elaksid väikselt summal, millega riik meid toetaks. Puuduksid igasugused pangalaenud, suured summad jne. See tähendaks ka seda, et siin ei oleks mõtet müüa ka igasuguseid tooteid, mis nõuavad soetamiseks väga suuri summasid. Riigi majandusele mõjuks selline kord laastavalt. Siit kohalt jätkan ma juttu aga ahnusest. Ohtralt leidub ju inimesi, kes ei taha sellist elu elada. Me oleme nõus maksma selle väikse osa oma sissetulekust riigile selleks, et elada elu sellisena, nagu me seda soovinud oleme. Nii säilitatakse ka ühiskonna tasakaal. Aga ülejäänud nn ,,inimkõnts", kes tööd ei tee, ning elavad meie, tööinimeste, kulul. Kahjuks on enamus inimesi saanud valesti aru alamklassi ühiskonnast. Enamiks neist inimestest ei ole muutunud tänu meie ,,heaoluühiskonnale" laisaks, vaid on oma elus teinud valesid otsuseid ja mingil hetkel murdunud. Neid ei saa kõiges süüdistada, me teeme kõik vahel vigu, nemad ei saanud lihtsalt enam selle range elu ,,hammasrataste" vahelt ära
Sisemuses oli temas siiski tunda korsiklasele iseloomulikku talitsematust ning auküsimustest kinni pidamist. · Lydia Lydia oli ehtne inglise seltskonnadaam, kes pidas rangelt kinni viisakusest ja kommetest. Noore naise jaoks oli tähtsaimaks kogeda midagi ennekogematut ning käia paikades, kus tema tuttavad varem käinud polnud. PROBLEEMID: · Vihavaen Barricinide ja della Rebbiate vahel · Orso aukohus isa mõrtsukale kätte maksta, kuigi ta ise seda ei soovinud. · Lydia armastus Orso vastu ning algne soov seda maha suruda päritolude erinevuse tõttu. SISUKOKKUVÕTE: Itaalia tavapärasusest tüdinud kolonel Nevil ja tema tütar Lydia otsustavad sõita metsikule Korsika saarele, et kogeda midagi, mida nende tutvuskond varem kogenud pole. Reisil saarele kohtuvad nad erru saadetud leitnant Orso della Rebbiaga, kes neile lahkelt saart tutvustab. Leitnandi ja Lydia vahel on märgata sädemeid, kuid enne, kui midagi juhtuda jõuab,
kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres.
KUNSTNIK Kui me püüame keskaega ette kujutada ja visualiseerida, on kunstiteostel selles väga suur roll. Kunstiteoseid tegid kunstnikud kes ei soovinud muud tasu peale jumaliku. Enamius kunstnikke soovis jääda anonüümseks kuna nad ei lootnud et neid suur edu ees ootab. Antiikmailma kriis tõi kaasa kunstitoodangu kahanemiseni ja pildid hakkasid kujutama vaenu. Keskaegsetes tekstides ei leidu mõistet isikute kohta keda tänapäeval nimetatakse kunstnikeks. Sõna artista tähistas vabu kunste õppivat või viljelevat inimest. Alles 13. Sajandi lõpul kasutati seda sõna inimese kohta kes omas vastavaid tehnilisi oskusi.
elu läbi usulise teema. (4) ARTEMISIA GENTILESCHI (1592-u.1653) oli Caravaggio laadi jätkav naiskunstnik, kes kujutas peamiselt Piibli naistegelasi. ANNIBALE CARRACCI (3) (1560-1609)tuli 1595. aastal Rooma ning pani koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga aluse baroki idealistlikule ehk akadeemilisele variandile. Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline. Eriti lihtrahvas oleks soovinud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid (2,7) ja nende poolt rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn. akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset. (7) Carraccid vastandusid samuti manerismile ja vaatasid elu poole, kuid idealiseerimist appi võttes. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti
TV 1/6 Rahvuslus 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 "Raua ja vere poliitika" tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860
Seal varjati end Saksa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemiseni. Sõja jooksul elasid nad kodudes, kuid pärast sõda põgeneti jälle metsa. Inimesed kartsid küüditamist ning mobilisatsiooni. Metsa läksid enamasti inimesed, kes ei olnud nõus Nõukogude Liidu võimuga või kartsid kommunistlike repressioone Oli inimesi, kes õnnestus põgeneda Läände või mujale maailma. Eestis põgenes aastal 1944 üle 70 000 inimese. Nad ei soovinud olla Nõukogude okupatsiooni all. Välismaal olles nad ei unustanud olukorda Eestis ning sellest räägiti avalikult. Üheks sunniviisiliseks valikuks oli ka küüditamine. Juuniküüditamine toimus 1941, ning siis küüditati üle 30 000 inimese. Küüditanud viidi Siberisse ning mujale Venemaale. See on ka põhjuseks miks Venemaal on nn. eestlaste külad. Küüditamise käigus paigutati loomavagunitesse tuhandeid inimesi, kes olid üksteise otsas. Teekond oli pikk ning juba
Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig. Kogu see rõõm ja sära, mis Krõõdas oli, kadus raske töö tegemise ning kannatuste tagajärel. Krõõta rõhus juba algusest peale see, et neil Andresega sündisid ainult tüdrukud, kuigi Andres oli soovinud poiss järeltulijat. Neljanda lapsena sündiv poiss võttis Krõõda hinge ning jõu. Krõõt suri ära. Peale Krõõda surma sai perenaiseks Mari. Ka tema elu ei olnud sugugi kerge. Vargamäele asumisega muutus tema elus palju. Samal ajal, kui Mari toimetas perenaisena, poos tema abikaasa end üless, kuna Mari keeldus tema juurde tagasi tulema. Ta polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd
talle kasvõi maailma lõppu, lihtsalt selleks, et temaga koos oma elu veeta. .Peale seda kui nad koos põgenesid, elasid nad hetk korraga. See oli nende enda valik ning usun, et ka hea valik, sest ei tekkinud igavat rutiini. Kahjuks nende õnn lõppes siis, kui algas sõda ning Helen ja Schwarz arreteeriti. Minu jaoks oli raamatu lõpp vägagi ootamatu. Neil oli plaanis peale laagrist põgenemist lõpuks Ameerikasse sõita. Naine aga ilmselt ei soovinud ning lõpetas oma elu mürki võttes. Olin kindel, et naine raamatu lõpuks vähki sureb, kuid seda ma ei oodanud, et see on tema enda valik ning ta enesetapu sooritab. Piletid, mida Schwarz raamatu alguses põgenikule pakkus, olid tema ja Heleni pääsetee. Ega Schwarzil üksinda polnudki nende piletitega midagi peale hakata ning usun, et tema valik põgenikule ja ta naisele need piletid kinkida, oli igati õige. Põgenik veetis sõjaaja Ameerikas
1928.a. töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja Briand-Kelloggi pakti, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas.
tunded, kuna osa inimesi nõustub sellega ja osa mitte. Kuigi Andres selle lause seal raamatus ütles, on siiski kaheldav, kas ta seda ise ka uskus, sest terve oma elu rabas ta tööd teha, ent armastuses ja pereelus tal hästi ei läinud. Oma esimene naine suri kurnatusse sünnitamisel ja teine naine oli terve elu süümepiinades ning nende vaheline suhe oli algul rohkem üksteisest sõltumine, kui armastus. Ka elutöö ei kandnud vilja, sest ükski tema lastest isakodusse jääda ei soovinud. Seega ei saanud Andres tunda seda kaua oodatud armastus, millest ta ise rääkis. Teised vaidlevad selle vastu sellega, et see oli ainult ühe inimese kurb elusaatus ning seda ei saa üldistada. Arvestades selle lause mitmeid tõlgendamisviise, on väga raske seda üheselt mõista. Ma arvan, et iga inimene peaks endale leidma südamelähedasema vaste ning oma arusaamadele kindlaks jääma.
Laulja üritab rahvale laulda ja Peterson üritas rahvale tuua selgust nende keele ja kirjanduse kohta. Peterson on üritanud lauljat enda järgi iseloomustada, kuid luuletusest võib lugeda, et laulja sõna kuulasid kõik. Kärgatas pikne, metsad vaikisid, laulja on tõstmas oma häält, rahvas tema ümber kuulamas. Laulja on tugev isik, kellele rahvas kuuletub. Rahvas talitab laulja käskudele ja kuulab täpselt, mida laulja üritab öelda. Seda kõike oleks soovinud teha ka Peterson, kuid ta eluküünal jäi liialt üürikeseks. Laulja ülesandeks, missiooniks on rahvas panna endale kuuletuma, õpetada neid kõnelema omas keeles, lugema emakeeles ja kirjutama oma emakeeles ehk eesti keeles. Laulja peab ühendama rahvast ja kui rahvas on ühine, tekib ka ühine keel. Peterson arvas, et ka tema missioon on ühendada rahvast oma luuletustega, õpetada rahvas lugema oma emakeeles.
Kohviveski oli väga temperamentne, ta kamandas teisi ning alati, kui ta midagi tahtis, siis ta rõhutas sõna ,,inimene", pannes teisi nii-öelda süümepiinu tundma ning läbi selle oma tahtmist saama. Tundus, nagu ta pidas end teistest paremaks, ega arvanud, et teised on tegelikult täpselt samaväärsed. Kohviveski mees aga oli tagasihoidlik ning alandlik, võiks öelda, et isegi oma naise tallaalune. Tundus, et ta käitus igas olukorras just nii, nagu ta naine seda oleks soovinud. Eed oli heasüdamlik. Panso värvikus tegelaste iseloomus ning kui on erinevad iseloomud, siis ei saa ka erinevates olukordades sarnaselt käituda. 2. Too näiteid miljöö ja looduse kirjeldamise kohta. Mida võib järeldada? ( realistlik, romantiline, maismaa või saar jms). Nagu raamatu pealkirigi ütleb, siis teose tegevus toimus saarel. Talvisel ajal, kui meri oli jääs ning loodus puhkas, siis käidi teistel saartel jääteid kasutades, sest mida kõike imelist
maksukoguja. v Peamiseks maksuks oli algul kümnis, hiljem viljamaks. PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Eramõisates juhtis kogu elu mõisnik. v Nagu Poola aladel, oli ka PõhjaEestis talupoja elu eramaadel raskem kui riigimaadel. v Aadli omavalitsust nimetati rüütelkonnaks. v Kord aastas käis koos Maapäev, mis arutas kõige tähtsamaid küsimusi. v Kuigi Rootsi kuningad mõistsid korduvalt hukka siinset pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta. SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL v MandriEestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning kuningavõim tugevam. v 2/3 maast kuulus riigile, hiljem suurendas riigi valdusi reduktsioon e osa mõisamaade võtmine riigi käsutusse. v Kuningat esindas siingi asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mida omakorda juhtisid valitsejad. v Teatav võim oli ka talurahva seast valitud kubjastel ja kiltritel. v
Tutvustage loetud lõputööd (sh eesmärki, hüpoteese) lisage postitusele selle korrektne viide ja miks just see töö valituks osutus. Uuritavaks tööks sai Triin Kööp`i poolt esitatud lõputöö "Majutusettevõtete keskkonnaalase tegevuse arendamine Järvamaal ja naabermaakondades" (Pärnu 2014). Töö osutus valituks, sest keskkonnaalased teemad on pikaajaliselt olnud väga päevakohased ning isiklikult pakub huvi keskkonnasäästlik tegutsemine ettevõtluses. Huvitav on uurida, mida ettevõtjad kasutavad keskkonnasäästmiseks ning ehk on ka leidlike ideesid, kuidas keskkonnasäästliku mõtteviisi hoopis turundusstrateegiana enda kasuks pöörata või on tulnud mõni uudne keskkonnasäästlik võimalus majutusettevõtetesse. Selle lõputöö eesmärk on leida arendus-ja parandusettepanekuid Järvamaal ja naabermaakondades keskkonna poole pealt. Autor uurib erinevate majutusettevõtete teadlikust ja huvi keskkonnaprobleemide kohta, mis puudutavad turismi tege...
tõeliseid juukseid või riideid, loovad need stseenid päriselust: turistid, ostjad kaubanduskeskuses jne. Need skulptuurid on jubedad oma tõpsuse ja täiesti tavalise illusioonis. Kriitikud ei pidanud sellest lugu, sest nende arvates näis see minevat ajast tagasi modernismieelsesse aega. „Jahe“ ja objektivislik suhtumine. Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist. Hüperrealistid ei soovinud varjata foto kasutamist, vaid seda rõhutada. Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga. Prantslane Jaques Monory koondas ühele pildile üks või kaks kujutist, mis meenutavad filmikaadreid. Ta väldib ameeriklaste teoste säravat ja läikivat pinda. „Meurtre n°2“ http://www.jacquesmonory.com/images/meurtres/Meurtre2.jpg Inglane Malcolm Morley töötas fotode põhjal, kuid see, mis fotodel oli ei olnud
Eesti tee iseseisvumisel oli konarlik Eesti tee iseseisvumisele oli konarlik, sest eestlastel tuli seista silmitsi mitmete takistustega. Suures osas segasid iseseisvumist enamlased, kes ei soovinud, et Eesti iseseisvuks. Tsaarivõimu kukutamine 1917. aastal revolutsiooniga andis eestlastele soodsa võimaluse. Kuna endine valitsemiskord kukutati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa
3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli võrreldes kolooniatega tühine. 1900.aastaks oli 90,4% Aafrikast Euroopa suurriikide käes. Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalseks maaks. 4. Millised suurriikide sõjalised blokid kujunesid19. saj lõpul ja 20. saj alguses. Atant ja Kolmikliit Too välja blokkide liikmesriigid ja nende ühised huvid. A – Pr, SB, Venemaa – keegi ei soovinud Saksamaa tugevnemist ning olid Saksamaa vastased. K – A.- U., Saksamaa, Itaalia – sooviti kas kaitset kellegi eest või taheti kedagi purustada või vallutuada. 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. Sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? Ka väike konflikt riikide vahel vallandanuks suure sõja 7. Nimeta 1900. -1913
Peale politsei võitles veel mustanahaliste õiguste saamise vastu ka enne nimetatud Klu Klux Klan, kes filmis süütas bussi, kus istusid segamini valge ja musta nahatooniga inimesed. Süüdi jäid jällegi Freedom Ridersi ühingusse kuulujad. Selline inimõiguste rikkumine oli Ameerika Ühendriikides võimalik tänu sellele, et ajapikku olid kõik oma kohaga ühiskonnas harjunud valge nahaga inimesed olid harjunud, et orjad tegid nende eest töö ära ja ei soovinud liigseid kulutusi teha, et neile palka maksta. Tänu sellele, et neil muutus kõik kallimaks ja keerulisemaks hakati mustanahalisi vihkama ja nende õigustest üle kõndima. Ometi olid mõned vaprad mustanahalised, kes hakkasid vastu valge nahatooniga inimeste jõhkrustele ning seisid oma õiguste eest. Tänu sellele on tänaseks päevaks maailmas mustanahaliste õiguste puudumiste probleemid vähenenud. Täiesti pole
TV 1/6 Rahvuslus – 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 “Raua ja vere poliitika” tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860
Kuriteo sooritamise motiive oli palju, kuid määravaks sai lõpuks kõikide asjaolude kokkulangemine. Noore üliõpilasena seisis Rodion silmitsi vaesuse ning haigusega. Ema ja õde püüdsid teda aidata, aga Rodioni uhkus ei suutnud lasta tema õel Dunjal abielluda mehega vaid rahamurede lahendamiseks. Mehe nägemus asjast oli, et tal on selle asemel võimalik hoopis ise, tappes omakasupüüdlik pandimajapidajanna, õiglus maa peale tuua ja korraga suur rahasumma kokku ajada. Ta ei soovinud kusagilt kopikaid kokku korjama hakata, vaid tahtis otsekohe asuda uue peatüki juurde oma elus. Rodion soovis teda ümbrisevat ebaõiglast maailma arukalt ümber teha, kohkumata tagasi vägivalla ees. Kuna olukord oli väljapääsmatu, tõukas see noort meest veel kiiremini oma plaani ellu viima. Iseloomult tahtejõuline, õilis ning andekas Rodion tappis kaks pealtnäha süütut inimest suuresti mõjutatuna sotsiaalsest keskkonnast.
Tänapäeva arenenud maailmas, kus igal inimesel on olemas telefon, mida kasutatakse enamjaolt vaid suhtlemiseks. Tänu tehnoloogiale saame me suhelda inimestega ükskõik kus ja ükskõik millal. Tänu sellel, et inimesed suhtlevad aina enam, muutuvad ka mõned suhted inimeste vahel aina keerulisemaks. Miks muutuvad inimeste suhted keeruliseks ja millest oleneb halb suhtumine inimestesse? Esmamuljel on tähtis osa suhte edasisel kulgemisel. Esmamuljest oleneb kuidas inimesega suhtlema hakatakse, kui esmamulje jääb hea siis suheldakse inimesega hästi, kuid kui jääb halb esmamulje, siis hoopis halvasti. Inimeste puhul jääb esmamulje kellegisse samaks ka pärast mitmekuist pidevat suhtlemist. Seetõttu on esmamulje äärmiselt oluline, kuna seda on võimalik ainult üks kord luua ning tekib sekunditega, kuid püsib väga kaua ja tähendab palju Inimesed on loomult väga õelad ja ahned. Juba ürgajal mil inimeste peamine toit tuli tänu küttimisele kuid ku...
“Kärbeste Jumal” Lugu räägib sellest, kuidas lennuk pommitati alla ja grupp koolipoisse, kes on päris Inglismaalt, jäävad saarele lõksu. Kuna saarel pole täiskasvanuid, siis on vaja poistel ise hakkama saada. Selle jaoks valiti pealikuks Ralph, kuigi Jackile see ei meeldinud, kuna ta oleks soovinud ise hakata pealikuks. Põssal tekkis idee teha lõke mäe otsa, sest siis on võimalus saarelt pääseda ning Ralph oli selle ideega nõus. Laagri ehitasid nad randa ja lõke tehti mäe otsa Põssa prillidega. Lõpuks tekkis olukord, kus Ralphile ja Põssale oli oluline lõke, et pääseda saarelt ning Jackile ja teistele poistele oli tähtsam sigade küttimine. Selle käigus lahknes poiste grupp kaheks. Ralphi grupp, kus
Ma elasin vaeses peres, mu ema suri haigusesse ning mu isa suri lahingus.Me olime vabad talupojad. Mina ja mu vend Margus elasime väikses majas. Me alustasime retke 28.oktoobril.See oli ohtlik retk ja raske eelkõige. Me müüsime mha oma maja ja oma taluloomad et osta kaks uhket hobust. Me asusime teele vaigla poole kuhu me lootsime jõuda kahe päevaga. Me vahepealtegime pause et hobused saaksin süüa ja puhata. Me ei liikunud kiiresti, kuna me ei soovinud hobuseid kurnata. Me olime kogunud palju sööki ja vilju igaks juhuks. Kahe päevaga me jõudsime vaiglasse. Me leitsime seal koha kus magada ja puhata. Hommikul asusime teele me jõutsime paar tundi liikuda, kuni me nägime kamp rüütleid otsimas eesti talupoegi et viia neid oma piiskopi ette. Need olid Riia Piiskopi rüütlid. Neil olid juba mõned eestlased vangis. Niisiis mu vend tuli ideega et me päästaksime neid ära. Rüütleid oli 3, ja nad liikusid aeglaselt
Keelekasutus oli kohati arhailine, kuid minu arvates lisab see just romaanile veidi vürtsi ning aitab paremini sündmustikuga üheks saada. Sisseelamisel mängis kindlasti oma rolli ka tegelaste üsnagi suur hulk ja tõenäoliselt ka nende vanaaegsed nimed. Heaks näiteks on siinkohal Leemeti onu Vootele. Seesama hallipäine, ent tohutult suure elukogemusega vanamees õpetas Leemetile ussisõnu. Arvan, et onu tegi õigesti, kuigi ta algul ei soovinud oma tarkusi esialgu kellegagi jagada, sest ussisõnadega sai suuri tegusid teha ning sõnade valedesse kätesse sattumisel oleks võinud väga palju pahandusi tekkida. Ma arvan, et teose üheks peamiseks probleemiks on vanade traditsioonide hülgamine ning uute kiire pealekasv. Just seetõttu julgeksin soovitada raamatut ,,Mees, kes teadis ussisõnu" pigem teismeliseeas või varajases keskeas olevatele inimestele, sest just nemad oleksid võimelised
,,Selleks, et asi oleks täielik, selleks, et ma ennast vähem üksildasena tunneksin, jäi mul ainult soovida, et minu hukkamise päeval oleks palju pealtvaatajaid ja et nad tervitaksid mind vihakisaga." Veel saab välja tuua kohtuprotsessi. Mersault tundis end seaalt pealtvaatajana. Ta jälgis ainult detaile. Taaskord ükskõikne. Teda ei huvitanud, mis temast saab. Ta ei palnunud lunastust, kuigi tema juurde saadeti korduvalt vanglavaimulik. Ta ei soovinud temaga kõnelda ning saatis ta iga kord minema. Viimasel korral sai ta vaimuliku peale vihaseks ja karjus talle kõik, mis südamest tuli. ,,Minul ei ole pealtnäha midagi hinge taga. Aga mina olen endapeale kindel, kindel kõiges, palju kindlam kui tema, kindeloma ellus ja surmas, mis peatselt tuleb. Jah, mul pole muus kui see. Aga vähemalt valitsen ma tõde nii, nagu tõde valitseb mind. Mul oli õigus ja on praegugi õigus, mul on alati õigus. Ma elasin,
Antonio Gaudi Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium 11. kl Tiina Pirogova Antonio Gaudi sündis 1852 aastal Tarragona provintsis Baix Campis. Gaudi suri 7. juunil 1926 autoõnnetuses, kus talle tänaval otsa sõideti. Elulugu: Antonia Cornetil ja Francisco Gaudil oli 5 last, viimane neist oli Antonio. Antonio perekonnas oli traditsioon saada metallitööliseks, aga Gausi ei soovinud olla metallitööline, vaid tahtis olla arhitekt. Ta alati nägi asju nii nagu nad on, mitte nii nagu teised soovisid. Antonio oli omapärane inimene, sellepärast tekkis tal koolis raskusi. Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis
Cupido ja Psyche Greetel Kala ja Eliisabeth Reek 2013 Cupido Ja Psyche * Cupido ja Psyche on lugu ladina novellist Metamorfoosis, tuntud ka kui The Golden Ass. * See on kirjutatud 2. sajandil e.K.r * See räägib Psyche ja Cupido armastusest ning sellest kuidas nad ületasid kõik takistused oma teel. * Cupido ja Psyche esinevad kreeka kunstis juba 4. sajandil e.K.r Cupido Ja Psyche * Cupidot kujutatakse kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Väidetavalt ei läinud tema nooled ühestki sihtmärgist mööda. * Psyche oli kaunis surelik, kelle ilu imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõitsid. Tema välimust võrreldi Armastuse jumalanna Aphrodite omaga. Mõnes müüdi vormis on öeldud, et Psychele toodi ohverdusi ja inimesed pöördusid tema poole oma palvetes. Lõpuks sai Psychest surematu. Cupido Ja Psyche *Cupido ja Psyche loo ajendiks on juma...
Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 ...
Need said alguse eremiitlusest. Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid. Sellistest kannatlikest eremiitidest tuntuim oli Püha Antonius, kes III sajandil elas Egiptuse kõrbes. Paljud eremiidid ei soovinud täielikku üksindust, pealegi leidsid nad, et üheskoos, üksteist toetades, on parem Saatanale vastu panna. IV sajandil hakkasid mõned sellised rühmad endale kõrbesse püsivaid elupaiku rajama. Nõnda tekkisid esimesed kloostrid. Kloostreisse kogunes nii mehi kui ka naisi. Kloostrisse eraldunud mehi hakati kutsuma munkadeks, naisi nunnadeks. Kloostrid kujunesid kiiresti usu- ja kultuurielu tähtsaiks keskusteks. Kreeka katoliku kirik oli agar misjonitegevuses. 865. a
ootab, kuid samas kui suur ta võib olla oma mõtetelt ja südamelt.. Zivago ise, suutis selle tee läbi käia, vintsutused, mis teda tabasid, nii armastuses, elus, kui rindel arstides, kujundasid tema elukäigu. Tema elu oleks võinud kujuneda hoopis teiseks, kui ühiskond oleks olnud terve. Filmi vaadates sai näha kuidas ühiskondlikud murrangud mängivad elukäigus peamist rolli. Inimene ei saanud elada oma elu nii nagu ta oleks soovinud ja tahtnud. Heaks näiteks on siin Tonya, kes kadus Komarovsky näpuotsast ning elas oma elu teadmatuses oma vanematest, kui ka Lara ja Yuri . Kõikide tegelaste pealt oli näha seda, kuidas sõjavintsutused mängisid rolli nende elu kujundamisel. Kui filmi esimeses pooles, kui algab revolutsioon, on üksikinimene veel keegi, kel on nimi ja nägu, siis filmi keskel ning lõpul on inimene ühiskondlikus plaanis vaid number nimekirjas.
toetasid ka Lõuna-Vietnami kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk Lõuna-Vietnam toetasid USA ja tema liitlased. 1965 aastal alustas USA Vietnami pommitamist. Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Sõja algusfaasis võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle ka USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada.President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada. Meelehärmi tekitas ka sissisõja taktika. 1968 toimus My Lai veresaun ( USA vägede poolt tapetakse 347 tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . T...
moodustatud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega. Algas Nõukogude võim Eestis. Nõukogude võim Eestis oli laastav. Eesti sovitseeriti, kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus,tugev tsensuur, majandus riigistati, tekkis suur defitsiit,inimesi küüditati, kogu võim oli kommunistliku partei käes. Eesti väeosad sund mobiliseeriti Nõukogude sõjaväkke, lisaks veel saadeti paljusid eestlasi töölaagritesse. Suur osa eestlasi kes ei soovinud sõdida punaarmee poolel põgenes kas Soome,Rootsi või Saksamaale. Paljud Soome põgenenud Eesti meestest astus ka Soome sõjaväkke lootes kunagi koos Soome sõjaväega Eesti vabastada Nõukogude võimu käest. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule tekkis nn metsavendlus, selline vastupanuliikumine aitas hoida eestlust elus. 1941. aasta 22. juuni kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja. Eestlased pidasid
· Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased, rootslased · Maa kurnati välja
,,Narziss ja Goldmund" Hermann Hesse Mariabronni kloostris elas abt Daniel ja kasvandik Narziss. Mõlemast peeti kloostris väga lugu ja mõlemad olid omal alal targad. Abt oli lihtsameelne ja alandlik, Narziss valdas väga hästi kreeka keelt ja oli hea õpetlane. Narziss ei soovinud ise endale ametikohti aga oli kindel, et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks. Goldmund oli sõbralik ja meeldis kohe kõigile, keda kohtas. Esimene päev ei alanud just eriti hästi, ta sattus kaaslasega kaklusse, sest oli tunnis magama jäänud ja teda noriti seepärast
Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA. Venemaa veebruari revolutsioon 1917(põhjused, mis toimus, tagajärjed)' Põhjuseks oli majanduslik langus, nälg, ebaedu rinnetel, rahulolematus tsaarivalitsusega. Rahval puudus igasugune võim, sest duuma osakaal oli väga väike. Nikolai II oli valitsejana nõrk ja ebakompetentne. Teda ümbritsenud inimesed ei soovinud midagi muuta. Tohutu vahe oli rikastel ja vaestel. Tsaar kasutas vägivalda rahva vastu. Rasputini populaarsus tsaari perekonna hulgas ja ebapopulaarsus väljaspool seda. Inimesed hakkasid streikima ja toimusid demonstratsioonid. Taheti leiba, sõja lõppu ja mehi tagasi sõjast. Veebruari lõpus armee läheb rahva poole üle. Võim läks rahva kätte ja tsaar sunniti troonist loobuma. Tagajärjeks oli tsaarivõimu langemine ja sellega oli tee avatud demokraatliku vabariigi kehtestamisele.
Sellele järgnevalt saadeti ta Galliasse maavalitsejaks. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia ja nihutas riigi piirid Reinini ja Atlandi ookeanini. Kuulus väejuht ja riigimees Pompeius, kes samuti kerkis esile, moodustas Caesariga liidu riigi juhtimiseks. 49. Aastal eKr puhkes nende vahel kodusõda. Pompeius sai lüüa ja põgenes, kuid ta tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Väidet, et Caesar oli osav manipuleerija toetab fakt, et saades seda, mida ta oli soovinud, muutus tema suhtumine. Ta katkestas sidemed rahvaga. Ta lõpetas heldekäelise vilja jagamise, keelas käsitööliste liidud ning tühistas võlgade kaotamise seaduse. Võib öelda, et Caesar nö äratas rahva üles ning avas nende silmad usalduse suhtes. Ta tekitas rahvas viha ning tänu selle tekkisid rahutsused ning vandeseltsid tema vastu. Pealegi ta ju tapeti vandeseltslaste poolt üsna julmal viisil- pistodadega selga pussitades. Lisaks sellele rajas Caesar teed keisririigi tekkele.
1944. aasta suvel osalesid moodustatud leegion ja piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik väeosadest hävis septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Kuid 1944 ja 1945. aasta talvel eesti sõjameestest moodustatud 20. Eesti SS-diviis aitas peatada Punaarmee rünnakuid. Peale Saksamaa kapituleerumist langes enamik Punaarmee kätte vangi, vähesed jõudsid Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse. Eestlased, kes ei soovinud sõdida kommunistliku Venemaa või natsliku Saksmaa eest, võisid ühineda Soome armeega. Jaanuaris aastal 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehed, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Sõja ajal põgenes Eestist umbes 80 000 inimest. Lahkuti peamiselt Saksamaale ja Rootsi,
Sulle tekib karma võlg, kannatused. Samamoodi on tegelikult ka Kristlikus usus, aga Kristlased ei usu uuestisündi. Aga ma ei tea kas ma suudaksin sellises keskkonnas elada. Ma ei usu, et see olks võimalik. Ma peaksin siis selja keerama oma Jumalale ja see oleks patt. Oleks patt kummardada võõrast jumalat. Mul on kahju, aga ma tõesti ei oska ennast isegi sellisesse mõtesse ümber mõelda. Küll aga keerleb mu peas üks mõte kas äkki Buddha ei soovinud mitte leida endas sisemist rahulolu ja selle leides hakkas ta õpetama teisi, kes seda samuti leida soovisid. Kuna ta oli ju siiski kuningapoeg kes oma trooni hülgas ja ennast n-ö. otsima läks. Jumalaks ma teda ei pea ja ei usu ka olevat. Ma leian, et Budism on rohkem nagu meeleseisnud, mis teeb sind õnnelikuks ja loob sinu ja maailma vahel harmoonia.
Erimeelsustes Andrese ja tema perekonna vahel on eelkõige süüdi Andrese veendumus, et hirm tähendab ka armastust. Samuti muutus perekond Andresele piksevardaks, millesse ta sageli maandas oma pettumuse ja raevu, mis tulenes tülist naabriga. Kui siia lisada veel ülemäärane nõudlikkus, ongi koos kõik eeldused õnnetuks pereeluks. Mis puutub laste lahkumisse Vargamäelt, siis oli see vaid loogiline tagajärg, sest nad nägid, milliseks Vargamäe muutis isa, ja ei soovinud endale sama saatust. Seega sai Andres oma unistuste luhtumises süüdistada vaid iseennast. Pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi teise vaatevinklist need on võtmesõnad mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Süüdi on ühiskond, mis loob stereotüüpe ja eirab isikupära andes sellega perekonnas domineerivale isiksusele, kes enda arvates on juba täiuse saavutanud,
Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega, kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. 1944. a kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mis tõi kokku umbes 38 000 meest. Neist moodustati 6 piirikaitserügementi. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad, kuna kardeti Punaarmee naasmist. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti Leegioni täiendamiseks. Need mehed, kes ei soovinud võidelda Punaarmee või Suur- Saksamaa eest, ühinesid Soome armeega. 1941.a moodustati Soome sõjaväkke läinud meeste osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Suvesõjas. Suurem põgenemine Soome Saksa mobilisatsioonis pääsemiseks toimus 1943.a. Soome armee koosseisus loodi jaanuaris 1944 rahvuslik väeosa, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid.
Kuna nad on pidevalt tööl, siis on lapsel suur vabadus. Ta võib minna õue siis kui tahab, tulla millal tahab, kuna vanemad ju teda pidevalt kontrollida ei jõua. Minu jaoks on selline asi võõras. Väiksena teadsin täpselt, mis kell pidin olema toas, ning kui õigeks kellaajaks koju ei ilmunud, siis järgnes sellele karistus. Mitte lihtsalt sõnadega noomimine, vaid sellele lisaks ka koduarest, mida ma kunagi saada ei soovinud. Minu jaoks oli ema ja isa karm käsk seaduseks, teadsin täpselt, mis siis saab, kui vanemate sõna ei kuula. Vanemad olid mulle juba varakult õpetanud end austama- nende sõna maksis. Kahjuks näeb mõni laps või noor enda vanemates ainult pangaautomaati. Sellises suhtumises on eelkõige süüdi vanemad, kes on lasknud asjal nii kaugele areneda, neil pole olnud piisavalt aega, et õpetada lapsele elu põhiväärtusi. Lapse jaoks pole mitte miski olulisem, kui olla koos enda
Kas külma sõja ajal toimus võitlus ülemvõimu pärast? Pärast II maailmasõda algas pingeline rahuperiood, mida kutsutakse külmaks sõjaks. Mis oli USA ja demokraatlike jõudude ning NSV Liidu ja satelliitriikide vaheline võitlust. Vastasseis toimus nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka ideoloogiliselt. Missugune oli külma sõja aegne võitlus täpsemalt ning kas selle põhjuseks oli soov saavutada ülemvõim? Ülemvõim võib olla saavutatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. NSVL soovis külma sõja alguses saavutada võimu füüsiliselt. 1946. aastal pidas J. Stalin ambitsioonika kõne, kus rääkis sõdade paratamatusest, seda kõnet peetakse külma sõja alguseks. Nõukogude Liit osales otseselt sõjategevuses Korea (1950-1953) ja Vietnami sõjas (1964-1973). Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demo...
Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS- leegionisse. Kuna soovi leegioniga liitumiseks avaldasid vähesed, mindi armee kokkusaamiseks üle sundmobilisatsioonile. Natsi armee võis tunduda eestlastele päästjana NSV Liidu okupatsioonist, kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941
Võsul, organiseeris ka tema ennast selleks ajaks sinna ühe enda vana tuttava Villemi juurde, kelle ta saatis Anni ja tema sõpradega tutvuma ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Lõpuks, mitme nädala möödudes, kui Ann koju otsustas minna, viis Villem ta enda koju ja Ann leidis sealt eest oma ema ning sai teada, et ta oli terve selle aja seal temal silma peal hoidunud. Lõpuks saab Ann aru, et ta ema oli talle kogu selle aja ainult head soovinud ja nüüd on ema ka oma rangeid reegleid leebemaks teinud (ei kontrolli enam nii palju õppimist, Ann võib õhtuti hiljem koju tulla jne.). Tsitaadid: ,, “Ann, ema on väga endast väljas. Niimoodi lihtsalt ei tehta. Kedagi ei tohi petta, kõige vähem oma vanemaid.” “Kas oma lapsi siis võib!” karjusin ja hakkasin nutma. “Teil pole õigust minult kõike seda nõuda ja mind peaaegu vangis hoida, kui ise olete sada korda hullemad! Te pole mingid korralikud
Sõjaplaanid: Saksa(Schliffeni) plaanis oli Prantuse kiire purustamine ja siis minemine itta Vene vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse- saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia, s...
Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS- leegionisse. Kuna soovi leegioniga liitumiseks avaldasid vähesed, mindi armee kokkusaamiseks üle sundmobilisatsioonile. Natsi armee võis tunduda eestlastele päästjana NSV Liidu okupatsioonist, kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941
eest oma karistuse. ,,Mustlastes" oli mustlasena elamine peategelase vaba valik, kuid ,,Carmenis" oli see sundolukord (olgugi, et Carmeniga koos ei olnud don Josél sellise elu vastu kaugeltki midagi). Puskini teoses tappis armukade mees oma naise ja tema armukese, ning visatakse seetõttu mustlaste seast välja. ,,Carmenis" tappis don José Carmeni, kuid armukadeduse põhjuseks ei olnud niivõrd härjavõitleja Lucas (kes jäi ellu), vaid see, et naine meest ei armastanud ja ei soovinud temaga koos elada. Viimases teoses seletati rohkem lahti ka osapoolte mõtted ja tunded, kuid esimeses mitte. Erinevus seisnes ka selles, et Carmen oli teadlik sellest, et don José ta ilmselt tapab, sest uskus saatusesse, kuid ,,Mustlastes" toimus seik ootamatult. Samuti ei visatud José'd ka kogukonnast välja, sest seda polnud: nad elasid väikses röövlite grupis, kellest suurem osa oli juba surma saanud. Selle asemel mõisteti ta aga surma.
kuid vajavad kellegiga kontakti. Küsides küsimuse, millele saab vastata paari sõnaga, vastasid nad nii, et hakkasid meiega rääkima teistest asjadest. Näiteks ütles üks vanuritest, et täna on halb ilm ja eesti kliima läheb aina külmemaks. Me olime talle täiesti võõrad inimesed, kuid võttis koheselt meid kui oma tuttavaid. Seda oli tore vaadata. Täiskasvanud, keda küsitlesime olid ükskõiksed, kontrollitud emotsioonidega. Meie küsimuse peale suhtusid külmalt ning ei soovinud ka meiega mingisugust jututeemat arendada. Lapsed, vanused 15-19 on meie arvates kõige rohkem teismeeas. Nad ei ole endas veel täiesti kindlad, suhtuvad inimestesse eelarvamustega. Kohati selles eas kasutavad noored rohkelt nutitelefoni, ning seepärast küsisime küsimuse inimestelt, kes olid pooleli nutitelefonis askeldamisega. Inimesed algul ei teinud küsimusest välja, pidime ennast kordama. Enamasti kõik teisel korral kuulsid ja said aru et räägime just temaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
