Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne periood kestab vaid umbes kaks kuud. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Loomad:
30.11.2010.a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1836 katastriüksust pindalaga 37731,5 ha, mis moodustab 86 % Koonga valla üldpindalast. Valla pind on üldiselt väga madal, enamas ulatuses 13-25 m kõrgusel üle merepinna, kerkides ainult üksikuis kohtades 40 meetrini. Koonga vallal on märkimisväärsed varud dolomiidi ja turba näol. Valla keskosas valitsevad leostunud liivsavi ja saviliivmullad, millest liigniiskeid on 4060%. Edelaosas domineerivad soostunud kamarmullad, mis on kujunenud karbonaatsel moreenil. Valla lõunaosas on soostunud kamarmullad nii karbonaatsel moreenil kui ka hilis ja pärastjääaegsetel setetel. Lavassaare piirkonnas soomullad. Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood ja rabad.
aed 1147 1330 183 184 4,39 0,01 4,40 1515 185 sh. puuderida 0,04 0,04 4,36 põld 7,67 0,03 7,70 sh. Soostunud heinamaa 0,22 0,22 õu 0,06 0,06 hoone 0,02 0,02 7,4 põld 5,93 0,03 5,96 sh
hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Ja isegi Saaremaal kasvab ta vaid lääneosas, eriti Viidumäe looduskaitsealal. Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo. Karude vähenemine Miks liigid välja surevad? Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus keemiline saastamine ja muutunud kliima.
ANAKONDA ELUVIIS Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud. Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee all viibida. Ta peab vee all vastu üle 10 minuti, seejuures sulguvad ta sõõrmed eriliste klappidega. Saaki passib anakonda harilikult madalas vees, kohe veepinna lähedal. Sageli lebab kerratõmbunult liikumatult vee peal ning laseb end voolul edasi kanda. Veest paistab siis välja vaid ta pea. Anakonda peab jahti harilikult öösiti, päeval aga lamab madalas vees või peesitab päikese paistel, võimas keha puuoksalt alla rippumas. Nagu enamik madusid, on ta suurepärane ronija ning varjab end vaenlaste eest sageli puu otsas. Seda ei pea täiskasvanud anakonda aga tihti tegema, kuna peale inimeste pole just palju olendeid, kes on küll...
Third level Fourth level Fifth level Rabade ülekaal Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on Click to edit Master text styles rabade, siirdesoode, Second level madalsoode, soostunud niitude Third level ja soometsade all. Fourth level Fifth level Soomaa tunnustamine Rabade kuningriigiks peetav Soomaa rahvuspark pääses esimese Eesti kaitsealana Euroopa uhkemaid põlisloodusega alasid hõlmavasse PAN-parkide võrgustikku. Kasutatud materjal http://bio.edu
Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses. Haaba kasutatakse ka ilupuuks. Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik. Haab kasvab viljakatel, huumusrikastel muldadel. Peamisteks kasvukohtadeks on värsked või niisked viljakad saviliiv-ja liivsavimullad. Soostunud muldadel haab ei kasva. Fotoperiodism haavale ei mõju Populatsioonitüüp Haava populatsioonitüüp on kasvav, kuna haab annab väga rikkalikult juurevõsudest uusi taimi, eriti siis, kui vana puu maha raiuda, nii ei olegi temast võimalik metsas lahti saada. Eestis on haavikute pindala viimastel aastakümnetel suurenenud, mis on tingitud maade metsastamisest, kuid osaliselt ka okaspuuraiesmikele istutatud metsakultuuride ebaõnnestumisest ja lehtpuudega uuenemisest
Kontrolltöö kordamisküsimused · Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet ? Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis. Muldade kivisus. · Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? Mullalõimis. Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim.
● 16,51% maismaast on muud maad ja 0,70% on siseveekogud. Pinnas ● Suurbritannia põhja-ja lääneosa on mägine o suurim on põhjaosa hõlmav Šoti mägismaa ● Maa lõuna- ja idaosa on madalik. ● Mullad on keskmise viljakusega üsna hästi haritavad o kohati vajavad kuivendamist ● Idaosas on okasmetsa leetmullad o on rohttaimedeta okasmetsadele iseloomulikud happelised mullad ● Madalikel domineerivad metsapruunmullad ● Mägedes leetunud ja soostunud mägimullad o peamiselt rabad ja kanarbikunõmmed. Kliima ● Tüüpiline mereline paraskliima. ● Aasta keskmine temperatuur Londonis on 11oC ja Põhja-Šotimaal 6oC. ● Lääneosa on idapiirkonnast sademeterikkam ning lõunaosa põhjaosast soojem. ● Kõige karmimad ilmastikuolud on Šotimaal, Walesi ja Põhja- Inglismaal. Keskmiselt on sademete hulk: ● 1000- 1500 mm aastas läänepiirkondades ● 3000 mm aastas Šotimaal Majaduslikud eeldused
Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. 9. Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. 10. Mullaorganismid kobestavad mulda ja tekitavad ainevahetusel erinevaid aineid, mis on mullale kasulikud. 11. Inimtegevus muudab tavaliselt mulda halvemaks, näiteks kultuurtaimede kasvatamisel toitainete sisaldus mullas väheneb. Väetiste kasutamine soodustab mulla säilimist. Soostunud piirkondades muutub muldade kvaliteet kuivendamise korral. Kuivades piirkondades võib niisutamine viia muldade sooldumiseni. 12. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist osa. 13. Enamus aastast peaks olema madal temperatuur ja vee aurumine väike. Sellistes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. 14
asemele langatusaugud. Varasematel aegadel põsinud nende põhjas vesi. Paganamaa maastikukaitseala Jäljahaudade ümbrus on olnud vanasti lage ja piklikud lohud ise meenutanud kõrgemalt vaadates inimese hiiglaslikke jalajälgi. Muistendi kohaselt Vanapagan maganud, käed- jalad laiali, lähedases Kurõsuus. Põhjakaarest tõusunud kõva heinajäike ehmatunud mehikese üles. Jäi järele inemese kehekujuga lohk, mis hiljem soostunud ja kolm ,,jäljehauda". Paganamaa mehe mälestusi, Paganamaa maastikukaitseala KRABI KÜLA Paganamaa on seotud naabruses asuva Krabi külaga ja selle lähima ümbrusega, mille elanikud tunnevad ennast paganamaalastena. Seal korraldatakse ühisel Paganamaa päevasid ja tegeletakse muude traditsioonidega Paganamaal. Vaatetorn Paganamaa kõrgeimal tipul Raadimäel, on omaküla meeste kokku pandud ja püsti upitatud juba 1995 a. eelmise, keeristormi poolt maha paisatud torni asukohale.
1) eesti keele suurema kasutusõiguse andmist 2) demokraatliku vabariiki Detsembris algas üle kogu maa mõisate süütamine ja põletamine. Mõisate rüüstamise lõpetas karistussalkade saabumine. Majanduslikud ja kultuurilised ettevõtmised pärast 1905. aasta revolutsiooni ! Hoogu sai ühiskondlik liikumine. Masina - ja tarvitajateühistu kaudu hangiti põllutöömasinad jm tööstuskaupa. Hakati rajama piimaühistuid. Maaparandusühistute liikmed kuivendasid üheskoos suuri soostunud alasid. Avati esimene Eesti esimene rahvuslik pank. Avati Miina Härma Gümnaasium. VENESTAMINE 1881. tõusis troonile Aleksander III . Algasid poliitilised ümberkorraldused. Ametisse määrati vene ametnikud. Kogu asjaajamine valla tasandil muudeti vene keelseks. Kõik kes kellel venekeel nappis vallandati vallakohtadelt. Vallavalitsused ja - kohtud seati nüüd vene maalt tulnud komissari järelvalve alla. RAUDTEEDE EHITAMINE Esimene Eesti raudtee valmis aastal 1870
Uugla küla Läänemaal. Ortofoto Joonis 4. Ortofoto Uugla Külast, mõõtkava 1:26 344 6 Uugla küla põhikaart Joonis 5. Põhikaart Uugla külast, mõõtkava 1: 26 344 Legend: 7 Uugla ajaloolistel kaartidel Verstakaart Joonis 6. Ajalooline kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Talusid ümbritsesid ja ümbritsevad ka praegugi põllud. Metsade osakaal pole eriti muutunud, suurtest soostunud aladest on nüüdseks saanud põllumaad. 8 Küla kaart 1935 1939 Joonis 7. Eesti Vabariigi (1935-1939) aegne küla kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 9 Uugla maanteedekaart Joonis 8. Maanteedekaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Liiklusõnnetuste ja ilmajaamade kohta Uugla külas informatsioon puudub. Lähim bussipeatus asub väljaspool Uugla küla. Küla asub maanteedest eemal.
Näiteks naisi võrgutas ta vaid selleks, et näha kas ta on suuteline seda tegema ning kui naine oli tema võrku langenud ei huvitanud neiu Petsorinit enam karvavõrdki. Sõpru ta enda sõnul ei omanud, ning oli vaid üks inimene kellele ta rääkis ära kogu tõe suhtest Veera ja vürtsitariga. Mina usun, et selline käitumine oli tingitud vaid sellest, et Petsorin üritas kaitsta oma tundeid, milledest tal arvatavasti endalgi täit aimu polnud, kuna ta ei soostunud kunagi pikemalt endasse vaatama ja oma mõtteid analüüsima. Teistele haiget tegemise ja pideva inimloomuse piiride kompamisega püüdis ta kaitsta enda hinge, ja tundeid mida ta endale ei tunnistanud. Üldjoontes see tal õnnestuski, sest tema enamjaolt erilises armuvalus ei kannatanud. Ainuke keda Petsorin vahest tõeliselt endale ihkas oli Veera, sest peale tema lahkumist jooksis Petsorin talle järgi, hoolimata võitlusejärgsest väsimusest
Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid. Veetase Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist 0,5 meetrini[viide?]. Kliima Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla -7°C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas
Ondatra on poolveelise eluviisiga, ujub hästi nii veepinnal kui vee all. Tegutseb videvikus ja pimedal ajal, ka varahommikul. Pesa on tal kaldaurus või kuhilpesana kaldal. Peale nende on veel toitelavad, mis kujunevad söömiskohtadesse. Seal peenestatakse toitu ja sinna kogunevad taimejäänused. · Põdra ja hirve ökonissid Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Hirv eelistab lagendike ja rikka alusmetsaga segametsi. Nad on paikse eluviisiga. Väljaspool jooksuaega moodustavad emasloomad oma järglastega väikeseid salku. Aktiivne videvikus, sombuse ilmaga ka terve päev läbi. Territooriumi märgistavad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Ei, nad ei ole konkurendid. ·
Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele Pinnamood ● Moreenkünkad, Järvesilmad ● Lõunas: Alpid ● Põhjas:Põhja-Saksa madalik ● Kesk-Saksamaal:Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ● Kõrgeim tipp: Zugspitze 2964m Mullastik, maavarad ● Põhjaosas leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool ● Pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes
Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ja nõmmi. Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad Maavarade kasutus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub
Taimekooslus - e fütotsönoos on koos kasvavate taimede kogum, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koosluse mõistet kasutatakse väga erinevas mahus: näiteks võib kõneleda mustjuure-härgheina kooslusest, pärsiaruniidukooslusest või niidukooslusest. Puisniit - niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne). Fluktuatsioon - ajutine korrapäratu keskväärtuse ümber kõikumine, siia sinna voogamine. Fluktuatsioon ehk eriaastased muutused on ökoloogias populatsiooni, koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni mitmekümne aasta jooksul. Suktsessioon - e koosluste järgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Sõltuvalt muutusi tingivate faktorite päritolust eristuvad:
(Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) Euroopas suuruselt 4. järv ja Eesti suurim järv. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted. Jääjärvelise savi ning järvelise liiva ja muda paksus kokku on suurim (3436 m) Peipsi keskosas. Aluspõhja pinnamoes on kõrgemat ja tasast osa kaheks jagav lai vagumus, mille sügavus suureneb lõuna poole.
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
suund 2) Mulla alltüüp – iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis 3) Mullaliik – eristatakse alltüübi piires 4) Mullaerim – mullaliigid on jaotatud mullalõimise järgi 59. Eesti muldade klassifikatsioon Vt. muldade määramise tabelit 60. Eesti agromullastiku valdkonnad. Alfred Lillema järgi: I tüüp on karbonaatsete muldade ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja,- Loode-Eestis ning saartel. 31,8% aluspõhi lubipaas, domineerivaks lähtekivimiks valkjas hall rähnmoreen . II tüüp leostunud ja Leetjate muldade ja anormaalsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis 17%. Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa. NB! Viljakaimate muldade valdkond. Parasniisked mullad. Siit saadakse Eesti suurimad ja stabiilsemad saagid. (Esna, Vodja, Aravete) III tüüp Leetjad, näivleetunud ja leetunud muldade valdkond Lõuna-Eestis 20,7%.
TÕDE ja ÕIGUS I KIIRE sisukokkuvõte Keskmine konflikt kujuneb Pearu ja Andrese, kahe Vargamäe naabri vahel. Raamat algab sellega, et Andres koos oma vastvõetud naise Krõõdaga kolib Vargamäele Andres on endale talu ostnud. Pearu, kes on vanem ja elab juba ammu naabruses, ei armasta konkurentsi ja näeb Andreses potensiivset vaenlast. Ent Andres ei mangu sellest alla. Ta hakkab agaralt kõiki majapidamistöid tegema ja soostunud maaga võitlema, et põldu teha. Töö on tappev, ent Andres on veendunud, et ta teeb seda kõike helge tuleviku nimel, et ta lastel oleks vähem vaeva. Esimene kähmlus Andrese ja Pearu vahel toimub kõrtsis, kui Andres keeldub Pearu pakutud viina joomast sama teeb ka Krõõt. Pearu on maruvihane ja läheb koju, peksab oma naist. Nüüd on Pearul tõeline vimm. Igal võimalusel üritab ta Andresele käkki keerata.
Ermistu jv. Tõhela jv. Lk. 5 Muld ja Taimekate Muld Mullastiku kujunemise on määranud paekõrgendikku kattev põhimoreen. Rabade äärealasid ümbritsevad siirdesoo ja madalsoomullad. Lõuna ja lääne suunas madalduval paekõrgendil pinnakate tüseneb ning põhjavesi ulatub kõrgemale asenduvad parasniisked mullad soostunud kamarmuldadega. Taimkate Looniidud ehk alvarid, Nõmmemetsad, Salumetsad, Lamminiidud, Rabametsad, Rabad, Loometsad. Vihterpalu jõeäärne lammimets. Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad
Ülemjooksul (Austria ja Slovakkia piirini) on ta valdavalt kiirevooluline, kuni 400m laiune mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeenia ja Serbia piiril voolab ta Transilvaania Alpide ja Stara planina vahel 117 km pikkuselt kitsas kanjonilaadses orus (Derdap), Cazane ja Raudvärava kuristikus väheneb jõe laius kuni 150 meetrini ja sügavus suurenenb kuni 82 meetrini (üks maailma sügavamaid). Alam-Doonau madalikul on jõe org lai ja suuresti soostunud. Delta moodustumine Suudmes on vool aeglane, jõevees olev peen materjal settib ja aja jooksul tekib setteid nii palju, et need saavad veevoolule takistuseks, siis hargneb jõgi väiksemateks harujõgedeks, mis moodustab delta. Delta suurus 4152 km², koos lõunaosa laguunidega 5165 km². Suurimad suudmeharud on Chilia, Sulina ja Sfäntu Gheorghe. Hüdrograaf Talvel on vooluhulk väike, sest vihma ei saja
Kesk-Eesti 12. Ugandi 13. Palumaa 14. Irboska V Mere rannikumadalikud ja 15. Soome lahe rannikumadalik saared 16. Lääne-Eesti rannikumadalik 17. Liivi lahe rannikumadalik 18. Saaremaa 19. Hiiumaa VI Sisemaised soostunud 20. Alutaguse madalikud 21. Peipsi madalik 22. Võrtsjärve madalik 23. Kõrvemaa 24. Soomaa 25. Metsepole madalik EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik vt joonis Mõisted: meandreerumine, põrkeveer, laugveer, soot e vanajõgi Peajõgi koos lisajõgedega.???
näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta; Mõisted: veeringe, maailmameri, vee soolsus, riimvesi, soe ja külm hoovus, rannajoon, rannik, laug-ja järskrannik, laht, väin, siseveed, põhjavesi, allikas, geiser; MULLASTIK · iseloomustab muldade teket ja selgitab lähtekivimi, kliima, pinnamoe, taimestiku ning inimtegevuse mõju muldade kujunemisele Eestis; · teab paepealse, leetunud ja soostunud mulla kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tingimusi, mis nende muldade teket mõjutavad; · tunneb joonistel ja piltidel ära paepealse, leetunud ja soostunud mulla; Mõisted: lähtekivim, murenemine, huumus; LOODUSVÖÖNDID · teab peamiste loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja lehtmetsad, parasvöötme rohtlad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut ning kirjeldab sealset loodust;
(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. (turvastumine)- on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. Moodustunud turbakihi paksuse alusel eristatakse soostunud muldi ja soomuldi. Soostunud muldade turbakihi paksus ei ületa kokkuleppeliselt 30 cm. (leetumine)- - Orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. (leostumine)- vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast (kamardumine)- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont.
Põllumajanduseks sobivaimad mullad asuvad Kullamaal. Enamjaolt on Lääne-Eesti kaetud liigniiskete gleimuldadega karbonaatsel aluspinnal(Joonis3).Gleimullad moodustavad omadustelt väga vaheldusrikka Joonis 3. Mullastik muldade rühma. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisondiks on osaliselt lagunenud toorhuumus (Estonica, 2009) Lääne-Eestis võib leida: · soostunud männikud, · lubjarikkas keskkonnas kujunenud gleimuldadel soostunud lehtpuumetsasid · kultuurrohumaid ning põlde. 6 Matsalu ümbruses ja Haapsalus on omapärased viirsavitasandikud. Nimetus tuleneb savi viirulisusest, mis on seotud settimise rütmiga (Arold, 2005) Joonis 4. Eesti geoloogiline aluspõhi 5. Taimestik
mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam. Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. Mets katab Saksamaast vähem kui 30%, enamus sellest on mägedes -- looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige rohkem männikuid. Saksamaa loodeosas on palju
Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne periood kestab vaid umbes kaks kuud. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad
helendavad ööpimeduses. Maailma suurim madu ANAKONDA (5-6 m, harva kuni 10 m) elab kõikjal Lõuna-Ameerikas ida pool Ande. Ta toitub peamiselt väikestest lindudest ja närilistest. Anakonda pole mürgine. Saaki varitseb ta sogases veel ning surmab selle oma keha keerdudega kägistades. TAAPIR on väikese liikuva londiga primitiivne kabjaline, kellest üks liik elab Kagu-Aasia ja neli liiki Lõuna- Ameerika soostunud metsades. Kui Lõuna-Ameerika taapiriliigid on üleni mustad, siis Aasia taapiritel on must- jaspruun eesosa ning valge tagakeha. Selline ebahariliku värvuse põhjus on arvatavasti varjeülesandeks. Aasia taapiri kõrgus on umbes 2,1...2,4 m ning kehakaal ulatub 250...400 kg. Massiivse kerega JAAGUAR elab laialdasel aladel Ameerikas, kuid tema iseloomulik elupaik on Lõuna- Ameerika vihmamets (selva). Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval.
Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali ja keda kutsuti isegi impressionism isandaks. 1870-ndatel viskasid teised kunstnikud musta värvituubi demonstratiivselt minema, kuid Renoir ei loobunud musta kasutamisest, vaid lausus "Must on tähtis värv, võib-olla kõige tähtsam." Tänu sellele oli see tema kuldajastu. Siin ka mõned tema paremad tööd: "Tuuleiil" u.1872, "Madame Monet pojaga" 1874
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
liike ning nende elupaiku. Natura 2000 võrgustik koosneb linnudirektiivi4 artikli 4 lõike 1 ja 2 alusel valitud linnualadest ning loodusdirektiivi artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 alusel valitud loodusaladest. Poollooduslik kooslus ehk pärandkooslus pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala. Poollooduslikud kooslused on puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur looduslikke alasid ühendav strateegiliselt planeeritud, ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis hõlmab mh kaitsealasid, põllumajandusmaid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid ning merealasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti ning aitavad puhverdada kliimamuutuse mõju.
Raberemmelgas • Kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias • Kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades • Lehed on ererohelised, 9-15cm pikad, 1,5-3cm laiad, saadja servaga • Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas ja emas õied on eri puudel • Kasvab kiiresti 10-20, harva kuni 29m • Tüve läbimõõt on kuni 1m Raudremmelgas • Leviala on põhjapoolsed Euroopa ja Aasia alad • Kasvab tavaliselt liigniisketel ja soostunud aladel • Kõrgus kuni 14m, harva kuni 17m • Lehed on pealt läikivad tumerohelised 5-12cm pikad ja 2-5 cm laiad • Õied on urvad, õitsevad hiliskevadel • Õisi tolmendavad enamasti mesilased Aitäh kuulamast!
suurim on Loodi looduspark. Pinnamood Sakala kõrgustik on pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline.Ürgorud koos külgorgudega moodustavad orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad liustikukeeled on muutnud nad lõiguti orundilaadseks.Ürgorgude hulgas on nii pikki orge kui ka uurakuid ja jäärakuid.Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust
Taimsed mürgid Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravim...
ja Antarktika poolsaarel ja ka teistel saarel. 3) mägitundra ehk alpiinne tundra kõrgel mägedes (kõrgus üle merepinnast sõltub laiuskraadist, tavaliselt tuulealustes nõlvades, kus on õhutemperatuurid madalad ja sajab vähe). Taimestik: Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine. Tundrataimed on madalakasvulised ning maadligi kasvavad. Niimoodi hoiduvad nad talvel tuulte ja pakase eest lume alla. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest.
mineraalvesi. vanim kivim sinisavi Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad fosforiidivarud, mida hakati Eestis kaevandama 1924.a. Ülgasel ja 1940 Maardus. hiljem Toolse, Rakvere maardla. Alates 1991 ei kaevandata Eestis fosforiiti ega toodeta vastavaid väetisi. Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustik põlevkivi (alates 1916 kaevandatakse KirdeEestis) Suurimad allmaakaevandused Estonia ja Viru ning avakaevandustest Narva karjäär. Eesti on soostunud st. töhtsaim maavara turvas. / Kirde Eestis Orul, LEestis Lavassaares, LõunaEestis Sanglas. (väetamine, alusturvas, küte) Mere, järvemuda ravimuda (Väinamere äärsetes lahtedes + Liivi laht, Pihkva järv) toodetakse, kasutatakse Haapsalu ja Saaremaal MullutuSuurlahe meremuda.
Kuhjevormid: Moreentasandik Moreenkünkad Moodustavad Otepää ja Haanja kõrgustiku künkliku reljeefi. Otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oosid Tapa-Pikasaare. Mõhnad Illuka, Mustoja Jääjärvetekkelisedmõhnad Sandur Voorted 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaad on soostunud meil ka mulla arengu tagajärjel. Muldade pikaajaline leetumine ja gleistumine on põhjustanud vettpidava mullakihi ja liigniiskuse teket, mis on loonud eeltingimused niiskuslembestentaimede levikuks ja turba settimiseks. Mulla loodusliku arengu tagajärjel kujuneb soostunud leetmuld ja soostunud kamarmuld aja jooksul soomullaks, soostunud mineraalmaa sooks. Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood. Esmajoones soostuvad reljeefi madalamad alad, kuhu koguneb vesi.
ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karja tamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisa ladeks nimetatakse pikaajalise i nimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku e lustiku kooslustega a lasid, kus on niidetud he ina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi - ja aruniidud ning puiskarjamaad. (3) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vaja likud tegevused, nagu kraavide sulgemine, hä ilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine. (4) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied. 13 ,,Pärandkoosl used Õpi k-käsi raamat" koostanud ja toi metanud Toomas Kukk, Tartu 2004. l k 91- 92. 14 Ibid l k 93 10
Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad. Rohttaimestikus angervaks, kõrvenõges jne. Esineb väikeste aladena. 1.6 Soovikumetsad ajutiselt liigniisketel muldadel, gleimullad või gleistunud mullad. Kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Osja kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, künklik mikroreljeef. Põhjavesi ulatub aegajalt maapinnale. Soostunud ja küllastunud mullad, leostunud gleimullad, leetjad gleimullad. Enamasti segapuistud: kask, mänd, kuusk; puistud hõredad, madala tootlikkusega, tormiheidet esineb sageli. Alusmets liigirikas, kuid hõre: pihlakas, paakspuu, mage sõstar, kadakas. Alustaimestik mosaiikselt, kõrgematel osadel: mustikas pohl; lohkudes: võsaülane, naat, angervaks. Lääne-Eestis. Tarna kasvukohatüüp madalatel tasandikel, põhjavesi kõrgel, küllastunud gleimullad,
Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.17 Rannikumadaliku liivase pinnakattega aladel kasvab leetunud ja leedemuldadel kuiva männimetsa (enamasti nõmme- ja palumännikuid). Rannavallide vahel nõgudes, luidete taga ja mujal märgades kohtades on soostunud leetmuldadel ka rabastunud männimetsa. Moreeni alal kasvab kohati männi ja kuuse segametsa ning kuusemetsa, paiguti on säilinud üksikuid tammi. Harjumaal leidub ka puisniite, mis asuvad soostunud kamarmuldadel, näiteks Pirita jõe ääres. Põhja-Eesti lavamaa äärealale on omaseid õhukeste huumuskarbonaatmuldadega ja kuivalembese taimkattega loodusid.18 Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad
pärg. Reversil: rooma jumalannad Vabaddus, Igavik ja Viljakus ning sõna PERSEVERANDO 'püsivalt'. Lind: kardinal (Cardinals cardinalis; 1950). Lill: kontpuu valge õis (1918). Koer: ameerika rebasekoer (1966) Puu: ameerika õiskontpuu (Cornus florida; 1956). Jook: piim (1982) Karp: austrikarp (Crassoostraea virginica 1974 ). Pindala: 105 586 km2 (36. Koht). Pinnamood: Rannikut liigestavad lahed ja jõed lehtersuudmed, paigutati soostunud rannikumadalikele järgnevad sisemaal astanguna kerkiv Piedmonti lava ja pikiorgudega (sh. Shenandoah' oruga) üksteistest eraldatud Apalatside ahelikud (Blue Ridge,Allegheny). Kõrgeim koht: Mount Rogers, 1746 m üle merepinna. Madalaim koht: Atlandi ookean. Rahvaarv: 6872912 (1999; 12. Koht). Suuremad firmad: Mobil Corporation, Mars inc. Majandus: Ligi 2/3 osariigi pindalast katab mets. Kaevandatakse kivisütt, tsingi- ja titaanmaaki, murtakse ehituskive
geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud
Riigikeel(ed) indoneesia http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/227 http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2215569263/ http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2211921371/ Loodus Põhjaosa mägine (Jaya 5030 m), lõunaosa madal ja soostunud. Suuremat osa saarest katab vihmamets. Keskosas on Keskmäestik ja Bismarcki mäed (Wilhelm, 4509 m), idarannikul Owen Stanley ahelik, põhjarannikul katkendlikud http://www.snow-forecast.com/resorts/Carstensz-Pyramid 1000-2000 m kõrgused ahelikud. Kliima See on üks varieeruvama kliimaga riike maailmas. Vihmaperiood on umbes detsembrist märtsini ja kuiv maist oktoobrini. Valitseb niiske lähisekvatoriaalne, põhjarannikul ekvatoriaalne kliima
Kahjurid 4 Kasutus 4 Paljundamine 5 Sordid 5 Kasutatud kirjandus 7 Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu pärineb igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond küpressiliste sugukonnast. Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud aladel, olles mullastiku suhtes üsna leplik. Harilik elupuu oli esimeseks võõrpuuliigiks, mis toodi 1530. aastate lõpul Ameerikast Euroopasse. Tunnused: Kõrgus 15 kuni 20 meetrit. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad, okkad on soomusjad ja kinnituvad võrsele vastakuti. Keskmisel soomusel õlinääre, mis sisaldab tugevalõhnalist eeterlikku õli. Kui leht katki murda, on see lõhn eriti hästi tunda. Hariliku elupuu võra on
Õige vastus märgi X-ga. Mullatüüp Looduslik vöönd A mustmuld A vihmamets B punamuld B rohtla C gleistunud muld C x okasmets D x leetunud muld D lehtmets E soostunud muld E tundra Selgita, millistes tingimustes ja kuidas kujuneb mulda väljauhtehorisont. Väljauhtehoristont kujuneb, kui niiskes keskkonnas läbi mulla nõrguv vesi kannab toiteelemendid sügavamale, väljauhtehoriston vaesestub toiteelementidest. 8. Milliste looduslike vööndite muldi toodud väited iseloomustavad? Kirjuta iga väite juurde sobiva loodusliku vööndi nimi. Looduslikud vööndid: vihmamets, kõrb, tundra, rohtla
[5] Lisaks on leitud mõningaid turbasamblaid ekstreemsetest kasvukohtades (Islandi kuumaveeallikate äärest). Ökoloogiliste nõudmiste suhtes on turbasamblad erinevad: on laia amplituudiga ja kitsa amplituudiga liike. Ainult allikasoodes, kuid on ka liike, mis kasvavad igal pool niisketes kohtades. Enamik turbasambla liike kasvavad valgusküllastes kohtades, vaid üksikud liigid eelistavad varju. Turbasamblaid on võimalik jagada kasvukohaeelistuste järgi viieks: soostunud metsade, madalsoo ja siirdesoo, siirdesoode ja õõtsikute, rabastunud metsade ning rabade liigid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
