Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sooritas" - 501 õppematerjali

thumbnail
3
odt

Kuulsuse ja rikkuse karid (Paulo Coelho - Kurat ja preili Prym)

Kuna me vaenlast kunagi ei näe ­ sest kui põhjalikumalt järele mõelda, on ju tõeline vaenlane Jumal, kes saatis meile kõik, mida me kogenud oleme-, siis elame oma pettumust välja kõige peal, mis meid ümbritseb. Kättemaksuhimu, mida ei saa kunagi rahuldada, sest see on suunatud elu enese vastu. Inimene vajab halvimat, mis temas leidub, et saavutada parimat, mis temas on. Inimesed kel pole midagi kaotada, ei mõtle mitte kunagi igavesele elule. Ta sooritas kuriteo oma südames, kuid ei olnud võimeline sooritama seda tegelikkuses. Kui tahad inimest valitseda, pane ta hirmu tundma. Vesi: maitseta, lõhnata, värvita ja sellegipoolest tähtsaim asi maailmas. Kes armastab vastuarmastust oodates, raiskab asjatult aega. Elu võib olla lühike või pikk, kõik oleneb sellest, kuidas seda elada. Ei tohi aega raisata, isegi siis mitte, kui loodad, et elad veel kaua. Kuulsuse ja rikkuse karid...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Karistusviise vanakreeka müütides 2

Kangelane Herakles pidigi oma kaksteist vägitegu tegema ainuüksi sellepärast, et oli sündinud Zeusi vallaslapsena. Nimelt saatis Hera Heraklesele peale hullusehoo, mistõttu too oma naise ja lapsed tappis. Herakles oli aga piisavalt kangelaslik ja tahtis ise, et teda karistataks, tagatipuks sooritas ta kõik pealtnäha võimatud tööd. Seetõttu jäi Heral üle vaid olukorraga leppida. Herakles oli kangelane ja juba see, et tema ei olnud tegelikult süüdi, tähendas tema puhul head saatust, oma karistust vääris ta ainult tapmise pärast, kuid sealjuures oli ta Hera mõju all. Uudishimulikkus ei toonud samuti kaasa head, ei müütides ega arvatavasti ka päriselus. Karistuseks inimkonnale saatis Zeus maale savist naise Pandora, kellele iga jumal andis kaasa midagi head...

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

James Cook

Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768-1779 Ümbermaailmareisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus sõideti Vaiksesse ookeani ja sealt edasi Hawaiile, kus rüseluse käigus James Cook tapeti Esimene ümbermaailmareis Toimus aastail 1768-1771...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimene on saladus

" Dostojevski ja Paulo Coelho teoste peategelased tahtsid mõista ennast ja teisi ning leida õige õnnelik elamisviis, mis ei õnnestunud läbi unistuste, vaid kannatuste. Fjodor Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" peategelane oli vaene üliõpilane Raskolnikov, kes sooritas kahe vanemas eas naisterahva mõrva. Tema kuritöö ajendiks oli raha, sest ta uskus, et rahaga saab muuta elu paremaks ning mugavamaks. Noormehel oli plaanis aidata materiaalselt oma pereliikmeid ja lõpetada enda õpingud ülikoolis ning seejärel olla täisväärtuslik ühiskonnaliige. Pärast tapmist ei kasutanud ta röövitud rahast sentigi. Tema hinge valdas õudus ning temasse sigines vaenutunne. Ta ei mõistnud enda sisemuses toimuvat: plaanide kohaselt ei oleks tohtinud sisimas tal selliseid tundeid tekkida. Raskolnikov...

Kirjandus
170 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti Vabariik

aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega ­ Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana. Neljapäevases heitluses Võnnu all...

Kultuurilugu
49 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Venemaa kesaeg

Veetse andis järgi ja Vassili kutsuti tagasi- oluline see et allutas isepäise Novgorodi veetse ja muutis seal vürstide valitsemise senist korda, lisaks oli Novgorod sunnitud tunnistama oma vasallisõltuvust J-S. Peale seda suutis ta edukalt seista vastu läänest tulenevale ohule. Sõlmis suhted Norraga ja sooritas eduka sõjakäigu Rootslaste vastu Soome aladele. 1261 sõlmis lepingu leedu vürst Mindaugasega millele järgnes ühine sõjakäik Liivi Ordu vastu. Ettevõtmine polnud küll sõjaliselt edukas kuid tõi Novgorodi tagasi hansakaupmehed. Vahepeal aga otsustas kuldhort viia läbi rahvaloenduse et paremini makse koguda ja saatsi venemaale vastavad ametnikud kes pidid siis makse koguma. See aga ei meeldinud Novgorodis valitsenud Vassilile kelle isa siis vangi võttis ja sinna oma...

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Katariina II

Ka aadelkonna hulgas ei valitsenud alati kooskõla. Pärast poolteist aastat kestnud kooskäimisi saatis Katariina II saadikutekogu laiali, ilma, et see oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Kuidas on seotud Eestiga? Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja Võru linn ja maakond. Tartus ehitati raekoda ja Kivisild. 1764.aasta suvel sooritas Katariina II suure saatjaskonnaga reisi Eesti- ja Liivimaale. Pikkemalt peatuti Tallinnas. Külastati ka ehitatavat Paldiski sadamat. Keisrinna õõbis mmitmes Eesti mõisas. Kaasaaegsete kirjeldust mööda olevad Saare mõisa park olnud kaunistatud värviliste tuledega, mis moodustasid keisrinna nime. Hommikul olevat Katariina II üles äratanud akna all laulvad eesti talutüdrukud. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II www.Google.Ru Uusaeg , õpik 8...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Benito Mussolini ja fašism

Tema järgmiseks kooliks sai Giosuè Garducci Forlimpopolis. Ka selles koolis oli Mussolini rahulolematu ja sõnakuulmatu ning pärast kaasõpilase järjekordset sulenoaga haavamist heideti ta ka sealt välja. Peagi leiti aga, et kuigi ta keeldub korralikult tööd tegemast, on ta siiski ebatavaliselt arukas poiss ning seetõttu võeti ta eksternina 2 Forlimpopoli kooli tagasi. Kolme aasta pärast ehk 18-aastasena sooritas ta edukalt lõpueksamid ning sai õpetajakutse. Sel ajal avastas ta endas teadmistejanu ning ilukõnelemise kire. Tihti seisis ta kaljuservadel ning luges võimsal häälel Carducci lüürilisi ja patriootilisi luuletusi. 1901. aastal sai ta esimese töökoha Gualtieri külakoolis. Samal ajal tegutses ta väikese sotsialistide rühmituse sekretärina ning kirjutas artikleid vasakpoolsetele ajakirjadele. Kuna Mussolini elustiiliga kaasnesid joomine, hasartmängud ning palju armuafääre nii...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Rahvusvaheline olukord peale I Maailmasõda

Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade. Autoritaarne ük: enamik Euroopa diktatuure 1920-1930a. Ka Eesti: Päts sooritas 1934a sõjaväelise riigipöörde. Võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei saa osaleda riigi juhtimises. Stalin(1879-1953): kõigutamatu NSVL liider/ juht 1930-ndatel. Peasektretärina peamiseks ülesandeks partei ametikohtadele inimeste määramine. Suutis oma võimu laiendada riigiaparaadini. Omas palju töökohti, kus kontrollis partei nimel kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostates...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pariisi rahukonverents

jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Jossif Vissarionovits Stalin tegelik nimi Ioseb Dzugasvili 21. detsember 1879 Gruusia, Gori ­ 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu juht. Osales VSDTP tegevuses varjunime "Koba" all, tegeldes partei rahastamiseks "eksproprieerimisega" ehk finantsasutuste röövimiste organiseerimisega.Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres ­ 30. aprill 1945 Berliin) o...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Jaan Poska

Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Aasta hiljem siirdus Jaan Poska õigusteaduskonda, siis oli võimalik õppimise kõrvalt ka teenida ning õigusteaduskonna sai ka rutem lõpetada. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles. Jaan Poska side kirjandusega ajendas teda tõlkima. Ta tõlkis Aleksandr Puskini "Padaemanda" ja ühe raamatu Peeter Suurest...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Lydia Koidula

12.1843 – 11.08.1886 Koostas Kadi Tross Perekond  Lydia Emilie Florentine Jannsen (sünninimi)  Johann Voldemar Jannsen (isa)  Emilie Jannsen (ema)  Eugenie (õde)  Julius, Leopold, Harry ja Eugen (vennad) Haridus tee Isa õpetas teda kodus enne Pärnusse kolimist.  1854–1861 õppis ta saksa keelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis.  1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Kirjavahetused  J. Hurt  Fr. R. Kreutzwald  P. Blumberg  C. R. Jakobson Mu isamaa on minu arm  Mo isamaa on minu arm!  Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa!  Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema!...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg

a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale. Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida...

Ajalugu
492 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muusikapsüholoogia

20.saj. elguse gestaltpsüholoogia tähtsus on selles, et ta reaktsioonina 19.saj.lõpu induktiivset laadi atomistlikule psüholoogiale hakakb rõhutama deduktiivsete mehhanismide olulisust inimese psüühilistes protsessides. Seda iseloomustab katse, mille saksa psüholoog M.Wertheimer sooritas pimeda toa seinale kinnitatud kahe lambikesega. Sellest ka järeldus, et inimese taju ei tasu liigitada füüsikaliste seaduspärasuste alla. Saksa muusikateadlane E. Kurth "Muusikapsüholoogia" (1931). Talle pole tähtis muusika seos objektiivsete heliliste nähtustega, vaid muusika kui inimese sisemusest lähtuv tahteavalduse energia ja sellest energiast toituv liikumine. Ükskõiksus eksperimentaalpsüholoogia meetodite vastu. Teda ahvis nö B. Assafiev Nõukogude ajal...

Muusikaõpetus
76 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eduard Bornhöhe referaat

Naasedes kodumaale oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Läänemaal, Matsalu mõisas parun Hoyningen-Huene perekonnas. Seejärel tegeles ta lühemat aega Tallinnas ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 1886­1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. (4. http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430 , 1. Eesti kirjanduse ajalugu lk 464 ­ 465) 1888. aasta lõpus sooritas ta Tallinna kubermangugümnaasiumi juures eksternina edukalt abituuriumieksamid ning astus aasta hiljem Tartu ülikooli filosoofiat õppima. Kuid juba mõne kuu pärast oli Bornhöhe sunnitud ülikoolile selja pöörama ja taas leivaametit otsima.Vahepeal ilmus ka tema teine ajalooline jutustus "Villu võitlused". Peale seda töötas ta koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina, nii Eestis kui välismaal. Samal ajal ilmusid...

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Lydia Koidula referaat

Lydia Koidula oli peres vanim laps. Tal olid veel õdeEugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. 1854. a kolis ta perega Pärnusse ja asus elama Ülejõe koolimajja. Lydia hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Seal sai ta selgeks prantsuse ja vene keele ning laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes vene ja saksa kirjanike teoseid. Sel ajal alustas ta ka kirjutamist. Algul küll ainult saksa keeles. 1862. a sooritas ta Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Pärast seda hakkas ta aitama isa ajalehe "Perno Postimees" juures. Oma kirjanikunime "Koidula" sai ta kirjaniku Carl Robert Jakobsoni käest, kestema kirjutusi avaldas. Sageli hüütaksegi teda "koidulaulikuks." 1873. aastal kolisid Koidulad Tartusse Tiigi tänavale elama. Koidula abiellus samal aastal Tartus lätlase Eduard Michelsoniga, kes oli erialalt sõjaväe- ja naistearst....

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Albert Camus

Isa suri I MSs. Õppi Alzeeria ülikoolis filosoofiat. 1939 tuleb ta Prle. Cst ivabadusvõitleja kui Sm Pr vallutab. Andis välja ka vabadusvõitlejate ajalehte. 1957 sai Nobeli preemia. C suri autoõnnetuses. Looming. 1942 ,,Võõras"(lühiromaan). Meursault(peateg.)>ema surm ja matused jätavad ta külmaks. On ümbritsevast miljööst võõrdunud. I osas M.tapab inimese, II osas on juttu kohtuprotsessist. Kuriteo sooritas juhuslikult, ettekavatsemata. Talle tahetakse surmanuhtlust määrata. Alles kohtuprotsessi käigus hakkab M.elu üle järele mõtlema. Prokurör üritab Mi näidata halvemana kui ta on. Mle määrataksegi surmanuhtlus. M ei avalda aktiivsust enda päästmiseks. M leiab,et kogu ta elu on olnud tühi, lohutab end sellega, et inimene sureb nkn. Ta tunneb, et ta on esimest korda tõeliselt vaba. 1942 ,,Sisyphose müüt"essee....

Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Vabadussõda

· Admiral johan Pitka - soomusrongide ja sõjalaevastiku loojasündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Saanud 16- aastaseks, üritas Pitka tagajärjetult Tallinnas mõnele laevale teenima pääseda. See aga õnnestus tal alles kaks aastat hiljem ja ta sai Peterburis koha aurikule "Jekaterina II". Järgnesid õpingud Käsmu ja Kuressaare merekoolis, mille järel ta sooritas kaugesõidutüürimehe eksamid ja sai õiguse sõita rannasõidukaptenina. 1899. aastal kutsutakse Pitka Liibavisse mereväeõppustele ja asub järgmisel kevadel teenima rannakaitse soomuslaeval "Admiral Uakov", mis hiljem Tusima lahingus jaapanlaste poolt põhja lasti.Eestisse tagasi naaseb Pitka alles 1911. aastal ja avab seejärel Tallinnas merekaubanduse ühingu "Johan Pitka ja KO". 1918. aasta veebruaris, kui Eestisse saabuvad sakslased, ilmub...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole - Selleks teostati 1919 mais mitu suurt operatsiooni · Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. Soomusrongid · Ehitamine algas novembris 1918 Tallinnas Johan Pitka initsiatiivil · Esimesed soomusrongid koosnesid auruvedurist, poollahtisest suurtükiplatvormist, paarist kuulipilduja- ning mõnest meeskonnavagunist · Rongide nö soomuse moodustasid vaid liivaga täidetud kotid või kahekorde laudseina vahele puistatud liiv...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Dmitri Mendelejev

elementidega), avaldas Meyer praktiliselt sama süsteemiga tabeli. Mendelejevi oletus, et eksisteerib veel kaks elementi, mis on vesinikust väiksema aatommassga, osutus valeks. Uuris lahuseid, lõi lahuste keemilise teooria (1865­1887), koostas ideaalse gaasi olekuvõrrandi, mida tuntakse Clapeyron-Mendelejevi võrrandina. Tegeles nafta tekkimise ja töötlemise probleemidega, esitas kivisöe maaaluse gaasistamise idee. Osales meteoroloogilistes uuringutes. 1887. a. sooritas õhupallilennu, uurimaks päikesevarjutust. Kasutatud kirjandus http://leerling.tcc-lyceumstraat.nl/grassroots/periodieksysteem/Co_1/image999.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Mendelejev...

Füüsika
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun