Territoorium, mullad ning maavarad Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Merele lähemal, tavaliselt soolasest veest otseselt mõjutatud alal kasvavad väikese alsi, soomusalsi, pilliroo, meri-mugulkõrkja, kareda kaisla, meri-nadaheina, randastri- rand-õisluha, rand- sõlmheina, hariliku soolarohu, rannika-tuderloa, lünktarna, hariliku lõhnheina, hariliku orasheina kooslused. Suprasaliinses vööndis on tavaliselt kõige enam kohatav punase aruheina kooslus, vähem leidub klibuvallidel kasvavaid roog-aruheina ja kõrge raikaeriku kooslusi, samuti veidi soostunud lohkudes ettetulevaid lubika ja hirsstarna-hariliku tarna kooslusi. Neis rannaniitude kooslustes on üsna arvukalt ka haruldasi ja kaitstavaid taimeliike nagu liht-randpung, rand-soodahein, hall soolmalts rand-tarn klibutarn, põhjatarn. 2) liivarandade taimekooslused - oosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed taimeliigid
Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks, puud kasvavad kõrgemaks ja on elujõulisemad. Euraasias, Jenissei jõest idas on kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke. Seal levib igikelts ka okasmetsade vööndis. Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised. Selles vööndiosas tumetaigat peaaegu ei esinegi, ülekaalus on heletaiga. Tasasematel aladel on sealsed heletaigametsad tugevasti soostunud, sest igikelts ei lase veel pinnasesse imbuda. Väga omapärased on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad. Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. Tänu rohketele sademetele ja soojale talvele on need metsad hästi tihedad ja võimsad. Rannikumetsad koosnevad peamiselt kuuse ja nulu ameerika liikidest, ebatsuugast ja puukujulisest kadakast, mida Ameerikas kutsutakse punaseks seedriks. Mets on tihe ja
Täidame abikaasaga igal aastal ühisdeklaratsiooni. Tagastatav summa arestiti ja kanti kohtutäituri arvele. Kui siiani oli tegu suhteliselt väikeste summadega ja võlglane oli võimeline need kõik meile tagasi maksma, siis nüüd tekkis selline situatsioon, kus meile tagasimakstav summa oli nii suur, et on vähe tõenäoline selle kogu ulatuses tagasi saamine. Pidasime aktiivseid läbirääkimisi selle nimel, et saada kasvõi mingit osa sellest summast kasutada, kuid laenu andja ei soostunud. Läbirääkimisel võlglasega oli meile vastuvõetav, et ta tasub summa kolmes osas. Kuna summa on kasvanud nii suureks, et ei ole mõeldav selle tasumine palgast, pakkusin välja alternatiivi majapidamise müümise näol. Müügist saaks võlglane osta korteri (tervis on tal ja abikaasal halb ja abikaasat ning pojast, kes nende juures elab, seal toimetajaid ei ole nig kõik lihtsalt laguneb) ja maksta ära kõik oma võlad (meie kohustusteks suunatud laen ei ole õel
linnalähedaseks puhkuseks. Elva piirkonna objekte majandab ja arendab koostöölepingu alusel Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus. Saare-Vara osa-ala objektid asuvad Saare, Pala, Vara ja Alatskivi vallas ning ala sobib iseäranis hästi nädalalõpupuhkuseks. Eriti kaunid on Tartu-Jõgeva puhkeala eriilmelised veekogud jõed, järved, kalatiigid, paisjärved ja kevadeti üleujutatavad alad, mitmekülgne maastik, erinevate kasvukohatüüpidega metsamassiivid ning ka soostunud alad. Mõlemal osa-alal on matka-ja jalgrattarajad ning lõkke-ja puhkekohad. Alates 2008.aastast lisandus RMK majandada olevale puhkealale üks Kesk-Eesti turismimagneteid Elistvere loomapark, mis pakub võimalust lähemalt tutvuda metsloomade elu-oluga ning mille ümbrusest avanevad imelised vaated Vooremaa kaunile maastikule. Põhjalikult rekonstrueeritud endises Elistvere kauplusehoones asub nüüd nii uuendatud sissepääs Elistvere
Nurgakivi pandi ehitusele 1861. aastal ja ehitus algas 1862. aastal. Legendi järgi küsis keisri naine, keisrinna Eugénie teatri ehituse ajal Garnier'lt kas ehitise võiks ehitada Kreeka või Romaani stiilis, millele Garnier vastas: "Proua, see tuleb Napoleon III stiilis!". Tagasilöögid ehituse ajal Ooperimaja ehitust vaevasid mitmed tagasilöögid. Üks suurimaid probleeme, mis takistas betoonvundamendi rajamist oli soostunud maa, mille all oli maa-alune järv. Selle vee eemaldamiseks kulus 8 kuud järjestikulist pumpamist. Järgmised suuremad tagasilöögid olid tingitud katastroofilisest Prantsuse-Preisi sõjast ning sellele järgnenud Teisest Prantsuse impeeriumi. Selle aja jooksul ehitus jätkus ainult episoodiliselt ja liikusid isegi kuulujutud, et ooperimaja ehitus katkestatakse. Maja valmimine 29. oktoobril 1873
erosiooni vastu suhteliselt kaitstus. Kohvi – ja teised istandused asuvad peamiselt vulkaaniliste muldade peal, millel on suur tootlikus kui kaitsa seda erosiooni eest. Andidest ida poole on muld leostunud, madala pH-ha ja vähe viljakad. Suurbritannia madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele iseloomulikud pruunmullad. Mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad, tänu hummusekihile ning saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Mullad on väga viljakad tänu pidevale uuenemisele ja rohketele sademetele. Seega on suurbritannia mullad põllumajanduseks väga sobilikud ja hea viljakusega. Võrrelge oma riike ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad loodusolud põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage.
Samuti rikuti selles loos korteriomanike õigust turvalususele ning õigust teada, sest nad olid kindlad, et kindlustusfirma hüvitab selle kahju ja sellega mingit probleemi ei teki, kuid läks vastupidi- firma ei pidanud vajalikuks probleemi pikemalt süveneda ega seda kuidagi lahendada. Kohustuste osas rikkus kindlustusfirma alguses usaldusväärsuse kohustust. Korteriomanikud usaldasid neid, kuid firma ei soostunud nende probleemiga kohe tegelema, arvates, et see ei puutu neisse ning hüvitist maksma ei pea. Samas oli kindlustusfirma hüvitise mittemaksmisest keeldumine mõneti õigustatud, sest kahju oli tekkinud kellegi teise hooletusest ning ükskõiksusest. Eetiline valik Utilitaarse ning avar egoistliku analüüsi põhjal võiks hüvitise maksmine olla pigem kasulik kui kahjulik. Samuti toetab hüvitise maksmist enamus deontoloogilisi õigusi ning kohustusi.
tõttu kadakamarjadeks. LEVIK JA KASVUKOHAD Hariliku kadaka väga suur levila asub Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni steppideni,idaskuni Jaapani saarteni, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal ja Islandil. Lõuna suunas ulatub levila Pakistani ja Nepaalini, Põhja-Ameerikas 30° põhjalaiuseni. Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, loopealsetel, nõmmedel, soostunud aladel jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud paesed loomullad, happelised liivmullad. Mõnel pool, näiteks Kassari klibustel rannanõlvadel, on kadakas üllatavalt elujõuline ja katab kogu maapinna tiheda kadakametsaga. Selles kohas ei paista tiheda okastiku vahelt õieti valgust maapinnale ja niimoodi tõrjub kadakas välja kõik teised taimed. Et selle juhtumist takistada, korraldab näiteks Eesti Looduse Fond igaastaselt läänerannikul ja saartel kadakaharvendustalguid.
Peipsi järve keskmine sügavus on 7,1 meetrit ja suurim sügavus 15,3 meetrit. Need arvud vahetuvad palju, sest veetase on väga muutlik. Peipsis on 35 saart kogupindalaga 29 km2. Suurimad neist on Kolpino, Piirissaar ja Kamenko (Hein, 2008). Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt ja tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning seal kohtab luiteid. Lõunakallas on, aga kinni kasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid (Hein, 2008). Elustik Tänu oma suurusele ja elupaikade mitmekesisusele on Peipsi koduks paljudele olenditele. Siit on leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikeseid vetikaid, ligi 300 liiki planktonloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning sõõrsuid
rannamaastike, st poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi) ja lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Vergi) kaitsel. Aga ka merekaugetel klindipoolsaartel (Kolgaküla, Ilumäe, Muuksi, Kolga) ja -saartel (Tsitre) ning -orgudel (Pudisoo, Valgejõe, Loobu) on oluline osa Lahemaa maastikupildi kujundamisel. Klint Muuksis. Toolse kaitseala · (12,9 ha) hõlmab klindiastangu ja sellealuse klindimetsa Toolse jõeoru ümbruses ning haruldase soostunud tammiku jõelammil. Toolse lossi varemed Ontika maastikukaitseala · (1212 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab Ida-Viru klindilõigul SakaOntika klindiplatood põhjakaarest ääristava kuni 55 m kõrguse KambriumiOrdoviitsiumi astangu ja selle jalamile jääva kitsa (50 200 m) klindimetsariba ning osa klindiplatoost. Siinne klindiastang on nii Balti kui Põhja-Eesti klindi kõrgeim. Ontika pank. Oru pargi maastikukaitseala · (75 ha, moodustatud 1959
kergesti lahstuvaid soolasid noored ja õhukesed erodeeritud ja deluviaalmullad künklikel aladel erodeeritud mullad mäe peal deluviaal mäe jalamil 62. Eesti mullastiku valdkonnad. 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rhkmuldade valdkond 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond 63. Muldade kasutussobivus. muldade kasutussobivuse all mõistetakse hinnangut nende kasutsalaste spetsiifiliste joonte järgi. võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomilisest, majanduslikust keskkonnakaitselisest jne. 64. Muldade harimiskindlus.
Hoosuled ja sabasuled on altpoolt tihedalt tumetriibulised ja näivad seetõttu hallidena. Keha ülapool on pruunikashall. Jalad on kuni jooksme lõpuni paljad, küüned ja nokk on mustad. Kalakotkas on kalatoiduline lind. Toitumisretkele lendab sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga kahekilone haug pole samuti tema eest kaitstud. Kui kalake "ei näkka", jääb kotkas lühikeseks ajaks konna- või hiiredieedile. Kalakotka elupaigaks on soostunud metsad. Pesapuuks valib peaaegu alati kõrge männi, mille latva rajab laia pesa. Täiskurnas on 2...3 muna, järeltuleva põlvkonna eest hoolitsevad mõlemad vanemad, üks mune haududes, teine toitu tuues. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alles augusti lõpuks ja vahetult pärast lennuvõimestumist sooritavad praalivaid kärarikkaid kõrgeid õhulende. Kalakotkas kuulub looduskaitse alla. 3
Seal asub Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand. Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimi, neist palju haruldusi. Inimasustus paikneb rannikualadel, saare metsases keskosas inimesed ei ela Paiknemine Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse- segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis – üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Liigirikkus Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus
9.6 Soovikumetsad Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja (os) kasvukohatüüp levivad tasastel madalatel aladel. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg-ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane. Esinevad mitmesugused soostunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet. Boniteet noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V-Va. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi
Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte p...
LAHEMAA RAHVUSPARGI SÜND Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal esimese omataolise kaitsealana tollases Nõukogude Liidus eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Lahemaa rahvuspark paikneb kahe maakonna - Harjumaa ja Lääne-Virumaa ning nelja maastikulise rajooni - Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa territooriumil. Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. TAIMKATE Lahemaa kooslustest levinuimad on metsad, võttes enda alla 70% rahvuspargist. Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa. Lahemaa metsadest on pooled palumetsad män...
Dk'' keskmiselt peale uhutud Dk''' tugevasti peale uhutud NB! Eesti Agromullastikuline rajoneerimine NB! Mullad on kujunenud välja vastavalt mullatekke tingimustele. Need tingimused võivad territoriaalselt väga erineda. Seega on vaja muldasiterritoriaalselt kaardistada ja piirid paika panna. Alfred Lillema järgi eristatakse Eestimaal 8 agromullastiku valdkonda ehk rajooni: I on karbonaatsete muldade ja analooksete soostunud muldade valdkond Põhja,- Loode- Eestis ning saartel. 31,8% aluspõhi lubipaas, domineerivaks lähtekivimiks valkjas hall rähnmoreen . a)mandriosa allvaldkond b) Saaremaa allvaldkond kõige rähksemad, põuakartlikumad c)Hiiumaa allvaldkond suhteliselt palju gleimuldi d) Varbla, tõstamaa allvaldkond palju anormaalseid muldi II Leostunud ja Leetjate muldade ja anormaalsete soostunud muldade valdkond Kesk- Eestis 17%
Import kaupade sissevedu riigist . LOODUSVÖÖNDID JÄÄ JA KÜLMAKÕRBED : · Karm ja kuiv kliima · Polaaröö ja päeva vaheldumine · Kogu aasta temperatuur alla 0 kraadi · Maismaal jääkilp, millest merre murduvad jäämäed · Liigivaene elustik · Inimtegevus raskendatud TUNDRA JA METSATUNDRA: · Asub põhjapoolkeral · Talvel põhjatuuled, suvel lõunatuuled · Vähe sademeid · Igikelts · Pinnas soostunud · Kidur taimestik · Maavarade kaevandamine OKASMETSAD: · Suurima levialaga loodusvöönd · Aastane temperatuuri ampilituud suur · Tihe sisevetevõrk · Väheviljakad leetmullad · Kuusk, harilik mänd euroopas , seedermänd, lehis Aasias · Rikkalik loomastik · Hõre inimasustus · Metsatööstus, maavarade kaevandamine SEGA JA LEHTMETSAD · Lehtmetsad merelises paraskliimas · Ühtlane sademetereziim · Viljakad pruunmullad · Tihe inimasustus
Kaugemale jäävad Haapsalu (153 km), Valga (152 km), Jõhvi (150 km), Põlva (149 km). Seega võib Järvamaad pidada Eesti keskpunktiks. LOODUS Järvamaal vahelduvad Pandivere kõrgustiku lainjad tasandikud, mida muudavad vaheldusrikkamaks voored ja vallseljakud arvukate soode ja rabadega. Maakonna lõunaosa ilmestavad Türi väikevoorestik ning Kabala kandi männimetsad ja põlislaaned. Maakonna loodeosas asuv Kõrvemaa on suuremalt osalt soostunud tasandik. See piirkond on praeguseni ka kõige vähem inimtegevusest puudutatud maakonna osa. Seda peegeldab ka Kõrvemaal asuva Albu valla elanike arvu ja pindala suhe: asustustihedus on kõigest 5,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Sealse pinnamoe muudavad vaheldusrikkamaks voored, otsamoreenid, mõhnastikud ja oosiahelikud, mida kohalik rahvas ka väljamägedeks kutsub ning mida Järvamaa ning Albu kandi kuulsaks kirjutanud Anton Hansen Tammsaare kirjeldas järgmiselt: siin mägi, seal mägi,
Tõugussaar, kus kasvab Järvamaal haruldane laialehine kareputk ja leidub ohtralt kaunist kuldkinga. Rabaala on pesitsuspaigaks tuhandetele veelindudele. Prandi allikate ala Ala asub Koigi valla Prandi küla põhjaosas, kus Pandivere Veekaitseala sihtkaitse vööndisse jäävad Prandi allikajärv ja Prandi suurallikas ning Prandi allikajärvest alguse saav Pärnu jõe lisajõgi Prandi ehk Veskiaru jõgi. Laugete nõlvadega ja osaliselt soostunud kallastega allikajärve põhi on õhukese mudakihi ja rohkete allikatega. Suurallikas on 40-meetrise läbimõõduga 1,5 m sügavune paese põhjaga järvik, kus on mitu tõusuallikaga lehtrit. Suurallika vesi voolab läbi allikajärve Prandi jõkke. Allikajärve põhjakaldal ilmestab loodust 1,8 ha suurune lehtpuuenamusega park. Prandi allikajärvest kuni Veskiaruni ulatuva ala põhjapiiril kulgevalt teelt avaneb kauneid vaateid Prandi jõele ning seda ääristavatele heinamaadele.
ning saavutab maksimumi umbes 15 25-aastaselt, mil kasvab aastas kuni meeter ja isegi üle selle. Ehkki hariliku kuuse kõrguskasv vältab enamasti puu surmani, on üle saja aasta vanustel puudel kõrguse juurdekasv tühine. Harilik kuusk on üsna nõudlik mullaviljakuse suhtes. Temast nõudlikumad on meil vaid kõvad lehtpuud. Harilik kuusk kasvab hästi värsketel ja niisketel muldadel alates savikatest liivadest kuni raskete liivasavideni. Kõrge põhjaveega soostunud alad kuusele ei sobi, sest seal kannatavad juured hapnikupuuduse all. Kergemini talub kuusk liikuvat põhjavett. Kasvab hästi vaid suure õhuniiskusega aladel. 2 Kuuse levikut lõunasse ei takista mitte niivõrd mullastikutingimused, kuivõrd just kontinentaalsele kliimale iseloomulik kuiv õhk vegetatsiooniperioodil. 3 LEVIK JA KASVUKOHAD
Tundra ja Talvel arktiline, suvel parasvöötme Keltsmullad. Õhukesed ja Aasta läbi elavaid liike vähe: Taimestik koosneb Inimasustus hõre. metsatundr õhumass. Temperatuur püsib -15 kuni väheviljakad, enamasti Põhjapõder, lemming, sammaldest, madalamatest Piirkonnas on leitud a -20, kuid on paiguti väga erinevad. soostunud. Kivimid murenevad polaarrebane, valgejänes. puhmastest ja püsikuist, mis suuri maavarade Sademeid aastas 150-400mm kiiresti. Suvel pesitsevad paljud talvel mattub lume alla. maardlaid. linnud: Haned, pardid, hakud, Esindatud Põõsastest: paju, Kaevanduste ja
Hiiumaa lääneosas Kõpu poolsaarel asub aga kogu saarestiku kõrgeim koht, Tornimägi (68 m). Järsk on ka Muhu ja Saaremaa põhjarannik, kerkides Panga pangal 21 meetri kõrguse astanguna Kitsas, mõnest meetrist 20 kilomeetrini ulatuv kivine maariba Soome lahe ja Balti klindi vahel moodustab Põhja-Eesti rannikumadaliku. Selle poolsaarte- ja lahtederohke ala üksikud meretasemest kõrgemale kerkivad osad jätkuvad põhja pool Soome lahe saartena. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud paiknevad ka Võrtsjärve läheduses ning Peipsi järvest läänes ja põhjas. Need 3050 meetri kõrgused madalikud on kujunenud endiste suurte veekogude taandumisel Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristatavad Lõuna-Eestis, kus need kõrgustikke üksteisest lahutavad. Sakala, Karula ja Otepää kõrgustike vahel 4080 meetri kõrgusel. Valga nõost väljub põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike- Emajõe orund.
niiskusoludele veel merevee mõjust ning maakoha vanusest. Erinevatest mullaliikidest on Vormsi saarel enamlevinud rähksed (kokku 1914 ha), glei- (2051 ha) ja rannikumullad (1375 ha). Saarel esineb kaks teineteisest mullastikuliselt erinevat piirkonda. Vormsi lääneosas on mullatingimuste kompleksi määravaks faktoriks lähtekivimi karbonaatsus ja aluskivimi pinnalähedus. Saare idaosas esinevad tasased liigniisked alad, kus on soodsad eeldused soostunud muldade tekkeks ja arenemiseks. Pinnakattes domineerivad liivad, mis sageli on toitainevaesed. Ida-Vormsi tasandike mullastikust erineb oluliselt ooside mullastik, kus domineerivad kamarkarbonaatmullad. Mullastikuliselt on Vormsi tüüpiline antud mullastiku valdkonna alale. Veidi ebatüüpiliseks võib lugeda saare keskosa leedemuldade esinemist, kuid selle põhjustajaks on geoloogilised moodustised oosid. Vallseljak ehk oos on pikk kitsas ja
LIIS SOMMER TK12 ,,Eukalüpt on ülitugev desinfitseeriv aine, seetõttu oleks suurepärane, kui ruumis oleks olemas kuuma vee anum, millesse oleks tilgutatud paar tilka seda vahendit" nii kirjutas Helena Roerich. Eukalüpti nimetatakse tihtipeale elavaks fütontsiidide vabrikuks. Ta ei too tervist mitte ainult inimestele. Kui istutada puu tugevalt soostunud alale, nagu seda tehti Kaukaasias, võib saavutada kahekordse tulemuse : kuivendada maapinda ja küllastada õhku lenduvate eeterlike õlidega. Lisaks sellele ei talu eukalüpti lõhna moskiitod (malaaria levitajad) ja sääsed. On pandud tähele, et õitsvalt eukalüptilt mett korjavad mesilased ei haigestu ise ning nende poolt kojatud meel on suurepärane tervistav toime. Eukalüpti õli aroom : hele, jahutav, vaigulis-kirbe, selge, terav, läbitungiv.
juhtuval rabastumisel. Soomullad jaotatakse turbalasundi tüseduse ja turba lagunemisastme järgi, arvestatakse ka turba botaanilist koostist. Soomullad on oluliseks mageveevarude säilitaja ning seepärast on suured pinnad kaitse all. Põllu- ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad Soomullad kuivendamist, maaviljeluseks on sobivam muld, mille turba lagunemisaste on üle 35%. Soomuldi esineb kõige enam loomulikult soostunud aladel: Pärnumaal Lavassaare soo, Ida-Virumaal Kurtna järvede ümbrus ning Võrtsjärve madalik. Rähkmullad ehk rendsiinad, mille massis on rohkesti (20%50%) karbonaatsete kivimite murendi teravakandilisi osiseid. Tegelikkuses nimetatakse tihti rähkmuldadeks ka muldi, kus koreseline murend on ümardunud servadega või
Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch 3 Ness) ja Cumberlandis (Lake District).Kuna tegu on suure saarega on pea et terve saare ümbrus laevatatav, mis on loogiline, kuna suurem osa riigi tulust tuleb kaubandusest just mereteed pidi. · Mullad: Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Suurbritannia suured metsaalad ongi aja jooksul vaikselt maha raiutud ja põllustatud, mis on olnud tugevaks põhjuseks metsalooduskaitsealade loomisele.
Imporditakse tooraineid, mis endal kohapeal puuduvad või pole majandusse otstarbekas kaevandada/kasvatada. Regiooni kuuluvad Kagu-Aasia riikideks loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel riigid saartel asuvaid riike. Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodža, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam. Loodusolud, Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde. Liigniisked ning soostunud alad. Suhteliselt loodusvarad mägised alad. Leidub erinevaid metallimaake (Sn, Ni, Cu jt.) ja fossiilkütuseid (maagaas jt.). Bruneis leidub ka naftat. Kogu regioonis on märkimisväärsed metsavarud (üleraie). Valitsevad usundid Väga palju erinevaid usundeid. Peamisteks on konfutsianism, hinduism, budism, islam ja kristlus. Rahvastik ja asustus Asustus on väga ebaühtlane. Jõgede delta-alad ja platood on tihedalt asustatud
3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi.4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 58. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. Kolmandast konspektist 59. Eesti agromullastiku valdkonnad- I. Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel. Moodustab 31,8% maismaast. Aluskivimiks paas, lähtekivimiks valdavalt valkjashall rähkmoreen. II. Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond.III. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist IV
tuhnimisega võib puude juuri vigastada, siis mulla kobestamisega loob tingimused seemnete paremaks idanemiseks ja loodusliku uuenduse tärkamiseks. Kasu toob ka mullas elavate kahjurputukate ja nende vastsete söömisega. Põder on meie metsade suurim loom, õlakõrgus on kuni 2 m, kehapikkus kuni 3 m ja kaal kuni 500-600 kg. Põder on ka metsale suurimat kahju tegev loom. Suvel sööb põder päevas 30-40 kg, talvel 15-20 kg taimi. Põder eelistab niiskeid ja soostunud lehtmetsi, võsaga kattunud raiesmikke ning rabasid, kus elutseb suvel enamasti üksikult. Talveks kogunevad salkadesse ja siirduvad kuivematesse okas- ja segametsadesse männi- ja kuusenoorendike lähedusse. Suvel on põdra toiduks lehtpuude (kask, paju, haab, pihlakas jt) lehed, võrsed ja puukoor, rohttaimed ja veetaimed. Talvel sööb peamiselt männiokkaid, -koort ja -võrseid, murrab puude latvu ja kraabib noorte tüvede koort. Kahjustatud noored männid jäävad kasvus
Mäestiku kõrgeim tipp on Brocken (ka Blocksberg), kõrgusega 1141 meetrit. Schwarzwald on mäestik Euroopas Saksamaa territooriumil. Kulgeb põhja-lõuna suunas, eraldab Badenit ja Württembergi. Läänenõlvad Badeni poolel on järsud, idanõlvad aga lauged. Kõrgus kuni 1493 meetrit. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. 5 METSANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Saksamaa pindalast on 55 protsenti põllumajandusmaa. Metsa all on 30 protsenti. Tööstustoodang annab 33 protsenti, teenindussektor 35 protsenti aastasest kogutoodangust. Põllumajandus mängib väga piiratud rolli (1,1 protsenti). Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud
kõrgekasvuline. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Küngastevahelised nõod on enamasti märjad ja soostunud. Neis domineerivad kas lepalodud, 6 madalsookaasikud või mitmesuguses arengustaadiumis olevad lagesood. Viimaste hulgas on ülekaalus toitaineterikkad madalsood. Siirdesoid ja rabasid leidub harvem. Vällamäe jalamil olevas rabas on seni mõõdetud suurim turbalasundi paksus Eestis -- 17 meetrit. Looduskaitse
kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest. Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Soomaa suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba
pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi.Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Keskmine temp. on 17oC. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. Taanil on idaosas viljakad pruunmullad, lääneosas väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad. Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavlt niiskust kuid mitte ka ülearu. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad. 3.3 Majanduslikud tegurid: Kapital: Riik on kapitalimahukas, kasutatakse moodsat kaasaegset tehnikat. Hästiarenenud ATK. Tööjõud: Kvalifitseeritud, spetsialiseeritud talud.
Hõive põllumajandudes on 1 % Rohumaid on 46% 7 Kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja mitmeid tsitrusvilju. Suurbritannias, nagu ka mujal Lääne-Euroopas on karjakasvatus liha saamise eesmärgil tähtsam põllusaadustest. Pidevalt vähenevad ka viljakatel muldadel kasvavad metsad. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Metsad (tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Rohke
vesikirbulisi. Sulfaatide hulk on suurenenud enam kui 10 korda ning hõljum on muutunud väga liigivaeseks. [2] Valgjärv paikneb Haanja kõrgustiku kirdealal asuvas metsarikkas sandurmaastikus.Ta on põhjakirde-lõunaedela suunas ovaalse kujuga, väheliigestunud lauskade kallastega Kerttu Luik YASB-51 072877 7 SISUKORD veekogu, mis asub jääpanga sulamisel moodustunud lohus. Kaldad on peaaegu kõikjal liivased, vähe soostunud. Järve ümbritseb okasmets, milles domineerib mänd. Valgjärve pindala on 7 ha, kõrgus merepinnast 54 m ning keskmine sügavus 6,2 m (suurim sügavus 12,5 m). Valgjärvel puudub sissevool, vett valgub sinna ainult lähimast ümbrusest. Heledaveeline Valgjärv sai tuntuks, kui Eesti kõige vähetoitelisem järv. Valgjärve vee läbipaistvus küündis suvel ligi 10 meetrini, mistõttu ka temperatuuri- ja hapnikukihistus oli vees nõrk. Veel 1950.-1960
Kolumbia referaat 2009, Tallinn Sisukord Kolumbiast üldiselt............................................................lk 1- 2 Kolumbia departemangud .....................................................lk 3 Populatsioon..........................................................................lk 4 Inimarengu indeks.................................................................lk 5 Maa kasutus...........................................................................lk 6 Majanduslik aktiivsus.............................................................lk7 Faktid.....................................................................................lk 8 Pildid................................................................................lk 9-10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk 11 Kolumbiast üldiselt...
)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on selgeveelised (äntu sinijärv) väike läbipaistvus (harku järv)KAART: SOOD: eestis on madalsoo, siirdesoo, rabad. TAIMKATE: eestis asub taimkattelt parasvöötme metsavööndis segametsade all vööndis, eestis on 1200 taimeliiki. E on 3 liiki: sood, metsad ja niidud. Metsatüübid: nõmmemetsad, laanemetsad, loometsad,salumetsad,soometsad,palumets,lodumets. Niidud: aruniidud, soostunud niidud, looniidud, puisniidud, päris-aruniidud, lammi- e luhaniidud, rannaniidud, rannaroostikud,nõmmed. 2.)VOORED:leivapätsikujulised künnised, tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel.kujunesid liustiku all sellenserva läheduses jää voolimisel. Moodustavad voorestikke.üks suuremaid euroopas ja kõige suurem eestis Saadjärve voorestik. Väikevoortel on lubjakividest tuumik. Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde.
Johanna Einer EESTI MAASTIKU LIIGESTUS REFERAAT Õppeaines: Keskkonnakaitse alused Keskkonna- ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: lektor T. Metslang Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED..................................................4 2.EESTI MAASTIKE LIIGENDUS......................................................................................7 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................11 ...
maastikust. Kõrgustiku lõunatipus olev Silla oosmõhnastik on samuti geoloogiliselt väga huvitav ala -tõenäoliselt on see suurima pinnavormide arvuga paik Eestis ja positiivsete pinnavormide arv ulatub kuni 50-ni 1 ruutkilomeetril. Sealsed oosid vahelduvad mõhnadega, künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood (30–40% pindalast). Olulise osa Karula kõrgustikust moodustavad küngastevahelised nõod, mis on soostunud või kuhu on tekkinud veekogud. Karula järved on eriilmelised -maastiku mosaiiksuse tõttu leidub seal nii heledaveelisi kui ka pruune järvi, milles elutsevad erinevad kooslused. Tänu järvede suurele hulgale ja mitmekesisusele leiab sealt nii häid kalapüügikohti kui ka ujumiskohti, kuna enamus sealsetest järvedest on suhtelised madalad. Samuti on mitmete järvede ääres matkarajad ja puhkekohad. Kõige tuntum maastikurajooni ala on Karula rahvuspark mis hõlmab ligi kolmandikku
Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast ulatuslikku jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud. Lisaks soomassiividele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusa-liivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Lahemaa kauni ja mitmekülgse loodusega tutvumiseks on rajatud mitmed looduse ja kultuuriloolised õpperajad. Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi
märgitud Tupenurme panga asukoht. 5 Joonis 1. Tupenurme panga asukoht Muhu saarel 6 2. Panga ümbruskonna elurikkus Pangal on pinnakate õhuke, kaguosas pole seda üldse. Kaitsealal on paepealsel rendsiinal loopealse ja pangalõhede taimede kooslus. Tupenurme pank on ürglooduse objekt. Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus leidub lubivetikate ja sammalloomade jäänuseid. Sealsed mullad on pigem koreselised ja paepealsed, rähkmullad ning soostunud kamarmullad. Taimkattes on Tupenurmes lootaimekooslused. Saare loodus on viimase viiekümne aasta jooksul jäänud arendustegevusest küllaltki puutumata. Sealses ümbruskonnas on 23 haruldase orhideeliigi looduslik kasvukoht, mida võimaldab saarele iseloomulik maastikuline mitmekesisus. Niisked niidud ja lodud ning kõrged kuivad kadastikud loovad neile ellujäämiseks soodsa, kuid samas ka väga kergesti haavatava looduskoosluse
rindes. Mikrotsönoos – mitme sünuusi pidev ühendus teatud iseärasustega kasvukoha piires, nt. nõgudes või mätastel ühtse puurinde all. Partsell – kõiki rindeid hõlmav struktuuriosa, mida iseloomustab rinnete kombinatsioon, valitsev puuliik või selle puudumine. SOOD Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. -Turba paksus enam kui 30 cm, õhema turbakihiga alasid nimetatakse soostunud aladeks. Soode levik -3% maismaast -subarktilistelt aladelt troopikani -kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes -pindalalt on soid kõige enam Kanadas, Venemaal, USAs, Indoneesias, Soomes, Rootsis. Riigid soostumise % järgi: Soode levik sõltub: 1.Soome 31% -sademed 2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3
rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks ilusaim järv on Ähijärv. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad
põhjaosas on sademete hulk alla 400 mm aastas. Riigi kõige kuulsam laht on Fundy laht, mis on väga tuntud selle poolest, et seal esinevad maailma kõige kõrgemad looded. Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda koguni neljakorruselise maja kõrguseni, mistõttu on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. 7 Tiiu Taplas 1.3.3 Mullad Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusreziimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. 1.3.4 Loodusvarad Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas
keemilised ja bioloogilised tegurid on mmullaharimisel optimaalsed eriveotakistus: on künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse, kandevõime: näitab maksimaalset koormust, mida muld suudab taluda, ilma et ta deformeeruks struktuursus: mulla omadust pudeneda erineva suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks ajutuselt liigniisked mullad: soostunud mullad, mis on välja kujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillaarvõõtme või põhjavee mõjutusel kestvalt liigniisked mullad: on glei- ja soomullad, kus põhjavesi on mullaprofiilis ja soostumist põhjustab ka pealevalguv pinnavesi ebastabiilse niiskusreziimiga mullad: on lõimiselt kehekihilisel lähtekivimil kujunenud automorfsed mullad, küs pärast rohkeid sademeid või luma sulamist
mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. (4) Vastavalt kliimale ja taimkattele on Euroopas ülekaalus metsamullad: Ida- Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun- puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636)
4. Metsatüüpide iseloomustus Metsataimkond - Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Metsad hõlmavad Eesti maismaast ~50%. Jaotatakse jämedalt kahte klassi: arumetsad (mullas turbahorisont puudub või selle paksus ei ületa looduslikus olekus 30 cm ning kuivendatult 25 cm) ning soometsad (turbakihi paksus üle 30 cm, kuivendatult üle 25 cm). 5 Arumetsade hulgas eristatakse soostunud metsi, kus turvast leidub laiguti või kuni 30 cm paksuse kihina. Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja
Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultuskive, muinaspõlde ja linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast ulatuslikku jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud. Lisaks soomassidele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusaliivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntuimad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
