sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) Ta oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi
Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768- 1779 Ümbermaailma reisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus sõideti Vaiksesse ookeani ja sealt edasi Hawaiile, kus rüseluse käigus James Cook tapeti
14 Maandumine läks õnneks sujuvalt ning 17. aprillil kukkus kosmoselaev Ameerika Samoa lähedal Vaiksesse ookeani, kus päästelaev Iwo Jima juba ootas. Sellelt lennult pärineb ka hästi tuntud ja hiljem laiemassegi kasutusse läinud lause ,,Houston, we've had a problem". Apollo 13 lend sai tagantjärele nimeks "õnnestunud läbikukkumine". 2.5. Apollo 14 Apollo 14 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi kaheksanda mehitatud kosmoselennu ja kolmanda mehitatud lennu Kuule 31. jaanuar-9 veebruar 1971. Meeskonda kuulusid komandör Alan Shepard, Stuart Roosa ja Edgar Mitchell. Shepard võttis poolsalaja kaasa golfikepi ja -pallid ning tegi Kuul kaks lööki. Ta väitis, et teine pall liikus edasi ,,miile ja miile ja miile", kuid hiljem leidis, et tegelikult jõudis see 200...400 jardi kaugusele. Mitchell tegi teel Kuule mõned volitamata meeltevälise taju eksperimendid
Mais ja juunis 1906 külastas Hitler Viini ning sattus tuliselt vaimustusse linna ehitiste toredusest, kunstigaleriidest ja ooperitest. Tema uueks ambitsiooniks sai astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Septembris 1907 sõitis ta Viini ning osales koos veel 112 kandidaadiga Allgemeine Malerschule sisseastumiseksamil. Oma kaasatoodud töödemapiga kvalifitseerus ta koos veel 33 kandidaadiga teise vooru, mis kujutas endast proovijoonistamist ning leidis aset 1. ja 2. oktoobril. Selle eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati; ülejäänuid, sealhulgas Hitlerit ja Robin Christian Anderseni, vastu ei võetud. See oli mõru hoop. Hitler jäi esialgu Viini. 24. oktoobril teatas perearst, et Hitleri ema on parandamatult haige ning tal pole enam kaua elada jäänud. Adolf naasis Linzi; ema suri 21. detsembril 1907 rinnavähki. Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest. Tal oli õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas
Seda tundsin mina üksinda ja nii, et ei olnud võimalik kõnelda teistele." Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolmandaks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale. Saanud 16-aastaseks, üritas Pitka Tallinnas mõnele laevale teenima pääseda. See aga õnnestus tal kaks aastat hiljem ja ta sai Peterburis koha aurikule "Jekaterina II". Järgnesid õpingud Käsmu ja Kuressaare merekoolis, mille järel ta sooritas kaugesõidutüürimehe eksamid ja sai õiguse sõita rannasõidukaptenina. 1894. aastal Pitka abiellus ja astus samal sügisel õppima Paldiski merekooli, kus ta 1894. aastal sooritas kaugesõidukapteni eksamid. Seejärel sõitis Pitka erinevatel laevadel kaugetel meredel. 1899. aastal kutsutakse Pitka Liibavisse mereväeõppustele ja asub järgmisel kevadel teenima rannakaitse soomuslaeval "Admiral Uakov", mis hiljem Tusima lahingus jaapanlaste poolt põhja lasti. Pitka sünnikodu
aastal 1924. Ta laiendas Niels Bohri komplementaarsuse ehk täiendavuse printsiipi. Bohr, kes nägi täiendavust laine ja osakeste vahel, avaldas 1927. aastal selleteemalise artikli. Täpsemalt on komplementaarsusprintsiip printsiip, mille kohaselt mingi nähtuse näitlik mõistmine võib nõuda mitme üksteisega vastuolus oleva mudeli kasutamist. Pauli isiklikus elus tabas teda suur tragöödia aastal 1927, kui ta väga armastatud ema sooritas enesetapu. Pauli ja ta ema olid väga lähedased ja seepärast oli ema surm talle suur hoop. Ta muutus väga üksildaseks ning ta kurbust suurendas ka fakt, et ta isa abiellus uuesti järgneval aastal. Ta ei sallinud oma uut kasuema ning kutsus teda ,,kurjaks kasuemaks". 1930. aasta lõpus, lühidalt pärast neutriino postuleerimist ja pärast abielulahutust Käthe Margarethe Deppnerist novembris, kellega ta oli jõudnud abielus olla vähem kui aasta, varises mees täiesti kokku
kõige püham paik - Saalomoni tempel ja paljud juudid küüditati Babülooniasse. Seda aega nimetatakse juudi rahva ajaloos "Paabeli vangipõlveks". Ei maksa arvata, et assüürlastel ja babüloonlastel juute väga kerge alistada oli. Juudid osutasid suurt vastupanu. Nii kestis põhjapoolse juutide kuningriigi pealinna Samaaria piiramine tervelt kolm aastat. Vana Testamendi apokriiva raamatute hulgas on kirjas imetore jutt juudi noorest ja kaunist naisest Juuditist, kes sooritas järgneva kangelasteo. Caravaggio. Juudit ja Olovernes. Õli lõuendil. Palazzo Barberini, Rooma. Nebukadnetsar II väepealik Olovernes (õigemini Holofernes) piiras juba mitu kuud juutidega asustatud Betuulia linna. Toit ja joogivesi olid lõpukorral, linna kaitsjad näljast jõuetud. Veel mõni päev ja kodulinn ongi võõrvägede päralt. Ees ootas surm ja vägivald. Botticelli. Juuditi tagasi pöördumas Betuuliasse. Tempera puutahvlil. Uffizi Galerii, Firenze.
teised olid selle maatüki peale käega löönud ja kui nad nägid, et üks mees tõesti tahab sellist imet korda saata, siis tembeldasid nad mehe mõtlematuks ja rumalaks. Viha ja kadedus paneb ju inimesed kõvasti rääkima ja sehkendama. Maailmas on raske teistest silma paista ning kaaslastest parem olla, kuid miks ei lase me teistel eluliha maitsta, kui meil endil hambaid pole? Villut pilgati ja alandati, kuni ta lihtsalt enam ei suutnud ja enesetapu sooritas, mis oli küll vale tegu, kuid päästis vaese mehe sellest maapealsest põrgust ja kannatamatust piinast. Isegi üks Lääne-Aafrika vanasõna ütleb, et pole olemas kahte täpselt ühesugust asja. Olen alati teadnud, et kunagi ei saa inimeste vahele võrdumismärki panna, sest meis kõikides ei voola sama veri. Kui heidan pilgu korraks enda sisse, näen vaid mõnda organit koos lisavarustustega ja segaduses südant. See süda sarnaneb Nipernaadi omaga, kelle imelisest teekonnast on
Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Ülem-Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitleri ema Klara oli tema isa sugulane. Isa tõi ta majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud katoliku kirikult eriluba oodanud. Oli ka viimane aeg, sest Klara oli juba nähtavalt rase. Hitler oli kiindunud oma leebesse emasse. Oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina, tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mai...
kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade. Autoritaarne ük: enamik Euroopa diktatuure 1920-1930a. Ka Eesti: Päts sooritas 1934a sõjaväelise riigipöörde. Võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei saa osaleda riigi juhtimises. Stalin(1879-1953): kõigutamatu NSVL liider/ juht 1930-ndatel. Peasektretärina peamiseks ülesandeks partei ametikohtadele inimeste määramine. Suutis oma võimu laiendada riigiaparaadini. Omas palju töökohti, kus kontrollis partei nimel kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostates
Mina olin siin Keegi ei müü puhast kraami. Kõik ainult ütlevad, et müüvad. Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad. Põnevusdraama ,,Mina olin siin" põhineb Sass Henno romaanil ,,Mina olin siin. Esimene arest". Peategelaseks on seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass, kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige paremad. Rass arvas isa politseinikutööst vaid seda, et järelikult oli lähedastega kõik nii korras, et ta pidi hakkama teiste pärast muretsema. Rassi elu muutus allakäiguredeliks kui teda hakkasid kimbutama rahaprobleemid ning suhted lähedastega. Noormehel tuli elus hakkama saamiseks astuda kuritegelikule teele, kus ta oli sunnitud müüma narkootikume ning kokku puutuma otsese vägivallaga, millel paratamatult polnud head tagajärjed. Rassi elu muutus veelgi keerulisemaks, kui tema ellu sekkusid kuriteg...
Töökohad: · 1921. Nationaal Sotsialistlik Saksa Töölispartei ( NSDAP) juht. · 1933 riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal '' füüreri ja riigikantslerina'' samaaegselt Saksa riigi valitsusjuht ja riigipea. Führerbunker · Maa-alune pommivarjendina kasutatav ruumide kompleks Berliinis. · Punker asus Wilhelmstrabe ääres Riigikantselei aia all. · Kui sõda oli peaaegu kaotatud sooritas Adolf Hitler ja tema abikaasa Eva Braun enesetapu 30. aprillil, 1945 , seal samas punkris kus nad eelnevalt olid end peitnud. · Viimased osad punkrist hävitati 1988 1989 ehitustegevuse käigus.
Oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega oli tal 2 poega- Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri 1910-aastal, siis kui Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust Peterburis. Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 22.12.1868-1941 Elulugu Sündis 22.12.1868 Viljandi vallas, Mursi talus. Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892-aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894-1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse.
arvestame, et ta tegi kõike kõige üllama eesmärgi nimel, siis ma suudan Dostojevskit mõista. Ilmselt on teose kõige salapärasemaks tegelaseks Rodion Raskolnikov. Peategelane Raskolnikov oli üliõpilane, nägus ja noor, aga ta elus muutus suurimaks põhimõtteks elada idee järgi, mis lahterdas inimesed kahte tulpa- harilikud ja haruldased. Tema tahtis olla haruldane. Oma suureks eeskujuks oli ta seadnud Napoleoni, kes sooritas suuri veretöid, aga tema eesmärk nende teostamisel oli teine-ta tahtis muuta tervet maailma mitte enda elu. Sellest aga Raskolnikov ilmselt aru ei saanud, sest tema arvas ikkagi, et ühe halva inimese kõrvaldamine pole mitte midagi hullu. Sellise inimese omale iidoliks seadmine andis talle ka ,,õiguse" panna toime kuritegu. Raskolnikovi jaoks ei olnud seal mitte midagi imelikku, kui ta sooritab ühe kuriteo, mille tagajärjel saab teha tuhat heategu
Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinn...
1895. aastal astus Picasso Barcelona kunstiakadeemiasse ning kaks aastat hiljem Madridi San Fernando Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Õppetööst enam veetles Picassot aga Madridi öö- ja seltskonnaelu. 1899. aastal jättis ta kooli pooleli ning pettis sedasi oma isa poolt talle pandud lootusi. Aastal 1900 võeti üks tema töödest näitusele Pariisi, kuhu läks kaasa ka Picasso ise. Picasso parim sõber, kes oli temaga Pariisis kaasas olnud, sooritas mõni aeg pärast Hispaaniasse tagasipöördumist enesetapu. Saadud emotsionaalne raputus väljendus Picasso nn. Sinises perioodis aastatel 19011904, kui ta kasutas oma maalides peaaegu eranditult erinevaid sinise varjundeid. Lõplikult kolis Picasso Pariisi 1904. aastal. Taas kajastusid tema loomingus isiklikud kogemused. Selle põhiaineseks said nüüd tema sõbrast luuletaja Guillaume Appollinaire'i mõjul Pariisi tänavaelu ja rändtsirkusemotiivid. 1906
1870 aastal pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Carl Robert Jakobson. Carl Robert Jakobson- RL radikaalsema suuna juht, tänu tema ema mõjutustele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas kuid oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 Jõudis Jakobson Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Jakobsoni tõi liikumise juurde Johann Köler. 1865 aastal ilmusid esimesed kirjad Eesti Postimehes mis olid kirjutatud Jakobsi poolt. Ta nõudis ühtlasi kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist ning propageeris ka karskust. 1870 aastal pöördus Jakobson tagasi kodumaale kindla sooviga hakata põllumeheks. Ta ostis Kurgja talu ning ka abiellus. 1878 aastal pika
vastase ennem hobuse seljast maha tõukas. 15.sajandil võeti kasutusele puubarjäär ja üks rüütel ratsutas ühel, teine teisel pool barjääri ning kuna odahoop oli küllaltki tugev, kasutati ka tugevamat kiivrit ja raskemat raudrüüd. Jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil, kus kasutatud relvad ja tihti ka löökide arv olid varem kokkulepitud. Hoope anti kordamööda ning mängulõpuks teatas, kumb rüütel sooritas paremaid lööke. Samuti peeti ka grupivõistlusi, kus varasematel aegadel kasutati ka ehtsaid lahingurelvi. Turniirid ei kujutanud endist vaid sportlikke üritusi, vaid ka pidustusi. Seal koguneti oma senjööri ümber ja kohtuti teiste aadlikega. Ning oluline roll oli daamidel, kelle ees noored rüütlid oma mehisust said demonstreerida. Aadlike kasvatus, mille pea eesmärgiks oli ettevalmistamine sõjaks, mitmes etapis. Kuni
Antiikajast on teada kahe hüppe pikkus. Salamise lahingus ühte laeva käsutanud krotonlase Phayllose kohta ütleb epigramm" "Ta hüppas viis jalga üle viiekümne, kuid heitis ketast viis jalga alla saja." Selle epigrammi muistsed kommenteerijad informeerivad meid, et hüppekast oli tavaliselt ette nähtud viiekümne jala pikkuste hüpete jaoks ning et sellest kaugemale hüpates ja kõvale pinnale maandudes murdis Phayllos jala. Teise teadaoleva hüppe, mis oli viiekümne kahe jala pikkune, sooritas spartalane Chionis, staadionijooksu ja diaulose võitja kolmedel Olümpia mängudel aastate 664 ja 656 vahel e.m.a. Märkimist väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim, ei olnud isegi Chionise- taoline hiilgav jooksja suuteline võitma viievõistlust; ilmselt ei olnud ta kettaheitja, odaviskaja ega maadleja. Üks kreeka kaugushüpesse puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda
Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma isalt. oskas saksa keelt ja Tartu Ülikooli Jakobson sooritas ning mängis hästi usuteaduskond. ka klaverit ja orelit. Ainelist abi pakkus ülemkooliõpetaja Hurdale C. Oetell. eksami. Tähtsamad Asutas 1857. aastal Lõi kaasa Kirjutas ,,Eesti ettevõtmised Pärnu nädalalehe ,,Vanemuise" seltsi Postimehes", pidas ,,Perno Postimees", töös. Hurt pidas isamaalisi kõnesid
· Soov saada uusi kolooniaid (eelkõige Saksam) · Prantsusmaa soovis tagasi saada vanu valduseid (Elsass-Lotring) · Võimuvõitlus Balkani ps Venemaa ja Austria-Ungari vahel · Sõjaliste blokkide olemasolu - Kolmikliit ja Antant Sõjale aitas kaasa: ohu alahindamine, sõja romantiseerimine , puudus organ mis lahendaks rahvusvahelisi probleeme. Ajend: Austria-Uungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.jun 1914. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. 6. Sõdivad pooled I ms Õ lk 44 (liidud, neutraalsed riigid) Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Erapooletud: Norra, Rootsi, Sveits, Hispaania 7. Venemaa revolutsioonid 1917.aastal, põhjused ja tagajärjed Õ lk 55 - 59 Põhjused: · Rahutused sõjaväes-suured kaotused
orjad=tasuta tööjõud) Inimesed olid mitu pere ühes väikses korteris. 4. Adolf Hitler Saksamaa valitsejana ja inimesena. Juudi verd võib olla. Suur pere oli. Tahtis kunstikooli minna, aga ei võetud vastu. Vanglas tegi raamatu „Minu võitlus“. Oli hulkur. 1933 sai Hitler valitsusjuhiks. Peatselt haaras ainuvõimu (majanduskriisi ajal). Sõja lõpus sooritas enesetapu. 5. Saksamaa valitsemise põhimõtted Hitleri diktatuuri ajal. Samuti: millised asjaolud viisid Saksamaal natside võimuletulekuni. Juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigiorganid asendati keskvõimu juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla- kehtestati 4-aasta plaanid. Kehtis ainuparteisüsteem. Riigis toimunu range kontroll. Suur rõhk sõjatehastele, rajati teid. Tööpuuduse likvideerimine. 6
ülev ja hiilgav. Rahvusvaheliste kriiside reguleerivate institutsioonide puudumine- puudusid organisatsioonid, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. Sõjaline mõtlemine muutus kaalukamaks kui diplomaatia. 5. I maailmasõja puhkemine. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevas 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Tapmine vallandas pahameeletormi. 6. Riikide sõjaplaanid ja kaks peamist liitu sõjas. Sõdivad riigid jagunesid Atandiks ja Keskriikideks. Saksamaa – välksõja plaan Prantsusmaa – passiivne kaitse Venemaa – kindel taktika puudus Inglismaa – tahtis saavutada oma sihid võõraste kätega 7. Sõjasündmuste lühikirjeldus. 31
· Tema lemmiklauseks oli ,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed." See on ka kirjas tema hauakivil. Friedrich Reinhold Kreutzwald · Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. 14. detsembril 1803. aastal. · Tulevane kirjanik õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis. · Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. · Sooritas 1823. aastal algkooliõpetaja eksami. · 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. · Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. · Abiellus 18. augustil aastal 1833 Marie Elisabeth Saedleriga. · Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat.
a. Sotimaa pealinnas Edinburghis. 1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele. Et tal aga vähe huvi oli vajalike õppeainete vastu, vahetas ta mõne aasta pärast isa kurvastuseks ala ja hakkas õppima õigusteadust. Kuigi Stevenson uutelegi õpingutele ei pühendunud innuga, vaid meelsamini tegeles kirjandusega (tema katsetused hakkasid juba ajakirjadesse teed leidma), kuigi ta ühe talve pidi veetma kopsude ravimiseks Vahemere rannikul, ometi sooritas ta nõutavad eksamid ja sai 1875. a. loa advokaadina tegutsemiseks. Kuid selle võimaluse jättis ta kasutamata, pühendudes täielikult kirjanduslikule tööle. 1883. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan «Aarete saar» (ajakirjas oli see ilmunud juba eelmisel aastal) ja leiab vaimustatud vastuvõtu. Sellele järgneb varsti teisigi menukaid teoseid nagu «Dr. Jekyll ja mr. Hyde», «Röövitu» (mõlemad 1686. a.), «Must nool» (1887) jne. Stevenson suri 1894. a. Samoa saarel
Samal ajal tagandas Itaalia kuningas Mussolini, kes koos Saksa vägedega okupeeris Põhja- ja Kesk-Itaalia. Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. 1944. alustas Punaarmee vallutama okupeeritud alasid mööda Ida-Saksa rindejoont. Saksamaa kaitse hakkas nõrgenema. Liitlasvägede saabumine muutis Hitleri lüüasaamise paratamatuks. 1945 toimus Jaltas konverents, kus kooskõlastati Saksamaa purustamine. 30.aprillil 1945. aastal sooritas Hitler enesetapu. Hitler oli suurepärane kõnemees, kes oma karismaatilise olekuga suutis kuulajaid oma plaanide võimalikkust uskuma panna. Sebastian Haffer osutas raamatus "Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") "seletamatule kuristikule" diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lõpuks mees, kelle ümber keerleb kogu maailmapoliitika."
lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta edasiõppimist ja sooritas 1823 algkooliõpetaja eksami. 1924-25 oli koduõpetaja Peterburis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd
Veske Moskvast tagasi Kaasanisse. 3. septembril 1887. a pidas ta Kaasani ülikoolis oma esimese loengu teemal ,,Finnoloogia tähtsus ja edusammud". Mõnikord on arvatud, et Veske oli Kaasani ülikooli professor, kuid sellele väitele ei ole võimalik leida kirjalikku alust. Kuna ta ei vallanud piisavalt vene keelt, siis oli tal vaid üks üliõpilane N. Titov. Siiski ei jäänud Veske Kaasani-aeg ka vene teadusloo jaoks tarbetuks: tal ilmus paar raamatut ja mitmeid artikleid. Samuti sooritas Veske kaks ekspeditsiooni soome-ugri rahvaste juurde ja korjas ligi 200 tseremissi ja mordva laulu. Veske tööd, mis, etterutatult öeldes, jäid pooleli, leidsid tunnustust 16. juunil 1889. a, mil ta sai riiginõuniku auastme. (Prozes, 2013) Veske luulekogud jutustasid regivärsi eeskujul rahvalikkust lihtsusest, konkreetsusest ja kõlarikkusest; luuletuste põhilaad on ülev ja optimistlik. Avaldas luulekogu ,,Laulud Wiisidega" ja koorilauluväljaande ,,Laulukogu..
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2
olid liiga suured, ning seepärast suutsid nad koos olla. Nad küll ei elanud koos, kuid teineteise elamistes käisid Joonas ja Irma justkui oma kodus. Irma armastas küll Joonast, kuid siiski pettis teda, lausa mitmel korral. Kord tahtmatult, kord meelega. ,,Armastus on ühe inimese suure tunde peegeldus teisel inimesel," nii arvas Irma. Paarikese suhet hakkas lõpupoole viima pidev kahtlustamine. Joonas arvas, et Irma varjab tema eest midagi. Ühel hommikul läks Irma haiglasse, kus ta sooritas abordi, ning koju tagasi hiilides tõstatas Joonas tüli. Noormees arvas, et Irma oli käinud ühe vana tuttava matustel ja nüüd soovis teada saada, mis nende vahel oli. Hoolimata sellest, et Irma tegelikult seal ei käinud. Pisarad tõid järgmise päeva, kus daam kohtas vana tuttavat. Pärast paari kohvi möödumist, läksid nad tolle härra juurde, kus üks asi viis teiseni. Joona juurde tagasi minnes, üllatab noormees abieluettepanekuga. Mõne aja pärast sõitis Irma
sõlmima rahu. · 1944. a suvel-sügisel rünnati Londonit V-1 rakettidega Põhja-Prantsusmaalt ja ballistiliste rakettidega V-2 (14m, 1-tonnise lõhkepeaga) Madalmaadest. · Neid toodeti maa-alustes vabrikutes Harzi mägedes, aga mitte piisavalt, et muuta sõja käiku. Berliini vallutamine ja Saksamaa kapitulatsioon · Hitler ja Braun lõpetasid elu 30.IV enesetapuga. · Goebbels mürgitas oma kuus last, sooritas koos naisega enesetapu. · Himmler langes Briti vägede kätte vangi ja sooritas enesetapu (kaaliumtsüaniid). · Paanika Berliinis. Põgenemine linnast. Bormann. · 2 mail vallutasid Nõukogude väed Berliini, langes u 70 000 meest. · Linn varemetes. Vägivald tsiviilelanike kallal. · Maavägede ülemjuhataja Keitel kirjutas 8.V 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. VE-Day · Stalin tahtis kätte saada Saksa arhiive, tuumauuringute materjale, aga need said ameeriklastele 9. Kes osalesid Jalta ja Potsdami konverentsidel ning mida otsustati?
23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana
peaks varsti kirikhärraga abielluma ning teenija Trallat. Neile ütleb ta end muinasteadlase olevat ning veenab Ellot, et seal lähedal jões on palju kulda ja pärleid, sest see olevat kunagi olnud suur kaubatee. Ent sealtki põgeneb ta öösel, jättes mõlemad naised maha. Siis jõuab ta Maardlasse, kus üritab võrgutada Anne-Marit, kõrtsiteenijat, kelle abikaasa Jairus on hobusevarguse pärast, mille sooritas naine ise, vangis. Kahel ööl räägib ta Anne- Marile ilusaid sõnu pikki tunde, kuid mõlemal korral tuleb välja, et naine magab hoopis teises kohas. Ta valetab end ka sookuivatajaks ning laseb kohalikul mehel Joonal tuua lõhkeseadeldisi ning korraldab plahvatusi, mille peale nad mõlemad peavad Maardlast põgenema. Nad satuvad külla, kus ühel perenaisel, Kadri Parvil on seitsmekümnes juubel ning lisaks sellele on ka naise poja pulm ning naabrimehe pojapoja ristimine
V Jannsen asus tööle koolmeistrina Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis,kus nad ka elama hakkasid. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai L. Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. [1 2008,06.03] 1862.aastal sooritas ta veel koduõpetajanna nn.suure eksami Tartu ülikooli juures,omandades õpetamisõiguse aadlike perekondades,millist võimalust ta aga kunagi ei kasutanud. [2 lk.252] Tee oma rahava juurde leidis Lydia isa eeskujul,kelle << valud,mured ja mõtted >> ta oli varakult kaasa elanud ja kellega koos rõõmutsenud esimese" Perno Postimehe "ilmumisel.[2 lk.253] 1863.a. lõpul asus perekond elama Tartusse,kus J.V.Jannsen hakkas välja andma "Eesti Postimeest".L
aastal Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. 1850. aastal asus perekond elama Pärnu Ülejõele. Ta sai algõpetust kodus isa juhtimisel. 1854. 1861. aastal õppis ta Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. Tema isa Johann, kes oli ajalehe "Perno Postimees" toimetaja, kaasas ka tütart ajalehetöösse. Kui Lydia lõpetas Pärnu tütarlaste kooli, sooritas ta 1862. aastal Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1860. aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules. 1863. aastal kolis perekond Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma "Eesti Postimeest". Ka Lydia oli tegev ajalehetöös. Koidula abiellus 1873. aastal Tartus arstiteadust õppinud lätlase
Kuulsamad maadeavastajad Cristoph Kolumbus mees, kes ületas esimesena Atlandi ookeani, avastas Ameerika, Haiti, Bahama jt Kariibimere saared, kuigi tegelikult soovis jõuda hoopis Indiasse, kuid valearvestuse tõttu jõudis Ameerikasse. Kolumbus on esimene eurooplane, kes jõudis Ameerikasse. Vasco da Gama Avastas Indiasse viiva idapoolse meretee. Euroopalane. Amerigo Vespucci avastas Brasiilia. Magalhaes mees, kes sooritas teadaolevalt esimesena ümbermaailmareisi. Saksa reformatsioon. Miks oli vaja kirikut reformida? Reformatsioonide käigus puhastati kirikut ja ühiskonda ajapikku ladestunud väärarusaamadest ja valetõlgendustest kristluse kohta käivates küsimustes. kirikusüsteeme oli vaja reformida, kuna kirik tegutses liiga kasuahnelt. Üheks tõestuseks sellele väitele on fakt, et kirikult oli võimalik osta indulgentse, et oma patte lunastada. Tegelikult peaks olema ainuüksi Jumalal
Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse, piieduti vaid maksude nõudmistega. Maksud olid vähem koormavad kui Egiptuses. Babüloonia kuninga Hammurapi seadused: Määrasid iga kuriteo eest karistuse, kaitstes ühiskonda kuritegude eest. Jagasid elanikkonna 3 õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatanu oli samast klassist kehtis seadus ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu piirdus karistus rahatrahviga. Orja eest pidi kahju hüvitama orja omanikule. Perekond oli patriarhaalne, abielu sõlmiti peigmehe ja äia vahel lepinguga, pruudi kaasavara kuulus naisele. Mehel võis olla mitu naist, naiselt nõuti monogaamsust. Abielurikkujaid ootas karistus. Linnaühiskond. Assüüri kuningad lõid alalise armee- kaarikud, jalavägi, raskeratsavägi. Religioon ja kultuur EGIPTUS Hieroglüüfid, tähistasid mõisteid, häälikuid
Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpetas Tartu Pedagoogilise seltsi üldhariduslikud keskkoolikursused 1916 sooritas eksternina Tartu Aleksandri gümnaasiumi juures abituuriumi Pani end kirja Berliini Ülikooli, mis jäi lõpetamata Noorus 1907-1910 oli Võnnu kihelkonna Ahunapalu vallakooli õpetaja Tekivad konfliktid pastori ja talumeestega Võtab osa seltskondlikust tegevusest(kõnekoosolekud, näitering, osaleb haridusseltside tegevusest) Vaba aeg kulus enesearendamisele 1911 vallakooliõpetaja Kavastu Tähemaal Visnapuu k to edit Master text styles
) 25. Millise riigid sõdisid I maailmasõja käigus Balkanil? (Kes kelle vastu, kes kelle liitlane?[lk 85]) 26. Kirjelda Jüüti merelahingut. (31. mai 1916 Taani ranniku lähistel Põhjameres, Saksamaa püüdis purustada Inglismaa laevastikku ja murda mereblokaad, kuid ei saavutanud edu ja loobus plaanist purustada Inglismaa laevastik.) 27. Kuidas arenesid sündmused läänerindel peale idarinde sulgemist? (1918. a kevadel koondas Saksamaa sinna 80% oma vägedest ja sooritas märtsist juunini 4 suurt pealetungi, kuid edutult; Antant alustas pealetungi 1918. a septembri lõpul; Saksamaa ei suuda vastupanu osutada; Saksamaa variseb sõjaliselt kokku.) 28. Mis tingis Saksamaa sõjalise kokkuvarisemise? (Siseriiklik kurnatus, kriis ja rahva ülestõus; sõjaväe kurnatus; Saksamaa liitlaste (Bulgaaria, Austria- Ungari, Türgi) väljumine sõjast;) 29. Millal ja kelle poolel astusid I maailmasõtta Ameerika Ühendriigid? (Aprillis
1881-1973 Üks 20.sajandi suurimaid maailikunstnikke on hispaanlane Pablo Picasso . Tema rangematu loomejõud andis moodsale kuntsile otsustavaid implusse. Umbes 15000 maali, rohkem kui 660 skulptuuri ning arvukate joonistuste, graafiliste lehtede ja keraamiliste töödega kuulub Picasso kunstiajaloo viljakamate kunstnikke hulka. Tema elu: Pablo Ruiz Picasso karjäär algas varkalkult. Nooruses peeti lausa teda imelapseks. Sündinud 1881.aastal Malagas joonistusõpetajan Leon Ruizi pojana, sooritas Pablo 15-aastasena vaevata vastuvõtukatsed Barcelona kunstikõrgkooli. Alates 20.eluaastast kasutas kuntsnik oma tööde sigeerimisel ainult oma ema neiupõlevnime Picasso.Aastal 1901 asutas Pisacco ajakirja Arte Jovan (tõlkes Noor kunst) ning reisis mitmel korral Pariisi. Seal õppis tundma impressionistide Cezanne`i, Degas` ja Toulouse-Lautreci töid, mis avaldasid talle sügavat muljet ning ajendasid maailma ühiskonna heidkuid- kerjuseid, kodutuid ja üksildasi kõrtsikülastajaid.
Rahvas sai kindlust ja hoogu ning mehed allusid mobilistasioonikäsule. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Narvat kaitsvaid üksusi ähvardas sissepiiramisoht. Pealtung suudeti tagasi tõrjuda ning järgnevalt läks initsiatiiv saksa väejuhatusele, kes asus likvideerima Vene sillapäid narva jäi läänekaldal. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpunim ent kumbki pool ei suutnud otsustavat edu saavutada. Saabus 3 kuuks vaikus. Narva lahnigute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6 märtsil hävitas see täielikult Narva ning 8 märtsil sai tugevasti kannatada Jõhvi ja Tapa. Vastu 9 märtsi ööd pommitasid 250 vene lennukit Tallinna. 25 märtsil jõudis kord Tartuni, mis sai ka rängalt kannatada. Eestlaste võitlusmoraali ei suutnud õhurünnakud siiski murda, pigem tugevdasid need sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. PUNAARMEE VALLUTAB EESTI
Pärast seda tuli kokku ligi 40 000 meest. Osa saadeti kohe rindele, enamik koondati formeeritavasse piirikaitserügementidesse. Punaarmee ületas kinnikülmunud Lämmijärve. Siiski suudeti pealetungid tagasi hoida ning võim läks Saksa väejuhatusele. Märtsi lõpuks õnnestus vastane linnast põhja pool jõe taha tõrjuda. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, ent kumbki ei saavutanud edu. Seejärel oli vaikus kolmeks kuuks. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6. 03 õhulöök hävitas Narva täielikult. 8- 11 Jõhvi ja Tapa. Ööl vastu 9.03 pommitati 250 Vene lennuki poolt Tallinn. 25. 03 vallutati Tartu. Punaaremee vallutab Tartu : 24.07- l tõrjusid eestlased punaste rünnakud Auvere silla pealt, kuid päev hiljem ületasid venelased Narva jõe a marssisid 26.07-l sisse enda hävitatud Narva. Samuti peeti lahinguid Sinimägedes- kahe nädala vältel. Aug. keskel jõudsid Pihkva
... 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 18151818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud
juunist 1950 relvarahuni 27.juulil 1953.Milles osalesid Korea Vabariigi poolel USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli Põhja-Korea peagi saavutamas kontrolli kogu Korea poolsaare üle. Ameerika sõdurid Koreas 7. Esimene kosmoses käik Juri Aleksejevits Gagarin oli vene rahvuses Nõukogude kosmonaut, kes 1961.aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Juri Gagarin oli 12.aprillil. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul MIG-Iga Kirzatsi lähedal. Gagarin tervitab ajakirjanike Malmös 4.märtsil 1964. 8. Esimene kuupeale sõit Neil Alden Armstrong oli USA astronaut ja esimene inime, kes astus kuu pinnale. Missiooni nimi oli Apollo 11
Arvutamine ei teinud talle mingit raskust. Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. 1880.nda aasta kevadest hakkas ta õppima viiulimängu Dirigent Gustav Levanderi juures. Õpingud muutusid sellele järel tema jaoks palju piinavamaks ning ta jäi järgmisel aastal viiendasse klassi istuma. Viiulimängi juurest jõudis Sibelius kammermuusika juurde 1885. ndal aastal sooritas ta auga küpsuseksamid ning ta lasi ennast panna kirja Helsingi Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena. Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja Viinis Eraelu: 10.juunil 1892 abiellus Sibelius Aino Järnefeldtiga (1871 – 1969). Ta oli naisega abiellus kuni oma surmani ehk siis 65 aastat Ta sai Ainoga kuus tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti (1898–1900),
sajaga ja korrutada arvuga p: p% a = A . 100% NB! Kui leiame osa tervikust protsendimäära järgi, siis suurust mõõtev ühik ei muutu: 5% kilogrammides antud suurusest on ikkagi mõõdetav kilogrammides, 30% kroonides antud summast annab ikka tulemuseks kroonid jne. Näide 1. põhiülesande kohta Näide 3 Eksamile tuli 212 õpilast, neist 75% sooritas eksami edukalt. Mitu õpilast kukkus eksamil läbi? Lahendus Leiame esmalt edukalt eksami sooritanud õpilaste arvu a. Tervik A on 212, osamäär p on 75%. Edukalt sooritanud on osa tervikust esimese põhiülesande kohaselt p 75 3 a = A = 212 = 212 = 159. 100 100 4 Eksamil läbikukkunute arvu b leidmiseks tuleb kõikide eksamil käinute arvust lahutada eksami edukalt sooritanute arv:
Ta juhtis Poters'i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale.Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.Frangi riik jagati Verdun'i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes. 3.Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida
Rudolf Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus, Sadama tänava majas. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingukatsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. 2.2 Haridustee Tobias astus 1885. aastal Haapsalu Kreiskooli. Klaverit käis ta õppimas kohaliku pianisti Catharina von Gerneti juures. Peale õpinguid naases ta vanemate juurde Kullamaale. 1889. aastal astus Tobias õppima Tallinna Nikolai Gümnaasiumisse, kus sooritas koduõpetaja ametieksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Muusikalise hariduse sai Tobias Peterburi konservatooriumis. Peterburi konservatooriumi lõpetas Tobias 1897. aastal kahel erialal: oreli ja kompositsiooni. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest" (kirjutatud sega- ja meeskoorile, viiele solistile, orelile ja orkestrile). 2.3 Erialane töö
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule,...
Samal ajal tagandas Itaalia kuningas Mussolini, kes koos Saksa vägedega okupeeris Põhja- ja Kesk- Itaalia. Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. 1944. alustas Punaarmee vallutama okupeeritud alasid mööda Ida-Saksa rindejoont. Saksamaa kaitse hakkas nõrgenema. Liitlasvägede saabumine muutis Hitleri lüüasaamise paratamatuks. 1945 toimus Jaltas konverents, kus kooskõlastati Saksamaa purustamine. 30.aprillil 1945. aastal sooritas Hitler enesetapu. Hitler oli suurepärane kõnemees, kes oma karismaatilise olekuga suutis kuulajaid oma plaanide võimalikkust uskuma panna. Sebastian Haffer osutas raamatus "Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") "seletamatule kuristikule" diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lõpuks mees, kelle ümber keerleb kogu maailmapoliitika."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
