38. Millistel tingimustel moodustuvad (tekivad) igapäevases elus galvaanielemendid? Kuidas saab valmistada galvaanielemente, tooge vähemalt viis näidet ?! Igapäevaelus tekivad galvaanielemendid kahe metalli kokkupuutel enamasti välitingimustes elektrolüüdi lahuses (vees); näiteks torustikes (terasest torudel messingist ventiilid/kraanid); erinevatest metallidest ehituskonstruktsioonidel; ehituskonsttruktsioonidel, mis asetsevad teatud pinnases (nt: teras- hävimine soos 0,09 mm/aasta, liivas 0,12 mm/aasta ja savis 0,16mm/aastas ning tsink- soos 0,03 mm/aasta, liivas 0,003 mm/aasta ja savis 0,014 mm/aasta). Näiteid: 1) Kõik metallid on süsiniku suhtes galvaanipaaris anoodiks. 2) Ühenduses olevad Al (anood) ja Cu (katood) elektrijuhtmed, torud. Galvaanielement tekib, kui Al ja Cu on ühenduses välitingimustes või vasest torudest ei või voolata vesi alumiiniumist (ega ka tsingist, terasest) torudesse ja anood hävib.
seetõttu et hing tagasi ei pääseks et elavaid kummitama. Hiljem ka põletati ketsereid ja kurjategijaid.III mumifitseerimine, kunstlik muumia tegemine Egiptuses , Peruus. Kõige paremini säilitatud muumia pärit 20 sajandist (Lenin). Muumiad võivad ka looduslikult tekkida kui laip on jäetud kuuma ja kuiva kohta või vastupidiselt külma ja jäisesse kohta.Samuti võib muumia tekkida ka rabas või soos vms väga vesises keskkonnas, kus O2 on väga vähe , kus ei saa teatud mikroobid elada.) c. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised( nt tulekivikaevandused, I juba kiviajal, soolakaevandused, põldude jäänused) d. Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on
Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi." Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust. Valikkogu "Tuli koduaknas" Romaan "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) Endla Tegova - surnud
paindlikkuse printsiibil, olulsel kohal on funktsionaalne hierarhia. Oma arengult varasemad kesknärvisüsteemi osad alluvad hilisematele, nn kõrgematele ajuosadele. Juhtivataks kujuneb peaajukoor, mis täiuslikem on inimesel. Ilma ,,kõrgemate ajuosade" osavõtuta on teatud ulatuses võimalikud mõningad elutähtsad funktsioonid. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhutakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe- ja soos jätkamise funktsioone. Madalamate ajuosade kaudu teostuvad ,,automaatsed" reaktsioonid ei pruugi olla kaugeltki täiuslikud ega täita antud liigi seisukohalt oma bioloogilist ülesannet täies ulatuses. KNS-is töödeltakse sensoritelt saadavat infot, võrreldakse seda varem mällu salvestatuga ja võetakse vastu otsuseid, mis realiseeruvad vegetatiivsete ja motoorsete funktsioonidena. Keskusi informeeritakse kujunenud
neljaks loodusreservaadiks, neljateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Et huvilised saaksid käia loodusretkedel, kuid samal ajal loodus ja kohalikud elanikud võimalikult omaette toimetada, on kaitseala äärealadele ehitatud loodusrajad. Kaitsealaga tutvumiseks on rajatud 3 loodusrada: Selli-Sillaotsa loodusõpperada - pikkusega 3.5 km kulgeb Laeva soos. Kirna matkarada pikkusega 7,5 km kulgeb mööda Pedja jõe äärseid luhtasid. Põltsamaa Kärevere veematkarada kulgeb mööda Põltsamaa, Pede ning Emajõge. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Alates 1997. aastast on on Alam-Pedja looduskaitseala Ramsari konventsiooni alusel kaitstav rahvusvahelise tähtsusega märgala. Kuulub ka Natura 2000 rahvusvahelise tähtsusega linnuhoiualade ja loodushoiualade hulka. Alam-Pedja luhalaam on Kasari
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
Mõjufaktorid on igasugused lahused ja gaasid- peamiselt O2, CO2 ja väävelvesinik. H2S on eriti kahjulik, sest väävelbakter võib toota sellest väävelhapet. CH4 on bioloogilise lagunemise produkt on biogaasi koostises ja see tekib prügimägedes. Atmosfääri ja pinnase kokkupuutekohas võivad pinnasest välja tulevates metallkonstruktsioonides moodustuda galvaanipaarid. Nt: Süsinikterase ja tsingi korrosiooni kiirustest Soome pinnases: Teras: Soos 0,09mm/aasta, liivas 0,12mm/aasta ja savis 0,16mm/aastas ning tsink: soos 0,03 mm/aasta; Liiv 0,003 mm/aasta ja savis 0,014 mm/aastas. Loetelust järeldub, et pinnases olevate tsingitud teraskonstruktsioonides algab terase korrosioon siis, kui tsingi koht on korrodeerunud. Loetelust on näha, et kõige intensiivsema korrosiooni korral hävib tsink kümme korda aeglasemalt kui teras. Merevees on näiteks süsinikterase vertikaalse konstruktsiooni elemendi korrosioon kõige
teejuhiks pôrgu 2. ring himuruse pattu langejad, abielurikkujad, need peavad keerlema külmas ja pimedas igavese pôrgutuule käes: Helena ja Paris, Kleopatra, Achilleus, Tido, Tristan pôrgu 3.-7. ring valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja püherdavad porises soos, hammustades ja kratsides üksteist; türannid rabelevad keevas veres, silmakirjatsejad roomavad maas, suutmata vabaneda oma kullatud tinamantlitest; ülbetel trubaduuridel soolikad ripnemas, maharaiutud pead käes pôrgu 8. ring kupeldajad prostituudid, petised, reeturid,; kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku, pea alaspidi pôrgu 9. ring, s. t
sooliste erinevuste kohta, millest enamik kasutas käitumise järgimist kodus või lasteaias. Imikueas saadud uurimistulemused ei näita paljusid asjaomaseid poiste ja tüdrukute vahelisi erinevusi. · SOOLISE IDENTITEEDI ARENEMINE kui 2 aastaselt, kas sa oled poiss või tüdruk, siis mõnigi ei oska vastata, või satub kergelt segadusse. Plajud vastavad ka õigesti. 5-8 aastased lapsed on oma soos täiesti kindlad. Televisiooni mõju · Massimeedia avaldab olulist mõju laste tedlikkusele oma maailmast ja nende käitumisele · Televiisori vaatamine on suurim meedia kasutus kategooria laste ja nooukite hulgas postindustriaalsetes ühisondades. · TELEVIISORI VAATAMISE MÕJU lapsed vaataval väga palju televiisorit. Arvatavasti sõltub televisiooni mõju mitmest tegurist, nagu
maa ja mere taga, taevas, põrgus; kindlasti, oletamisi; 55. Definiitsus Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. 56. Arv- Vt ül 20 57. Isik 57. Isik Isikuühildumise korral on kontrollijaks lause grammatiline subjekt. Grammatilise isiku kõige selgem väline indikaator on just verbi ühilduv isikulõpp, nii nagu substantiivi grammatilise soo kõige selgem osutaja on soos ühilduv substantiivi laiend. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 58. Polaarsus Grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Polaarsus e kõneliik. Jaatus on markeerimata ja eitus markeeritud kategooria. Eituse väljendamine: 1) verbile lisatakse eituspartikkel 2) lisatakse eitusverb 3) verbi afiksiga. 59
rabaturvas Taimed saavad vett ja toitu sademetest ning õhust Liigivaene Sootaimestik Madalsoo - madalsoos kasvab vähe puid ja põõsaid. Seal puudub puhmarinne, kuid rohttaimi on rohkesti. Madalsoo on mätlik. Siirdesoo - siirdesoos kasvab nii madalsoo kui ka rabataimi. Raba - rabas kasvavad ainult kidurad puud. Puhme on seal aga rohkem, mis ulatuvad põlvini. Rohttaimi on vähe. Elutingimused soos Öökülmad püsivad seal kauem, öösel jahtub rabapind kiiremini. Samblavaibas on vesi happeline ja hapnikuvaene, rabavesi on pärit peamiselt sademeist. Rabataimed kinnituvad turbasse, kust nad saavad külma mineraalaaine vaest vett. 60 Laugas - raba keskel olevad pruuniveelised veekogud Älve - märg ajuti veega täidetud lohk
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
tuul toob niiskete kesade hõngu. Õhtu tuleb ootamata, Viljakuivati öö läbi undab, videvik tuleb viitemata. Õhus on hommikul härmalõngu. Õhtu toob õled tubaje, Videvik viib magama. Päikene punab kui kuremari Hämarik üles äratab, Rändlinde kaugele teele asub. valge laiali laotab, Kurg luikab soos nagu elus pasun, ühe siia, teise sinna - päev jääb madalaks, pikeneb vari. mehed põldu kündemaie, poisid hoosta otsimaie, Siis aga krabistab rasket rahet, lapsed marju noppimaie. sügisetormid koguvad jõudu. Päike näitab end vahetevahel keset lumepilvede sõudu. HEITLIKUD ILMAD Mart Raud
kahju, ka uue tammi lõhkus poiss ära, jäädes küll Pearule vahele, kuid pääsedes tänu koerale ja teibale - Pearu ehitas taaskord uue tammi, kuid selle eluiga jäi lühemaks kui 2 esimese oma, Mart suutis selle taas parajal hetkel lõhkuda, Pearu ähvardas karjast tappa, kuid teda kätte ei saanud, otsustas hakata loomi pekstes ajama, mispeale Mart ärritus ja mehele koera kallale ässitas, samal ajal Pearut kividega loopides, algas tagaajamine, Mart oli soos väledam ja asi lõppes tagajärgedeta - Pearu andis koerale peksa, mis peale ilmus jälle karja-Mart välja ja hakkas naabrit kättemaksuks kividega loopima, Pearu ei saanudki tast jagu XV - Andrese ja Pearu pered ei saanudki omavahel läbi alates Pearu tammide ehitamisest - Marti peeti Eesperes kangelaseks ja perenaine hakkas teda Matuks hüüdma vapra käitumise tulemusel - Ühel õhtul tuli Pearu Eespere karjamaale Matut hirmutama, suur vemmal käes, kuid poissi
o Mumifitseerimine, katse surnukeha mingil moel säiliada. Kõige täiuslikum muumia Euroopas: Lenin. Iga kahe kuu tagant leotatakse teda ja pannakse talle uus ülikond jne. Miks tehti Leninist muumia? Lenin oli rahva seas tuntud ja populaarne, et kui ta suri, siis taheti inimestele tõestada, et ta on surnud, muidu ilmuks liba-Lennud. Muumiad võivad olla ka ise tekkinud, nt kõrbes (kuiv, kuum kliima) või soos (kus pole õhku -> bakterid ei saa tegutseda turbarabas) või jäises keskkonnas. Muinaskultuuride uurimise ajaloost Antiikautorid ajalooperioodidest: · Periood, mis oli kuldne-ilus-kena, nii arvas nt Hesiodos (7 saj eKr), tegi eepose ,,Töö ja päev", seal on inimesed ja jumalad täiuslikud, suht paradiis. Kuldne aeg (kõige parem) ->hõbedane aeg-> pronksiaeg-> rauaajastu (kõige halvem).
vähe levinud ja tema kasvukohti ähvardab kuivendamine ning ülesharimine. Nii ongi harilik porss meil Eestis võetud looduskaitse alla. Tema kasvukohtadeks on niisked alad. Sageli võime teda kohata soostunud järvekallastel, harvem soostuvas metsas või niidul, ka madal- ja siirdesoos. Päris turbarabasse porss ei tungi. Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. Tegelikult ei kuulu ta pajuga isegi mitte ühte sugukonda. Porss on palju rohkemate harunenud okstega. Soos kasvaksid otsekui valmis luuad, mida pole vaja kimpu siduda. Küll aga on nii paju kui porsa õied koondunud urbadesse ning isas- ja emasurvad kasvavad eri põõsastel. Väga harva võib kohata porsa põõsaid, millel alumised urvad on isaõitega, aga ülemised emased. Porsa lehed on väga lühikese rootsuga, see hakkab järjest aeglaselt lehelabaks laienema, lehe ülemisel poolel on aga serv saagjas. Porsa lehtedel ja okstel võib aga näha kindlat määramistunnust: kollaseid näärmetäppe
Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil
Ülaveekiht-vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. 37. Sood ja nende liigitus Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud:
[Vajaduse korral ka: alamliik (subspecies, ); ülem- perekond (supergenus, ) jne.] 5. Loomade teaduslike nimede moodustamine liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. Seltsil lõpp -lised, tead. k. vaba Sugukonnal lõpp -lased, -dae Alamsugukonnal -lased, -nae Perekonnal nimisõna ainsuses Liigil kaheosaline nimi (binoomen): perekonnanimi + liigitäiend (epiteet). Epiteet on kas nimisõna või omadussõna; viimane ühildub perekonnanimega grammatilises soos. Epiteet on väikese algustähega. Võib lisada veel autori nime ja aasta (nende vahel koma). Alamliigil on lisaks teine epiteet. Näiteks: Hirudo medicinalis Linnaeus, 1758 Igal taksonil üksainus kehtiv nimi, kas ladina keeles või ladinapärasel kujul Nime kehtivuse otsustab prioriteet Perekonnale ja liigile paneb nime esimene kirjeldaja Sugukonna nimi tuletatakse tüüpperekonna nimest, lisades -dae Perekonnal on vormiliseks etaloniks tüüpliik, liigil tüüpisend. 6
Kaelavõrud on huvitavad sellepärast, et neid on avastatud täiesti omaette leidudena, nad on nagu peitvara. Kõige enam on tulnud neid välja Ida-Virumaalt Liimalast 1918. Sealt leiti ärapeidetuna 16 kaelavõru. Teine suur leid tuli Must??? külast, kust leiti ka mitmeid võrusid. Tekib küsimus, miks on kaelavõrusid peidetud. Nende läbimõõt on nii väike, et need ei mahu normaalsele inimesele kaela. Vilsandi saarelt on leitud üks Rooma münt. Alulinna juures soos leiti kaevates suur kogus esemeid: kirved, sirbid, odaotsad, mõõgad jms. need on väga paljudest einevatest aegadest kuni keskajani välja. Keskmine rauaaeg Keskmine rauaaeg jaguneb Põhja-Euroopas kaheks: rahvasterännuaeg 4.-6.sajandil ja vendeliaeg (merovingide aeg) 7.-8.sajandil. Ka Eestis jaguneb keskmine rauaaeg (450-800) kaheks: rahvasterännuaeg( 450-600) ja eelviikingiaeg (600-800). Rahvasterännu algus: Rooma impeerium kannatas rünnakute all
lõunamaale veekogude jäätumise ajal. Soojematel talvedel talvituvad mõned isendid Eestis. Nad hoiduvad kinnikülmumata vee juurde. Neid ei ole tingimata vaja sööta: nad peavad ise suutma endale toitu otsida. Nõrgad ja haiged linnud külmuvad vahel jää sisse kinni ja hukkuvad, kuid terved linnud ei külmu kunagi jäässe. Kühmnokk eelistab veetaimi täis kasvanud veekogusid, ükskõik kas magedaid või soolaseid. On juhtunud, et ta pesitseb soos. Ta pole kuigi inimpelglik lind, talub kergesti nii osalist kui täielikku vangistust. Seetõttu peetakse teda juba sajandeid sageli ilu pärast parkides, kuhu peab olema rajatud tiik. Oleks parem, kui tiigil oleks saar, kus inimesed ei käi: seal tunnevad luiged end julgemalt. Kühmnokk-luigel looduslikud vaenlased praktiliselt puuduvad. Tal pole ka jahinduslikku tähtsust. Rahvapärimus Nagu mõnda lindu, on ka luik saanud alguse inimesest. Muiste olnud emal
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Sood Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail). Madalsoos on taimede lagunemine kiirem kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Taimejäänuste järgi eristatakse üle 50 turba liigi. Eestis nimetatakse sood mitut moodi
6 A: Nagu ma aru sain, on kõik umbes samal tasemel? D: Jah, kuid kõigil on erinev kogemus. Ka inuakkidel on erinevad võimed ja eripärad. Ühed orienteerivad ehituses, teised taimedes, kolmandad hariduses. See ei tähenda, et teised ei tea midagi neist valdkondadest. Seal õpetatakse alguses kõike ja alles peale seda, kui info on omandatud, valib igaüks selle, mis talle sobib. A: Kas teil on ka paarid? Mees ja naine? Erinevused soos? D: On olemas erinevused soos, paarid, kuid mitte nii nagu siin. Seal ei kohusta sind keegi jääma kui sa seda enam ei taha. Samuti võivad lapsed vanemate juurde jääda kui nad täiskasvanuks saavad, kuid seda ei juhtu. See on võimalik kuid seda pole kellelegi vaja. A: Kõik kohtuvad nagu siin, pidudel ja pühadel? D: Nad kohtuvad millal tahavad, kuid ma pole näinud pidustusi nagu siin. A: Aga kui keegi naabriga tülli läheb? D: Seda ei juhtu
teaduslikku läbitöötamist. Praegu teadaoleva põhjal võib öelda, et hiied ja pühad metsatukad võisid erinevates Eesti osades olla väga erineva ilmega. Paljus määras hiie ilme kohaliku looduse omapära. Künkal kasvavaid ühishiisi võis rohkem olla Põhja- Eestis, kus asustus oli koondunud suurematesse küladesse. Lääne-Eestis, kus maa enamasti tasane ja tihti ka soine, võis hiis asuda põldudevahelisel tasandikul, niiskes nõos või kaugemal soos asuval metsasaarel. Hiite sellistele asupaikadele viitavad näiteks sealt talletatud hiiepaikade nimed Hiieauk, Hiiesoo jne. Lõuna-Eesti hajaasustuse piirkondades olid vähemalt viimastel sajanditel ühishiite asemel tüüpilised ohvriaiad. Igal talul oli omaette ohvriaed. Näiteks Viljandimaal püsisid need veel 19. sajandi teisel pooleni. Need olid tavaliselt väheldased puudetukad, mis ümbritsetud taraga. Pärimuspuudeks nimetatakse käesolevas töös puid, mis on seotud mingit tüüpi
405. aasal eKr ilmus Euripidesele pühendatud ,,Konnad" Dionysos läheb allilma, et vanema aja pooet üles tuua. Ta valib Aischylose ja Euripidese vahel, kellele korraldab võistluse (Sophokles on osalemiseks liiga rahumeelne). Aischylos ja Euripides peavad üksteise luuleridade üle nalja heitma, neid parodeerima. Võistluse võidab Aischylos. Aristophanese arvates nõrgestas Euripides ühiskonda tähelepanu pööramisega üksikindiviidile. Ateenalasi kui koori kujutas ta konnadena soos. Näidend algab Dionysosega, kes igatseb vana aja poeete. Ta siirdub Hadesesse, tahtis tagasi tuua Euripidese. Paljude naljakate seiklustega jõuab ta Hadesesse, kus on komöödiapoeetide troon, mida valitseb Aischylos. Sophokles ei pretendeerinud troonile, Euripides tahtis aga ise troonile. Korraldati poeetiline konkurss. Dionysos jõuab konkursi alguse ajaks ning ta palutakse kohtunikuks. Dionysos otsustab, et Aischylos võiks maa peale hoopis tagasi tulla ja võitjaks saab Sophokles
Mäss puhkes suures Kiievis. Nüüd Kiievi bojaarid leiavad, et ainsana suudaks korda luua Vladimir MOnomahh, bojaarid kutsusid ta vürstiks (1113-1125 valitsusaeg). Tema ajal Vana-Vene riik ühtne , suudab teatud määral riigi ühtsust taastada. Vladimir Monomahhi ajal antakse välja laiendatud õigus. Nt ka liigkasuvõtmist käsitletud. Võlaprotsent aastas võis olla kuni 50%, uue seaduse järgi, kes kolme aata jooksul tasunud, soos võlaprotsente ei pea välja maksma (150% kolme aastaga võlast nin kätte saanud). Lihtrahvale rohkem õigusi ja vabadusi andev seadus. Üheks suureks teeneks on Vladimiri puhul, et ta 1111 oli suutnud juba polovetsidele päris korraliku löögi anda. Kirjutanud raamatu ,,Õpetussõnu lastele" (venna ja vennapoja pattude alusel, nt ihnus). Veel raamatuid kirjutanud, autobiograafilisi. Vladimir MOnomahh elas 82-83. aastaseks ja umbes 83 pikemat rännakut )16 000 km läbinud)
Tekkivad oligotroofsed mättad – hakkab kasvama teistsugune taimestik. Tekib siirdesoo. Siirdesoos asuvad oligotroofsed mättad. Hakkab kasvama turbasammal. 3. KÕRGSOO Taimed kasvavad ainult turbal. Kõik on turbasamblaga kaetud. 10% taimedest jääb soos alati lagundamata – nii tekib Eestis ca 1mm aastas turvast juurde. Raba on ombrgiotroofsed – vihmavee toitelised. Kõik toitained saavad rabataimed vihmaveest – seetõttu ongi kidura kasvuga, aga elavad. Raba tekib kui keskkonnas on: 1. Liigniiskus 2. Seisev vesi – vesi ei rikastu hapnikuga Ökosüsteem, kus on turvas olemas – SOOSTUV süsteem. Seal, kus turbasammal on õhem kui 30 cm. Nt: soostuvad metsad Turbasammal on nii lämmastikuvaene, et ei ahvatle herbivooridele.
aeglaselt, koguneb turvas; · Väga hea vegetatiivse paljunemise võimega, kiire tipukasvuga (,,igavesed" alt kõduneb, ülalt kasvab); · Kaitsevad end liigse päikesekiirguse eest punaste ja pruunide pigmentidega; · Ökonissidele kohastunud: mättal, mätta vahel, älves, laukas, metsas, allikasoos... erinevad liigid Turbasamblad kujundavad ise oma kasvukeskkonda edifikaatorid. Sood kui loodusmaastikud. Vee säilitamine soos. Süsiniku eemaldamine atmosfäärist. Turvas kui ressurss: küte, taimekasvatus, keemiatööstuse tooraine, naftat jmt saastet imav materjal, vett mahutav (põlengut kustutav) materjal, isolatsioonimaterjal, loomadele allapanu jne. Kuivatatud turbasammalt kasutati meditsiinis antiseptilise sidumismaterjalina, mähkmetes. Turbasamblaga tihendati ehitiste pragusid (lisaks isoleerimisele kaitse puiduseente vastu!)
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Kreekast võeti üle dionysose ehk bacchuse kultus ja egiptusest iisise kultus. Usuga seoses olid olemas riiklikud pühamud ehk templid, inimestel kodudes altarid ja needus tahvlid. Kristlus Rooma võimule allutati ka palestiina, kus oli monoteistlik usund. Juutide usu kommentesse suhteti alguses leebelt ja rooma religiooni peale ei surutud sinna. Sellest hoolimatta olid juudid vaenulikud. Nad ootasid taaveti soos messia tulekut , kes kehtestaks juutide maapeale jumalariigi. 1. sajandi 20ndatel aastatel hakkas tegutsema ränd jutustajuna jeesus , kes kuulutas jumalariigi tulekut, rõhutas et rikkus ei anna jumala riiki eelistuseks, vaid on takistuseks sinna pääsemiseks. Oluline oli vaid siiras usk armastu kui ka inimeste vastu.. palju pooldajaid leidus alamkihtidest, kuid aristokraatia ja vaimulikud olid vaenulikud selles vastu.
ülesanded ning nemad hoolitsevad vanemate eest. Ennetamine Ennetamistöö sarnaneb meetmetelt paljus laste ja noorte vastase vägivallatsemise ennetamisega. Nii praegused lapsevanemad kui ka noored-tulevased vanemad vajavad perekonnaõpetust, mis annaks teadmisi laste kasvatamisest, seksuaalsest arengust ja abikaasade omavahelistest suhetest. Tähtsaks peetakse ka laste seksuaalkasvatust. Lapsed ja noorukid vajavad teadmisi tüdruku ja poisi kujunemisest täiskasvanuks, soos jätkamisest rasedusest, raseduse vältimisest ja suguhaigustest ning nendega seotud ohtudest. Ka praegusel ajal on asjakohane seksuaalelu normide tutvustamine. Alati pole see kerge, sest seksuaalprobleeme peetakse sügavalt isiklikuks asjaks ja sellega seotud tugeva tundelaengu ja häbelikkuse tõttu on neist raske rääkida. Mitmesugused perekonnakriiside lahendamiseks loodud võrgustikud aitavad sageli seksuaalset kuritarvitamist vältida
Läbi ajaloo on integratsiooni kui protsessi põhjendatud järgmiste põhimomentidega · Integratsioon on vajalik, et Euroopas valitseks rahu · Integratsioon on põhjendatud riigiülesuse idee arendamise soovist, et elu ei toimiks mitte pelgalt riikide raames, vaid elu peaks olema riigiülene. · Vaba liikumine (transport, kaubad) · Euroopa võimu säilitamise soos vastukaaluks Ameerikale, NSV Liidule mõni aeg tagasi, vastukaaluks Venemaale Läbi ajaloo on tehtud mitmeid ettepanekuid, kuidas Euroopat oleks mõistlik integreerida. Nt Euroopa Ühendriikide loomine. Arvas, et Suurbritannia ja NSVL tuleks välja jätta. Et võtta malli Ameerika Ühendriikidest. Praeguse Euroopa Liidu algataja põhiidee on allutada Saksa, Prantsusmaa ning kõigi teiste asjast huvitatud söe ja terase tootmine ühisele kontrollile
Oma loomingut alstab Smuul luuletajana ,,Karm noorus"(1946), ,,Mälestus isast." Poeem: ,,Staalinile" Aira Kaal Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj. Memuaare: ,,Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu ,,Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi Valjalast. Sündis 1916. valik kogu ,,Kauge hääl." Väga tark luuletaja. ,,Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirj luuletuse ,,Saaremaa valss." Poeem: ,,Talgud Lääne soos," ,,Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuuling Ülo kiitsakas abemeta, Jüri vastupidi. Ülo kirj tõsiseid asju Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan ,,Sõja jalus"(1974) Sakslaste küüditamine. Jüri kirj Abruka lugusid ,,Meretagune asi." Juhan Peegel elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärs). Kirj ilukirjandust. Valik kogu ,,Tuli kodu akknas" Romaan ,,Ma
ükski roostevaba teras ei ole püsiv kloriidiooni toimele; kui õhu relatiivne niiskus on 30% ja suurem, tõuseb järsult süsinikteraste korrosioonikiirus. Põhi mõjuasi on SO 2 ja kui lisaks on veel tahm (C- osakesed) - SO2 - diiselkütustest, tehased jne, väävliühendid; Põletamine - temperatuuri tõusuga korrosiooni kiirus atmosfääris tõuseb lineaarselt. Pinnases on siiski otstarbekas kasutada Zn-kattega teraskonstruktsioone, sest soos on Zn- korrosioonikiirus 3x väiksem kui terasel, liivases 40x väiksem, savis 10x väiksem. Tsinkkattega terase puhul moodustub galvaanipaar. Teras hakkab korrodeeruma, kui tsink (anood) on täielikult hävinenud. Reaalselt hakkab korrosiooniprotsess värskelt tsingitud kehal pihta tsingi pinnalt. Kui tsingikiht on liialt poorne, läheb korrosioon tsingi ja terase vahele, tekib korrosioonikiht ja galvaanipaar enam ei tööta
väga viljakat mulda. Meie puudest kõige suurema vaigusisaldusega. Kerge lõhestada, töödelda, kuivatada. Niiskuse mõju kiirem kui kuusele ja iseloomulik maltspuidu sinavus- seenhaigus, mis tänu niiskusele väga kiiresti arenema hakkab, kahjustab vaid välimust. Erinevalt kasvutingimustest võib männi kasv olla väga erinev- metsana kasvab korralik sirge palgipuit, üksikpuuna heal pinnasel kasvab jäme ja oksarohke männimürakas ja soos kasvab kidur, ülitiheda puiduga, vastupidav, mädaniku kindel puit...peab vastu aastasadu. Tema juured kasvavad sügavuti e sammasjuurestik ja seega tormile väga vastupidav erinevalt kuusest. Kolmandat korda vahetab okkaid sügisel. Kasutatakse: alates ehitusest, lõpetades laevaehitusega. Põhitooraine pabermassile. Immutatult elektri- ja telefoniliinid, raudteeliiprid, vee-ehitised. Männivaigust toodetakse tärbentiini ja kampolit. Pilet nr. 24 1.Puidu kõvadus. 2
- mis kunagi siin sooviti või tehti. Seal meredel ei mölla iial torm, Seal viljapuid ei võta haigus, ning ainult igavene, muutumatu vorm seal puhtana su ees on kõigis paigus. Kuid sina, sina, - saades päriseks kõik aarded seal, ei koge vana kõrkust, vaid ihkad, et su hing s i i n kaasa väriseks ja tunneks oma tiivustavat nõrkust. (,,Raudne taevas", 1936). Jäägu teistele alandlik jaatus: tahta võimatut on meie saatus, sina mu teejuht, kellega koos matkan ruskelt auravas soos. Milliseid lahinguid siin ka ei lööda, ikka manitsed mind: mine mööda! Kõik mu ihad ja armud on põrm, kui mu rinda riivab mu sõrm. Iial ei võida sind ükski sõdur, kuigi su ihu on vermeis ja põdur ning su vabadus jumalast neet. Usklik sind nähes kõik uksed suleb, aga su juurde kui koju tuleb igatsev keiser ja uhke askeet. (,,Vabaduse deemon", 1936) Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? Miks julm ei olda iial juhtumisi? Miks lillekiivrid roostega ei kattu?
madalamatel reljeefi osadel, peamiselt sademetevaesel perioodil põhjavesi langeb ja 2)soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja ladestunud orgaaniline aine hakkab intensiivselt turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. lagunema. Kujunevad glei või soostunud mullad, tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos Iseloomulikud on leostunud gleimullad (Go), kus toorhuumuse horisont 10-30 cm. Mikroreljeef kasvavate taimede toitumisel. küllastunud gleimullad (G(o)) ja turvastunud mätlik. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: mullad. Mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef Puistutest on valitsevateks kaasikud (2/3) aladest, 1. Toitumine põhjaveest. mätlik
Leemet on pettunud inimestes, kes unustavad kõik vana ja omase: seni elu aluseks olnud ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu... Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama. Uus mood on ülistada raudmehi ja munkasid, suur soov olla üks neist või neid vähemasti ükskõik millisel moel teenida. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati
ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu... Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama. Uus mood on ülistada raudmehi ja munkasid, suur soov olla üks neist või neid vähemasti ükskõik millisel moel teenida. 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud
XXVI - Pearu on otsustanud oma testamenti muuta, aga Karla ei lase teda kodust välja. Ida rakendab talle hobuse ette, aga Pearu ei lähe, sest Ida ütles talle nii ilusti nagu oleks seda öelnud Krõõt. Pearu otsustas Oru pärandada Juuli pojale. Kõigil tuli selle jutu peale nutt peale. XXVII - Andres mõtleb, et looma on palju kergem mõista, kui inimest nii ei mõista Andres ka Indrekut. Oskar pärib Tiinalt soos juhtunu kohta, aga see jälle luiskab. Tiina ütleb, et kui tema räägib millestki, siis ta ei mõtle selle, vaid oma sala asjadele. XXVIII - Karla läheb õpetaja järele, Andrest käiakse Orule kutsumas, esimesena Helena, järgmisena Karla - ei tule. Indrek loeb lehest, et jõge hakatakse süvendama, Andres ja Indrek lähevad Orule, aga Pearu on juba surnud. Karla ja Andrese vahel tekib sõnelus, et Pearu kanguse olevat murdnud eit, aga Andrese kanguse Indrek. Aga Andrese kanguse
tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% metsas 36,7% haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1)soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2)soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi
Üleminek ühelt astmelt teisele võib võtta tuhandeid aastaid. Euroopas on peamiseks soode liigiks madalasood. Eestis on madalsoode all 57 %, siirdesoode all 12 % ja rabade all 31 % soostunud alade pindalast. Turvas tekib soode pindmises osas, madalsoo turbakiht on 3-10 cm ja rabadel 40-50 cm paksune. Turba juurdekasv on suurim jahedal ja niiskel perioodil, meetrise turbakihi tekkeks kulub umbes tuhat aastat. Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 5-7 m, Haanja looduspargi Vällamäe soos on see 17 m. --- 96 Erinevate soode osakaal Eestis Siirdesood 12 % Rabad 31 % Madalsood 57 % Eesti suuremad soostikud Soostik, maakond Üldpindala (km2) Sealhulgas raba (km2) Puhatu (Ida-Virumaa) 468 200 Epu-Kakerdi (Järvamaa) 417 110 Lihula-Lavassaare (Pärnumaa) 383 208
Võsalõikajad Passiivtäituriga ripp-võsalöikurid.Võsalõikajaid ja puude langetajaid kasutatakse ehitusplatsi puhastamiseks põõsastest, võsast ja kuni 20 cm jämeduste tüvedega puudest. Masin on varustatud A-tähe kujulise tööorganiga (joonis 1), mis kinnitatakse baasmasina külge universaalse tõukeraami abil ning on juhitav (tõstetav ja allalastav) hüdrosilindritega. Töötamiseks on nad agregaaditud tavaliste roomiktraktoritega, soos ja soostunud pinnasel töötavad võsalõikurid sootraktorite baasil. Võsalõikuri täitur-on rõhtsate teradega kahepoolne hõlm, millega masin lõikab võsa ja puud maha ning lükkab kõrvale. Hõlma ette on kinnitatud kiil, mis kaitseb eesmisi lõiketeri ja lõhestab puitu. Hõlmaraami keskosas on pesa tõukeraami keraliigendi kuulpea jaoks. Hõlm kinnitatakse tõukeraamile kahel vedruamortisaatoril. Võsalõikurid töötavad rahuldavalt tasasel külmunud pinnasel, kus lumikatte paksus ei
Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi." Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust. Valikkogu "Tuli koduaknas" Romaan "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) Endla Tegova - surnud
lehter põhjapoolkeral, on ka ausatele ja usklikele, kes on natuke kahelnud Jumalas, eelpõrgu (sääskede piinata). 1 ring. Antiigi suured mehed, sest paganad; 2. ühe tegeliku pahega inimesed (nt. Abielu rikkujad, himurad), hõljuvad põrgutules; 3. prassijad, mõõdutundeta inimesed, Gerberose valvata; 4. ihnsad ja pillajad; 5. tigedad, uhked, kadedad; 6. Ketserid, põlevates puusärkides; 7. Vägivallatsejad, enesetapjad, toorutsejad, alasti soos 8. kupeldajad, altkäemaxuvõtjad, simonistid (vahendasid vaimulike kohti), vargad, kukutatakse sügavasse tuleauku 9. Reetmine (Cassius, Brutus, Juudas), Luciferi karistada. Põrguvärava lause "Jätke kõik lootus". Dante annab kõigile võimaluse end kaitsta. Põrgu on põhjas, lõunas kerkib sümmeetriline mägi (Puhastustuli), kuhu satuvad patust pöördujad, inglid on padimeesteks jõel, mis tuleb ületada. Mäe jalamil kirjutab ingel inimesele 7 Ptähte (peccatum
parasvöötmes. Haljastuses kaile väga sageli ei kohta, kuigi nende kasvatamine on üsna lihtne. Taimed eelistavad toorhuumuslikke happelisi parasniiskeid turvasmuldi ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Oma koht haljastuses on neil kindlasti turbaaedades ja koos mitmesuguste okaspuu madalate sortidega. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja võrsikutega. Taimed on mürgised! Sookail (Ledum palustre L.) [palústre] Palustris soos kasvav. Rahvapäraste nimedega porss, porst, rabakaerad, rosmariin, sookaislad, sootubak, unerohi jne. Sookail kasvab harilikult 30-60 cm kõrguse tihedasti hargneva põõsana, kuid võib harv kasvada isegi üle 1 m kõrguseks. Levinud kogu Eestis rabamännikutes ja puisrabades, eriti lopsaka kasvuga mineraalmaa ja raba piirialadel okasmetsade all. Üldlevik kogu maailma tundravööndi lõunaosa ja Euraasia metsatundra, Euroopas hajusalt. Tsoon II. 1762. Tunnused:
· Automaatsete käitumiste eristamine harjumustest lubab mõelda inimestest kui vastutustundlikest & oma elu juhtivatest olevustest, aga mitte lihtsalt tingitud reaktsioone realiseerivatest mehhanismidest (Higgins, 1997). · Meie tunnetus sõltub suuresti meie uskumustest, hoiakutest, väärtustest & ilmutamata teooriatest. Näiteks optimismi & õnne saame ise endale õpetada neid enda jaoks uutmoodi analüüsides & seletades · Inimeste individuaalsed iseärasused avalduvad erinevustena soos, eas, temperamendis, stressis, eesmärkides, edus & ebaedus ning paljus- paljus muus · Erinevuste tõttu reageerime samadele sündmustele väga erinevalt ning tekitame käitumise mitmekesisuse selle ühetaolisuse asemel. Nii oma kui teiste käitumise põhjuste seletamisel võime samuti toimida erinevalt vastavalt sellele, milline on näiteks meie kontrolli kese (kas seesmine või väline). Motivatsioonipsühholoogia SOPH.00.295
karjub kauge kurg, mökitab taevakits ja häälitseb tuhat teist linnukest ning loomakest, asugu nad õhus, vees või mullas. Ei ole siis ilusamat paika ilmas, kui on Vargamäe. Kaugel rohelisel lagendikul sinavad metsatukad kuni taevaääreni. Aga praegu? Mis on seal praegu? Vilguvad seal ka tuled? Ei! Seal on pime! Vargamäe ümbrus on pime. Ainult ükskord -- Indrek mäletab seda nii selgesti -- vilkusid keset kottpimedat ööd Vargamäe soos tuled, nagu lehvitaks tuul hõlma laterna eest, ja hommikul käisid nad seal hundi jälgi otsimas. Äkki sündis midagi, mis rabas Indreku meeli: pimedas puude vahel seisis keegi tume, ähmane ja kolesuur, seisis ja vahtis nagu puie vahelt Indrekule otsa. Tahtmatult jäi ta seisatama ja küsis Tigapuult: ,,Aga see, mis see seal on?" ,,Ah see! See on vana kirik, klooster. Ligi ei maksa minna, võib kaela sadada ja siis pole nalja. Küll sa pärast näed."
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
