Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd, kus suri juba esimese talvega umbes 8000 eestlast. Saksa armeesse oli esialgu võimalik minna vabatahtlikel. Saksa okupatsiooni ajal astusid tuhanded Eesti mehed politsei või Saksa armee teenistusse. Paljud läksid võitlusse, et hoida ära Punaarmee uus kallaletung Eestile, kuid osale meeldis ka natsiideoloogia. Kui idarindel olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1942. hakkasid Saksa võimud mobiliseerima mehi Relva-SS Eesti leegioni. Hiljem, Saksamaa kapituleerudes langes suurem osa Eesti meestest Punaarmee kätte. Vähesed suutsid põgeneda läände. Kolmas variant oli Soome armee, millega liitusid enamasti need, kes ei tahtnud Saksa ega Vene armees sõdida ning otsustasid põhjanaabritele abiks minna. Massiliselt tehti seda 1942. aastal
1.Vana-Liivimaa olukord enne Liivi sõda Vana-Liivimaa oli poliit-terriotoraalne üksus, mis hõlmas praeguseid Eesti ja läti alasid. Vana- Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suureim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja Võnnus asuv Liivimaa meister koos ordu sõjalisevalmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega (komtuuride ja foogtidega). Ülejäänud maa isandad, piiskopid, olid paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänistamata maad jagati ...
Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus? Roomal olid kõik eeldused, et olla võimas tugev riik. Hea asukoht, põlluharimiseks head põllud ja rannajoon pole ka nii liigendatud. Rooma tugevusele on aidanud kaasa mitmed teised tegurid: valitsejad, poliitiline kord ja paljud teised tegurid. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma. Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega. Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr ol...
Hiiust ilmund neiukesed." Vanem vend kostis vastu: ,,Ega me ole kosjaskäijad, Peiu-teed ei tallamassa. Oleme tühja teede käijad, Oleme õnne-otsijad." Peremees aga ei uskunud neid ning oli ikka arvamusel, et mehed kosja tulnud. Isa käskis tütardel toast välja tulla, et peiud neidusid ka näeks. Samal ajal perenaine kiitis tütarde tublidust. Vennas aga soovisid edasi minna ning noorem segas naisele vahele: ,,Kuule, hella eidekene, Kuule, tarka taadikene! Kalevite kodukanad, Needap alles kasvamata. Ei, meist kolmest kosilasi Teie talusse ei tõuse. Meie lähme õnne otsima, Läheme pesa pärima.
Saksamaal sai võimule Natsionaalne Tööpartei http://www.abiks.pri.ee mille juht oli A.Hitler. Saksamaa asus looma uut sõjaväge.Itaalia tungis Etioopiasse. Sõlmiti NSVL aj Prantsusmaa vahel üksteise abistamise leping. Loodi BerliiniRooma telg. Hispaania kodusõda ja Jaapani ning Hiina vahline sõda. 3. Millal ja miks langesid väärtpaberi hinnad. Kuna kõik soovisid oma aktsiaid müüa ning väärtpaberite hinnad lngesid miljardeid dollareid. Hinnad olid kunstlikult kõrgeks aetud aastal 1929. 4. Millised olulised muudatused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil pärast I maailmasõda Tekkisid uued riigid ja lagunesid impeeriumid. Austria lagunes Austriaks ja Ungariks. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola eraldati Venemaast. Jogoslaavia lagunes Serbiaks, Horvaatiaks ja Sloveeniaks
5. Kuivõrd edukas oli Napoleon III valitsejana? Mitte eriti, tal ei olnud rahva poolehoidu, ta kaotas sõjas ja langes vangi. Kuid ta tegeles aktiivselt välispoliitikaga. 6. Millised kaugemale ulatuvamad tagajärjed Prantsusmaa jaoks olid sõjal Saksamaaga? Prantsusmaa kaotas sõjaga 5 miljardit franki ja hea tööstuspiirkonna ALsace Lorraine´i. See andis Prantsusmaa majandusele tugeva hoobi. 7. Miks olid Prantsusmaa ja Saksamaa lepitatud vaenlased? Mõlemad riigid soovisid suurendada enda valdusi. Pärast sõda soovis Prantsusmaa kättemaksuks Saksamaa purustada. 8. Kuidas võivad olla seotud Prantsusmaa majandusprobleemid ja industriaalühiskonna areng maailmas? Tööstus ei suutnud arenguga sammu pidada. Nad pidid ka loovutama Alsace Lorraine´i Saksamaale. 9. Miks kaotas Inglismaa 20. sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kas seda oleks saanud vältida? Põhjenda.
· Halvenes rahva olukord: elukallidus tõusis, kasvas tööpuudus, sissetulekud vähenesid. 11. Vabadussõjalaste tegevused · Liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine; · Sõjamälestuste jäädvustamine; · Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine; · Tulid 1931. a poliitikasse, kuna soovisid teha valitsuses reforme, riigijuhtimine pidi olema teine president ja peaminister; · Omasid väga suurt populaarsust rahva seas. 12. 1933. a põhiseadus (vapside seaduse sisu) ehk 1920. a ja 1933. a põhiseaduste võrdlus 1920. a põhiseadus ÜHINE 1933. a põhiseadus
Pinev rahu ja Poola- Rootsi sõda. 03.detsember 2006 a Pärast Liivi sõda · Sai Eesti lühikese hingetõmbeaja- Taani oli oma osaga rahul, Venemaa jäi tükiks ajaks mängust välja. · Alles oli 2 enam vähem võrdset ja vastakat jõudu : Rootsi ja Poola · Mõlemad nii Rootsi kui Poola soovisid oma valdusi laiendada ja iseäranis oma usku levitada. · Rootsist oli saanud kindel protestantlik riik. · Poola oli sama kindlalt jäänud katoliiklikuks maaks. Poola võim Lõuna Eestis. · Poola sai Lõuna Eesti 1582 a Jam Zapolski rahuga. · Poola eesmärk oli Lõuna Eesti taas katoliiklikuks maaks muuta selleks sobis hästi Tartu · Poola kaugem eesmärk oli allutada Venemaa, ka selleks sobis ideaalselt Tartu JESUIIDID
Andres Heinapuu, et eestlane ei ole Brüsselisse kiikamise tuhinas suutnud endale formuleerida mingit selget rahvusliku identiteedi ideoloogiat. Seda on aga hädasti vaja, et teha lõpp mõttemanipulatsioonidele, kus Euroopa Liidu nõudmised või teisalt Venemaa huvid oleksid manööverdatud mõistesse Eesti huvid. Siiani oleme me edukalt suutnud oma huvide eest seista. Juba NSV Liidus oli Eestil tähtis roll mängida. Meid nähti kui jõukamat ja edukamat rahvast ja nii paljudki soovisid siin elada. Eestis oli võimalik jälgida ka soome telekanaleid, kust paljudki leidlikud Eesti naised välismaiseid trende jälgisid. Kuna sellist kaupa Eestist saada polnud võimalik, siis õmmeldi ja tehti sarnased riided endale ise. Olenemata meie riigi väiksest pindalast oli meil võimalik olla eeskujuks teistele ja me olime oluliseks punktiks, millest niiöelda snitti võtta. Ehk Moskva võis olla küll kohaks, kus kõiki käske jagati ja kogu valitsemine toimus,
Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise eest taheti võidelda, aga kõrgemad võimud ei lubanud. Riigi taastamise eest tuldi ühisel rindel välja terve rahvaga. Rahvustunne on olnud tähtis Eesti ja eestlaste arengus. Ilma selleta poleks kunagi saanud maarahvast eestlasi ja praegu polekski võib-olla Eesti riiki. Tänu rahvusmeelsetele liikumistele kogu Euroopas nakatusid iseolemise tahtest ka siinsed elanikud ning soovisid saada rahvaks ja tuua end maailmakaardile. Nüüd on Eesti juba 18 aastat jälle iseseisev olnud ning rahvas tunneb end päris mugavalt. Oleme liitunud Euroopa Liidu ja NATO-ga ning seetõttu paistab eesti rahvas rahulolev. Ma arvan, et liitumine nende ühendustega ei toonud endaga kaasa mitte ainult positiivseid muudatusi. Eesti on küll saanud Euroopast palju toetusrahasid, aga samas on piiratud eestlaste tegevust erinevate euronormidega. Ühe normiga määrati kurgi kõverus
4 Jazz rock Jazzrock oli 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund. Jazzrocki tekkimist mõjutas kõige rohkem 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik. Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde, sest neid peeti liiga vanamoeliseks. Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma, mida toetasid nii noored rock-muusiku, kes olid jazzist vaimustunud kui ka jazz- muusikud, kes soovisid uuendusi. Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham. Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis. Ta lõi ansmbli koos John McLaughliniga, kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne. Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine. Miles Davis Miles Dewey Davis sündis 26. mail 1926 Altonis, Illinoisis ning suri 28.
Metsavendade salkkonnad saadeti laiali, kui Eesti oli vabastatud Punaarmeest. 28 augustil 1942 teatas Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgem juhtkond on andnud loa moodustada Eesti Leegion. Leegion pidi tulema rügemendi suurune ja koosnema kolmest pataljonist,raskegranaadiheitja ja tankitõrjekompaniist. Esialgu võeti mehi ida- ja politseipataljonidest. Kui olukord rindel hakkas halvenema värvati vabatahtlikke Eesti SS-Leegionisse. Sinna soovisid minna vabathtlikult väga vähesed. Kuna sinna ei tahetud minna vabatahtlikult asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 aastal sündinud noormehed. Saksa sõjaväes käis läbi üle 70 000 eesti mehe neist umbes 20 000 vabatahtlikku ja 50 000 mobiliseeritut. Langes kokku üle 20 000 mehe, 1944. aastal langes ainuüksi 10 000 12 000 meest. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulusid Tavesõjaajal
mis neid suurriikidest sõltuvaks muudaksid. Sellist poliitikat nimetati neokolonialismiks. 2 Kordamine ajaloo kontrolltööks 17.aprill Tuuli Varik Suurema osa iseseisvunud riikidest soovisid säilitada erapooletust, nii kujunes 1950ndatel 1960ndatel aastatel miteühinemisliikumine Jugoslaavia, Egiptuse ja India eestvedamisel. 9. Võrdle Indiat ja Pakistani! India Pakistan ERINEVUSED SARNASUSED ERINEVUSED 1
osaleda ühiskonna elus. Erakondade kõrval muutusid väga oluliseks ametiühinguliikumine, millega nõuti valitsuselt ja tööandjatelt tööliste olukorra parandamist. Seda tahtsid parteid lisatoetajate tarvis ära kasutada. Oli ka teistsuguseid poliitilisi liikumisi nt hipid ja roheliste organisatsioon. miks ja kuidas kujunes sõjajärgses Euroopas integratsioon. Sellega tegid algust Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Selle alusel hakkas välja kujunema tänapäeva Euroopa Liit. 3. Ameerika Ühendriigid : kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid Riigipeaks oli president, seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes kahest kojast- Esindajate Kojast ja Senatist. Vabariiklik partei ja demokraatlik partei.
Pärast sõda taastati enamikus Lääne-Euroopa maades ning Jaapanis demokraatlik riigikord, uuesti alustasid tegevust poliitilised parteid. Demokraatiat tuli kaitsta nii parem- kui ka vasakäärmuste eest. Demokraatlik riigikorraldus kindlustati põhiseaduse ehk kontitutriooni vastuvõtmisega. Uueks nähtuseks Euroopas sai majanduslik lõimumine ehk integratsioon, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid siin Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus söja puhkemist Lääne-Euroopas. Ameerika Ühendriigid: kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid, millised probleemid esinesid USA siseelus 1950.-60. aastail, kas ja millise lahenduse need leidsid, iseloomusta senaator McCarthy ja Martin Luther Kingi tegevust ja mõju USA sisepoliitikale, mis on Watergate´i afäär (skandaal), millal see aset leidis, milline USA president oli sellega seotud
W. Hupel, J. G. Herder 2. Minek keisriusku ehk õigeusku. Peale Põhjasõda tabas Eesti ja Liivimaad nälg ning viljakus. Talupoegade kõrvu kostus kuuldus, et Venemaal lubatakse kõikidele soovijatele maad,kuid väikese nipiga mida talupojad siis ei teadnud. Nimelt pidid talupojad siis pöörduma õigeusku. Selle peale siirdusidki talupojad Riiga, et lasta ennast ümberasujate nimekirja panna. Kui talupojad said teada, et nad ei saagi maad ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda siis neile seda ei võimaldatud. Tsaari valitsus nägi õigeusu levitamises vahendit venestamiseks ja Balti erikorra nõrgestamiseks. 3. Katariina II asehalduskord. Katariina II le baltisakslaste liiga suured õigused (Balti erikorra püsimine) ei meeldinud. Tema püüdles pigem Vene riigi erinevate piirkondade ühtlustamise poole arvestamata siis eri rahvaste eripärast. Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus
eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikuna kommunistliku ideoloogia eest võitlema ( erandiks olid nähtavasti Juunikommunistid). NSVLiidu kommunistid moodustasid eestlastest tööpataljonid, kuhu koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud inimesed. Kokku koondati tööpataljoni 32 000 eesti meest. Esialgu leidus eestlaseid, kes soovisid teenida Saksa armees, sest sakslastes nähti 1941 aastal vabastajaid. Hiljem, kui mõisteti, et üks okupatsioon asendus teisega ei nähtud koostöövõimalust sakslastega, ka Saksa väejuhatus oli sunnitud kasutama sundmobilisatsiooni. Loodi nt. Piirikaitse rügementte. Eelneva põhjal julgen väitta, et teenimine okupatsiooni armees oli eestlastele peale sunnitud valikuks. Kokkuvütvalt väib väitta, et eestlastel oli Teises
omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks.Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks.Nõnda tekkis uus inimsugu, visa töös ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. Pilt:
hoida? 2. Olukorra analüüs Olukorra ärahoidmiseks oleks tulnud Rihol arvestada strateegilise juhtimise 9-astmelise protsessiga, mis koosneb strateegilisest planeerimisest, rakendamisest ja hindamisest. Tekstist võib välja lugeda, et Riho tegutses ennatlikult, ärile kasukstulevaid uuringuid tegemata ning oli väga kindel, et tema äriplaani saadab suur edu (ajaleheturg oli küllastunud paljudest väljaannetest; inimesed soovisid saada lehte tellimisega; linnas jäi spordifanaatikutest puudu, kes loeksid just neile mõeldud päevalehte; jne). Lähtudes teooriast tuleks teha väliskeskkonna analüüs, selgitades välja missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni; välja selgitada ohud ja võimalused; tööjõu analüüs, materiaalsete ja rahaliste ressursside analüüs; selgitada välja plussid ja miinused ning kindlasti tuleks strateegiaid rakendada. Kindlasti oleks tulnud
* Vale majandamine Ka teisi riike tabas suur majanduskriis. Uus kurss 1932.a sai USA presidendiks Roosevelt, ta innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Ise ta asus teostama reforme, selleks koostati suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava, mida Roosevelt nimetas New Dealiks. Selle kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. 1933.a hakkas USA majandus paranema. Börsikrahh 24.oktoobril haaras kauplejaid suur hirm, kõik soovisid oma aktsiad maha müüa, sest riik otsustas suurendada laenuprotsente. Tähtsamad Roosevelti reformid * Kontroll panganduse üle: suleti kõik pangad ja lubati need alles loaga avada * Riik hakkas reguleerima põllumajandust: põllumeestele maksti selle eest, et nad vähendaksid vilja tootmist * Tööstuse elavdamiseks loodi uusi töökohti, et töötud leiaksid endale rakenduse * Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest 3. Demokraatia 1920.-1930. aastail
põhja Saitama prefektuuri. Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki. Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest ja 2002 jõudis enesetappude arv 80-ni. See on maailma populaarsuselt teine enesetapmise koht San Francisco Kuldvärava silla järel. Kohalikud omavalitsused on hakanud välja panema silte, mis veenaksid enesetapjaid ümber mõtlema, ja mõnel juhul ongi sellest abi olnud. 72 aasta jooksul asus Fuji tipus mehitatud ilmajaam
Meie film "Püha Tõnu kiusamine" on käinud isegi maailmakuulsal SUNDANCE festivalil. Kolmandaks on Eestil ilusad linnad: Tallinn võlub endiselt turiste oma ilusa ja hästi säilinud vanalinnaga. Üha rohkem väliskülalisi leiab ka tee pealinnast kaugemale, et avastada Eesti puutumata loodust ja Pärnu randa. "Postimehes" on kirjutatud, et sakslased on hotellikülastajate hulgas teisel kohal soomlaste järel. Nende seas tehti küsitlus ja pea kõik sakslased olid vaimustuses eestist ning soovisid siia tagasi tulla. Ka kunstivaldkonnas ei ole me välismaailmale võõraks jäänud nii mõnedki meie näitused on esitlusel olnud. Eesti sportlastest teavad paljud välismaa spordihuvilised. Meil on au omada tuntud sumomaadleja Kaido Höövelsoni, treener Mart Poomi, tennisist Kaia Kanepit ja jalgpallur Joel Lindperet. Niisiis olen kindel, et oleme jätnud oma kultuurilise ning loodusliku poolega välismaalastele hea mulje.
Eduard V(w)iiralt (18981954) Koostaja: Zhipsu Juhendaja: Kool: 2010 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus
mänginud. Eesti Olümpiakomitee esitles täna spordiajakirjanik Tiit Lääne koostatud raamatut võrkpallur Viljar Loorist, mis ilmub sarjas "Olümpiavõitjad". "Võin julgelt öelda, et saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik. Mul oli hea meeskond, suurepärased meeskonnakaaslased, teenekad treenerid. Olid võimalused oma võimete realiseerimiseks. Teha just seda, millest unistasid, mida soovisid," ütles olümpiavõitja Viljar Loor. Eesti võrkpallilegendi Viljar Loori sportlasetee on harukordne. Viis korda järjest tuli Loor Nõukogude Liidu koondislasena Vana Maailma meistriks. Kaks korda maailmameistriks. Kahel korral võitis maailma karika. Oli osaline maailma võrkpalli rekordmängus, kui Nõukogude Liit kohtus 1982. aastal jalgpallipühamus Maracanal 96 000 pealtvaataja ees Brasiiliaga. Kõige tähtsamaks peab ta aga ikkagi Moskva olümpiakulda. "Olümpiavõit on maksimaalne
Essee ´´Emajõe kaldal asuvad mälestusmärgid´´ Kabina Lastelaulupeo mälestuskivi 02. juunil 1870. a. toimus Tartumaal Kabinas esimine ilmalik lastelaulupidu. Selle ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole...
1988. aastal toimus laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest tulid lauluväljakule kokku, et esitada poliitilisi nõudmisi ja isamaalisi laule. Eestlaste kultuurimällu on süüvinud, et eestlased laulsid end vabaks võõrvõimust. Võiks arvata, et laulupeod on eestlaste välja mõeldud, kuid tegelikult saadi inspiratsiooni sakslaste ühislaulmisest. Ärkamisajal laulupidu andis eestlastele kujutlust helgemast tulevikust ja ühtekuuluvustunnet. Eestlased olid võõra võimu all, kuid soovisid oma maal vabadust. Laulupidu andis neile jõudu oma maa eest võidelda. Tänapäeval on laulupidu suur sündmus, kuhu tulevad kokku inimesed üle maa. Laulupidu laseb meil tunda kord viie aasta tagant, et me oleme ikkagi üks rahvas ja meil kõigil on ühine ajalugu ning tahe elada omal maal. Ärkamisajal omas laulupidu võibolla natuke rohkem poliitilist tähendust ja sellel oli kindel eesmärk eestlased vabaks laulda, kuid
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama.Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis
Rumeenia. 8. Albaania. Aprill 1938 Molotovi-Ribbentropi pak(MRP) 1. Miks sai MRP loomine ültse alguse? Miks just nende riikide vahel? 2. Millal leping alla kirjutati? 3. Kes kirjutasid lepingule alla? 4. Kui kaua oleks pidanud leping kehtima? 5. Kaua lepingust tegelikult kinni peeti? 6. Mis pidi saama Baltimadest salaprotokolli alusel? 1. Sest teiste riikidega läbirääkimised põrusid, lisaks ei usaldanud kumbagi riiki teised suurriigid. Lisaks soovisid mõlemad osapooled üksteist vallutada 2. 23. august, 1939 3. V.Molotov (Venelaste poolelt) ning J.von Ribbentrop (Saksamaa poolelt) 4. 10 aastat 5. 9 päeva 6. Leedu Saksamaale, Eesti/Läti NSV Liidule Sõja algusaastad(1939-1941) 1. Millal/mis sündmusega algas Teine Maailmasõda? 2. Mis kuupäeval ning mis kaks suurriiki kuulutasid Saksamaale sõja? 3. Millal ründas NSVL Poolat? 4. Mis riigid oli Saksa armee 1940-daks aastaks vallutanud? 5
Joseph Haydn(1732-1809) sündis perre, kus oldi muusikale eriti avatud. Tema rahvuslikku päritolu on raske aimata, sest ta elas kohas, kus olid mitmete rahvaste esindajad koos. Suur osa tema perest hakkas muusikaga tegema, ning isale meeldis laulda ja harfi mängida. Haydn õppis toomkoolis laulmist, klaviirimängu ja viiulit väga headelt meistritelt. Ta hakkas keisrinna õukonnas musitseerima, kui toomkiriku üks andekamaid poisse. Peale tema häälemurret lahkus ta toomkoolist. Vanemad soovisid, et ta võtaks osa vaimulikuõpingutest. Seda ta ei tahtnud ja pidi elama ilma vanemate toetuseta väikeses pööningutoas. Mozart(1756-1791) sündis väga erilisse keskkonda. Ta oli lapsgeenius muusika alal ja tema isa oli oma ajastu tunnustatud helilooja ja muusikapedagoog. Mozarti isa Leopold lõi oma pojale parimad mõeldavad tngimused ja õpetas talle väga vara kõik kompositsioonitehnika põhialused. Leopold oli n.ö. Mozarti mänedzer. Mozart veetis suure osa oma lapsepõlvest
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreek...
Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Itaalia sisemereks. Saksamaa nõudis eluruumi. Nõukogude Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. 3. Riikide blokid (liidud) II maailmasõja algul. (ptk 12) Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja liitlased NSV Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide vastu. 4
Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Ehitustöid juhatas Hinrich Swalbart. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal
loomingulisemaid kunstnikke piirata - nad ei saa lasta oma kujutlusvõimel jalutama minna. Kui maastikumaali kunstnikel oli võimalus maalidesse valada oma tunded ja meeleolud, siis realistid nõudsid võltsimatut asjalikku ja objektiivset kujutamist. Vaatajad saavad maastikumaale tõlgendada nii nagu neile endile meeldib, aga vaadates realistlikke maale, pole seal midagi sellist, mida saaks teisiti mõista kui see on. Romantikud otsisid maastikuga emotsionaalset sidet. Nad soovisid looduse puhta kujulist ilust minestada või lasta end tema südametust jõust rabada. Realistid tahtsid kujutada maastikku just sellisena, nagu see on ilma omapoolsete tõlgendusteta ja juurdelisatud tähenduseta. Et maastik oleks maalimisväärne, pidi see olema mingis mõttes tähelepanuäratav. Seega seisis realisti ees ülesanne valida välja sobiv vaade ja anda see võimalikult täpselt edasi, seejuures
hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu, et tööd uuel aastal edeneksid ja raputati viljapuid korraliku saagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse veel surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama ametlikke ilutulestikke. Vana-aasta õhtu on sajandite jooksul olnud olulisem inimsaatuse ennustamise aeg. Tuntum on tinavalamine, mida tehakse ka tänapäeval. Varem valati tina erilise nõuga, tänapäeval saab nii tina kui valamisvahendeid poest osta
Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka prelüüd ja fuuga. · Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. · Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga.Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin). Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna
Sel ajal, kui istuti käed rüppes, läksid lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama. Meri ei läinud Etienni unistuse järgi kahte lehte laiali, kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Retk seega ebaõnnestus - osa lapsi sattus orjusesse, osad surid ja koju tagasi jõudsid vaid vähesed. Ristisõdade tulemused •Eurooplased soovisid vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahendusest. Itaalia linnadel oli soov saada juhtivateks kaubalinnadeks. Soov täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad.Kaubavahetuses algas kiire tõus. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. •Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood ja riided. •Eurooplastel tekkis soov leida uusi maid, kuhu elama asuda
Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3. Kes võitis külma sõja? Põhjenda oma seisukohta! Lääs kuna NSVL oli kaotanud oma rahvusvahelise autoriteedi ja kääris sisemiselt. Majandus oli pankrotis. Vajati reforme. Relvastus neelas tohutuid ressursse. Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda,
Sellest ajast saati hakati mäge kutsuma „Pühtitsaks“ ehk pühitsetud kohaks. Selle sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel. Nunnakloostri territoorium Kloostri territooriumil on ka kloostri võimsad puuriidad, kloostri peavärav kellatorniga, püha allikas, kloostri peakirik, kalmistu, nunnade elumajad (Kuremäe võõrastemajad). Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. Seda kutsutakse usklike hulgas pühaks puuks. Ajalugu Ka luterlased soovisid Kuremäele kirikut ehitada ja sinna surnuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid ja aitasid pastorid ja talurahvas. Algselt olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja
poliitikas toimub. Me saame pealt kuulata, mis toimub istungitel, me oleme teadlikud, mis seadused vastu võetakse. Meil on olemas riiklikud koolid, poed ja muud institutsioonid, mis alluvad riigi seadustele ja mis toimivad tänu maksumaksja rahale. Kindlasti kõike ei avaldata meedias ja rahvaga manipuleeritakse, et kindlalt võimul püsida. II peatükk Kolmas maailm sai alguse 1950-ndatel aastatel, mil riigid, kes soovisid külmas sõjas erapooletuks jääda, nimetasid ennast just nii. Hiljem kutsuti kolmandaks maailmaks arengumaid nagu Aafrika, Aasia ning Ladina-Ameerika ehk siis riike, kes olid majandustasemelt madalaimad. Kolmandat maailma iseloomustasid kolooniad, sest tol ajal oli tavaline, et esimese maailma riigid lõid kolooniaid. Juba 1970. aastal oli raske seda mõistet ülal hoida, kuna just kolmandast maailmast leiti maavarasid, mis hakkasid üha enam neisse
ühiskondlikke reforme. Euroopas olid tekkind tugevad opositsioonilised liikumised rahvuslike ja demokraatilke nõudmistega. Aastatel 1845-1847 tabasid Euroopat järjestikused ikaldused, mis tõstsid leiva hinda ja paljud inimesed jäid tööta. 9) Mida rahulolematud nõudsid? Rahulolematud nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Itaallased soovisid vabaneda Austria ikkest, tsehhid, slovakid, ungarlased, horvaadid nõudsid rahvuslikku omavalitsust. Austria Habsburgide impeeriumis, sakslased olid hakanud unistama ühtsest Saksa rahvusriigist. 10) Mida tähendab väjend ,,rahvaste kevad"? Revolutsioonilised sündmused said alguse 1848. aasta jaanuaris Sitsiilias, kus astuti välja absolutistliku Bourbonide valitsuse vastu. Sitsiilias levis revolutsioon üle Itaalia ning ülestõusnuid saatiski esialgne edu. Paljudes riikides
Need, kes ühingutesse ei kuulunud, jäid sageli kodanike hulgast välja. Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele(kuningale, suur-või väikefeodaalile). Senjöör kehtestas sageli linnale linnaõiguse(seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas), kuna tal oli õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linnaõigus nägi ka ette, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, kuna soovisid rohkem inimesi linnadesse. Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnadesse püstitati kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid
tasuks liiga kirjelduses kinni olla. Toitlustusteenuse Eesmärk Ajalooline taust sektor Restoranid Toidu ja joogiga Kasvasid välja varustamine, üldiselt kõrged hotelli söögisaalidest, kui hinnad ja kõrgetasemeline kokad soovisid alustada oma teenindus äri Ühiskondlik toitlustus Pakutakse toitu ja On läbi teinud (siia kuuluvad caféd, pizzeriad, jooki madalate või keskmiste erinevaid arengufaase grillid, coffee shop’id, steak hindadega koos piiratud house’id) teenindusega Kiirtoitlustus (fast Toidu ja joogi On arenenud
Suurbritannia ------- (1907 Sb. + V.) Bulgaaria ------------- Portugal Rumeenia Serbia Kolmikliidu eesmärgid Riik Eesmärgid Saksamaa Uute kolooniate hankimiseks teiste riikide suhtes suuremat võimu koguda Itaalia Kaitse Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu + tahtis Türgi käest endale Kürenaikat ja Tripolitaaniat Austria- Kaitse Serbia ja Venemaa eest, kes soovisid Austria-Ungari arvelt alasid suurendada + Ungari tugevdada positsioone Balkanil Türgi Toetus Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu Antandi eesmärgid Riik Eesmärgid Prantsusma Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas + tagasi saada Elsassi ja Lotringit a Suurbritann Saksamaa võimu kontrolli all hoida ja tema koloniaalvaldused ümber jagada ia Venemaa Omada võimu Balkanil, et Türgi alasid endale saada + Saksamaa võimu vähendamine
TÖÖLEHT NR 4 TEINE MAAILMASÕDA Õpik: LÄHIAJALUGU I OSA 9. KLASSILE RAHVUSVAHELINE OLUKORD TEISE MAAILMASÕJA EEL Peatükid 11,11a 1. Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anšluss võimalikuks? a) Austria ei osutanud vastupanu ning seetõttu Austria okupeeriti. b) Austrias soovisid paljud Saksamaaga ühenduda. c) Teised riigid ei tahtnud sakslastega sõdida. 2. Täida skeem Saksamaaga liidetud alade kohta 1933-1939 (vt õpiku kaart lk 92) Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe alusel 1939 Reini tsoon Sudeedimaa 19.august 1938 Tsehhi okupeeriti Austria 1.märts 1935 Klaipeda-Leedult
lausega. Kirjapildi väljakujunemist, sest see on tänapäevani tähtis roll meie elust. Kirjapilt on küll ajaga palju arenenud ja muutunud, kuid alguse sai ta siiski Vana-Kreekast. 6. Kes nad olid ja millega said tuntuks? a) Sokrates- oli filosoof. Ta ei pööranud põhitähelepanu maailma tekkele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Ta oli vaene mees, kes ei teinud tööd ja hulkus tänavatel, suheldes nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta ei kirjutanud ühtegi raamatut ise ja tema mõtteid tunneme üksnes tema õpilaste tööde kaudu. Ta ei pidanud lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast, sest arvas, et riiki peavad juhtima vaid asjalikud ja targad mehed. Kõigele lisaks olid mõned Sokratese õpilased Ateena riigile palju halba teinud, mistõttu Ateena lihtrahvas umbusaldas Sokratest. Teda süüdistati, et ta ei austavat jumalaid ja rikkuvat oma õpetusega noorsugu. Kohtunikud mõistsid
koridoris nii suur müra ja kisa , et ei kuulnud õigesti isegi seda , mis ise rääkisin . Muidu üldmulje jäi ikka hea , õpetajad on väga head ja kassikaaslased on ka toredad . Pikapeale olen hakanud sellega harjuma , mis toimub . Kooli sisse elamine ja aru saamine , et ei käi enam põhikoolis võttis ikka aega ja arvan , et ega praegugi veel pole kõik päris selge . Tulles tagasi õpetajate juurde siis nendega oli ka raske kohaneda, sest osad soovisid sinatamist, aga teised teietamist . Eks ka sellega tuli harjuda ja nüüd on ikka teada , keda kuidas kutsuda . Eks see oli raske kõigile, kes maalt tulnud . Selle kõigega tuli harjuda ja see võttis aega, aga ega ma praegu ka uue kooliga harjunud ei ole . Loodame , et kõik laabub . Klassijuhatajad rääkisid õppeedukuse kohta ka tõtt, alguses see langes ikka kõvasti, aga sellest pidi tegema omad järeldused ja tuli õppima hakata, sest kõikide
ka võõrriigid. Kodusõda lõppes 1939 a. märtsis vabariigi langusega. Riigis kehtestati Franco diktatuur. Majanduskriisiks nimetakse niisugust olukorda, kus toodetud on rohkem kaupu, kui suudetakse tarbida toimunud on ületootmine. Toimub tootmise vähendamine, mille tulemusena inimesed kaotavad töö, kasvab rahva rahulolematus. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. a. USA-s börsikrahhiga, kui kõik soovisid korraga oma väärtpabereid müüa. Esimese maailmasõja ajal seati sõdivates riikides sisse riiklik kontroll majanduse üle, et varustada sõjaväge. Vanade majandussidemete katkemine oli tingitud impeeriumite lagunemisest ning uute riikide tekkimisest. 1929. a. kestnud majanduslik tõus saavutati rahvusvaluuta kindlustamise, sõjajärgse inflatsiooni ohjeldamise, tarbekaupade hulgitootmise, uue tehnilise tasemega tootmises ning uute ja tõhusate meetoditega töökorralduses
vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht. Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932 augustis rahvahääletlusele. Eelnõu sai terava kriitika osaliseks nii vapside kui sotside poolt. Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti. Riigikogu eelistas läbikukkunud versiooni, muutis seda sotsialistidele veidi meelepärasemaks ja pani 1933 juunis uuesti hääletusele. Ka see langes läbi. 5. 1933 sügisel läks hääletlusele vapside põhiseadus ja võeti suure häälteenamusega vastu. 6. 1934 12.märtsil võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ja Tallinna kesklinna
Üks suuremaid probleeme nii Eestis kui ka mujal maailmas on jäätmekäitlusega mittehakkamasaamine. Inimene toodab tänu kaupade väga lihtsale kättesaadavusele väga palju prügi, mida ei jõuta nii kiiresti eest ära sorteerida ja hävitada, kui seda juurde tekib. Inimestest on väga hoolimatu prügi metsa alla visata, selle asemel, et panna jäätmed prügikonteinerisse. Eestis korraldati kahe tuhande seitsmendal aasta kevadel suur prügikoristuskampaania. Kes soovisid sellest osa võtta, pidid ennast kampaania kodulehel registreerima ja ühel laupäeval oma kokku kutsutud grupiga ettenähtud paigas prügi ära koristama minema. Kampaanias osalejatele anti spetsiaalsed prügikotid, kuhu tuli eraldi panna klaas- ja plasttaara, põlev ja mittepõlev prügi. Nii ka tehti. Kindlasti jäi veel tonne prahti metsade alla, kuid inimesed tegid vähemalt midagigi ära, et keskkond meie ümber oleks puhtam. Kuid kahetsusväärne on see, et
1941.aastal tulid Saksa väed ja okupeerisid Eesti alad koguni 1944.aastani. Need, kes keeldusid sõtta astumast Vene vägede koosseisus ja olid üleüldiselt vastuseisus stalinliku korraga, astusid Saksa koosseisus rindele. 1944.aastal läks väga palju mehi Saksa sõjaväkke, sest Punaarmee oli järjekordselt tulekul. Mõned võitlesid vabatahtlikena Soome poolel. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. Pärast Talvesõda oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamus ka tegi. Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud neist represseeriti. Oli ka neid, kes jätkasid isetegevuslikku võitlust nõukogude võimu vastu. Sajad tuhanded relvastatud mehed läksid metsa ja alustasid partisanisõda, mis meil on tuntud metsavendluse nime all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
