Sellest sadamlinnast liikus ta edasi Kermanisse, Ilkhani maa kaubalinna, sealt Balchi (Afgaani Turkestan) ja Kasgarisse (Tsagatai Khaaniriik). Reisides läbi Hotani ja Hsiliangi jõudis ta Pekingisse, kus valitses Kubla-khaan, kes rajas Hiinat aastani 1368 valitsenud Yuani dünastia. Marco Polo viibis Hiinas 17 aastat. Ta õppis ära mongoolia keele, vastutas mitmete diplomaatilise missioonide eest ja sooritas ulatuslikke reise Birmasse, Tonkingi ja Annamisse. Tagasitee merd ja maad mööda viis ta Khanbalikist läbi (Põhja-Hiina) Zaituni sadamasse (nüüd Chafu). Lühikest aega viibis ta Jaave saarel. Reisides Hormuzest läbi Calicuti (Malabari rannik) ja Somnati (Gudzerat, Cambay laht) jõudis Marco Polo maad mööda Trapezunti Mustal merel. Peaaegu veerand sajandit hiljem naases ta 1295. aastal Veneetsiasse. Genova-Veneetsia sõja käigus sattus Marco Polo Vanglasse
Ajavahemikku 1450.-1650.a on vahetevahel nimetatud suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Tol ajal rändasid Euroopa maadeuurijad ümber maailma ning avastasid mitmeid maid ja rahvaid. Kaubavahetus Euroopa ja Aasia vahel on käinud iidsetest aegadest. Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400. aastate algul purjetas Hiina maadeuurija Cheng Ho Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad edasi Hiina ja Jaapani poole. Ameerika
Teosed Kivi avalik kirjanduslik tegevus algas 1850-ndate aastate keskel näidendiga "Bröllupdansen" ja lõppes 1871 näidendiga "Margareta". Esimesena mainitu soomekeelne versioon "Nõmmekingsepad" sai 1865 riikliku preemia ja on jätkuvalt kõige enam esitatud kodumaine näitemäng. Kivi kõige olulisemaks toetajaks oli esteetika ja kaasaegse kirjanduse professor Fredrik Cygnaeus, kellele Kivi sooritas küpsuseksami ning kes tema loomingu ja talendi hindamisel pani korduvalt kaalule kogu oma autoriteedi ja reputatsiooni, seda alates esimestest auhinnatud töödest "Kullervo", "Nõmmekingsepad" kuni rahvusromaani staatuse saavutanud "Seitsme vennani". Kivi vastastest, kitsarinnalistest kirjandusliku traditsiooni vangidest oli kuulsaim August Ahlquist, soome keele ja kirjanduse professor, kes saavutas kurikuulsa surematu maine tema teoste mahategemisega.
sündis 1913 Alzeerias, oli prantslane. Isa suri I MSs. Õppi Alzeeria ülikoolis filosoofiat. 1939 tuleb ta Prle. Cst ivabadusvõitleja kui Sm Pr vallutab. Andis välja ka vabadusvõitlejate ajalehte. 1957 sai Nobeli preemia. C suri autoõnnetuses. Looming. 1942 ,,Võõras"(lühiromaan). Meursault(peateg.)>ema surm ja matused jätavad ta külmaks. On ümbritsevast miljööst võõrdunud. I osas M.tapab inimese, II osas on juttu kohtuprotsessist. Kuriteo sooritas juhuslikult, ettekavatsemata. Talle tahetakse surmanuhtlust määrata. Alles kohtuprotsessi käigus hakkab M.elu üle järele mõtlema. Prokurör üritab Mi näidata halvemana kui ta on. Mle määrataksegi surmanuhtlus. M ei avalda aktiivsust enda päästmiseks. M leiab,et kogu ta elu on olnud tühi, lohutab end sellega, et inimene sureb nkn. Ta tunneb, et ta on esimest korda tõeliselt vaba. 1942 ,,Sisyphose müüt"essee.
detsemberil 1843 Vana-Vändras 11.august 1886 suri Kroonlinnas Lisanime ,,Koidula" sai Lydia ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobson 19. veebruaril 1873 abiellus Lydia lätlasest Eduard Michelsoniga Lydia sünnitas Eduardile kaks tütart ja kaks poega Lydia suri rinnavähki ja ta maeti Kroonlinna Pani aluse Eesti teatrile Haridus Aldhariduse sai Lydia isalt 1861. aastal lõpetas ta Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. 1862. aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu Alustas omaenda raamatukogu rajamist Aitas isa ,, Pärnu Postimehe" sisustamisel Avaliku kirjandusliku tegevuse alguseks sai esimene proosapala ,, Kivirist" mis ilmus ,, Pärnu Postimehes" 1864 väljus ulatuslikum jutustus ,,Ojamölder ja tema minia" Tartu Sündis ja kasvas Tartus Pühendas rohkem aega luuletuste kirjutamisele 1866
end üsna kiiresti ära. Jättes Maanteeameti kampaaniad sinnapaika, laskuma taas õnnetuse juurde. Sõiduauto Jaguar oli liiklemas suunal Aia tänav-Pärnu hotell, kui ootamatult tuhises Vanapargi tänavalt neile külje pealt sisse tumeroheline Volkswagen. Volkswagen tabas Jaguari tagumist ust ning õnneks oli viimases autos laps pandud istuma juhi taha, ehk siis kohale, kus istub tavaliselt presidendi naine oma ametiautos. Löök oli sedavõrd tugev, et Jaguar sooritas kokkupõrke tagajärjel 180-kraadise kannapöörde, lõpetades kõnniteel. Seejärel oli selge, et süüdi on tumerohelist Volkswagenit juhtinud nooruk, kuna kõikidel Pärnu ringristmikel on eesõigus ringil liikleval autol. Avariis õnneks keegi peale autode ei saanud kannatada, ning pärast arstlikku ülevaatust lubati osapooltel lahkuda. Saadi küll kergeid vaimseid vigastusi kuid füüsilised vigastused õnneks puudusid
värsside kirjutamist Saksa õppekeelega Valga koolmeistrite seminar, kursus kestis 3 aastat Pärast isa surma (1859) läks Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks, seal õpetas joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalike töid Lahkus Tormast ning suundus Jamburgi köster koolõpetaja kohale töötama Sealt lahkudes sai koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, õpetas nooremates klassides saksa keelt 1865 sooritas Peterburi ülikoolis ülemõpetaja eksamid, diplom saksa keele ja kirjanduse alal Asus koostama emakeelseid kooliraamatuid ja lugemikke Elu lõpuaastad veetis Kurgjal, millest praeguseks on tehtud talumuuseum Postimees ja Sakala 1865 kirjutas "Eesti Postimehes" vajadusest vähendada usuõpetust ja pöörata rohkem tähelepanu isamaaarmastuse kasvatusele Kirjutistes ründas balti aadlit ja kirikut, võitis rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid
Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest arreteeriti välja arvatud A.Hitler, kes sooritas enne II MS lõppu enesetapu Hitleri partei keelustati. 1923a.Korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud. Adolf ise pidi aasta veetma vangistuses. Partei ei olnud enam keelustatud. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, hakkasid nad poolhoidu koguma. Natsionaalsotsialistliku parteisse tuli uusi liikmeid. 1933a. Jan. nim. Saksamaa riigipresident vabariigi 15- daks kantsleriks Adolfi.
Alfred oli Oskari ema abikaasa, kes oli saksa päritolu ning natsi võimu pooldaja. Peale oma naise surma ta võttis endale uue naise, kellega ta sai ka lapse, nimega Kurt. Alfred saab teose lõpu poole surma, kui vene sõdurid ta maha lasevad. Sigismund Markus oli mänguasjade poe omanik. Talle meeldis Oskari ema ning seega pakkus talle kaupa odavamalt. Markus oli juut, ning peale Oskari ema, Anna, surma ei kannatanud ta enam natside terrorit ära ning sooritas enesetapu. Arvamus Teose mõte jäi kergelt arusaamatuks. Ehk oli teose mõte Teise maailmasõja eelset ja järgnevat aega kirjeldada
Alkmenega. Pärast Zeusi lahkumist magas Alkmenega ka tõeline Amphitryon. Alkmene hakkas kandma kaksikpoegi, kusjuures kummalgi pojal oli erinev isa. Selleks päevaks, mil Alkmenel pidi aeg täis saama, laskis Zeus ennustada, et sel päeval sünnib suur kuningas, aga armukade Hera takistas Heraklese sündi ja kiirendas tema vanaisa vennapoja Eurystheuse sündi, nii et ennustatud päeval sündis hoopis Eurystheus. Herakles ja tema poolvend Iphikles sündisid hiljem. Oma esimese kangelasteo sooritas Herakles siis, kui ta veel hällis lamas. Hera saatis kaks madu teda tapma. Lk 1 Kui need hälli servale ronisid, siis hakkas Iphikles karjuma, aga Herakles haaras kummagi käega erinevast maost ja kägistas mõlemad ära. Kui isa ja ema lastele appi jooksid, ulatas Herakles isale kaks surnud madu. Hera saatis Heraklesele hulluse, mille tulemusena too tappis oma lapsed ja ka abikaasa, kui see püüdis lapsi kaitsta. Seejärel sai
1. Ernst Ludwig Kirchner (6.5. 1880 15.6. 1938) oli saksa ekspressionist ja üks kunstnikeliidu ,,Die Brücke" (sild) asutajatest. See grupp oli ekspressionismile aluse panijaks. Ta astus Teise Maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle soki, mis tõttu ta armeest kõrvaldati. 1933 nimetasid natsid tema tööd "väärastunuks" ning 1937 müüdi või hävitati üle 600 tema kunstitüki. 1938 sooritas ta enesetapu. 2. Kuninglik tehnikakõrgkool arhitektuur Palju lisaaineid, nt: - vaba käega joonistamine - kunstiajalugu 1903- 1904 õppis Münchenis. 1905 läks tagasi Dresdenisse ja sai seal oma kraadi. 3. 1905 aastal lõi Kirchner kahe teise arhitektuuritudengiga kunstnikeliidu nimega Die Brücke. Nendeks teisteks olid Bleyl, Karl Schmidt-Rottluff ja Erich Heckel. Nad õppisid arhtektuuri vaid oma vanemate soovil ja neid ühendas kirg kunsti vastu ning soov saada tunnustatuks
Mida tähendab mulle perekond? Perekond, see on miski, mida omada on suur õnn. Perekondasid on suuri, väikseid, rikkaid, vaeseid, tarku, rumalaid. Sellel kõigel aga pole vahet, sest kui on olemas hoolitsev perekond, on elu juba palju ilusam. Perekond on justkui nagu mõnes mõttes elu mõte. Seda tuleb väärtustada ja hoida. Minu jaoks on elus esimesel kohal perekond. Kui varem olid mulle kõige tähtsamad sõbrad, siis paar aastat tagasi see muutus. Kui suri mu vanaema ning pool aastat hiljem sooritas vanaisa enesetapu, siis mõistsin, kui oluline on perekond. Siiani on veel raske ja valus mõelda, et ma ei näe neid enam kunagi, ei kuule nende häält, ei saa neid enam kallistada. See tunne on kohutav. Minu olukorda raskendab ka see, et ma ei tunne oma isa ega pole teda kunagi näinud. Seega ei tunne ma ka oma isapoolseid sugulasi. Tänu sellele ma ka hoian eriti neid, kes mul alles on. Vahepea...
tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani
On märgata, et intervjueeritav ei tunne ennast küsitlemise alguses eriti kindlalt, kuid intervjueerija julgustab täpsustavate küsimuste esitamisega vestluse soravaks. Missugune roll on intervjueeritaval? Keda ta esindab: ennast, ettevõtet, organisatsiooni vm? Noormees esindab antud intervjuus iseennast. Vaadeldakse sündmust läbi tema silmade ja tunnete. Miks on saates just see inimene? Saates on tahetud kajastada ja tunnustust avalda noormehele, kes sooritas kangelasteo, mille eest president ja G4S autasustasid teda medalitega. Missuguse hoiakuga on intervjueerija? Missugune on tema keel, suhtumine jne? On ta tasakaalukas ja toetav või pigem terav, ründav? Too näiteid oma arvamuse illustreerimiseks. Mulle tundub, et küsitleja pole arvestanud lapsega intervjuud tegama hakates, et liiga keeruliselt vormistatud laused ei pruugi niigi ärevil poisile arusaadavad olla. Last intervjueerides peab arvestama tema kogenematust
Kohtuprotsessi tulemusena määrati talle surmanuhtlus. Suur roll karistuse määramisel oli selles, et mõrvaril puudus tapmiseks motiiv ja tegemist polnud ka kiremõrvaga.Oma ohvrit oli Meursault varasemalt kohanud vaid ühe korra. Tegemist oli mõrvari sõbra armukese vennaga. Peale selle oli mõrv ka üsna julm, kuna hoolimata sellest, et piisanud oleks ka ühest lasust, tulistas Meursault araablast viis korda. Kui noormehelt küsiti, miks ta kuritöö sooritas, vastas ta lihtsalt, et oli häiritud lõõskavast eredast päikesest ja palavast ilmast. Meursault keeldus oma kuritöö põhjendamisest ega tundnud kahetsust tapmise pärast. Ühel ülekuulamisel kohtuniku esitatud küsimuse peale, kas noormees oma tegu vähemalt kahetseb, vastas viimane: “Mõtlesin järele ja ütleksin, et ma ei tunne mitte niivõrd kahetsust kui omamoodi kohmetust.” Selline vastus jahmatas kõiki saalisviibijaid
suunas. Võitlus Narva pärast kestis ligi 7kuud. 30jaan. kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tugevdasid veelgi sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. Punaarmee vallutab Eesti. 1944 suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks äärmiselt ebasoodsaks.Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära ning Saksa
Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik. Mendelejev lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849. aastal kolis perega Peterburgi, kus 1850. aastal astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855. aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abiel...
29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd .Seda nimetati holokaustiks. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahingus 1942.aasta lõpus ja 1943.aasta alguses. 1945 toimus Jaltas konverents, kus kooskõlastati Saksamaa purustamine. 30.aprillil 1945. aastal sooritas Hitler enesetapu. Sebastian Haffer osutas raamatus "Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") Adolf Hitler oli taimetoitlane. Ta ei joonud ega suitsetanud. Kartis kõrgust. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks. Lemmikhelilooja oli Richard Wagner http://en.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/GERhitler.htm
Peagi selgus, et igal ühiskonna kihil olid oma huvid ning keisrinna soov kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teaostamatuks. Ka aadelkonna hulgas ei valitsenud alati kooskõla. Pärast poolteist aastat kestnud kooskäimisi saatis Katariina II saadikutekogu laiali, ilma, et see oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Kuidas on seotud Eestiga? Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja Võru linn ja maakond. Tartus ehitati raekoda ja Kivisild. 1764.aasta suvel sooritas Katariina II suure saatjaskonnaga reisi Eesti- ja Liivimaale. Pikkemalt peatuti Tallinnas. Külastati ka ehitatavat Paldiski sadamat. Keisrinna õõbis mmitmes Eesti mõisas. Kaasaaegsete kirjeldust mööda olevad Saare mõisa park olnud kaunistatud värviliste tuledega, mis moodustasid keisrinna nime. Hommikul olevat Katariina II üles äratanud akna all laulvad eesti talutüdrukud. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II www.Google.Ru Uusaeg , õpik 8
Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal nägi vahimadrus maad. Rõõm oli piiritu. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared. Oma esimesel reisil avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus. Ta nimetas need kõik koos Lääne-Indiaks. Üldse sooritas Kolumbus Uue Maailma rannikule neli reisi. Kuni oma elu lõpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India Sellest tulenes ka Uue Maailma elanike ekslik nimetamine indiaanlasteks. Kolmanda reisi ajal 1498. aasta augustis jõudis Kolumbus Orinoco jõe suudmesse (Lõuna-Ameerika põhjaosas). Kuid ka seda uut maad pidas Kolumbus saareks. Kolumbuse lipulaev "Santa Maria" ("Püha Maria") uppus samal esimesel Ameerika-reisil Haiiti saare juures. Keegi ei tea täpselt, milline see välja nägi
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874
Haapsalus Sadama tnav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.[2] Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on silinud 1882. aastast, mil Tobias oli heksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, ppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti ke all klaverit.[1] Peale pinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gmnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gmnaasium), kus sooritas kodupetaja ameti eksami. Samaaegselt ppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatooriumi, ppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lputna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 ttas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja
15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S
41) Maadeavastustele aitas kaase karavell mis oli väga hea merel edasi liikumiseks. Henrique Meresõitja (1488) ristis Aafrika lõunatippi Hea Lootuse neemeks Vasco da Gama (1497). aastal asus Portogalist teele. Avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus (1492). aastal. Lootis avastada meretee Aasiasse, aga avastas Ameerika. Amerigo Vespucci Sai aru, et Kolumbus ei avastanud mereteed ja ristis leitud koha Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento kirikukogu, Pärtliöö veresaun). Reformatsioon Usupuhastus liikumine
Judo ajalugu . · Judo looja JIGORO KANO sündis 29.oktoobril 1860 Mikage väikelinnas Hyogo Prefektuuris.Noorena oli J.Kano kidura kehaehitusega füüsiliselt nõrk nooruk (ka täiskasvanuna ei ületanud ta kehakaal 48kg). J. Kan Tokios keskkooli. Olles 17-aastane astus ta Kaisei Lütseumi, mis hiljem nimetati ümber Tokio Keiserlikuks Ülikooliks. Ta sooritas eksamid sotsioloogia teaduskonda, kust ta siirdus pedagoogika teaduskonda. Aasta hiljem kaitses filosoofias doktoriväitekirja. · Kano esimene õpetaja oli sensei TEINOSUKE YAGI. Igal jiu-jitsu stiilil olid omad traditsioonid ja saladused, mis olid korjunud sajanditega ning neid säilitati kiivalt võõraste eest. Põhiliseks oskuseks nende võtete puhul oli osata kahjustada vastase eluliselt tähtsaid organeid ja närvikeskusi. Tol ajal lõppesid paljud võistlused
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874
ärkas kuningas heatujulisena ja jälle sõi taimetoitu. Ükskord pärast kaunist unenägu ja maitsvat taimehommikusööki luges hiirekuningas jälle oma rahva nimesid. Ta kutsus enda juurde targa hiirekese ja andsid välja seaduse ,,Muuta halvad nimed headeks". Hiireke Laiskvorst sai nimeks Töökas, Lobasuu muutus ja sai nimeks Vaikne, Silmakirjateener sai nimeks Õiglane, Patuoinast hakati kutsuma Julgeks, aga Prügikastist sai Puhastaja. Ta puhastas hoovi ja jalatseid. Nüüd sooritas hiireke Julge kangelastegusid, aga Päikesekiir pesi ja tegi lahti aknaid terves hiirte kuningriigis. Mõtlen, et see muinasjutt on seotud ka hiljutise aastavahetusega. Eks kõik annavad vana- aastaõhtul endale lubadusi ja loodavad, et elu muutub paremaks. Päris vahva oleks teinekordki selliseid muinasjutte unes näha.
1933 Saksamaa väljub Rahvasteliidust 1935 taasrelvastumine a) taastatakse sõjaväekohustus luuakse Wehrmacht b) taastatakse lennuvägi (Luftwaffe) c) mereväeleping Inglismaaga taastatakse merevägi (Kriegsmarine) 1936 liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga Põhivaenlased Prantsusmaa ja Poola, võimalik liitlane Suurbritannia (miks?) Millega see kõik lõppes? Kevadeks 1945 oli Saksamaa II maailmasõja kaotanud - 30. aprillil sooritas Hitler enesetapu - 8. mail Saksamaa alistus 1945-1946 toimus Nürnbergi kohtuprotsess natslike sõjakurjategijate üle (24 isikut mõisteti süüdi, sh. 12 surma) Algas Saksamaa denatsifitseerimine ja demokratiseerimine 1949 sündis tänane Saksamaa Liitvabariik
Eevile kosja minekuks ning sellest võin järeldada, et Villu armastas Kõrboja Annat ikka palju rohkem kui sauna Eevit. Ühel hetkel avastab Villu, et on tupikusse jõudnud ega tea, mida edasi oma eluga peale hakata. Anna soov Villu Kõrbojale peremeheks tulemine ning Eevi armastus tema vastu ajavad Villu nii segadusse, et oma mõtete rägastikust välja pääsuks näeb Villu vaid üht enesetappu. Seega võib väita, et Villu sooritas enesetapu armastuse nimel, sest ei suutnud otsustada, kuidas jätkata oma eluga, ning leidis, et lihtsam oleks surra. Kõrboja peremeheks sai sauna Eevi ja Katku Villu laps ning ta asus elama Kõrbojale. Minu jaoks sümboliseerib see laps Kõrboja Anna ja Katku Villu armastust, kuna põhimõtteliselt asus last üles kasvatama Anna ning lapsest sai Kõrboja peremees, kelleks tema isa ei saanud. Armastusest ja surmast on juttu ka ,,Tõde ja õiguses". Kui Vargmäe Andres koos oma
kes esimesena lõpetas ülikooli, aga Alfred ei õppinud üheski kõrgkoolis ning ei saanud ühtegi teaduskraadi. Tänu headele koduõpetajatele oskas 17aastane Alfred peale rootsi hästi ka vene, prantsuse, saksa ja inglise keelt. Alfredi vend Robert Hjalmar sai naftatöösturiks Bakuus, vend Ludvig Immanuel aga relvatöösturiks Peterburis. Relvaäri, õieti laskemoonatööstus, köitis ka Alfredit. 1847. aastal itaallase Ascanio Sobrero avastatud nitroglütseriiniga sooritas ta esimese plahvatuse 1862. aastal. See osutus kontrollimatuks, kuid 1863. aastal leiutas Nobel detonaatori ning asus Stockholmi- lähedases Heleneborgis paiknevas tehases tootma nitroglütseriini. 1864. aastal lendas tehas õhku. Plahvatuses suri Nobeli noorim vend Emil ja neil teist töölist. Kuid Nobelit ei mäletata mõrtsuka või vennatapjana. 1867. aastaks oli Alfred Nobelil käes dünamiidi tootmise saladus.
Armus kihlatud Lottesse oli emale hea laps, aga tema ema suri ja Lotte lubas surivoodil olevale emale, et hoolitseb oma õdede-vendade eest ja abiellub ALBERTIGA, kes oli tavaline ja normaalne mees. Wertheriga võrreldes oli Albert praktiline mõistlik inimene, aga Werther oli tundeline. Werthe tegi Lottele lähenemiskatseid, aga Werthe läks ära. Püüdis unustada Lotted, aga tunded olid liiga tugevad ja pöördus tagasi, kuid lõpuks sooritas enesetapu (lasi kuuli silma Albertilt laenatud relvaga). Tegu on KIRIROMAANIGA, Wertheri kirjad. See vorm erineb tavalisest kirjutisest sellepoolest, et sa väljendad end isiklikumalt, siiramalt, pihtimuslikumalt. Ta kirjutas heale sõbrale, kellele ta tahtis oma tundeid avaldada. Samal ajal tegeles ka luuletamisega: intiim- ja armastusluule ja hümnid antiigi teemadel. Goethe "Kohtumine ja hüvastijätt" · Kogemusta armunud inimese mulje jätab. · Tundelüürik näide.
polonees; valss. Richard Wagner · Elas aastail 1813 1883. Sündis Leipzigis kunstnike perekonnas, kes olid seotud teatriga. Nooremana tahtis saada draamakirjanikuks. Muusikas oli autopedakt(iseõppija) 1933. aastal alustas dirigendi ja heliloojana. Hiljem võttis osa Dresdeni rahutustest, mille tõttu oli sunnitud elama kümmekond aastat paguluses. Suurimaks toetajaks sellelajal oli F. Liszt. 1863 sooritas eduka kontsertturnee Venemaale ning pääses välja majandusraskustest. Austajad välismaal hakkasid rajama Wagneri seltse. · Looming: loobus esimesena numbriooperitest, st üks aaria ei järgnenud enam teisele vaid muusika arenes vastavalt tekstile. Ooperite aluseks on saksa ja skandinaavia eeposed, mille pühjal kirjutas ise libretod.
Inimene on saladus Fjodor Dostojevski on öelnud: "Õnn ei seisne komfordis, õnn saadakse kannatamise hinnaga." Dostojevski ja Paulo Coelho teoste peategelased tahtsid mõista ennast ja teisi ning leida õige õnnelik elamisviis, mis ei õnnestunud läbi unistuste, vaid kannatuste. Fjodor Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" peategelane oli vaene üliõpilane Raskolnikov, kes sooritas kahe vanemas eas naisterahva mõrva. Tema kuritöö ajendiks oli raha, sest ta uskus, et rahaga saab muuta elu paremaks ning mugavamaks. Noormehel oli plaanis aidata materiaalselt oma pereliikmeid ja lõpetada enda õpingud ülikoolis ning seejärel olla täisväärtuslik ühiskonnaliige. Pärast tapmist ei kasutanud ta röövitud rahast sentigi. Tema hinge valdas õudus ning temasse sigines vaenutunne. Ta ei mõistnud enda sisemuses toimuvat: plaanide kohaselt ei oleks tohtinud sisimas tal selliseid tundeid tekkida. Raskolnikov...
vanaema ja tädi. Mõrv oli ette planeeritud, muidugi toimusid väikesed muutatused, sest rong jäi lumme kinni. Mr. Ratchett mõisteti õigeks, aga perekond ei leppinud sellega ja sellepärast toimus ka mõrv. Mõrva lahendaja on muidudgi Hercule Poirot. Rong on lumes kinni ja ta ei saanud mingeid abivahendeid kasutada. Poirot kuulas kõik üle, vaatas pagasi läbi ja siis oma loogilise mõtlemise ja vihjete abil sai ta mõrvarid teada. Mina algul arvasin, et mõrva sooritas keegi juhuslik isik, aga mida lugu edasi läks, seda põnevamaks asi muutus. Minu arvamus mõrvarist muutus kogu aeg ja lõpuks ma ei suutnudki mõrvarit arvata. Hea oli lugeda ja kaasa mõelda, ma olin nagu selle juttu üks tegelasi. Loo lõppu oli väga põnev lugeda, sest mõrva sooritanud isik oli täielik üllatus. Ma oleksin tahtnud olla Poirot või siis keegi kõrval olev isik, kes lihtsalt jälgib sündmustikku. Poirot oleksin sellepärast, et ise
elementidega), avaldas Meyer praktiliselt sama süsteemiga tabeli. Mendelejevi oletus, et eksisteerib veel kaks elementi, mis on vesinikust väiksema aatommassga, osutus valeks. Uuris lahuseid, lõi lahuste keemilise teooria (18651887), koostas ideaalse gaasi olekuvõrrandi, mida tuntakse Clapeyron-Mendelejevi võrrandina. Tegeles nafta tekkimise ja töötlemise probleemidega, esitas kivisöe maaaluse gaasistamise idee. Osales meteoroloogilistes uuringutes. 1887. a. sooritas õhupallilennu, uurimaks päikesevarjutust. Kasutatud kirjandus http://leerling.tcc-lyceumstraat.nl/grassroots/periodieksysteem/Co_1/image999.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Mendelejev
Samuti ei saanud ta lubada endale selliseid elementaarseid asju nagu abielu sõlmimine ja autojuhiload. Kuid lubade kohta ütleb ikka rahvasuu: ,,Ega siis load ei sõida." Niisamuti ei olnud ka Ravicil sellest sooja ega külma ning sõitis sõbra renditud autoga muretult ringi, kasutades seda reisile minekuks ning võikaks kuriteoks. Ta oli oma mõtetes juba tuhandeid kordi mõelnud, et kuidas tapab Haake tema ülekuulaja tagaotsitavate varjamise eest. Mõrva sooritas ta perfektselt, ühtegi jälge ei jäänud Haake ja tema vahele ,.kui ainult see, et ta oli Haakega samas baaris viibinud mõned minutid. Peale kuritegu langes tal nagu kivi südamelt ,kuna oli sooritanud oma kättemaksu. Pariisis elas teisigi pagulasi. Näiteks ühte kutsuti Surmalinnuks, kuna oli alati enne sõda lahkunud. Nii oli ta teoses päev enne sõja kuulutamist jalga lasknud. Samas hotellis elas
1. Friedrich Reinhold Kreutzwald Sündis Virumaal 1803-1882. Õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteadust ning peale kooli lõpetamist asus tööle Võrus arstina ning pidas seda 1877 aastani. Ta oli rahvusekirjanduse üks rajajatest, rahvuseepose ja populaarteaduslike raamatute autor. Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuuriloolasena.
ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. Kõik muud tegevused ka kooliskäimine kaotasid oma võlu ning aasta pärast unustas ta õpingud ära ja jäi 5. klassi kordama. 1885 sooritas küpsuseksamid ning ta pani end kirja üliõpilasena Helsingi ülikooli õigusteaduskonda. Sinna õppima minnes oli ta seal avastanud juba muusikakooli. Õpinguid jätkas hiljem Berliinis ja Viinis. 1892 abiellus Aino Järnefeldtiga, olid abiels 65 aastat ja neil oli 6 tütart. 1892-1900 töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana 1904 kolis oma villasse Ainolaan Järvenpääs ja pühendus täielikult heliloomingule. 1920-ndate keskpaigani komponeeris teoseid. Suri 20
Kasutades ära sakslaste rahulolematust Versailles rahu tingimustega võitsid natsid üha enam poolehoidu. Pärast 1932.a. parlamendivalimisi, millel oli edukas natside partei, asendus demokraatlik kord Saksamaal totalitarismiga. Demokraatlike traditsioonide nõrkus põhjustas 1920.aastate lõpul ja 1930. aastatel ülemineku totalitaarsele riigivõimule ka teistes Euroopa riikides: Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias. Ka Eestis algas nn. vaikiv ajastu. 12. märtsil 1934.a. sooritas Konstantin Päts riigipöörde. Totalitaarne diktatuur tähendab diktaatorilikul võimukasutusel põhinevat valitsemisvormi, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine
kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nüüd andis lõpliku tõuke selleks üldlaulupidu. 1871. a. õnnestus Hermannil saada kooliõpetaja koht Peterburis. Seal läks ta kõigepealt konservatooriumi direktori Anton Rubinsteini juurde, et uurida võimalusi klaveriklassi pääsemiseks
Adolf Hitler Lily-Ann Rand 2015 Adolf Hitler Austriast pärit 1934-1945 oli ta Saksamaa diktaatori ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933-1945) ning tiitliga riigipea Süüdistati 2 maailmasõja vallapäästmises Aitas luua sõjalis-tööstusliku kolmpleksi Suutis oma kõnedega kaasa haarata Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunkeris enesetapu Lapsepõlv Oma päritolust ja elust enesest enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse “Nad ei tohi teada“. „“Kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen“ Oma vanemate kodu Austria Metsaveerandikus laskis ta suvel 1930 a evakueerida ja hävitada. Raias sinna sõjaväepolügooni Võimuletulek 1919
(1851-1909) · "Laul ja mäng peavad meid aitama hea meeleolu hoida ja tegema elu elatavaks. Kus lauldakse, sinna istu maha, ei kurjad inimesed laulda taha." · Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane, omaaegse rahvusliku kultuurielu juhtfiguur · Sündis 23. sept. 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana · Põltsamaa kihelkonnakoolis laulis kooris ning mängis puhkpilliorkestris · Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami · Osales laulupeol, sai innustust · Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks · 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi · "Vanemuise" seltsi koorijuhiks · 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid · 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal · Osales aktiivselt Tartu ühiskondlikus ja kultuurielus (II, IV, V, VI laulupidu!) · 1882 "Eesti Postimees" · 1889
Gagarin külastas kokku 30 välisriiki. Kõik need vastuvõtud koos rikkaliku toidulaua ja napsudega jätsid oma jälje Gagarini tervisele. Tema kehamass tõusis 89 kg võrra ning ta loobus regulaarsetest sporditreeningutest. Vaid ettevalmistused järgmiseks kosmoselennuks ja lennuväe treeninglennud suutsid teda vastuvõttude rohkusest päästa. Õpingute ajaks lennuväe akadeemias Moskvas lõppesid treeninglennud ning esimese lennu Mig17ga sooritas Gagarin 1967. aasta veebruaris. Lend ei möödunud kõige paremini, sest ta suutis maanduda alles teisel katsel. VASTUVÕTT MAAL Et mitte tähelepanu äratada, otsustati maanduda kuskil linnast kaugemal. Ent kuni mootorit summutati ja trappi monteeriti, kogunes väga palju rahvast, kohale oli tulnud ka kohalik parteijuhtkond. Esimesena väljus lennukist Gagarin, kes tervitas kogunenuid. Gagarin viidi Volga äärde NLKP Kuibõsevi Oblastikomitee suvilasse
Enda sõnul on massimõrvar loomulikult täiesti terve ning ei vaja psühhiaatrilist abi ja ootab, et tema islamivastast ideoloogiat võetaks tõsiselt. Hiljem on selgunud, et tegelikkuses olid Breiviki veretöö plaanid kordades suuremad nimelt on ta öelnud, et valitsushoonele tehtud rünnaku eesmärk oli tappa terve Norra valitsus ning hoones viibijad, samuti plaanis ta tappa kõik saarel olnud inimesed. Oma tapatöö üle on massimõrvar uhke, ta on öelnud, et ta sooritas kõige silmapaistvama ning keerulisema rünnaku Euroopas alates Teisest maailmasõjast. Mis paneb ühte inimest mõtlema, et selline käitumisviis on õige? Enda tegu on Breivik mitmel moel õigustanud, öeldes, et tegi seda headusest, mitte kurjusest. Mõrvari sõnul kaitses ta ennast, tervet Norrat ning lausa tervet Euroopat islami pealetungi eest. Kas siis tõesti on igal inimesel õigus tappa teist inimest siis kui ise heaks arvab? Mina leian, et oma uskumusi
Ühel õhtul aga tutvus Dorian Gray noore näitlejanna Sibyl Vane'ga. Nad armusid esimesest silmapilgust. Andekas neiu võlus noorhärrat oma imelise lavakunstiga. Tundes aga tõelist armastust, sai neiu aru, et ta ei pea seda enam teesklema teistele. Ta tahtis, et sellest saaks osa vaid Dorian. Preili tegi oma elu kõige halvema etteaste ning sel silmapilgul mõistis Gray, et ta ei olnudki mitte armastanud seda naist, vaid illusiooni temast. Nad läksid lahku ning neiu sooritas enesetapu. Dorian Gray jaoks oli elus kõige tähtsam ilu ja noorus. Ta müüs oma hinge, et jääda elu lõpuni nooreks ning seda soosis tema elufilosoofia, mis oli hukatuslik. Ta elas kaksikelu. Päris Dorian oli välimuselt kena, tema nägu oli sama noor kui 18 aastat tagasi, kuid ta patustas, rikkus ära kõikide inimeste elu, kes olid saavutanud tema poolehoiu. Kõike halba, mis ta korda oli saatnud,
teisejärguline Raskolnikov tundub olevat nihilist. Teose algusest juurduvad peategelase peas põhimõtted, mille ta püstitab enda jaoks justkui jumalikuks ja on täielikult veendunud. Süüdimatult ja kõhklematult arvab, et tal on õigus otsustada inimeste ja nende saatuse üle kohut. Ta ei pidanud ennast tähtsaks ega tegutsenud enda heaolu silmas pidades vaid justkui, et ta on hüvanguks endast madalamatele. Sooritas sellele põhinedes mõrva, ta ei ootanud teost eneses leida rahu, aga siiski tegu viis ta sügavamale pimedusse, mille põhjustas ta endale ise, enda vaimusünnitistega. Pärast piinles enda hulluse käes, jõudis selle tee servani, kuhu tema kadunud mõistus oli ta viinud. See andis edasi sõnumi, et indiviid ei tohiks ennast ülimaks pidada ja ühiskonna moraale tuleks järgida. Teose peategelasel olid vaieldamatult kindlad väärtushinnangud, millest ta hoidis veendunult kinni.
gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas õpilane, tema lemmikained koolis olid matemaatika ja võõrkeeled. 1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. 1908 - 1909 õppid ja elas Kingissepp Moskvas. 1910 jätkas oma õpinguid Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani- germaani keelte osakonnas. 1911 - 1917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 1916 - 1917 sooritas Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Elulugu Juba kooli ajal kuulus Viktor põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kuhu kuulusid enamasti Leedu, Läti, Poola ja Venemaa noored. 1906. aastal korraldas ta õpilasstreigi, mille tagajärjel oli kool ligi kuu aega suletud. Ülikooli ajal kuulus Kingissepp Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 - 1908 Tallinnas.
Noorpõlves Hermann sündis Põltsamaa Tarvastu kihelkond elas Tormas. kihelkonnas Võhma külas Kõksi küla sepa pojana Vanemad Isa- Adam Jakobson Haridus *Alghariduse sai isalt *Õppis Võhma algkoolis, *Grenzstein õppis *Valga Cimze seminar hiljem läks Peterburi, kus 18711874 Cimze (1856-1859) sooritas eksternina seminaris *1865. aastal omandas gümnaasiumi lõpueksami *Täiendas end 1878 Jakobson saksa keele ja *kingsepa ja rätsepa 1880 Viini kirjanduse alal gümnaasiumi õpipoiss pedagoogiumis ülemkooliõpetaja kutse *oreli- viiuli ja klaverimängus võttis eratunde
Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi. Juba samal suvel võitis ta tallinna treki ametiühingute üleliidulistel meistrivõistlustel täiskomplekti medaleid. 1982. aasta tõi tema ellu kirevust juurde. 20. sünnipäeval tabas Erikat õnnetus. Ta kukkus kaasvõistleja süü tõttu vitraazist alla ja pidi treeningutest mitu nädalat eemal olema. Ravi ajal aga sooritas sisseastumiseksamid Moskva Kehakultuuri Keskinstituuti. 10. Septembril 1982 püstitas Erika oma esimese maailmarekordi. Oktoobris tuli ta Liidu karikavõitjaks sprindis. Medaleid tuli Erikal vahepeal veel väga palju, nt N. Liidu meistrivõistlustel ja Barcelona maailmameistrivõistlustel ( sellel korras hõbedane ). Veel Edmontomis universiaalil ( kaks kulda ning hõbe ) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel ( hõbe). Olümpia
nooruses hakkas tegelema kirjandusega, elas Tartus kirevat kultuurielu. Kes oli Artur Adson? Artur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist, kes kasvas üles sugulaste juures Võrumaal Sännas. Hariduselt oli Adson maamõõtja, kuid töötas Vanamuises dramaturgina, hiljem filmiinspektorina. Kes oli Henrik Visnapuu? Visnapuu oli samuti eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik, kes õppis Reola vallakoolis, sooritas algkooliõpetaja kutseeksami Narva gümnaasiumis, hiljem suundudes Tartusse õpetama eesti keelt ja kirjandust. Visnapuu kirjutas armastusluuletusi, mida inspireerisid sageli konkreetsed naised. Kes oli August Gailit? August Gailit oli eesti kirjanik, kes õppis Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis. Läti juurtega Gailit oli silmapaistev romantiline proosakirjanik, kelle looming viib inimesed hallist argipäevast eemale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
