Metallica andis Tallinnas kontserdi suurejoonelise maailmaturnee "World Magnetic Tour" raames. Uudse lavalahendusega oli bändi kontakt publikuga parem, garanteeris vahetu kontserdielamuse ning lisaks ka hea nähtavuse igas saali osas olevale kuulajale. Arvan, et kõigile vaatajaile andis 360° lava hoopis uutmoodi elamuse. Minule isiklikult kontsert väga meeldis ja sealt sai vägagi laheda elamuse. Kahju on kõigist, kes tulla ei saanud, kuigi oleks seda soovinud. Samas arvan ka, et iga inimene, kellele muusika meeldib oleks ennast seal hästi tundnud. Alati ei peagi olema selle kindla žandri või bändi austaja vaid piisab ka tavalisest muusika armastusest. Ainuüksi elamus oli piletiraha väärt ning kui Metallica kunagi veel Eestisse tulema peaks, olen ma kindlasti üks esimesi, kes endale pileti soetab.
Laste kindlustamisega kaasneb põhiline probleem oli see, et peale lapse kindlustamist mürgitasid oma lapse või tapsid ta muul moel. Lapsest oli saanud võimalus teenida tulu ning see on täielikult amoraalne. Leidus ka neid, kes lapsendasid omale lapse ning mõni aeg hiljem lavastati tema surm ning koguti kindlustusrahasid. Eriti ahvatlev oli lapse mõrvast kasumi teenimine just nende lapsevanemate seas, kes last tegelikult ei soovinud. 4. Milline muutus toimus laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete töös ning kuidas on see seotud vastupanuliikumiste tööga (nt. Child Savers)? Vastupanuliikumised juhtisid tähelepanu sellele, et vanemad mõrvavad oma lapsi raha teenimise eesmärgil ning aina rohkem inimesi pidasid seda julmaks ning lubamatuks. Seetõttu pidid kindlustust pakkuvad ettevõted oma lähenemist ja tegutsemisviisi muutma. Hakati
Alena Shkatula, kes tema armastatud Odette ja ka Ottilie rolle tantsis, oli sammuti vapustav. Ei jäänud märkamata, et tegemist oli ka kõige peenema tantsijaga laval, mis tekitas veidi õudust. Sellegipoolest ei jätnud ta tantsulised oskused soovida, sest kõik nägi äärmiselt graatsiline ja kaunis välja. Isiklikust perspektiivist julgen öelda, et paremini tuli siiski välja valge luik. Oleksin võib olla rohkem soovinud mustale luigele isepärast võrgutamist ja müstilisust, kuna paratamatult olen ise, eriti taoliste klassikaliste, idealiseeritud lugude puhul, suur nn pahelisuse austaja, kuna leian, et seal peitub minu jaoks rohkem pinna-alust, teadmatust mida analüüsida enda jaoks. Samamoodi lootsin ma ka, et konkreetse versiooni puhul pole tegemist hea lõpuga, kus kõik õnnelikult elu lõpuni elavad, sest 'armastus võidab kõik'.
ütleb Peeter I, et Peterburist saab on uus pealinn. Mina arvan, et oleksin algatanud mässu Peeter I vastu, aga kuna tal oli suur sõjavägi siis oleks see luhta läinud ja arvan, et inimesed elasid pigem hirmus Peeter I juures kui eemal kuhu ta oleks võinud lihtsalt sisse marssida ja makse nõuda. Mina arvan, et Peeter I tegi oma valitsemisajal mõningaid häid otsuseid, nagu Peterburi linna ehitus, kaubanduse arendamine. Kuid oli ka halbu otsuseid mis pahandasid paljusi Venemaalasi, kes soovinud muutusi ja pelgasid uuendusi, mida Peeter I tegi, nendest said tema vaenlased.
10. Esimese maailmasõja mõju Prantsusmaale, USA-le ja Saksamaale. Õpik lk. 20. Prantsusmaale: kõige suuremad purustused USA: tugevnes : sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma Saksamaa: pidi maksma reparatsioone Pidi andma ära kolooniadid ja kaotas territootiume Raha väärtus langes Kaotas suurriigiseisundi 11. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused ja ajend. Ebamajanduslik käitumine: võeti kergelt laene. Kaupade ületootmine. Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimmisse. 12. Kuidas mõjutas kriis tavainimese igapäevaelu? Õpik lk. 24 Inimesed jäid tööta. Inimestel puudus sissetulek. Kes jäid tööle, pidid leppima väiksema palgaga. Inimesed olid näljas. 13. Mille poolest erines 1929.-1933.aasta majanduskriis kõigist varasematest majandus- kriisidest? Kaupa oli palju , kuid raha selle ostmiseks puudus. Tööpuuduse enneolematu kasv: mis tõi kaasa rahvarahutused. Kestis pikka aega. 14. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed
uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam polnud, postmodernist ei soovinud olla. Leidis pidepunkte aafrika ja aasia muusikast, samas ka teadusest ja tehnoloogiast (elektronmuusikateosed). Uue stiili otsinguil valmisid Etüüdid klaverile tänaseks 3 vihikut, 1985-2001), eeskujudeks Scarlatti, Chopin, Liszt, Debussy; Ligeti enda jaoks väga olulised teosed, nn loominguline laboratoorium, neid on nimetatud `keskendumisharjutusteks'. Etüüdide läbivaks jooneks on polürütmiliste ja polümeetriliste struktuuride leidlik kasutamine.
kliendi ühte järgmistest kliendigruppidest, määratakse kindlaks kliendi investorkaitse ulatus: tavakliendid, asjatundlikud kliendid ja võrdsed vastaspooled. Kliendile võimaldatava kaitse ulatus sõltub kliendi liigitusest. Kui investeerimisteenust osutav äriühing annab kliendile nõustamisteenuse raames isikliku soovituse, peavad pakutavad instrumendid, tooted ja teenused olema hinnatud kliendile sobivaks. Ka juhtudel, mil tavaklient on soovinud keerukate toodetega seotud teenust (enamasti on sellistel juhtudel tegemist tuletistehingutega seotud teenustega), peab osutatav teenus või toode olema hinnatud kliendile asjakohaseks. Tagamaks, et kliendid on teadlikud teenuste ja toodete omadustest ja maksumusest ning nendega kaasneda võivatest riskidest, on ette nähtud mitmed toimingud. Parima täitmise reeglites, mille pank klientidele teatavaks teeb,
Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist koos Bologna konkordaadiga sai kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes. Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil, kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad valitsejad nagu Prantsusmaa kuningas ja Saksa-Rooma keiser, talle alluda ei soovinud. Valgustatud absolutism Venemaal Esimesed katsed monarrhismi matkida tegid Ivan III, kes pidas end Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Tsentraliseerimis katsetega paistis silma ka Ivan Julm, kelle reformid tipnesid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ning see oli ka peamiseks põhjuseks, miks Venemaad tabas peagi segadusteaeg. Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel põhinevat põhiseadust. Absolutism tänapäeval
Keerulised suhted Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses Üksteise kahtlustamine oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema Pinged, kaklused ja tülid armastatute ise oli seal aga Indreku pärast. pärast 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Petmine Armastus vastuarmastuseta Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast Vargamäelaste elu on aastate jooksul seda kui ta on näinud jõe puhastamise muutunud kergemaks. Tööd on küll palju algust. kuid kõike pole vaja enam uuesti alustada. 5. Tiina ja Indrek Omavahelised suhted on sõbralikumad. Pole enam rehenuti pidamist ja kohtus käimist.
Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist koos Bologna konkordaadiga sai kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes. Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil, kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad valitsejad nagu Prantsusmaa kuningas ja Saksa-Rooma keiser, talle alluda ei soovinud. Valgustatud absolutism Venemaal Esimesed katsed monarrhismi matkida tegid Ivan III, kes pidas end Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Tsentraliseerimis katsetega paistis silma ka Ivan Julm, kelle reformid tipnesid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ning see oli ka peamiseks põhjuseks, miks Venemaad tabas peagi segadusteaeg. Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel põhinevat põhiseadust. Absolutism tänapäeval
Võsul, organiseeris ka tema ennast selleks ajaks sinna ühe enda vana tuttava Villemi juurde, kelle ta saatis Anni ja tema sõpradega tutvuma ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Lõpuks, mitme nädala möödudes, kui Ann koju otsustas minna, viis Villem ta enda koju ja Ann leidis sealt eest oma ema ning sai teada, et ta oli terve selle aja seal temal silma peal hoidunud. Lõpuks saab Ann aru, et ta ema oli talle kogu selle aja ainult head soovinud ja nüüd on ema ka oma rangeid reegleid leebemaks teinud (ei kontrolli enam nii palju õppimist, Ann võib õhtuti hiljem koju tulla jne.). Tsitaadid: ,, "Ann, ema on väga endast väljas. Niimoodi lihtsalt ei tehta. Kedagi ei tohi petta, kõige vähem oma vanemaid." "Kas oma lapsi siis võib!" karjusin ja hakkasin nutma. "Teil pole õigust minult kõike seda nõuda ja mind peaaegu vangis hoida, kui ise olete sada korda hullemad! Te pole mingid korralikud inimesed, vaid mingid värdjad
kõik õrnad ihad langevad põrmu, ja südant puudutab surma nool. Liiv oli ajast ees olev geenius, keda sel hetkel ei mõistetud ega toetatud. Sõnameister on läbi elanud valusaid aegu, mil ta polnud kedagi, ta oli lihtsalt üks vallasant, keda teised pidid ülal kandma. Tal on häbi enda elu üle ning tema sooviks kujuneb, et Liivi “ärge austage- ei iial iganes! Üks valus vale mõistus on liikvel aja sees.“ Kirjanik ei soovinud, et noored peaksid teda eeskujuks. Austust väärib see, et isegi skisofreeniahoogudele vaatamata, suutis ta kirja panna suurepärast luulet. Ma arvan, et just see aitaski tal kirjutada siiraid, kuid realistlikke luuletusi. Haigusele, mis viis ta depressiooni, vaatamata kirjutas ta oma parimad read just sel ajal. Kahjuks vaevasid sõnaseppa märatsushood, mille jooksul ta suutis põletada oma kirglikke ning realistlikke luuletusi. Hiljem küll taipas, et oli teinud suure vea.
endale ja oma järglastele vääriline kodu. „Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!“. Andres oli töökas ning õiglane, ta nõudis palju endalt ja teistelt. Andrese õiglus ja ausus tekitas Pearus pahameelt, sest Pearu oli hoopis teist masti mees. Pearu tahtis iga hinna eest olla teistest üle. Ta oli riukalik, kaval ja oskas kõigest endale kasu lõigata. Temale pidi alati kuuluma kõik kõige parem ilma, et ta oleks soovinud selle nimel mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi – uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada. Ta kaebas oma häda ka Pearule, kes pakkus kohe oma rege.
vaevatasu ning Piibeleht nõustuski. Üheks sellise teo põhjuseks võiks lugeda Sandri suurt soovi raamatu väljaandmisega saavutada kuulsust ja teiseks põhjuseks oli ilmselt Sandri naise Matilde surve, et tema mees teeks midagi, mis tooks tuntust avalikuse ees ning palju raha. Kolmandaks Sandri teo põhjuseks võis veel olla ka soov Vestmanile ennast tõestada, kuigi mitte ausal teel. Kuid asjad nii siiski ei läinud, nagu Sander soovinud oli. Raamatu tõeline autor ning tehtud tehing raamatuga tulid siiski ilmsiks ning ainuke, kes häbistatud sai, oli taaskord Sander ise. Sander oli lihtsameelne ja auahne, ta ei mõelnud oma tegusid läbi, vaid oli väga rutakas. Kogu teose vältel oli tema ümber ebaõnnestumised ja probleemid. Kahtlemata oli Ludvig Sander üks raamatu värvikamaid tegelasi, kuid tema vead, mis lõpuks kõik ilmsiks tulid, ei kutsu talle kaasa tundma,
Töötaja on Ergos müügiesindajana tööl käinud 18. aastat, kõik need aastad Ergo Keila kontoris. Juulis olid firmal plaanis struktuurimuudatused, 1. juulist plaaniti majanduslikel põhjustel Keila kontor sulgeda. Töötajale pakuti Tallinnasse töökohta kõrgemal ametikohal või võimalust jätkata samal ametikohal ehk siis töölepingu tingimused ei oleks viimase variandi puhul muutunud. Kontori sulgemise otsus oli tehtud enne tööandjale pakkumise esitamist. Töötaja ei soovinud Tallinnasse tööle minna ja otsustas 30.06.2016 töölepingu lõpetada vastavalt TLS § 85 lg 1 alusel, mis sätestab töölepingu korralise ülesütlemise ning väidab, et töötaja saab töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja arvas, et saab Tallinnas tööl käies kokku vähem raha kätte. Tööandja väidab, et kuna müügiesindajal pole töölepingus kirjas kindlat töö tegemise kohta
Probleem on ettevõtte juhil/omanikul R.Kullassepal. Mõju ulatus? Probleeme mõju ulatus on suur, haarates kogu organistasiooni. Tunnused: Ettevõttel läksid raha pesu plaanid oodatust halvemini. Esimesel tegevusaastal jäid müük ja reklaamist saadav tulu oodatust märksa väiksemateks (eeldati et 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist ja 30% reklaamist). Ilmnes ootamatu probleem, et isikliku sõiduautoga inimesed ei soovinud ajalehti osta mitte kioskist vaid nad eelistasid kojukannet (et kojukannet neile võimaldada, pidi ettevõte tegema lisainvesteeringuid). Klientuur jäi väikses, sest ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes loeksid oma päevalehte. Põhjused: Vale raha paigutamine (kõrged palgad, liigne investeering algkapitalile, liiga suur tiraaz) ning vale strateegiline lähenemine (plaanide, analüüside puudumine). Kulud ületavad tulud (suurte kulude juures ajalehe hind liiga väike).
röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks. Odüsseuse sõdimise põhjus oli lihtne: ta soovis Agamemnonile lojaalne olla. Hektori sõdimise põhjus seisnes selles, et ta ei soovinud vennast (Parisest) ilma jääda. Ta teadis, kui oluline on Helena Parisele ning tal ei jäänud muud üle, kui sõdida ja takistada Menelaosel Helenat tagasi saamast. Paris sõdis põhjusel, et ta ei peaks Helenast ilma jääma, sest alguses ju arvati, et Menelaos ja Agamemnon tulevad just Helenale järgi. Priamos otseselt ei sõdinud, kuid ta aksepteeris sõja tulekut ja toetas Hektorit ning Parist nii, kuidas vähegi oskas.
Eesti ajalugu 1914-1918 Ville Pähklamäe 10.b 1. Sisepoliitika 1.1. I Maailmasõja mõjud rahvale 1914. aastal oli Eesti Vene võimu all. Sõja puhkedes jäid eestlased keisri ustavateks alamateks. Otsene sõjategevus Eestit sõja alguses ei puudutanud. Tol ajal olid kõrgemad võimu esindajad keisri kubernerid. Nad olid suured venestajad ja nad ei soovinud autonoomiast või Eestist midagi kuuldagi. Eesti oli territooriumilt Tsaari - Venemaa osa. See tähendas seda, et Eestit kui sellist ei olnud. Oli vaid suur Tsaari - Venemaa ja Eesti selle väike osa. Tegelikult oli Eesti erirežiimiga tsaaririigi osa, siin kehtis Balti erikord. See tähendas seda, et kohalikel saksa mõisnikel olid eesõigused. (Eestis elas tol ajal ümmarguselt umbes 1 miljon inimest). Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes
keda tuli imetleda. Juhi eluluus rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid .Juhi iga otsus kuulutati ainuõigeks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile .Partei liikmed said kindlaid eesõigusi, võrreldes mitteparteilastega. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks olid aga teised rahvused( juudid, mustlased) ,jõukamad inimesed või need ,kes ei soovinud innukalt võimumehi teenida. Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, Nõukogude liidus tehti seda mitteametlikult .Nõukogude Liidus karistati ilmsüütuid inimesi ,et tekitada hirmu võimude ees ning umbusku riigialamate endi vahel(inimesi hakati hukkama, küüditama ja surmalaagritesse saatma). Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Need
Seal on naise süboliks Netisi Maarja:puhtuse, õrnuse ning süütuse etalon. Kuid ega naisel siiski õigusi maailmas polnud. Tasapisi hakkasid naised endale õigusi nõudma ning oma arvamuse eest võitlema. Võeti julgus kokku ja astuti meesmüürile vastu. Henrik Ibseni teoses ,,Nukumaja" on kirjeldatud naise iseseisvaks saamist. Nora, raamatu peategelane, tunneb end avalikust sfäärist kõrvalejaotuna. Naise koht maailmas oli perekonna piirides. Nora ei soovinud olla enam mehe tallaalune ning sestpeale hakkas ta tegema omale meelepäraseid tegevusi. Talle hakkas selline elu meeldima, sest ta sai ise otsustada oma soovide üle. Nora salajased tegevused aina suurenesid kuni lõpuks ta lahkus oma majast. Ta jättis maha oma perekonna ning ,,nuku" elu selles hurtsikus.. Selline käitumine sümboliseerib naise lahkumist privaatmaailmast oma iseseisvasse ellu. Elu ning kogu maailm muutusid ajaga sedavõrd, et naised said seadusesilmis
See tekitas ühiskonnas protesti ja rahvas tunnetas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu. 1987 loodi Eesti esimene poliitiline ühendus MRP-AEG. Moskvale see küll ei meeldinud, aga nad ei saanud midagi teha ka. Loodi ka veel Eesti Muinsuskaitse Selts, mis oli esimene demokraatlikel põhimõtetel toetuv massiorganistatsioon. 1988 aprillis loodi Eesti Rahvarinne. 1988 Laulev revolutsioon. Kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu avalikumaks. Karl Vaino ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, mistõttu mais-juunis muutus kriis ilmseks ning 16juuni vabastati ta EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja tema asemele tuli Vaino Väljas. 1988 augustis loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai Lagle Parek, eesmärgiks oli omariikluse taastamine. 1989 jaanuar võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. 24 veebr kuulutati iseseisvuspäevaks. Kodanike komiteede liikumine eesmärk taastada iseseisvus.
MUINASAEG- KAS SÜNGE VÕI SÄRAV? Essee Juhendaja: Tallinn 2010 Muinasaega uuritakse peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal, kasutades maapõues või maapinnal leiduvat. Nendeks on eelkõige kivikalmed, asulakohad, kalmistud, linnused, ohverdamispaigad, töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territo...
Gert Helbemäe Peategelaseks on ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja Martin Justus. Boris Mänd oli saanud ajaloo 5, kuid õpetaja oli hiljem avastanud, et Boris oli oma tööd maha kirjutanud vähe tuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus ütls seda ka Männile ning too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud. Koolis oli kaks kuju: Kreutzwald ja Sokrates. Direktor oli küll soovinud Platoni büsti, kuid seda sel ajal saada ei olnud, nii pidi ta valima Sokratase büsti, mille ta soodsamalt sai. Justus oli kutsutud direktori juurde ning ta sai teada, et ta oli valitud inspektoriks. Justusel on planis kirjutada Sokratesest raamat. Ta jäi selle pärast suveks linna. Ta naine ja tütar aga läksid Narva-Jõesuusse puhkama. Linnas olles kohtus ta juuditar Isabellaga , kes andis klaveritunde. Nad jalutasid ning Justus
tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ning sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast taheti Saksamaal kaotus tasa teha.Sõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainepuudus. Lääneriigid rakendasid Saksamaale nõrgestamispoliitikat ning soovisid teda näha alaliselt lööduna. Saksamaa kaotused olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud.
Neiu lubas teda ootada, ükskõik kui kaua ka aega läheks. Peale nurjunud pulma, otsustas Agnese isa tütre kloostrisse panna, tema tädi oli seal abtiss. Alguses koheldi tütarlast hästi, aga hiljem kui tädi sai aru, et Agnesel on patune armastus, muutus tema kohtlemine totaalselt. Preilile anti väike ruum, ta pidi vee ja leiva peal paastuma, temaga ei räägitud nädalaid, kuldsed kiharad lõigati maha ning ka piitsutati. Seda kõike kannatas ta oma armastuse nimel, keda reeta ei soovinud. Lõpuks saabus päev, mil Gabriel tungis Pirita kloostrisse ning päästis Agnese sellest jubedast elust. Klooster põletati maha, aga noored jäid peale seda alatiseks kokku. Tõeline armastus on võimas, selle nimel on inimesed võimelised rohkemaks kui tavaliselt. Agnes ja Gabriel pidid palju kannatama ja vaeva nägema, aga see oli üksnes õnneliku tuleviku nimel. Nende tunded üksnes kasvasid ajaga, mil nad olid lahus. Selle eest said nad oma elu lõpuni koos, rahus elada.
Paljudel riikidel oli seotud sõjaga palju plaane ja eesmärke. Saksamaa soovis luua SuurSaksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõukogudeliit tahtis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast kaotatud riigid, sealhulgas ka Eesti. Itaalia soov oli muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse ja Jaapan tahtis saada IdaAasiat enda mõjupiirkonda, et kontrollida selle majandust. Kuid oli samas ka riike, mis ei soovinud sõda, näiteks Suurbritannia. Briti maavägi oli jäetud halba seisundisse ja esimese peaministri arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Teine maailmasõda algas, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. 1939 a. 30.nov
II Maailmasõda Maailmas on ajaloo jooksul sõditud väga palju. See käiks nagu koos eksisteerimise juurde, nagu inimesedki, kes tülitsevad, nii tekib ka riikidel ja erinevatel rahvustel konflikte. Tihtipeale ei suudeta neid ilma jõudu kasutamata lahendada. Kui sõda on juba alanud, on seda raske lõpetada ning keegi ei oska ette ennustada tagajärgi, teada on ainult, et see ei lõppe hästi, sest tekib palju ohvreid ja kahjusid, mida ei oleks soovinud. Kõige jõhkramad sõjad on jäänud õnneks ajalukku ja loodetavasti ka jäävad. Praegusel ajal toimuvad sõjad ei ole õnneks selliseid mõõtmeid ohvrite ja ulatuse suhtes võtnud. II maailmasõda oli kindlasti üks julmemaid, mis kunagi toimunud, sest ta oli ka kõige värskem. Aja edenedes arendavad inimesed, nii kurb või naljakas kui see ka pole, aina tõhusamaid ning julmemaid vahendeid, kuidas üksteist n.ö likvideerida. Sõjad algavad erinevatel põhjustel
a Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi hooleks, kuid sealt abi ei tulnud. Seejärel otsiti uusi lahendusi ja otsustati lõpetada sõda Nõukogude Venemaaga. 1920.a sõlmiti Tartu rahuleping, kuid meile ei õnnestunud koheselt saada Rahvasteliidu täieõiguslikuks liikmeks. Iseseisva riigina nägi Eesti aga ohtu Saksamaas ja Venemaas. Viimane oleks igal sobival momendil soovinud Eesti vabaduse hävitada. Suhete parandamiseks ehitati suured kaubahoidlad Venemaa jaoks ja sõlmiti Moskvaga mittekallaletungi leping. Otsustati luua Balti liit Soome, Eesti,Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid kahe viimase riigi vahel tekkisid tõsised konfliktid, mille tõttu ei olnud enam võimalik ühist liitu luua. Reformid: Eestil tekkisid esimesed majanduslikud raskused seoses Venemaaga kaubitsemisel. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega
majanduskriisis. Natside esimees oli Adolf Hitler, kes arvas, et Saksamaa peab saama uuesti võimsaks. Selleks tuli tal tühistada Saksamaad alandavad lepingud, laiendada sakslaste eluruumi ja saavutada sakslaste rassiline puhtus. Alamrassid kas hävitati või pidid teenima valitsejaid. Pärast riigipresidendi surma sai kehtestati Saksamaal diktatuur ja juhiks sai Hitler. Kehtestati äärmiselt julm hirmuvalitsus. Ta viis läbi kõik mis soovinud oli. Samas kui paljudes riikides kehtestati diktatuur, säilis ka mõnes demokraatia. Prantslased lõid diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinde, mis saavutas 1936.a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele tagati väärikam elu ja kehtima jäi diktatuur. Briti demokraatial oli läbitud pikk arengutee. Suurbritannia kuulus sõjavõitjate hulka ja sellepärast oli ta eeskujuks paljudele riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks
Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest. 40ndate Looming 1844-45 ,,Vaesed Inimesed" FD-d huvitab inimese hingeelu, psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju. 1846- romaan ,,Teisik" 1847 ,,Valged ööd" Kokkuvõte: 40ndate jutustused ja ,,teisik" on peene psühholoogilise kaega teosed, milles tõdetakse, kurjus esineb ka inimeses endas. Inimene on loomult kahestunud, pürgib nii hea kui kurja poole. Poliitiline võitlus:
juhtuma". "Loomult üksildasi inimesi, kes nagu erakvähk või tigu püüavad sulguda oma koorde, pole maailmas vähe." Kuna inimene siiski on sotsiaalne olend, muutub elu neile erakutele suhteliselt raskeks ning osaval manipuleerimisel on võimalik neid ära kasutada. Just nii nagu kolleegid proovisid endi lõbuks Belikovi Varenkaga paari panna. Kindlasti ei kujunenud kõik välja nii, nagu Belikov oleks soovinud. Nõrgad, mõjutatavad inimesed sageli ei saavuta enda unistusi, pigem aitavad kaasa teiste unelmate täideviimisele. "Kajakas" Niina unistas näitlejakarjäärist, aga sattus kirjaniku mõju alla ning mees surus talle omi mõtteid peale, muutis ta võltsiks ja jättis seejärel maha. Siiski ei lõppenud Niina armastus mehe vastu, ometigi, et see teda piinas. Üllataval kombel aga ei lakanud naine uskumast, et tal on veel võimalus kunagi suurtel lavadel mängida
pidurdamiseks. Marionettvalitsus (16. aprill 1919) 8. juulil 1919. aastal saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel Suvi ja sügis 1919 Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud Venemaa pinnale Eesti sõjavägi kaitseb Läti idapiiri Septembri lõpus asusid Eesti üksused pealetungile Ostrovi ja Porhovi suunas Raskete ilmastikuolude ja maastiku tõttu rünnakud ebaõnnestusid Eesti sõdurid ei soovinud nii sügavale Venemaale tungida Tunda andis sõjaväsimus Tartu rahuleping Tartu rahulepingu läbirääkimisi juhtis Jaan Poska Tekkisid väga pingsad vaidlused 31. detsembril sõlmitud vaherahu jõustus 3. jaanuaril 1920. Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. Tartu rahuleping oli nii Eesti kui ka Nõukogude Venemaa jaoks esimene rahvusvaheline tunnustus. Kokkuvõte Vabadussõja lõpp Kaotati kuni 6000 ja haavata sai umbes 14 000 inimest
Eugene sai peagi aru, kui väga isa Goriot oma tütardest hoolib ning mida ta nende heaks on võimeline tegema. Eugene oli isa Goriot'le nagu oma poeg. Kui isa Goriot haigus süvenes ja ta oli surivoodil, siis tema eest hoolitses ainult Egene ja tema ülikoolikaaslane. Isa Goriot tahtis, et ta tütred tuleksid teda enne surma vaatama. Goriot mõistis alles surivoodil, mis ta lapsed väärt on. Isa Goriot mõtles vahel sellele, et ta tütred ei soovinud temaga tegemist teha, aga ta ei söandanud seda uskuda kuni lõpuks sai aru, et Delphine ega Anastasie ei tule tema surivoodile. Goriot hakkas kahetsema, et ta andis kogu oma vara neile elu jooksul. Ka matustele ei läinud kumbki tütar. Isa Goriot oli isaarmastuse ohver. Ta tahtis oma lastele parimat ja andis neile kõik, mida nad ihaldasid. Paraku vastu ta ei saanud neilt midagi. Tütred hoolisid temast ainult siis, kui ta andis neile raha. Goriot hellitas oma tütred juba lapsepõlves ära
Juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja algul Soome läinud noormehed. Otsides pääsu sõjategevusese ja kommunistide eest, põgenesid kümned tuhanded eestlased välismaale. Põgenikud suundusid pealmiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Paljud inimesed varjusid metsadesse, sest taheti võidelda ise oma riigi eest, nad ei soovinud teise riigi armeega liituda. Nende tegevus pidi olema väga salajane, sest neid otsiti pidevalt taga ja nad pidid peidus olema kuni sõja lõpuni. Eriti palju metsavendi oli Lõuna Eestis. Inimesed läksid metsa sest kartsid küüditamist ja võõraid vägesid. Paljud metsavennad saadi kätte ja hukati. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Mingil määral said eestlased
septembril 1928 Rahvasteliidus. Algselt oli plaanitud Kelloggi-Briandi pakt sõlmida vaid Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide vahel, kuid hiljem liitusid veel mitukümmend riiki. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õnnestunud saavutada venelastega kokkulepet tsaariaegsete võlgade tasumise osas. Seepärast ei soovinud ei inglased ega ka prantslased teha Venemaaga majanduskoostööd, kuid Saksamaa oli selliseks koostööks valmis. Genova lähedal asuvas kuurortlinnas Rapallos sõlmiti Vene-Saksa leping, millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted. Rapallo leping: oli 16. aprillil 1922 Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega
takistamiseks. Kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks. Lääneriigid mõistsid, et järeleandmised Hitlerit ei rahusta, ning selline poliitika lõpetati. Siis läks Hitler Poolat ründama, nõudes nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. Poolakatele pakkusid kaitset Prantsusmaa ja Suurbritannia ning ka Nõukogude Liit, kes nõudis poolakatelt Punaarmee lubamist Poola aladele. Kuid poolakad ei soovinud alluda ei Hitlerile ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ma NL olid vaenujalal, osutus see võimalikuks. Poolakate olukord halvenes, kui Saksamaa ja NL sõlmisid aastal 1939 23. augustil kokkuleppe Molotov-Ribbentropi pakti. See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks
Selles teoses näidati, et inimene ei saa enda saatuse või mõttejõu eest põgeneda ja on nagu iseenda vang. Kui inimene näeb seda mida ta näha tahab, siis ta on oma mõtete vang. Tal võivad tekkida kinnisideed, mis pole tegelikult õiged. Teoses ,,Tartuffe" nägi Orgon, seda mida ta tahtis. Orgon nägi Tartuffes head ja õilast inimest, kes tegelikult seda polnud. Orgonile üritati selgeks teha, et Tartuffe on pettur ja kahepalgeline, kuid ta ei soovinud tõde uskuda. Ennast pettes kaob ausus iseenese vastu. Muutes suhtumist millegisse, muuame selle mõju iseendale. Midagi pole niikaua halb, kui oled ise võtnud vastu otsuse, et see on halb. Inimene ei saa alati olla vaba, teda võivad piirata kohustused, teised inimesed või iseenda vajadused. Kõige enam vangistab aga homo sapiensi tema enda mõtlemine ja iseloom. Õnneks on inimestele antud võime muuta oma negatiivset suhtumist, õppida oma eksimustest ja näha rõõmu
hea ja üks samal tänaval elav inimene nõustus rääkima sellest, kuidas ta sattus koos perega elama Pääskülla, Rännaku puiesteele. 4 Toomase pere koosneb temast, tema naisest Emilyst ja kolmest lapsest. Kaks vanemat last olid mõlemad pojad, kelle nimedeks on Jaagup ja Karl. Poisid said lapsepõlves omavahel hästi läbi, kuid igakord nii hästi ei läinud, vahest oli nende vahel ka tülisid, mis õnneks lõppesid õnnelikult. Emily oli alati soovinud omale ka tütart ja nii sündiski nende kolmas laps, Elaisa. Elaisa sai omale nime oma emapoolse vanavanaema poolt, kes oli suurepärane kokk ja meister joonistamises. Pere kolis Tallinnasse 24 aastat tagasi, millal vanim poeg oli 14, keskmine poeg 11 ja peretütar kõigest 7 aastane. Enne olid nad elanud Põlvas pisikeses majas metsa serval. Tallinnasse kolides elasid nad Toomase tädimehe juures, kes suri peagi vanadusse ning jättis oma korteri pere kasutada.
inimesi kartma Jumalat, seega ka kirikut ennast, kuna just kirik oli ainuke võimalus Jumalaga suhtlemiseks, nn. vahelüli, mis kandis edasi Jumala sõna. Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Piisavalt palju tegevust terveks eluks. Sünnist surmani ning nii kogu aeg. Neid aga, kes kirikule kuuletuda ei soovinud või kaldusid kõrvale kristlikust õpetusest, ootas karm karistus, mida tol ajal nimetati inkvisitsiooniks. Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku rikastumise ja ilmaliku võimu taotlemise vastu, selle eest neid loomulikult ka vihati. Inkvisitsioonikohuse käigus püüti välja selgitada ketsereid ja nõidasid, neid üle kuulata ning vajadusel karistada tuleriidal. Tuntud inkvisitsiooniohver 15. sajandist on prantslanna ja
kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioone). Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha.Sõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainepuudus, erinevalt tema vastastelt. Lääneriigid rakendasid Saksamaale nõrgestamispoliitikat ning soovisid teda näha alaliselt lööduna. Niisiis olid Saksamaa kaotused nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud.
See tähendab vastastikust teineteisemõistmist, austust mis tahes kultuuri, rassi või üleüldiste vaadete esindaja suhtes. Ravicis oli inimlik solidaarsus minu arvates tugevalt arenenud, seda just tänu oma haritusele, taiplikkusele ja heale inimeste läbinägemisoskusele. Vastavalt olukorrale suutis ta objektiivselt analüüsida mis tahes isiksust ja selle käitumisviise. Veel vähem tulnuks vastupidine seisukoht kõne alla just põhjusel, et Ravic ise oli soovinud Saksamaalt lahkuda, tundes sügavat vastumeelt selle ülekohtuse poliitika suhtes. Temal endal tuli sisimas loota end ümbritsevate tolerantsile. Õnneks polnud seda valitseva olukorra tõttu kuigi raske leida olid ju kõik pagulased koondunud samadesse paikadesse nii vaimse kui füüsilise terrori eest peavarju otsima.
Vangid lasti vabaks. Vabanedes ei möödunud palju aega, kui nad endi lossis ümber piirati. Munk astus Cedricu rõivastesse ning Cedrico põgenes mungariietes lossist. Ta pettis ära Front-de-Boeufi. Viimane sai alles mõne aja pärast aru, et teda on tüssatud. Prints John läks Yorki, et raha kokku kraapida ning venna kroon omandada. Viimases osas kirjeldatakse, kuidas Rowena suhe Athelstane´ga, sest mõlemad ei soovinud seda jätkata. Athelstane tahtis, et Ivanhoe ta võtaks, kuigi kuningas Cedricule ei meeldinud see esialgselt, sest ta oli normann ning normannid ei sallinud sakse. Seega Ivanhoe ja Rebekka abiellusid ning selles nähti rahupanti normannid kaotasid üleolekutunde, saksilased maameheliku lihtsuse.
voodikoht kellegile, kellel on suurem tõenäosus paranemiseks. Muidugi võib juhtuda ime ning patsient võib koomast välja tulla, kuid vaatame tõsiasjale näkku- see protsent inimesi, kes sügavast koomast välja tulevad on ikka naeruväärselt väike, seega arvan ma , et eutanaasia oleks siinkohal õigustatud. Kolmandat võimalust ei poolda, sest see on enamvähem sama, et tavaline inimene, kes õhtul töölt koju kõnnib, sõidetakse autoga surnuks. Ta ei soovinud surra, kuid keegi suvaline otsustas, et tal on tuju purjuspeaga sõitma minna ning õnnetused on kerged juhtuma. Seega pooldan ma kahte esimest varianti ning arvan, et eutanaasia peaks olema ka Eesti legaalne, kuid samas siit vastuargument see tekitaks väga palju poliitilisi küsimusi. Kes tunnistab, et inimene ISE tahtis surra, kes tõestiab, et see oli just patsient ise, kes oma "surmaotsusele" alla kirjuta, mitte mõni rahaahne tuttav, kes loodab suurt pärandust saada
mõttelennud, mis nüüd nii kaugete ja võõrastena tunduvad.Me olime valmis teie kõrval surema, sest uskusime sellese millese teiegi, kuid tuleb välja, et teie ise sellese tegelikult ei uskunud, muidu olekste praegu siin.Kükitaksite meie kõrval kaevikutes, peidaksite end mürsuaukudes ja näeksite neid jubedusi mida meiegi. Ilmselt oleks ka ilma teie utsitusteta paljud meist sõtta läinud, kuid kindlasti mitte kõik, võibolla oleks Behm veel elus, tema ei soovinud siia tulla, kuid kuna kogu klass läks tuli ta ikka kaasa.Kogu klass läks aga teie, meie juht, meie eeskuju , Teie jäite maha.Teie elasite oma elu edasi. Me keegi ei tea kas jumal või keegi Tema taoline on olemas, kuid kui maailmas mingitki õigust on jõute ka teie otsapidi esiliinile ja näete ning tunnete seda mida meiegi.Siis Te mõistaksite mis sõda tõesti on ja mis tunne on olla sõdur Parimate soovidega Teie klass
maailma näha ideaalsena kuid ta põrkus koguaeg vastu elu pahupoolt. Ka tema ihaldatud "südamedaam" oli tegelikult kerglane baaridaam. Tänu oma räägitud loole pääses see kirjanik vangla omakohtust. Mina nägin selles etenduses pisut romantikat, natuke seiklusi ja tragöödiat. Kuid minule jäi tajumata etenduse humoorikam pool. Peamiselt toimus kogu tegevus ühes baaris. Minu arvates ei tulnud etenduse sõnum eriti hästi välja. Ma oleksin soovinud, et etenduses oleks olnud rohkem komöödiat. Peaosatäitja laulis väga hästi ja mõnusa häälega. Küll oleks võinud olla ühe laulu pideva kordamise asemel laulude valik laiem. Orkester mängis ilusasti ja paraja heli tugevusega. Lavaline liikumine toimus kõik ühel tasandil. Lavaline liikumine oli peamiselt kõndimine ja tantsu elemente ei olnud. Lavaline liikumine toimus peamiselt ühes kohas. Minu arvates oleks võinud tegevust teha lava peal rohkem hajutatult
Ma arvan,et ma püüan kunagi oma lapsele olla hea ema, sest vaadata neid lapsi kellel ei olegi vanemaid või vanemad ei hooli nendest tuleb nutumaik suhu.Sellest ma aru ei saa miks üldse saadakse laps, kui ta peab kasvama tänaval või lastekodus.Sellepärast tahangi oma lapsele kunagi pakkuda hellust,hoolitsust ja armastust, et ta ei peaks tundma, et tema ei hooli temas või muud taolist. Kindlasti ma tahaks rohkem lapsi, kui ühte, sest kuigi mul on vend olen ma alati soovinud ka endale õde,kas vanemat või nooremat, seda ma ei teagi. Miks just õde ?-õde just sellepärast, et vennaga ei saa rääkida paljudest asjadest nagu näiteks : esimene armumine, esimene poiss- sõber jne. Just sellepärast olen tahtnud ka endale õde. Kindlasti peaks minu unistuste perekonnas olema mees,kes oleks hell ja armastav isa nii oma lastele kui ka oma naisele, sest Jumal ei ole loonud naist ainult mingiks soki pesijaks.Mees
lks vangi mitte maffia asjade eest vaid selle esst, et jtis riigile maksud maksmata President Roosevelt ja uus kurss. 1. 1932. aastal valiti Roosevelt presidendiks 2. rakendas valitsemises oma uut kurssi 3. sekkus majandusellu 5. teda sdistati paljudes asjades aga lpuks tunnistati paljud tema meetotid heaks Isolatsionism vlispoliitikas. 1. Isolatsionalism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika 2. prast 1 maailmasda oli USA-l vimalus muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid nad ei soovinud seda 3. see poliitika psis kuni 2 maailmasjani kuni Roosevelt selle mittevajadust testas DIKTAKTUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktakduurid? 1. Muutused hiskonnas - keskklassi rahva mjuvim vhenes, tlisseadustega said tlised igusi juurde, naisvalimisigusega tekkisid paljud rahulolematud rhmad mida diktaatorid ra kasutasid 2. Sja mju - sja-aastatel valitsesid kindalkelised ja karmid riigivimud ja rahvas oli juba harjunud, et nad saavutavad edu
moodustati ajutine valitsus. (Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused, nagu maareform ning sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine. Korraldati valimised, mille järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Likvideeriti ka opositsioon kommunistliku partei enda ridades ehk kõik need, kes ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale täielikult alluda. Kommunistid tõusid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Ida- Saksamaal 1. Tähtsad sündmused, mis toimusid Idablokis neil aastatel: 1948 NSV Liit oli allutanud kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. 1953 Stalin suri reziim muutus leebemaks 1961 Idabloki esimene kriis: Berliini müüri ehitamine 2. Ungari ülestõusu (1956. aastal) ja Praha kevade (1968. aastal) sündmuste võrdlus
· Mandaatsüsteem Rahvaste Liidu loal said riigid õiguse hallata teatud piirkondi, kuni need on valmis omariikluseks. See mõeldi välja, sest I MS võitjariigid ei soovinud loobuda oma kolooniatest ja nende vahel tekkis terav vaidlus. · Pärast I MS vabanesid Jeemen, Afganistan, Egiptus, Iraan. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähe arenenud riikide allutamist oma ülemvõimule, et neid riike röövida ja eksplanteerida kasu saamiseks. Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks. Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. · 50.-60
aastal alla marga, 1923. aasta sügisel aga juba 70miljonit marka . 2. Nimeta ja selgita nelja majanduskriisi põhjust: (8 punkti) 1) maailmajandse kohanematus esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme 2) kaupade ületootmine kaupu toodeti rohkem kui inimesed suutsid neid osta. 3) vale majandamine- riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel etkel muutus laenukoormus üleliia suureks. 4) riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse inimestel polnud piisavalt raha kaupade ostmiseks, kuna väike osa inimesi sai suurema osa tuludest. 3. Täida lüngad. (14 punkti) Majanduskriis puhkes 24 oktoobril 1929 aastal, seda päeva on nimetama hakatud ka Börsikrahhiks . 1929 aasta börsikrahhile järgnenud majanduskriisi on hakatud nimetama ka Suureks Depressiooniks . Kriis levis kiirelt üle maailma. Olukorra päästmiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
