta jooksul mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Wiiralti peamiseks õpetajaks Nikolai Triik 1917. ja 1918 aastal ...
ning hea abikaasa. Kuid neil sündis kolm last. Isakohustused, sotsiaalsed kohustused ning teaduslike katsete maksumusel ei olnud Galileo olukord sugugi hea. Ta palk oli selle kõige jaoks liiga väike, mis siis, et see aina kasvas ja kasvas. Galileo oli pidevalt võlgades, ta pidi isegi ükskord ülikooli laekurilt kahe aasta palga ette välja võtma, et kuidagi toime tulla. Laekur oli küll rahulolematu, kuid täitis Galileo palve siiski. Galileo rajas Santa Sophia silla lähedal asuvasse paleesse teadusliku-filosoofilise klubi. See kandis nime ,, Põletatute akadeemia ". Seal käisid mehed, kes olid Itaalia erinevatest nurkadest põgenenud Venetsiasse, et vabalt oma uurimisi jätkata ja mõtteid ka teiste omasuguste teaduritega jagada. Just seal tuli Galileogi esmakordselt välja oma rohkete vaatlus- ning katsetulemustega. Pärast ohtraid uurimusi leiutas Galileo ,, maagilise suurendusklaasi ". Talle hakkas ohtralt kogunema teleskoopide tellimusi
Pühamu e kirik, kus sambad jagasid ruumi löövideks. Idast sisepääs ja läänes altar. (VAATA JOONIST VIHIKUST) Nt. Peetri basiilika Roomas; Santa Maria Maggiore kirik Roomas Bütsantsi kunst Lääne-rooma Ida-Rooma (Bütsants) Katoliiklus Õigeusk 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser 1453 vallutati Konstantinoopoli · Hagia Sophia katedraal · San Vitale Romaani kunst 10.-12.saj Keskaja esimne Ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. · Sakraalarhitektuur - kloostrid ja kirikud · Profaanarhitektuur - linnused · Romaani stiil - ÜMARKAAR, HORISONTAALJOON, SILINDERVÕLV · Pisa "imede väli" 1052 - 1272 Itaalias · Püha Markuse kirik Veneetsias 11.saj · Viimne kohtupäev, kus Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused põrgu · Bayeux vaip Normandias (tekstiilikunst)
Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see,
KORDAMISKÜSIMUSED ,,JURISPRUDENTS" 1. Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 55) ...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega. Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja teeb selle kohta järeldusi, olemata ise objekti osaks. Õigusteadlane on nagu välise ja sisemise vaatenurga vahemaal, tema huvi on suunatud normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus teadmistest siiski lähedasem kohtuniku kui ühiskonnateadlase omale. Õigusteadus on normide uurimise teadus. Õi...
· 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). 3. Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. a. Ühendas veelkord keisririigi: · 534. a. purustati vandaalide riik. · 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. · Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. b. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: · Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. c. "Tsiviilseaduste kogu" · Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. 4. Välisvaenlased a. 7. 11. saj. Bulgaaria riik: · Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. b. 7. 9. saj. araablased: · Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. · V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. c. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik:
-14. saj · Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia) · Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused · Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia · Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mosee ja ehitanud külgedele neli minaretti · Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses · See on omapärane tsentraalkirik · Seal on püütud ehitada kuplit ristkülikukujulise pikihoone kohale · On püütud ehitada basiilikat suure kupliga · Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes · Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku
kristlus oli keelatud usund ja see hakkaski silma kui ei tahetud põletada surnut avalikult. eriti suured on maaalused salakäigud rooma all. need on osaliselt sisse varisenud. need käigud on kaunistatud seinamaalingutega, ning korrused asuvad üksteise peal. aastal 313 lubatakse ristiusk. ----puudumine------ Bütsantsi kunst arvatavasti constantinus suuroli näinud unes kuplitega kirkut ja siis käskis selle ehitada. Hagia Sophia oli pühendatud _ _ _ San Vitales Ravennas. oli kaheksatahuline, is taandus ringiks. pole kastatud mitte seina ega laemaale vaid mosaiike. Harva kasutati senamaale teistes kirikutes. Hiljem kui bütsantsi riik nii tugev polnud (allakäigu ajal) hakati tegema seinamaale. San vitale oli tüüpiline tsentraalehitis. Kreeka risti kujuline kirik on samuti tsenraalehitis. sellest, kuidas risti kujutis kujuneb jne on kirjas õpikus. Justinianus I , Konstantinoopolis.
Riiki juhtis absoluutse võimuga keiser-basileus. Olemas olid ka riiginõukogu ja tsirkuseparteid e demosed. Bütsantsi tippaeg Justinianuse I valitsemise aeg, valitses 6. saj. 1) arendas välja tugeva, sõjalisbürokraatliku riigikorra. 2) Koostas Rooma Õiguse põhjal tsiviilseaduste kogu eJustinianuse koodeksi. 3) Pidas edukaid vallutussõdasi barbarite vastu, soovides taastada Rooma keisririigi hiilgust. 4) Lasi ehitada keskaja võimsaima katedraali Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraal) Vaenlased: 1) Bulgaaria, kellega võideldi vahelduva eduga ligi 200 aastat. 2)alates 7. saj. Araabia 3) alates 11. saj. Türgi, kes 1453 Bütsantsi lõplikult vallutades. Ühiskond: 1) tugev tsentraliseeritus, kõik sõltus keisrivõimust. 2)Rahva hulgas oli enamus vabu inimesi, kes tegid tööd ja maksid makse. 3)Ametnikele ja sõduritele maksti palka kullas, mis tagas nende rahulolu ja soovi, et riigis säiliks kord.
tema loss- omamoodi kultuurikeskus, õppis kõrges eas lugema. 8.Miniatuuriks nimetati- raamatute käsitsi maalitud pildid, kasutati punast värvimulda mennikut. Bütsantsi ja Vanavene kunst. 1.Bütsants-kunagise kreeka asula Byzantioni kohale rajatud (ida-Rooma riik). 2.Konstantinoopol-tänapäeva Istanbul Türgis. 3.Keel Bütsantsis-mindi üle ladina keelelt kreeka keelele. 4.Bütsantsi kunst esindab rohkem idamaist kultuuri. 5.Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis-kuppel ehitati nelinurkse ruumi peale esmakordselt, enne olid ümmargused. 6.Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis ( ümmargused või hulknurksed, keskosas kuppel). 7.Ikoon-puutahvlile maalitud pühapilt. 8.Bütsantsi ja Kiievi kultuurikontaktid-Kiievi vürst Vladinir abiellus Bütsantsi printsessiga. 9.Andrei Rubljov-kuulus vene ikoonimaalija. 10.Puhas vanavene kunst-Kiievis, Moskvas, Novgorodis, Pihkvas. 11
leiduvast originaalist, mis omakorda oli inspireeritud Wagneri „Tannhäuserist“. Lauljate saal asetseb idapool, palee hoovipoolses tiivas, neljandal korrusel kuningas Ludwig II elamistubade kohal. Lauljate saal oli üks kuninga lemmikutest projektidest tema palees. Ristkülikukujuline ruum kaunistati Lohengrini ja Parzivali teemaliste maalidega. Suuruselt teine ruum on Bütsantsi stiilis Troonisaal, mis on inspireeritud Konstantinopoli Hagia Sophia kirikust, on porfüüri ja lasuriidi imitatsooniga piilarid ning inkrusteeritudkivi sammastele toetuv ja tähtedega kaunistatud võlvlagi. Saal asub palee lääne poolses tiivas. Kõrgusega 13 meetrit, võtab ruum enda alla kolmanda ja neljanda korruse. Kolmest küljest on saal ümbritsetud värvirikaste arkaadidega ja lõppeb apsiidiga. Põranda mosaiik lõpetati pärast kuninga surma. 8
Esimesed säilinud käsikirjad 5.sai. Katakombide seintel seina ja laemaalingud Skulptuure loodi vähe,rohkem reljeefid. Bütsantsi ja vanavene kunst 395 jagunes Rooma riik kaheks(Ida-Rooma Bütsants,mis kestis 1453.a ja Lääne- Rooma. Bütsantsi keeleks sai kreeka keel Keiser oli piiramatu võimuga valistseja. Suur idamaade kultuuri mõju. Ristiusk lõhenes õigeusu ja kaotiliku usuks. Arhitektuur Kirikud peamiselt tsentraalehitised 6. saj ehitati Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik. Bütsantsi mosaiigid,seinamaalid,ikoonid Islam on palju hävitanud, ka ikonoduulid(piltide pooldajad) ja ikonoklastid(pildieitajad). Kunst erineb antiigi omast(figuurid saledad,pikaks venitatud.) Kehavorme ei ole näha,toretsevad riided, Näod väikesed,silmad suured ja karmid Figuurid tihedas reas Ei taotleta looduslikke värve ega ümbritsevat ruumi Ei kujutata konkreetset sündmust vaid igavikulist Jeesust kujutatakse võimukana. Ikoon Kanooniline Keha tõrjumine
ta seda kindlal viisil. Näiteks seal lõigati seda diagonaalis." (10) 8 3.2. Kaksiktornid vajusid kokku teadmata põhjusel 2008. aasta septembris väidab Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejad, et 11. septembril 2001 ei toimunud mingit terrorirünnakut ja Manhattani kaksiktornid varisesid kokku mingil teadmata põhjusel. (11) 3.3. Plahvatusi tekitasid arvuti teel juhitavad lõhkeained 2011. aastal väidab ameeriklanna Sophia Smallstormi videodokumentaal ,,11. septembri mõistatused", et ametlik seletus Maailma Kaubanduskeskuse tornide kokkuvarisemise kohta on puhas jama. (12) Sophia Smallstormi varjunime kandva Sofia Shafquati väitel poleks 47 terassambast südamikuga ja tuhandetest teraspoomidest sõrestikuga WTC saanud nii madalal temperatuuril tulekahjude mõjul pulbriks pihustuda. Vähemasti terassüdamik pidanuks püsti jääma. Shafquati sõnul pole ükski terasehitis tulekahjus kokku varisenud: 1975
BÜTSANTS 395. a. jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Roomaks, mille keskuseks oli Ravenna ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, mille keskuseks oli Konstantinoopol. Viimane püsis veel 1000 a. 6. saj, kui riiki valitses keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora, elas kultuur üle õitsengu perioodi. Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias sai Ravenna Arhidektuur Sel ajal (6. saj) ehitati Konstantinoopolis bütsantsi arhidektuuri kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune Hagia Sophia kirik basiilika bütsantsile omase tsentraalehitisega Konstantinoopolis. 6.saj. Uue tehnilise võttega sooviti 4-nurkse ruumi osa katta kupliga. Seda tehti viklite ehk sfääriliste kolmnurga kujuliste vormide abil. Kiriku välisilmes domineerib keskimine kuppel, kahel pool poolkuplid ja hiljem ehitatud minaretid
Bütsantsi ajajärgul arendati edasi ka Pantheoni eeskujul põhinevat ehitise tüüpi kuppelehitist. Bütsantsi kesksel perioodil (.-12.saj) nõudis maalides ja mosaiikides väljendatav sümbolism teatavaid vormilisi eeldusi ,,Rist ruudus" põhiplaan muutus levinuks, keskset tambuuri kattis kõrge kuppel, mida sageli ümbritsesid külgmistel apsiididel asuvad madalamad väiksemad kuplid. Tähtsamateks kuppelehitisteks sellel perioodil olid San Vitale kirik Ravennas (joonis 11) ja Hagia Sophia kirik Istanbulis (joonis 12). [10] Joonis 11. San Vitale [1] Joonis 12.Hagia Sophia basiilika [1] 10 Vana-Rooma arhitektuuri massiivsust ja võimsust asendas nüüd bütsantsi elegants ning hoonete kõrgus. Hooned olid väljastpoolt kaunistatud liseemide ja petikutega, lisatud olid rohkem võlve ja kupleid,
17. Katakombid looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö, käikusid oli Rooma linna all 900 km ulatuses, nad tegid sinna seina ja laemaale millega kujunes välja Kristlik sümboolika ning ka varakristlik kunstivool. 18.Varakristlik kirik oli lihtne piklik hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks lihtsaks osaks nn. Lööviks, uks oli lääne pool. 19. tsentraalehitis ümmargune, kreekaristi kujulise põhiplaaniga kirik. 20. Kuulsaim Bütsantsi ehitis oli Hagia Sophia katedraal. Kuppel keskel ja 4 MINARETTI, mis on ehitatud hilisemal ajal ümbritsedes seda. Ristharude kohal. 21. Ikoon usulise sisuga väikepilt Ikoonmaak tahvelmaal, tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alusele temperavärvidega ilu allikaks oli alusmaal kullavärviga. Vaeste piibel vitraazidel kujutatud piibli lugu. 22.sibulkuppel sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga teleleegi sümbol.
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
8. Varakristlik kunst(3. saj pKr). Messianistlik meelsus usk Lunastaja(Messia) peatsesse tulekusse. Raamatumaal e miniatuurmaal. Katakombid ja sarkofaagid. Seina- ja laemaalid. Arhitektuuris hakkas domineerima uus kirikutüüp basiilika e kolmelööviline kirik. Mosaiigid. Loe täpsemalt Õ. lk 90-93. 9. Bütsants. Rooma riigi lagunemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Hagia Sophia katedraal. Hiljem hakkab levima viiskuppelkirik. Kirikute ,,ehtimiseks" kasutati mosaiike. Hiljem ka ikoonimaale. Bütsantsist kasvab välja Vana-Vene kunst. 10. Vanavene kunst(9.-10. saj) Kiievis. Slaavlaste läbikäimine bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks. Vassili Blazennõi peakirik. Ikoonimaal. ANDREI RUBLJOV ,,Kolmainsus". ,,Vladimiri jumalaema"
Bütsantsi inimene Guglielmo Cavallo Bütsantsi kultuur sai alguse keiser Constantinuse uue pealinna Konstantinoopoli sünniga 330. aasta paiku ning lõppes linna langemisega türklaste kätte 29. mail 1453. Bütsantsi kaheks tugisambaks oli Rooma impeerium ja õigeusk. Bütsantsi maailma iseloomustasid edevus ja vaatemäng; hipodroom, Hagia Sophia peakirik, keiserlikud protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja galopeerivatel hobustel meelitasid kokku vaimustunud rahvahulga. Tänavatel esinesid pillimängijad ja lauljad, tantsijad ja zonglöörid, sarlatanid ja silmamoondajad, inim- ja loomvärdjad. Julmus oli samuti nähtav ja äärmuslik
Kõige rikkalikumalt oli kujundatud altari ümbrus. Apsiidivõlvil oli kujutaud troonil istuv Kristus. Bütsantsi arhitektuur Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (äärmised punktid olid keskpunktist võrdsel kaugusel). Selliste kirikute põhiplaaniks olid Ringid, ruudud, võrdkülgsed hulknurgad või võrdhaarse kreeka risti kujutised. Bütsantsi arhitektuuri kõige kuulsam ehitis on: · Hagia Sophia katedraal selles katedraalis on lahenduse leidnud pikajalised katsetused ja otsingud. Kõige suurem probleem oli ehitada kuppel ristkülikkujulise ruumi kohale. See probleem on lahendatud viklite, sfääriliste kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad kuplit poolkuplid. Peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile
Slaiditöö nr.1 1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval? · Püramiid- Louvre'I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline · Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi "Balti laevastiku kangelasliku jääretke" auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatü...
Tema kuulsaim teos on ,,Jumala riigist". Kui ristiusk levis, oli vaja jumalateenistusteks sobivaid avalikke hooneid. Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku ees, seetõttu pidid kirikud olema üsna arvarad, ning et atmosfäär oleks jumalateenistuseks sobiv, pöörati suurt tähelepanu sisekujundusele. Sai tavaks kaunistada kirik seest maalingute või mosaiikidega. Perioodi üks silmapaistavamaid ehitisi on Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolises, mille keises Justinianus lasi püsitada rahvaülestõusu käigus mahapõlenud varasema kiriku asemel. Hagia Sophia katedraal 558. aastal valminud katedraal jätkas Rooma kuppelehitiste traditsiooni, mugandades selle kristliku kirikuhoone ristkülikukujulise põhiplaaniga. See
Karolingid, nime saanud Karl Suurest, tegid raamatutesse looduslähedasi kujutisi. Raamatute kaunistamisel kasutati peenelt töödeldud metalli, vääriskive, keerulisi mustreid ja figuure. Bütsantsi kunst Ida-Rooma pealinna Konstantinoopolit hakati kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi kunsti mõjutasid tugevalt lähedal asuvad idamaad. Kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Eriti armastati kupleid ning nende paigutamiseks leiti erinevaid võimalusi. Ehitised mis koondusid ühe tsentraalse kupli ümber nimetatakse tsentraalehitisteks. Kirikutes tehti ka palju mosaiike. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Bütsantsile on omapärased ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid. Ei harrastatud ikka veel skulptuure, küll aga harrastati maalikunsti
********** ******* 11. klass ,,Veronika otsustab surra" Paulo Coelho Uurimustöö Juhendaja: ******* Väike-Maarja 2009 Sisissejuhatus...............................................................................................3 1.Paulo Coelho.....................................................................................4 1.1 Auhinnad ja tunnustused...............................................................5 1.2 Bibliogeaafia............................................................................6 2.Sisu kokkuvõte..................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................11 Kasutatud kirjanudus.............................................................
hea filosoof ja hea abikaasa -, kuid ta võttis Marina oma majja armukesena elama ning neil sündis kolm last. Isakohustused, lisaks sotsiaalsetele kohustustele ja teadusliku aparatuuri maksumusele, osutusid tema ebapiisava sissetuleku juures kõikeneelavaks mustaks auguks. Kuigi tema palk koguaeg tõusis, oli Galileo pidevalt võlgades. Ükskord pidi ta ülikooli laekurilt kahe aasta palga ette välja võtma. Laekur täitis tema palve, kuigi rahulolematult. Ta organiseeris Santa Sophia silla lähedal asuvasse paleesse teaduslik-filosoofilise klubi, ,,põlatute akadeemia". See koosnes meestest, kes olid Itaalia erinevatest nurkadest Veneetsiasse põgenenud, et vabalt oma uurimusi jätkata ja mõtteid väljendada. Just selles klubis tuli Galileo esmakordselt välja mitmete oma vaatlus- ja katsetulemustega. Ta tutvustas klubiliikmeid magneti ja maa magnetvälja saladustega, seletas neile
Kui ülikkond võttis ristiusu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Kultuur Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati üles aasta jooksul toimunud sündmused. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikutest ka keskkihtidesse. 6.Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kunst Bütsantsi arhitektuuri suursaavutus, Hagia Sophia kirik, on pärit Justianus ! ajast. Iseloomulikud jooned on püüd nähtava hiilguse poole, rikkusega uhkeldamine. Maalikunstis kindel näotuup- suured silmad, kitsas nina, väike suu- põhineb kreeka kunsti eeskujul. Keha ei tohtinud näidata. Arhitektuur Pöörati suuremat tähelepanu kiriku sisemusele kui välimusele. Bütsantsis armastati kasutada kupleid. Võeti kasutusele viklid, kolmnurkad, mis moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi
Bytsantsi kunst 395 jaotati Rooma riik kaheks.L22ne Rooma keisririik ja ida Rooma keisririik.Ida Rooma keisririiki hakati kutsuma tema pealinna Kreeka keels nime j2rgi Bytsantsiks.Bytsantsi koosseisu kuulusid Rooma riigi arenenumad alad(Kreeka).Bytsantsi kunst arendaski edasi Kreeka kunsti,kuid teda m6jutasid ka toredust armastavad idamaad.Bytsantsi kunsti areng oli hyppeline.Yks k6rgperioode oli 6 sajand keiser Justinianuse aeg. Arhitektuur Kuulsaim ehitus on Hagia Sophia katedraal Konstatinoopolises.T2hendab pyha tarkus. Kirik on kokku Ehitatud 2 erinevast stiilist.Basiilik ja kuppelehitis.Kiriku 77 meetri pikkune keskl66r on kaetud kupli ja kahe poolkupliga.Kupli all servas on 40 akent mis annavad ruumile 6hulise mulje.Hoone p6hitugedeks on 4 v6imsat piilarit.Piilar on kandiline sammas,millele toetuvad vikklid ja neile omakorda kuppel.Vikkel on sf22riline
Ta oli muusika tehnoloogia õpilane Wolverhamptoni ülikoolis. Payne mängis koolis ka jalgpalli ning ükskord isegi 26,000 inimese ees. 2008 kandideeris Liam X Factori viiendasse hooaega. Ta oli siis 14 aastane. Ta jõudis kohtunike vooru, kuid Simon Cowell arvas, et ta pole selleks veel valmis ja palus tal kahe aasta pärast tagasi tulla. Hetkel on Payne suhtes modelliga kes on pärit samast kohast kus temagi Sophia Smith. 4.2 HARRY STYLES Harry Edward Styles on sündinud 1 veebruar, 1994 Worcestershireis. Ta vanemad on Anne Cox ja Desmond Styles ning tal on ka suurem õde Gemma. Enne One Directionisse kuulumist töötas poiss kohalikus pagaritööstuses. Ta on laulmisega tegelenud juba väiksest saadik ning esinenud isegi pulmades ja talendi võistlustel. Tema lemmikud olid Elvis Pesley ja The Beatles. Stylesil on olnud kunagi ka bänd nimega White Eskimo
kirjutanud: ,,Jätan kõik..." , kuid kellele ta ei jõudnudki kirjutada või ei suutnud ta otsustada. Kes olekski olnud Peeter Suurele vääriline järglane? Tollal polnudki Peetri jaoks temale sobivat järeltulijat... Selle võimsa impeeriumi rajaja aga haigestus 1725. aasta alguses ning suri 28. jaanuaril, olles ise vaid 52-aastane. Katariina II 6 ,,Peeter I" Nikolai Pavlenko lk 410 5 Katariina enne valitsejannaks saamist Katariina Sophia Frederike Auguste ehk Katariina Suur ehk Katariina II, sündis Saksa väikevürsti tütrena Stettinis, 21. aprillil 1729. aastal. Katariina toodi Venemaale juba väga noorelt, et ta paari panna tulevase troonipärija- Peeter Feodorovitsiga ehk Peeter III' ga, olles tollal ise vaid neljateistkümne aastane. Peale Venemaale tulemist omandas Katariina väga kiiresti vene keele, kombed ja usu, mistõttu sai ta õukonnas väga populaarseks. Peale selle oli ta laia
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntak...
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
) ja toetas Euroopa tagurlust, kes püüdis lämmatada Suurt Prantsuse revolutsiooni. Allikas rahvasuu: Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises pakases) külma vett peale, et nad jäätuksid surnuks. Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754. a
hoopis klaasimaal e vitraaz. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraazid olid eelkõige valgust läbilaskvad seinad, mitte maalid tavalises mõttes.suurepäraseid toeseid loodi miniatuurmaalis (käsikirjalised piiblid, palveraamatud, kroonikad, luuleraamatud) kõik on rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. TÖÖ Bütsantsi kirikukeskus, bütsantsi kultuur, bütsantsi usuelukeskus (hagia sophia katedraal) teada kiriku põhiplaani (kuppelkirikud) tsentraalarhidektuur on sama aga ruumi keskelt on võrdne. Küsimused seotud kirku kaunistamisega, millega kaunistati kirikut? Põhiline asi oli mosaiik. Aga ka ikoonid (eeskuju võetud egiptusest, üks esimesi monumentaalmaale, tahvelmaal. Veneõigeusukirik jätkab bütsantsi traditsioone. Bütsantsis kreeka keeles kiriku teenistus, mingi kuulus ikoonimaalija teophanes kreeklane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
