RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
olid need, kes kellelegi oli halba nõu andnud näiteks Odüsseus. Türannid pidid keevas veres istuma, ketserid põlevates kirstudes ja silmakirjatsejad kandsid tinamantleid. Prassijad, õõdutundeta inimesed, Gerberose valvata. 4. ringis oli ihnsad ja pillagad. 5. ringis tiigedad, uhked, kadedad. 6. ringis ketserid põlevates puusärkides. 7. vägivallatsejad, enesetapjad, toorutsejad, olid alasti soos. 8. ringis olid kupeldajad, prostituudid ja petised. Nad rippusid pea alaspidi põleva augu kohal ja kordamööda lõigati neil nöörid läbi. 9. ringis oli kolme näoga Lucifer, kes hoidis lõugade vahel kolme kõigi aegade suurimat reeturit Juudast, Brutust ja Cassiust. Puhastustules tuli neile vastu mõõgaga ingel, kes tegi talle otsaette 7 P-tähte. Iga neist sümboliseeris ühte surmapattu (uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus, liigsöömine ja liiderlikkus)
79 meelsust ilmutas ja neist igal võimalikul juhul kõrvale hoidus. Sid imestas, kuid ei öelnud midagi. Kuid isegi uurimiskohtupidamised kadusid viimaks moest ja lakkasid piinamast Tomi südametunnistust. Peaaegu iga päev või ülepäeviti varitses Tom sel mureajajärgul soodsat võimalust, et väikese võretatud vanglaakna taha minna ja «mõrvarile» lohutuseks mõnda pisiasja viia, mis ta sai muretseda. Vangla oli armetu väike telliskivist ubrik linna serval soos ja sinna polnud ühtegi valvurit määratud; tegelikult juhtus ka harva, et seal keegi istus. Need annetused kergendasid suurel määral Tomi südametunnistuspiina. Linnaelanikel oli tuline soov Indiaani Joe'd laibaröövimise eest omakohtu teel karistuseks tõrvaga kokku määrida ning sulgedega katta ja ta linnast välja ajada, kuid tema iseloom oli nii hirmuäratav, et kedagi ei leidunud, kes oleks julgenud seda asja algatada, ja nii jäigi see soiku
D'Artagnan ütles talle, et on tulnud Pariisist ja peab tema isandaga otsekohe kõnelema, sest kaalul on elu ja surm. D'Artagnan kõneles nii usaldustäratavalt, et Patrice -- nii oli ministri teenri nimi -- jäi teda uskuma. Ta laskis kaks hobust saduldada ja sõitis ise teejuhiks kaasa. Kui Planchet hobuse seljast maha võeti, oli ta kange nagu puunott: vaese poisi jõud oli päris otsas. D'Artagnan näis aga olevat rauast. Jõuti lossi ja päriti seal järele; kuningas ja Bucking-ham olid soos linnujahil, kakskolm ljööd eemal. Kahekümne minutiga olid nad juhatatud kohas. Varsti kuulis Patrice isanda häält, kes oma jahikulli hõikas. «Keda pean teatama Tema Kõrgus hertsogile?» küsis Patrice. «Ütelge, et temaga soovib kokku saada noormees, kes ühel õhtul Pariisis Samaritaine'i vastas Pont-Neufil temaga tüli noris.» «Kummaline soovitus.» 223 «Küllap näete, see mõjub niisama hästi kui mõni teinegi.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
