Nii parem- kui vasakpoolsed jagunesid meetodi järgi demokraatideks ja diktatuuri pooldavateks jõududeks. 1) 20. sajandil olid kõige mõjukamad konservatiivid. Neid iseloomustab: a) Väärtuspõhisus ja traditsioonide tähtsustamine – olulised on usk, moraal, patriotism, rahvuslus. b) Isikuvabaduse kaitsmist peetakse ühiskondlikuks hüveks. c) Olulisel kohal on ka demokraatia, õigusriik ja institutsioonid. d) Soovisid, et ühiskonnas toimuksid muudatused, aga seda järk-järgult suuri pöördeid vältides. e) Pooldati rohkem kodumaist majandust kaitsvat poliitikat. 2) Tekkisid liberaalid opositsioonina konservatiividele. Neid iseloomustab: a) Muutuste pooldamine,kodumaist majandust kaitsva poliitika ja tollipiirangute kaotamine. b) Vabaturumajanduse toetamine. Kuna konservatiivid võtsid üle suure hulga nende mõtteid, jäid liberaalid kriisi ning 1974
Nüüd vaatame neid, kes peale kooli lähevad töötama. Tänapäeval meil Eestis tööga on väga raske, eriti noortel. Kui sul ei ole vajalikku haridust, ja mis on veel olulisem kogemust, sind ei võeta ühelegi hästi palgatavale tööle. Ja seetõttu sa võid loota vaid tuttavatele, kes saavad aidata saada head tööd. Varem aga mitte sina ei otsinud tööd, vaid töö otsis sind. Tööd oli igal pool. Tehased igas linnas pakkusid tööd kõikidele, kes soovisid. Selleks, et töötada tehases, sa võisid mitte midagi osata. Sind õpetati koha peal, sa õppisid ja töötasid. Ei meeldinud- läksid üle teise kohta, pärast kolmandasse ja seni, kuni leitsid sellist tööd, mis meeldis. Aga nüüd, kui kuhugi said sisse, töötad seal, isegi kui ei meeldi. Sest muut kohta sa võid mitte leida. Teeme kokkuvõtted. Ma arvan, et noortel on tänapäeval elada raskem, kui see oli varem. Võistlus oma koha eest päikese all muutus rangemaks. On
majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pidevalt põhjusi kokkupõrgete alustamiseks. Mõned ei pea paljuks isegi tervete rasside väljajuurimist või maailmarevolutsiooni plaanimist. 20. sajandi esimene pool vapustas maailma kahe suure maailmasõjaga. Väiksemaid intsidente juhtub riikide vahel pidevalt, ent tol korral tõmbasid need endaga kaasa kõik, kes vähegi maailma jagada soovisid. Väikeriikidel oli siin vähe kaasa rääkida ning paljud neelati suuremate poolt alla. Rahu alalhoidmiseks loodi ÜRO, mille võimekus sõdade vältimises on küsitav. Nüüd, mil enamik arenenud maailmast on üle poole sajandi elanud rahus, tekivad küsimused, kas on ikka praegune maailmakorraldus õigeim? Hetkel hoiavad meid pinges ususõjad, oma riigita jäänud rahvad ja lõppematud rahvaste vaenutsemised Aafrikas. Võime
1775-1847 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsartistlik liikumine Võimule tulnud liberaalid saatsid täide hulga reforme kodanluse huvides, mis tekitas pettumust tööliste seas. Suurenes tööpuudus ja peagi alustati massiliikumist, mida hakati kutsuma tsartismiks. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mille jaoks koguti üle miljoni allkirja, kuid parlament lükkas selle tagasi. Et uut reformi saada korraldati massimiitinguid, demonstratsioone ja ka ülestõuse. Tsartism sai lõpu 1840. aastate lõpus ja valitsus tegi hulga ümberkorraldusi. Tsaristide ülestõus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
töötama väga palju. Samuti ei olnud nende töö vääriliselt tasustatud, seega oli naistel teaduritena töötamine raskendatud. 4. Juba sel ajal esines naiste diskrimineerimist tööturul. Meesteadlastega ei olnud võimalik vahetada teadmisi, nendelt õppida ning võrdväärselt arutada teadusalaseid teemasid. Naisi diskrimineeriti ning usuti, et nad pole teadustööks võimelised. 5. Naised, kes soovisid teha karjääri teadlastena, pidid tegema suure otsuse- kas valida perekond või karjäär. Arvati, et mõlemaks pole ükski naine suuteline. Ka ühing, kuhu mitmed naisteadlased siiski kuulusid, oli suunatud vaid meestele. 6. Naised ei saanud rahalisi toetusi nagu seda said mehed, seega ei olnud neil võimalik oma projekte lõpule viia. Usuti, et naised peaksid jääma naistetööde juurde ning teadustöö peaks jääma meestele. 7
Eesti rahva õigusliku korra muutumine erivalitsejate ajal 13.-18. saj. Eesti ala oli 13.-18. sajandi jooksul erinevate maade ja valitsejate võimu all. Kõigil neil valitsejate olid omad põhjused, miks nad Eesti alasid soovisid valitseda ja omad eesmärgid meie rahva ja maaga. Sellega seoses pidi meie rahvas läbima erinevaid muutusi. 1343-1345. aastatel kestnud Jüriöö ülestõusu järel halvenes eestlaste õiguslik seisund. Tugevnes läänimeeste võim talupoegade üle ja suurens voli nende üle. Mis tähendas ka seda, talupojad pidid taluma ka füüsilist vägivalda. Eesti vili oli Euroopas väga tuntud ja hinnatud. Mis aga tekitas suuremat nõudlust selle järgi. Mis tähendas
partisandid ootamatult Tartu. Punaarmee tõi kohale värskeid jõude ja pidas tõsiseid lahinguid LõunaEestis. 1. veebruaril jõudis Rahvavägi Võru ja Valgani, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud Mõned pildid kasutatud relvadest Landesweri sõda Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua piisavalt sõjajõude ja seega pidi tuginema baltisaksa vabatahtlikest ja Saksa sõjaväeüksusesele Sakslased aga soovisid siiani liita Baltikumi saksamaaga, seega nad kukutasid riigipäärde käigus Läti Ajutise Valitsuse. Eesti rahvavägede jõudmine Läti aladele ei olnud sakslastele väga meeldiv üllatus ning nad nõudsid Eesti taganemist Eesti aga seda ei täitnud Võnnu linna lähedal tekkis kokkupõrge Rahvaväe ja landesveeride vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiksLandeswehri sõjaks Võnnu lahing (19.juuni23
suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. o Millised eesmärgid olid frantsisklastel, millised dominiiklastel? Frantsisklastel: Idealiseerisid kasisust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. dominiiklastel: Vähenõudlikus lihtsus. o Selgita mõisteid: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisatsioon, ristisõjad. o Kes oli Innocentius III? Iseloomusta tema tegevust.
ehkki oli keelatud värvata armeesse okupeeritud riikide mehi. Vabatahtlikke Vene armeesse astudes põhimõtteliselt polnudki, kui välja jätta hävituspataljonid ja territoriaalne laskurkorpus. Üldmobilatsiooni käigus mobiliseeriti u. 32000 eestlast Venemaale, kellest esimese talvega suri juba umbes 8000 meest. Olid Soomepoisid ehk eestlased, kes saksa okupatsiooni eest põgenesid soome, sest ei tahtnud kumbaski armees võidelda või siis soovisid Soomet aidata. Eestis tegutsesid metsavennad ehk repressioonide eest metsa varjunud mehed. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid metsavennad Punaarmee vastu. 1941. aastal toimus Nõukogude okupatsiooni all massiküüditamine. Eestist küüditati üle 50 000 inimese. Inimesi saadeti ilma süüdistuseta ja kohtuotsuseta asumisele Siberisse. Neid saadeti Siberisse vägivaldselt. Küüditati lapsi, naisi ja ka vanureid. Mehed, kes olid täisealised saadeti vangilaagritesse
· Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse 2) Ülemaailmset paavsti riiki ei tekkinud 3) Majandus hakkas arenema- kaubandussuhted idaga näiteks 4) Kultuuride segunemine- tutvuti bütsantsi ja moslemite kultuuridega 5) Ristiusustati Kesk- ja Idaeuroopa piirkonnad
Ettekanne loetud kirjanduse põhjal Raamatu autor: Doris Lessing Raamatu pealkiri: ,,Viies laps" Lühikokkuvõte loetu põhjal Raamat algab sellega, kui kaks inimest- mees ja naine- David ja Harriet kohtuvad peol, alguses silmitsevad üksteist kaugelt, hiljem said nad aru, et on teineteise jaoks lausa loodud. Neil olid suured tulevikuplaanid, soovisid kohe abielluda, soovisid endale maja, palju-palju lapsi. Abiellusid, ostsid endale tohutu suure- lossi suuruse Victoria ajastu stiilis maja, see oli absurne elamiseks noorpaarile, aga mitte sugugi nii absurdne neile, kes lootsid saada palju lapsi, seal oli ohtralt ruumi laste jaoks. Selles majas lootsid nad näha kõigi pühade ajal kõiki sugulasi külas ja aega veetmas. Maja asus linnast väljas ja muidugi maksmine selle hiiglasmaja eest käis neile ülejõu,
nooruspõlves alustanud. Andrese unistus täitub tänu tema poja Indrekule, kes oli talle seda lubanud ja tagasi Vargamäele tulnud. Tema unistus täitub, kuid peale seda lõppevad Andrese elupäevad, kui nad küünis puhkepausi teevad. Indrek üritab isa unest äratada, kuid ebaõnnestunult. 13. Pearu: Pearu elab ikka oma talus, koos oma poja Karlaga ning Karla lapse Eediga. Karlal olid ka tütred Juuli ja Helene. Pearu ja Karla soovisid talupärijat, kes suudaks selle eest hoolt kanda. Ainus pärija Eedi oli aga kunagi endale püssiga pähe lasknud ning seetõttu oli ta mõistus segi. Ja pärast kadus ta talust üldse. Pearu aga soovis, et Tiina ja Eedi saaksid lapse. Tiina oli armunud aga Indrekusse. Pearu elab viletsamalt kui Andres. Tema on kaotanud oma jalad ning on võimetu liikuma ja tööd tegema. 14. Andrese ja Pearu unistuste võrdlus:
See oli territoriaalne konflikt, mitte religioosne. Selle südames on kaks vastastikku välistavad nägemust rahvusliku identiteedist ja kuuluvusest. TEKKE PÕHJUSED Piirkonna probleemide põhjused ulatuvad sajandite tagusesse Iirimaa Anglo-Normani sekkumisesse 1167. aastal, kui Inglismaa esmakordselt selle piirkonna vallutas. Üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid Suurbritannia koosseisust lahkumist, et ühendada Põhja-Iirimaa Iirimaaga. Teiseks peamiseks probleemiks olid kogukondade omavahelised suhted. Protestantidest inglased diskrimineerisid katoliiklastest iirlasi ning neid tohtis arreteerida ilma määruseta ja ülekuulamisel võisid politseinikud Iiri rahvuslaste vastu kasutada piinamist. AJALUGU
Luksuslikud pikad mustad siidkindad on aga võrratud lihtsalõikelise täispika varrukateta kleidiga. Kuna juuksed olid 1950.aastatel kas lühikesed või üles pandud, muutusid tähelepanu keskpunktiks kõrvarõngad alates suurtest rõngastest ja lõpetades suurte nööbikujuliste klipsidega. Eraldi tuleks siinkohal rääkida naisest nimega Grace Kelly. 1950ndatel sai ta tuntuks filmide ja meedia kaudu ning tänu oma loomulikule ilule tõusis ta koheselt iluikooniks, keda paljud jäljendada soovisid. Tema jäisest pilgust ja kaunist soengust kujunes välja tema firmamärk. Siiani on tema juuste iseloomustamiseks kasutusel väljend Grace Kelly lained. 1960-1970 Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatult naiselik, varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Tõeline murrang moes oli mini. Kümnendi edenedes asendasid minit ja sadomasohhistlikke saapaid alt laienevad püksid.
toiminud piisavalt kiirelt. Koodide lahti murdmise juures töötasid ainult mehed, naised töötasid eraldi pealtkuulamisel. Seega kui Turing soovis Joan Clarke´i endale tiimi lisada, oli see naise vanemate poolt sobimatu. Joani vanemad ei kiitnud seda heaks, et naine töötaks meestega, vaid olid ainult nõus Joani Bletchleysse tööle laskma ainult siis kui ta töötaks ja elaks koos teiste naistega. Samuti Joani vanemad soovisid, et naine abielluks, seepärast ei saanud ta seal kaua töötada, kui vanemad teda juba tagasi koju soovisid. Alan pakkus välja lahenduseks abielluda Joaniga. See lahendas nende mõlema probleemid. Alan peitis oma homoseksuaalsust ja üritas ühiskonda sobituda, abielludes Joaniga. Joan sai jääda Bletchleysse elama ning aitas Alanil salaja koode murda. Siiski mõlemad teadsid, et see ei ole tavaline abielu. Filmis ei esine anoomia olukorda. Anoomia tähendab üldiselt normide puudumist.
aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda sai hoo sisse. Külma sõja aastaid iseloomustas demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku idabloki vaen. Rahvusvahelist elu mõjutas eelkõige üliriikide USA ja NSV Liidu vastasseis. Võisteldi kolmes peamises valdkonnas. Esiteks üritasid mõlemad pooled vastast edestada võidurelvastumises. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas. Kolmandaks aga püüdsid nad laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas ehk riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka.
alahinnati ohtu. Riigid ei uskunud maail mas õja või malikkusesse e ga üritanud seda kuidagi ära hoida. 20. sajandi algul oli levinud arusaam, et s õda on ro mantiline. Se e on vägagi kum maline, kuid kogu Euroopa rahva seas oli palju neid, kes s õda lausa soovisid ning p õnevuse ga ootasid. S õja põhjuseks loetakse ka seda, et tollel ajal puudusid sellised organisatsioonid, mis korraldaksid riikide liidrite kohtumisi, et arutleda erinevaid problee m e ja lahendada konflikte. S õjaline m õtle mine osutus kaaluka maks kui diplo maatia.
NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit. Trumani doktriiniga väitis USA, et end tuleb Nõukogude ohu eest kaitsta. Marshalli plaaniga anti seitsmeteistkümnele riigile 13 mlrd dollarit abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist. SRP (Strateegilise Relvastuse Piiramise
milles tal on suhteline eelis suurim. Rahvusvahelised ettevõt. (RVE)enam kui ühes riigis, kasut. eri piirkondade loodusvarades, tööjõu hinnast ja teistest majand. pol.tegurit. tulenevaid tootmiseeliseid I: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeresaadusi ja turustasid neid Euroopas.II: Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase sisseveoga või töötlemisega.II: Laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Tootmisüksused koondusid ja toodangu nimestik laienes. IV: Kujunesid võrgustikuna toimivad firmad. Tootmise ja toodete keerukus kasvas. Põhirõhk oli tootearendusel ja brändi müümisel. .Ettevõtlus klaster e. kobarpaljude eritüüpi kitsalt spetsial.ettevõtete teritor. kooslus, seotud sarnase tootegrupi valmistamisega, NAFTA PõhjaAmeerika kaubandusühendus, kaotada liikmete vahel tollimaksud ja kvoodid, ASEAN KaguAasia
2. Uue Euroopa loomise põhimõtted: a)seadusandlik ehk leiitiimsus põhimõte sooviti kõigi Pr. Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka maksukoormust. rahvuslik surve katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, nad ei tohtinud maad
· Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hakkas domineerima valitsuse üle · Riigivanem ei saanud etendada tasakaalustavat rolli kahe võimu vahel · Riigikogu üle puudus rahva ja riigipea kontroll Teine põhiseadus · 1931 valmis uue põhiseaduse eelnõu · 1932 a. augustis pandi see rahvahääletusele · Eelnõu sai kritiseerimise osaliseks nii vapside kui ka sotside poolt eelnõu kukkus rahvahääletusel läbi · Vapsid soovisid hääletusele panna oma eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti · Riigikogu eelistas läbikukkunud varianti, muutes seda meelepärasemaks sotsialistidele · 1933 juunis toimub teine hääletamine, kuid see kukub läbi, sest see langeb kokku Jaan Tõnissoni vastase kampaaniaga · Valitsus on sunnitud kehtestama kaitseseisukorra piiratakse vapside tegevust · Valitsuse autoriteet langes veelgi · 1933.a
* Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) * Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi * Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse · PEARAHARAHUTUSED JA PUUAIASÕDA: Puhkesid 1784. aastal peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist Paljudes mõisates jäeti tööle minemata Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega · VENE-ROOTSI SÕDA: Rootsi soovis vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti- ja Liivimaad Esimene katse 1741. 1743
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn sündis Viini lähedal väikses Pohrani linnas. Perekond oli musikaalne, isa laulis ja mängis harfi. Haydn'i esimene õpetaja tuli tema ellu, kui ta oli 2. aastane, kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Haydn kannatas elus palju nälga. Tal õnnestus hankida pooleldi häälest ära läinud klaver ja hakkas sellega tunde andma. Üüris tuba Viini juuksur kelleri juures nin maksis sellega, et õpetas Kelleri kahele tütrele klaverimängu. Haydn armus nooremasse tütresse, tegi abieluettepaneku, aga tüdruk keeldus. Haydn abiellus vanema tütre Maria Annaga. Aastal 1761 kutsuti Ha...
Joseph Haydn (17321809) Grete Mark 10b klass Kõige algus! Joseph Haydn sündis 31. märtsin 1732. aastal AlamAustrias Rohrau külas. Ta elas "kõrvuti" väga erinevate rahvustega, Haydni enda rahvuslikku päritolu on raske aimata. Haydn õppis katedraalikoolis laulukunsti, klaviirimängu ja viiulit. Vanemad soovisid, et Haydn alustaks vaimulikuõpinguid. Haydn keeldus, seetõttu lõppes ka vanemat rahaline toetus "Väikses ahjuta pööningutoas, kus ta oli vaevalt vihma eest kaitstud." Haydn teenis aastaid elatist klaveritunde andes ning kirikutes, orkestrites ja ansamblites viiulit mängides. Kammermuusika ja klaveripalad, mida Joseph Haydn 1750. aastatel kirjutas, aitasid tal kümme aastat end elatada. Haydn sai oma esimese arvestava töökoha 1759. aastal krahv
Tahkuranna Tahkurannast. Pindala: 103, 4 ruutkilomeetrit Elanikke: 2010 Keskus: Uulu Kust tuli nimi Tahkuranna? Tahkuranna põhjaks on Tahku küla, kus talud olid kitsa ribana piki rannaäärt. Inimesed asusid Tahkuranda elama 17. sajandi suurel näljaajal. Merest püüti kala, mis oligi põhiliseks söögiks. Tekkis Tahkuranna kaluriküla. Ranna aluspõhja keskdevoni liivakivimist valmistati vanasti tahkusid ehk luiske, mida rahvas kasutas. Just tahkudest sai nime nii küla kui ka vald. Põhiline töö oli kalalkäik, kusjuures igal talul oli oma paat ja isegi püügikoht. Vanasti püüti kala noodaga, siis võrkudega ja nüüd mõrdadega. Püügivahendid tehti omakedratud niidist. Igal talul oli õigus kuni kolme versta kaugusel merel käia. Loata kalapüügi eest väljaspool piiri võis saada karistada. Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina. Konstantin Pätsi ausammas. Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Kons...
Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (1554 1612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean- Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga-mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Majandusteadlased on hiljem väitnud, et isegi edukas merkantilistlik poliitika
Eestlased võitlesid usinasti oma vabaduse eest kuni 1227. aastani, mida loetakse kokkuleppeliselt vabadussõja lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Kuid miks eestlased alistati? Kindlasti üheks tugevaks vastupanuks osutus Rooma paavsti toetus sakslaste tegevusel, mis oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud, kellel oli soov levitada katoliku usku ja ristida ka viimased paganlikud rahvad Euroopas. Sakslased soovisid Baltimaid alistada ja kiiresti rikastuda, saades sõjakäikudest maad ja elatusvahendeid ning kasutasid selleks ära katoliku kiriku toetust. Selle tulemusena alistati ja ristiusustatigi Baltimaad. Eestlastel polnud ka erilist relvastust ning sõjamehi samal ajal, kui vaenlaste sõjajõud sai pidevalt täiendust ja abiväge. Selle tõttu olid eestlased valmis ainult üksikuteks sõjakäikudeks. Näiteks kui 1211. aastal toimusid vallutused Suure-Jaanis, siis ei suudetud kaitseks korralikku
Antanti kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa, hiljem ka Venemaa ,(see on südamlik liit) Kolmikliit - sinna kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. 2. Esimese maailmasõja põhjus Euroopa riigid soovisid koloniaalvaldusi ümber jaotada. Noor koloniaalriik Saksamaa soovis vanadelt koloniaalriikidelt Inglismaalt ja Prantsusmaalt valdusi saada. 3. *I Maroko kriis (1905-1906 a.) saksamaad tegi ärevaks prantsusmaa mõju kasv ainsas iseseisvuse säilitanud riigis- marokos. Saksamaa julgustas maroko sultanit , ning viimane hakkas nõudma rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumist prantsusmaa reformikavade arutamiseks
Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone, mida rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. Eesti omavalitsus moodustas 31. jaanuar 1944 välja üldmobilisatsiooni, kuhu pidid minema 1904- 1932 sündinud mehed ja hiljem ka 1926-1928 sündinud poisid. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnas ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmees ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati
Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja valge terror) Venemaal kodusõda- enamlased, punane ja valge. Nõukogude võimu taheti likvideerida. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei oldud rahul. Välisriigid soovisid nõu-kogude võimu likvideerida, hakkasid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. Algas interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Punaarmee. Võit kodusõjas- süvendas enamlaste veendumist, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. asus Nõukogude valitsus toetama mässuliikumisi teistes riikides. Komintern- Kommunistlik Internatsionaal. Ühendab kõiki kommunistlike parteisid. 1919. korraldati Eestis kommunistide mäss. 1924
ülemeremaade saadusi (karusnahku) ning tutvustasid neid Euroopas. Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida. 2. Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemisega ja sisseveoga päritolumaale. Naftakompanii Royal Dutch Shell. 3. Arenesid välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele ( loodusvarad, tööjõud, teadmised ) . 4. Alates 1980. aastast toimus üleilmastumine. Tootmiste toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühenemise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga. Paljudest varem ühest keskusest juhitud ettevõtetest kujunesid eelkõige rahandus-ja teenindusettevõtted. Nende põhirõhk on tootearendusel ja brändi müümisel, kuid
Tööleht nr 4 Leida Laiuse filmi ,,Mäeküla piimamees" kokkuvõte. 1. Mari ja laste suhted Mari ja laste suhted filmis olid väga head. Vaatamata sellele, et Mari ei pidanud end nende emaks, tegeles ta nendega väga palju. Lapsed olid tema seltskonnas õnnelikud, kuna Mari oli natukene lapsik. Kui nad midagi koos tegid siis oli alati kuulda naeru ja kilkamist. Lapsed soovisid alati, et Mari neile jutte räägiks, nt linnast. Kui aga Mari hakkas linna mõisniku juurde minema, siis lapsed muutusid kurvaks ning hakkasid ka nutma, see näitab nende kiindumust oma kasuemasse. 2. Tõnu surm Tõnu surm sai alguse sellest, kui ta Maasikaga kõrtsis omi muresid jagasid. Nad võtsid napsu ning lõid tantsu, kuniks tuli aeg koduteele asuda. Kuna väljas oli külm, siis Tõnu juuksed ja habe olid härma läinud, ning tasapisi hakkas Tõnu ise ka külmuma. Enne surma nägi ta nägemust, et Mari palus tal magada, mitte tühja juttu ajada ( see oli justkui vihje, et ilma ...
üheparteisüsteem. Venemaa ametlikuks nimeks sai VENEMAA NÕUKOGUDE SOSIALISTLIK FÖDERATIIVNE VABARIIK. Moodustati nõukogude sotsialistlike vabariikide liit (NSVL) mis ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja kogu taga- Kaukaasiat. Venemaa teised poliitilised jõud ei olnud aga rahul kommunistide võimule tulekuga ja tehtud ümberkorraldusetega. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu, mis kasvas üle kodusõjaks. ka välisriikidele ei meeldinud nõukogude võim ning nad soovisid selle likvideerimist. Mitmed riigid saatsidki 1918. aasta kevadel oma väed venemaale. Algas interventsioon ehk välisriikide sekkumine venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim suutis aga selles sõjast väljuda võitjana tänu võitlusvõimelise Punaarmee loomisele. See aga süvendas arvamust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. NL hakkas toetama igasuguseid mässuliikumisi välisriikides, saates oma väed sinnna või teotades neid rahaliselt.
parteide, a/ü ning teiste organisatsioonide tegevus. Kuni 1924.a.-ni valitses aga Saksa majanduselus madalseis: enneolematu inflatsioon ja tööpuudus. Tänu rahvusvahelistele laenudele kindlustada oma raha hakkas olukord paranema. 1920-ndate II poolel ületas saksa majandus küll sõjaeelse taseme, kuid sisepoliitiline elu jäi vastuoluliseks. Vasaktiival asusid sotsiaaldemokraadid ja kommunistid, parempoolseid esindasid revansistlikud jõud, kes soovisid I maailmasõja kaotuse tasategemist.1920.a.te lõpul tugevnes Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistliku partei tegevus. Natside partei osutus valituks Saksa parlamenti Riigipäeva. Kasutades ära sakslaste rahulolematust Versailles rahu tingimustega võitsid natsid üha enam poolehoidu. Pärast 1932.a. parlamendivalimisi, millel oli edukas natside partei, asendus demokraatlik kord Saksamaal totalitarismiga. Demokraatlike traditsioonide nõrkus põhjustas 1920.aastate lõpul ja 1930
Mina isiklikult arvan, et ei peaks, kuna maailmas on juba niigi palju inimesi ning kloonimine tekitaks samuti ka eetilisi probleeme. Kui kloonimine oleks nii lihtne nagu filmis, et lähed masinasse ja välja tuleb täpne koopia, oleks sellel siiski omad tagajärjed, mis ei pruugi üldse olla positiivsed. Oleks ju veider kui tänaval jalutaks vastu teine mina. Nägin kunagi ühte õudukat, kus oli üks poiss, kes oma 7aasta sünnipäeval surma sai. Vanemad soovisid nii väga endale samasugust poega, ehk teda tagasi, ja üks teadlane pakkus välja kloonimise. Emal sündiski täpselt samasugune poeg ja üldiselt kõik oli tore, kuid see oli vanematele väga veider ja eemaletõukav. Kui kloon-poiss sai 7aastaseks, hakkas temaga juhtuma igasuguseid müstilisi jubedaid asju, sest just nii vanalt suri päris poiss, kelle geen anti kloonile. See on küll fantaasia, aga selliste asjade peale tasub mõelda ja ma usun, et kloonitud inimese elu ei saa kunagi
sõjamehed. Nad olid jõukad ja seetõttu oli nende käsutuses ka selle aja parim sõjavarustus. Vaenlaste sõjaplaan oli läbimõeldud ja efektiivne. Arvuline ülekaal andis ristirüütlitele veelgi suurema eelise. Sõdade käigus suutsid eestlased oma sõjapidamise oskusi parandada kuid sellest ei piisanud vastase alistamiseks. Eestlaste suhted naabritega olid üsna kehvad. Puudusid liitlased, kuna liivlased olid juba alistatud ja latgalid soovisid eestlastele hoopis kätte maksta röövretkede eest. Liivlased ja latgalid aitasid sakslastel vallutada Eesti alasi. Abi loodeti venelastelt ja seda ka saadi. 1217. aastal tuli suur novgorodlaste-pihkvalaste vägi eestlastele appi. Koos löödi Otepäält minema sakslased. Muidugi ka venelased olid kavalad ja üritasid eestlastelt raskel ajal valdusi juurde saada. Samuti raskendas eestlaste olukorda see, et oli mitu vastast, kelle eest ennast kaitsta.
- vaesemad riigid satuvad majanduslikku sõltuvusse 6) I põlvkond - Briti Ida-India Kompanii (1600); ostis kokku ülemeremaade saadusi ja tutvustasid neid Euroopas. II põlvkond tootsid kolooniates põllumajandus saadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale; 19. sajandi lõpus; (Royal Dutch Shell) III põlvkond arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurde pääsu strateegilistele ressursidele; al. 1950. aastatest (Coca Cola) IV põlvkond paljudest varem ühest keskustest juhitud tööstusettevõtetest kujunesid võrgustikuna toimivad firmad, eelkõige rahandus- ja teenindusettevõtted. Põhirõhk tootearendusel ja brändi müümisel. (nt. reklaamifirmad)
Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõttel asuti piki aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Katoliikluse pani tõsiselt proovile XVI sajandi algul Saksamaal Martin Luhteri algatatud usupuhastusliikumine. Katoliku kirikut kritiseeriti kõlbelise laostumise ja liigse ilmalikkuse tõttu. Mitmed Euroopa monarhiad soovisid oma riigis ise kirikut valitseda . Luhteri õpetus kogus poolehoidjaid Saksa kuurvürtside hulgas ning 1555. aastal oli keiser Karl V sunnitud augsburgis usurahuga kuulutama luteri usu katoliikluse kõrval teiseks religiooniks. Trükikunsti leiutamise järel levisid usupuhastustuslikud ideed pea kõikjale Euroopas. Protestantlikud kirikud kujunevad Skandinaavias, Inglismaal, Madalmaades, sveitsis ja Saksa aladel . Võitlemaks reformatsiooniga , algatas katoliku kirik vastureformatsiooni
Kolmel korral küüditati Tartu elanikke. Samuti tapeti tsaari käsul paljud Narva vene kaupmehed. 5. Liivi sõda. Eeldused, põhjused, käik, tagajärjed. 1558-1583, Vana-Liivimaa Eeldused: Ordu oli nõrgenenud Liivimaa oli killustunud Relvastus arenenud ja seda oli vaja „katsetada“ Põhjused: Venemaa tahtis häid kaubateid Väljapääsu Läänemerele Taani ja Rootsi soovisid kehtestada ülemvõimu Läänemere idakaldal Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu omavahelised suhted pingestunud Käik: 1558- sõja algus 1562 Saksa ordu Liivimaa haru likvideeritakse 1563-1570 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 1570-1583 Vene-Rootsi sõda 1577-1582 Vene-Poola sõda Tagajärjed: Liivimaa jagati 3 valitseja vahel Rootsi pidi loobuma valdustest Ingerimaal
*Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid 2. Parlamendi vägede etteotsa pürgis maa-aadlik Oliver Cromwell *Ta kehtestas armees kindla korra *Sõdurid olid truud ja neile maksti palka *Charles esimese väed said paljudes lahingutes lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale *Sotlased andsid raha eest kuninga parlamendile välja 3. Tekkisid tülid parlamendi ja nende enda sõjaväega *Sõjaväes olevad puritaanid soovisid kiriku sõltumatust riigist *Parlament piirdus anglikaani kiriku reformimisega 4. Sõjavägi nõudis Charles esimese hukkamist *Lahkhelide süvenedes tungisid Cromwelli väed Londonisse *Mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma *Uuendatud parlamendi moodustatud erikohus mõistis Charles esimest türanniks ja ta hukati Cromwelli valitsus 1. Inglismaa kuulutati vabariigiks *Riiki valitses Oliver Cromwell ja tema sõjavägi *Parlament saadeti laiali 2. Rahvas kartis ja vihkas Cromwelli
ehitama. Rajati Tekkisid orjade Liitlastele seevastu ei keiserlikke foorume. ülestõusud meeldinud, et neid ei Ehitati juurde Panteon ja koheldud võrdselt ning triumfikaari ja obeliske. seega puhkesid Palatinuse künkale rahutused, millega kerkisid keisrite paleed. soovisid liitlased seda, et Tekkis üks konsulitest ja pooled kanalisatsioonisüsteem ja senaatoritest valitakse termidest kujunesid nende hulgast. puhkeasutused. Hakati Roomlased soodustasid rajama korruselamuid. linnade arengut ja teket Keiser määras ametisse ning linnade eesmärgid provintside asevalitsejad. olid olla majandus-,
Antonio Gaudi Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium 11. kl Tiina Pirogova Antonio Gaudi sündis 1852 aastal Tarragona provintsis Baix Campis. Gaudi suri 7. juunil 1926 autoõnnetuses, kus talle tänaval otsa sõideti. Elulugu: Antonia Cornetil ja Francisco Gaudil oli 5 last, viimane neist oli Antonio. Antonio perekonnas oli traditsioon saada metallitööliseks, aga Gausi ei soovinud olla metallitööline, vaid tahtis olla arhitekt. Ta alati nägi asju nii nagu nad on, mitte nii nagu teised soovisid. Antonio oli omapärane inimene, sellepärast tekkis tal koolis raskusi. Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis. Guell tutvus Gaudi töödega 1878. aastal ühel maketinäitusel Pariisis
aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. Püha Aleksander Nevski katedraal on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10. Ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Koguduseliikmed soovisid saada väikest kogudusekirikut, kuid Eestimaa kubermangu kuberner Sergei Sahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist, kui õigeusu võidu tunnus". Kaarli kirik asub Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid). 1670. aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI Tõnismäele ehitada kreeka risti kujulise puukiriku, mis oli mõeldud nii eestlastele kui soomlastele. Kirik õnnistati 4.
Seetõttu tuleks klubistruktuurid oma kasvandike peale ülesse ehitada ning naabertiimist võimalikult vähe lisajõudu osta.276 Omamoodi nähtuseks on kujunenud spordielu aktiviseerumine Pärsia lahe ümber asuvates naftariikides. Praeguse majandusmõõna ajal, kus sponsoreid on raske leida, ei tunne araablased rahast mingit puudust: nende põhiline maavara tõi vormel 1 etapi nii Bahreini kui ka Abu Dhabisse. Samuti soovisid araablased 2016. aastal toimuvaid suveolümpiamänge korraldada, ent seekord pole neil õnneks läinud, kuid ma arvan, et prestiizikaimad võistlused jõuavad lähitulevikus ka sinna. Üha levinuma moe järgi lähevad jalgpallurid karjääri lõpuaastail mõnda jõukasse klubisse, et kopsaka palgaga vanaduspõlve kindlustada. Nii ajabki Brasiilia ekskoondislane Juninho Pernambucano palli taga nõrgatasemelises
1- Ristisõja põhjused: *Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas *Soov hõivata ainukaubandus venemaaga, aga kuna peamised kaubandusteed Venemaaga käisid läbi Eesti ja Läti, siis oli neil neid alasid vaja *Rooma Paavst soovis usustada (Kristianiseerida) ka viimased paganlikud, ehk siis mitteusklikud rahvad Euroopas *Saksa aadlikud tahtsid maid ja sõjakasumit *Taani ning rootsi soovisid lihtsalt oma maid laiendada 2- Muistse vabadusvõitluse Käik I Periood (1208 - 1212)*Alguses said eestlased totaalse kaotuse ohvriks, ning toimusid ka rüüsteretked, et eestlaste varusid vähendada, ainuke lahing, mis eestlastel õnnestus võita, oli Ümera Lahing (1210), ning rüüsteretki eestlaste vastu korraldasid ka vähesel määral venelased II Periood (1215 - 1220)* Eestlaste vastu alustasid sõjategevust ka lisaks sakslastele ning
Reformatsioon ja vastureformatsioon Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil. Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud ehk protestantlikud harud. Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani riik Reformatsiooni põhjused ja eeldused Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks Indulgents- patukustutuskiri Martin Luther (1483- 1546) Oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ( eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Kutsus katoliku kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste
Miks puhkes Teine maailmasõda? Kuna Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastail sõjakaid suurriike taltsutada, siis innustas see Jaapani, NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia juhte üha suuremaid vallutusi kavandama. Jaapanlased soovisid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ja võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma
Maurice Maeterlincki kirjutatud muinasjutt ,,Sinilind" on üks parimaid, mida olen lugenud. Eelkõige meeldib mulle selles raamatus rohke sündmustik, kus vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind, kes neile õnne toob. Teos räägib vaesest pererahvast: isast,poisist ja tüdrukust. Poiss nimega Tytyl on 10- aastane. Tytyl oli väga südamlik ning aitas abivajajaid, kes iganes seda soovisid. Tytyli 6-aastane õde Mytyl oli arg, iga väiksemgi pisiasi võis teda nutma ajada, kuid sellest hoolimata armastas ta kõige rohkem koera. Ühel ilusal varajasel hommikul tuli pereukse taha koputama haldjas Berylune, kes kandis peas punast kottmütsi ja oli riietunud üleni rohelisse. Ta oli lombakas ja ühe silmaga. Lastele meenutas Berylune nende naabriproua Berlingoti. Berlynel oli kodus tütar haigestunud, selleks et
uuestisündi. Aga ma ei tea kas ma suudaksin sellises keskkonnas elada. Ma ei usu, et see olks võimalik. Ma peaksin siis selja keerama oma Jumalale ja see oleks patt. Oleks patt kummardada võõrast jumalat. Mul on kahju, aga ma tõesti ei oska ennast isegi sellisesse mõtesse ümber mõelda. Küll aga keerleb mu peas üks mõte kas äkki Buddha ei soovinud mitte leida endas sisemist rahulolu ja selle leides hakkas ta õpetama teisi, kes seda samuti leida soovisid. Kuna ta oli ju siiski kuningapoeg kes oma trooni hülgas ja ennast n-ö. otsima läks. Jumalaks ma teda ei pea ja ei usu ka olevat. Ma leian, et Budism on rohkem nagu meeleseisnud, mis teeb sind õnnelikuks ja loob sinu ja maailma vahel harmoonia.
Tema käis Kremeri juures edasi, mässas kodus piimaga ning käis tihti ka uue sepa Jaagu tööd pealt vaatamas. Ei läinud kaua mööda, kui Jaak hakkas ka nende juures käima, ka siis, kui Tõnut kodus ei olnud. Tõnu jätkas oma piimavedu ja alkoholiga meelte mürgitamist. Ühel külmal õhtul võttis ta koduteel taas napsu ning suri poolel teel, nii et segaduses hobune mehe ise koju vedas ja Marile asjast märku andis. Õige pea, isegi enne Tõnu matuseid, käisid Maril kosjalised, kes soovisid uueks piimameheks saada. Mari lükkas kõik pakkumised tagasi, lõpetas ka oma vahekorra Kremeriga ning põrutas koos oma õe tütrega linna uut elu alustama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
