on õied ja viljad. Paljasseemnetaimedel arenevad samuti viljad. Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marjad. Jugapuu on mürgine taim. Okaspuud on suvehaljad. Parandus: *Õistaimede paljunemisorganiteks on õied ja viljad. *Paljasseemnetaimedel arenevad seemned käbides. *Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda kasvada suureks ning neil pole juhtkude. 5. Joonista õis ja märgi joonisele õieosad ja nende ülesanded. 8p NB! Seal kus on tolmuka pea selle vart nimetatakse tolmukaniidiks mis peab ka joonisel olema. Nende ülesanded : *Emakasuue Võtab vastu isassugu rakud. *Emakakael Viib sugurakud sigimikku.
PUNASE RAAMATU SOONTAIMED Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Teadusartiklid 4 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Viimase, 2008. aasta Punase Raamatu soontaimede osa koostamisel võeti aluseks Toomas Kuke koostatud Eesti soontaimede täielik nimestik (Kukk, 1999). Toomas Kuke andmetel leidub Eesti pärismaises flooras 1441 liiki soontaimi. Neile lisandub 97 alamliiki. Koos alamliikidega on taksonite arv 1538. Naturaliseerunud liike on teada 82, tulnuktaksoneid on kokku 718. 2008. aasta punases raamatus on analüüsitud 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid. Analüüsitud taksonite jaotust Punase Raamatu kategooriatesse kajastab alljärgnev tabel 1. Tabel 1. Soontaimede 1928 liigi ja/või alamliigi ohustatuse kategooria muutused võrreldes 1998. aasta Punase Raamatuga (samasse ka...
ehituselt ja väliskujult erakordselt plastiliste rühmadega (Wetzel, 1983). Elu on tekkinud vees, õistaimed ja sõnajalgtaimed on evolutsiooni käigus uuesti vette asuma ja veetingimustega kohastuma pidanud, nad on sekundaarsed vee-asukad. Ürgsematele taimerühmadele on vee-elu omasem. Sõnajalgtaimede seas on 2% vee-eluks kohastunud liike. Lahnarohi Isoetes on näiteks laialt levinud selgeveelistes mägijärvedes mitmetes kliimavöötmetes. Kasutatakse mõistet soontaimed (vascular plants), mis hõlmab nii õis- kui sõnajalgtaimi. Magevete soontaimi jagatakse kaldavee-, ujulehtedega, uju- ja veesisesteks taimedeks.Nende levik sõltub konkreetsetest tingimustest. Arvestatakse, millise % 13 järvepinnast katab taimestik. < 25% - taimestikuvaene, >50% - taimestikurikas. Kaldaveetaimed e. helofüüdid (emergent plants) näit. pilliroog, järvkaisel jt.
kasvamiseks on vajalikud tugikoed ja juhtsooned, mis on abiks transpordil juurte ja lehtede vahel,puu kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,...
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmik...
Mändvetiktaimed – Rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütides sugulased. Umbes 300 liiki teatakse. Suurem osa elab magevees, mõed riimvees. Ei sisalda embrüofüüte, on see parafüleetiline rühm. Ikkesvetiktaimed – Klass rohevetikaid. Nad on ühetuumalised vetikad, mille arenemistsükklis puuduvad viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine - Konjugatsioon. 500 liiki magevees. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Soontaimed on kõrgemad taimed, kuhu kuuluvad koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed. Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta)
varuainena tärklist. Taimede meeleelundid: Taimekoed eristavad kuiva õhku veeaururikkast ning valgust pimedusest. Juurtes sünteesitakse veepuudusel abstsiishapet, mis jõuab lehtedeni ja mille lehe kattekoe rakud ära tunnevad. Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed. Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja õistaimedeks. Miks ei kasva samblad kõrbes? Taksis terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele Tropism sõltuvad ärritaja suunast Organellid, mis on iseloomulikud taimedele: plastiidid, vakuoolid, tselluloosist rakukest Rakuorganellide ülesanded: - rakukest koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse
Esimest hulkraksete loomarühmade puhul oli tegemist kehavälise viljastumisega. 9.Kambriumi tähtsus Kambriumis tekkisid esimesed keelikloomad(loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega suguluses olevad selgrootud) ja välise skeletiga loomad, nt limused. Veelgi pärinevad sellest ajast ka esimesed kõhtjalgsete esindajad. 10.Mis toimus siluris? Siluris tekkis palju uusi selgrootuid loomi ja perekondi. Tekkisid ka soontaimed ja kõhrkalad. Soontaimed olid hilisematele maismaaloomadele toidubaasiks. Kaladel hakkasid arenema lõuad ja ka uimed, mis muutis nende liikumisvõimet paremaks.
MUST RAAMAT Põlva Ühisgümnaasium Janek Kiss 10b 2007/2008 Põlva Must Raamat Invasiivne Inimtegevus Võõrliikide mõju loodusele Võõrliikide jaotus (5) Soontaimed Sosnovski ja Hiidkaruputk Sissetoomise põhjus Välimus Oht loodusele, inimesele Tõrje Veeloomad Karpkala Sissetoomise põhjus Välimus Elukoht Oht loodusele, inimesele Maismaaselgrootud Vaaraosipelgas Välimus Levik Kahju inimesele Tõrje Linnud Kodutuvi Eestisse sattumine Välimus Levik Vältimine Imetajad Mink Eestisse sattumine Välimus Elukohad Kahju loodusele Kokkuvõte Inimtegevus Oht loodusele, inimesele Vähemuuritud liigid Eestis Tõrje Tänan tähelepanu eest!
51. risoid peen. talluse väljakasve, mis täidab kinnitusfunktsiooni 52. risoom taime maa-alune mitmeaastane vars 53. rohttaim sõnajalg- ja õistaime, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu 54. sammaltaimed taimede hõimkond, millel pole juuri 55. saprofüüt kõdutaim, kes toitub seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest 56. sissetoodud liik liik, mis on sisse toodud kasvatamise eesmärgil 57. soontaimed taimede hõimkond; taimed, mis omavad juhtkimpe(sooni) 58. spoor eos; eriline paljunemisrakk, taimede levikuks 59. suguline paljunemine tekib uus organism kahe raku liitumise tulemusena 60. sõnajalgtaimed taimede hõimkond, soontaimed 61. taksis organismi suunatud liikumine, vastusena lähiümbruse omadustele 62. tallus taimekeha, mis pole eristunud lehtedeks ega varreks, täidab mõlema funkts-i 63. toidutaim toiduks kasutatav taim 64
Samblad Samblaid uurib brüoloogia. Sammaltaimede ehitus keha- tallus juurte asemel risoidid väikesed puuduvad juhtkimbud, tugikoed. Õhulõhed vaid tallusel ja eoskupardel Paljunemine- vegetatiivselt ja suguliselt. Jagunemine kõdersamblad (põldkõdersammal, kollane nõelsammal) helviksamblad (harilik helviksammal) lehtsamblad (metskäharik, harilik karusammal) Sõnajalgtaimed Soontaimed Elavad niisketes kasvukohtades Elutsükkel suguliselt ja vegetatiivselt siis- risoomi abil. Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed
Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed, hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed, kollalaadsed ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Loomatüübid Click to edit Master text styles Second level 540 - 400 miljonit a. tagasi kujunesid
* Ehituslubjakivi * puna- ja rohevetikad * T levik veest->maismaale 3)Siluri * lõunapoolkera liustike sulamine -> tõstis * kalade evolutsioon maailmamere taset * soontaimed (eristunud juur/ vars/ leht) * korallrifid 4)Devon *Põhja-Ameerika ja Euroopa laamad asusid *maismaa taimestiku kiire areng (rohttaimed- koos ekvaatori lähistel. Neist põhja poole jäi osa >sõnajalad, puud-> metsad) tänapäeva Siberist ning lõunapoolk-l valitses * uued eluvormid endiselt Godwana ürgmanner
Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416 Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine /. Kontinentaalse Devon kliima valitsemine. Maismaa asustasid uued eluvormid: hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Liiva ja savi setete rohkus 359 Mandrijäätumine poolustel. Soe ja niiske kliima, soode tekkimine. Lopsakas taimestik: Karbon osjad, kollad, sõnajalad
üksikud vanad puud ja alleed (metsa vääriselupaikade metoodikas pikemalt). Putukad puudel alati suur mitmekesisus (tolmeldajad, leheparasiidid, kooreparasiidid, lagundajad jne), õõnsustes ka mesilased, herilased, kimalased. Nahkhiired puuõõnsustes päevased varjepaigad. Imetajad kasutavad toiduotsingul, varjumiseks, liikumiseks. Rändrahnud, kiviaiad, müürid, kivikuhjatised Samblad, samblikud, harvem soontaimed kasutavad kasvusubstraadina. Putukad ja pisiimetajad kasutavad pragusid elupaigana, varjepaigana, toitumisel. Kahepaiksed ja roomajad kasutavad pragusid varjumiseks ja ka toitumiseks (putukad). Linnud otsivad toitu, harvem pesitsevad. Kiviaiad koos ümbritseva elupaigatüübiga võivad olla rändekoridoriks. Niidulapid, põllu- ja teepeenrad Niidud on olulised õitsvatele taimeliikidele sellega seostub tolmeldajate mitmekesisus, mis võib hästi mõjuda ka põldude kultuurtaimedele.
kallus- e. haavakude, millest saab uusi taimi vegetatiivselt kasvatada 20. 1-aastane taim- on taimed, mis idanevad, õitsevad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul.(hernes) 21. 2-aastane taim- taimed, mille eluperiood kestab 2 aastat.(ussikeel) 22. mitmeaastane taim- taimed, mille elutsükkel kestab normaaltingilmusil alati üle 2 aasta.(harilik võilill) 23. rohttaim- on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.(rukkilill) 24. puitunud taim- soontaimed, kelle varred puituvad.(tamm) 25. puu- on puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi.(kuusk) 26. põõsas-on puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi.(kibuvits) 27. poolpõõsas- on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad. 28. viljastumine- e. eostumine, millest algab rasedus. Ristumine- 29. meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed)
Bilateraalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi on võimalik jagada sarnase ehitusega sektoriteks. Nt putukas. 13. Selgita, milline oli permi lõpu suure väljasuremistelaine mõju roomajate evolutsioonile. Maismaal lõppes imetaja sarnaste reptiitide ülemvõim. 14. Milline oli kriidi lõpu suure väljasuremistelaine mõju imetajate evolutsioonile. Enamik mitte-linnulisi dinosaurosed surid välja 15. Järjesta sündmused taimede evolutsioonis. Fotosüntees, Vetikad, korallid, soontaimed, sõnajalad, seemned, paljasseemnetaimed, õistaimed, rohttaimed 16. Järjesta sündmused selgroogsete loomade evolutsioonis. Esimesed keelikloomad(vesitupp), uimed,lõuatud kalad, kõhrkalad, luuakalad, kahepaiksed, vihtuimsed, jäsemed, roomajad, kehasisene viljastamine, püsisoojus, imetajad, putuktoidulised imetajad, dinosaurused, ürglinnud, taimetoidulised saurused, kiskjalised, kabjalisedvaalalised, loivalised, närilised, ahvilised
kastepiisk, mullaniiskus jne.) Elukeskkond maismaa (võivad tagasi pöörduda vette) Primaarsed eluprotsessid mitmekesised, varieeruvad Primaarsed eluprotsessid sarnased, tuletatavad rohevetikaist. Polüfüleetilised Monofüleetiline ~30 000 liiki 250-300 000 liiki MAISMAATAIMED Maismaataimed ehk kõrgemad taimed saab jagada kaheks: 3 hmk sammaltaimi ja soontaimed. Soontaimed on monofüleetiline evolutsiooniuharu, sammaltaimed parafüleetiline. Soontaimed on taimed, millel on välja kujunenud juhtkude. Soontaimed jagunevad omakorda kaheks: on parafüleetiline rühm sõnajalgtaimed, kus koldtaimed ja sõnajalgtaimed kitsalt (ja ositaimed), neile vastandub monfüleetiline rühm seemnetaimed. /.../ 23/11/09 /.../Gametofüütjas sporofüüt. Kõrgemate taimede puhul on jälgitav kaks elujärku: gametfüüt ja sporofüüt.
542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloomad, taimedest vetikad 488 Ordoviitsium selgrootute loomade kiire areng, käsijalgsed, korallid, sammalloomad, meriliiliad, vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad 443 Silur palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed, karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed, algkaladel arenesid lõuad 416 Devon maad asustasid kahepaiksed, kaladest kõhrkalad ja luukalad, vihtuimsetest kaladest arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad 359 Karbon mereelustik sarnane eelnevatele, kaladest valitsejaks kõhrkalad, hiidosjad, sõnajalgtaimed, kivisüsi, ilmusid esimesed roomajad 299 Perm selgrootute fauna sarnane Karboniga, selgrootutest arenesid luukalad,
Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine. Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, ehk kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Elu hällid - Soe lomp(Darwin) – elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes – org. Molekulide kontsentratsioon Kuum katlake(Wächtershäuser) – anorg. CO2 sidumine org. Ühenditeks püriidi pinnal(kõrge temp) Jääkamber(MillerLe...
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Hi...
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere se...
Laurentiale (Põhja-Ameerika),Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Eestis leitud trilobiidid /Kohtla-Järve, Kukruse lade, Rakvere lade / Fossiilsed rohevetikad , Jõhvi alamlade Silur Kliima stabiliseerumine Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus Korallrifide tekkimine soojades meredes Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ Kirbla astang ja Salevere Salumägi klindiastangud Lääne-Eestis Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) mandrite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameerikas. Primitiivsed kalad /lõuatud kalad, Saaremaa, Rootsiküla lade / Devon Maismaa taimestiku kiire areng
Bioloogia kontrolltöö Evolutsioon (1) 1.Darwini teooria ja selle tõendid Evolutsiooniteooria ehk arenguteooria, pooldab arengut ja muutumist. Darwini teooria põhineb Lamarck'i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnani...
jõed veerikkad, kuid suvel jäävad peaaegu kuivaks. Jõevett kasutatakse palju põldude ja istanduste niisutamiseks. Lubjakivide avamusalades on väga palju karstijärvi. Maarijärved: Tekivad kunagises vulkaanikraatrites, on kaitse all. Limaanid: Tekivad siis, kui merevesi ujutab üle kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud. Karstijärved: Tekivad Lõuna-Euroopas, lubjakivide avamusaladel. Jäävöönd: Mullad puuduvad, vetikad, kooriksamblad, soontaimed, jääkaru, polaarrebane. Tundra: gleimullad, kanarbik, vaevakask, mustikas, põhjapõder, hülged. Metsatundra: jändrikud ja madalakasvulised tundrakased. Metsavöönd: Okasmets: Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu- ja seedermännimetsad. Orav, lendorav, kobras, valgejänes, põder, pruunkaru, hunt. Sega- ja lehtmets: Liivased leede- ja leetunud mullad. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad. Kaelushiir, siil, hirv,
km² jää ja igilume all) ning Alpid (400 km²). Suuremal osal Euroopal kujunes mullastik ja taimestik pärast viimast jääaega (taimestik liigivaesem ja mullastik noorem kui mujal). Nii muld- kui taimkattes on jälgitav laius- (Ida-Euroopa lauskmaal) ja kõrgvöödilisus. Põhjast lõunasse eristatakse jää- [ajutistes järvedes, liustike sulakutes ja nunatakkidel kasvavad üksnes vetikad ja kooriksamblikud ( arktilises külmakõrbes samblad, maapinnasamblikud, soontaimed, taimkate laiguline, mullad alles kujunemas)], tundra- [sammal, samblik, puhmad (kanarbik, vaevakask, mustikas sinikas), üksikud pajupõõsad, gleimullad (metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu-
täiseas. Molekulaargeneetiline- 5. Elu tekke 3 põhiseisukohta. On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu Maal on tekkinud elutu aine arengu tulemusel. 6. Millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Kas tänapäeva tingimustes on keemiline evolutisioon võimalik? Miks? 7. Taimede evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Vetikad(esmane hapniku tootja) 2. Soontaimed 3.1 Eostaimed osjad(kidad), kollad(päris raikad), sõnajalad 3.2 Seemnetaimed- katteseemnetaimed(õisseemned), paljasseemnetaimed- okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikulaadsed. 8. Loomade evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Ainuraksed- eeltuumsed e. pvokarioodid, päristuumsed e. eukarioodid 2. Hulkraksed- 1. teod, krabid, peajalgsed 2. lülijalgsed 3. käsnad 4. lõuatud 5. kõhrkalad 6. putukad 7.kahepaiksed 8. roomajad (hiidsisalikud, dekotondid, tiibsisalikud, kalasisalikud) 9.luukalad 10
pidevalt korrashoitud ning looduslikke parke, mis mõjuvad rahulikult ning koduselt. Kuid pargid tervikuna moodustavad teatud ilmega taimeühiskonna, mille lähemal uurimisel ei saa piirduda ainult puuliikide loeteluga. Pargi kooslusi on väga palju uuritud seoses dendroloogiaga. Park koosneb avatud-, suletud-, puittaimedega- ja rohttaimedega aladest. Seoses erinevate taimeliikide esindajatega on leidnud koha pargis ka soontaimed, puit-ja rohttaimed, mis on ühed võimsamad energiaallikad. Samuti leidub ka samblaid ja seeni, mis loovad meile hubase keskkonna. Mulle meeldivad kõige rohkem puittaimede kooslused, mis on parkides domineerivateks, ning annavad toitu ja varju teistele elusolenditele. Puud annavad kindlustunnet ja jõudu ning muudavad pargid kodusemaks. Lehtpuudest kasvab meie parkides harilik tamm, mis on üheks levinumaks pargipuuks
organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed, okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Silur(443,7-416) Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu Madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed, ostrakoodid ja meriliiliad Ekvatoriaalses piirkonnas moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu.
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
memraanseid struktuure kui ekukarüootidel. Prokarüoodid said energiat anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. Eukarüootidel on mitokondrid ja kloroplastid ning neis toimub paljunemine. Taimede evolutsioon: Vetikad esimene taimeliik, mis tekkis 500-600 miljonit aastat tagasi - nende tähtsus seisnes selles, et nad suutsid fotosünteesida ja sellega varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga. Soontaimed tekkisid 410-440 miljonit aastat tagasi - Esimesed taimed, mis siirdusid veest maismaale. Nt ürgraikad, mis paljunesid eostega ja esinesid varred ja risoomid. Hiiglaslikud eostaimed valitsesid Maal 280-360 miljonit aastat tagasi - Nad fotosünteesisid ja paljunesid eostega; hapniku tootmine. Paljasseemnetaimed tekkisid 300-350 miljonit aastat tagasi - Paljunesid seemnetega. Katteseemnetaimed ehk õistaimed - tekkisid u 100-130 miljonit aastat
Suuremal osal Euroopal kujunes mullastik ja taimestik pärast viimast jääaega (taimestik liigivaesem ja mullastik noorem kui mujal). Nii muld- kui taimkattes on jälgitav laius- (Ida-Euroopa lauskmaal) ja kõrgvöödilisus. Põhjast lõunasse eristatakse jää- [ajutistes järvedes, liustike sulakutes ja nunatakkidel kasvavad üksnes vetikad ja kooriksamblikud (arktilises külmakõrbes samblad, maapinnasamblikud, soontaimed, taimkate laiguline, mullad alles kujunemas)], tundra- [sammal, samblik, puhmad (kanarbik, vaevakask, mustikas sinikas), üksikud pajupõõsad, gleimullad (metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja
2. Semidüstroofne järvevesi (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 3. Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodus- tavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesi- roose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4. Düseutroofse toitelisusega (segatoiteline) järv on kollakat või rohekat tooni veega ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel,
leidub ka pehmeveelistes. 13. Sõnajalgtaimed – tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine. Sõnajalgtaimedel ja õistaimedel paljuneb vegetatiivselt diploine sporofüüt. Koldadel toimub vegetatiivne paljunemine varreosade abil, osjadel ja sõnajalgadel on oluline risoomidega paljunemine. Sõnajalgtaimed on sarnaseoselised (homospoorsed, isospoorsed) või erieoselised (heterospoorsed) SOONtaimed, mille elutsüklis on olulisem diploidne faas. Neil on tugikoed, (enamasti) leht, vars ja juured. Sõnajalgtaimedel on kolm põhilist võsutüüpi: KOLLAD - pisilehisus, sporofüllidel olevad sporangiumid koondunud võsutippudesse OSJAD - redutseerunud lehed, hästiarenenud sõlmevahed, kilpjad sporofüllid koondunud eospeadesse SõNAJALAD - suurelehisus, sporangiumid tavaliste lehtede alaküljel või sporofüllidel. 14
Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. männas-vesikuusk Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad. Moodustavad 9% uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp,
Proterosoikum-meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna. 9.Eluareng paleosoikumis: Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, lõpu poole ka kahepaiksed. Karboni lõpus lisandusid roomajad. Permi ajastul tekkisid okaspuud. 10.Elu areng mesosoikumis: roomajad, saurused, linnud, imetajad, paljasseemnetaimed, hiljem katteseemnetaimed ja õistaimed. Mesosoikumi mereelustikus molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), korallid ja merisiilikud. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed. Triias-ammoniidid
Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, millele järgnesid taastusperioodid. Kogu
olla muundunud asteldeks, näärmeteks või köitraagudeks. *idulehed- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu. Tekib diferentseerumata idukoest, mitte kasvukuhikust nagu kõik teised lehed.Võivad olla ühtlasi varuainete säilitamise paigaks . *Esilehed-pärast idulehti arenevad taimel esilehed . Need on kujult lihtsamad ja harilikult ka väiksemad , kui hiljem arenevad järglehed. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: *mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; * kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks;
Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusid varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid
Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid. Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa
Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik kitsas käsitluses: Hk. rohevetiktaimed. Hk. mändvetiktaimed. 45. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon. 46. Kõrgemad taimed. Soontaimed. 47. Ainuraksed loomad. 48. Loomariik kitsas käsitluses 49. Inimese evolutsioon. G. Kõrgemad taimed: 50. Taime ehitus ja toimimine H. Loomad. 51. Loomade füsioloogiline toimimine 52. Loomade käitumine I. Kooselu: ökoloogia. 53. Populatsioonibioloogia. 54. Liigid keskkonnas ja nende vahelised suhted 55. Ökosüsteemide aine- ja energiaringe. 56. Ökosüsteemide mitmekesisus. 57. Looduskaitsebioloogia. MATERJAL: Elu organiseerumise tasemed: Elutud: aatom, (mikro)molekul.
pinnaga. Õhulõhed mittesulguvad KõdersambladMeenutavad helviksamblaid, gametofüüt on lihtne dorsoventraalne tallus, ainult sporogoonid (eoskuprad) on püstised, piklikud, pulgavõi sarvekujulised Maailmas100 liiki, Eestis kaks; nt põldkõdersammal Lehtsamblad Hmk lehtsammaltaimed ( Bryophyta ). Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Mõnel liigil algelised juhtkoed. Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk (algkude). Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast 23. Soontaimed, sooneostaimed SOONTAIMED sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed Arengutsüklis domineerib sporofüüt (2n) Gametofüüt redutseerunud, väike Olemas juhtkoed (ksüleem ja floeem), olemas tugikude, vett transportivad trahheiidid ja trahheed on lignifitseerunud seintega, tugevad: taimed saavad kasvada pikkusesse SOONEOSTAIMED (seemneteta soontaimed)Praegu elavad jaotatakse kahte (nelja) hõimkonda:koldtaimed (pärisraigastaimed) ja lehtsooneostaimed (kl. sõnajalgtaimed, kl
Õhulõhed mittesulguvad Hmk kõdersammaltaimed (Anthocerothophyta) Meenutavad helviksamblaid, gametofüüt on lihtne dorsoventraalne tallus, ainult sporogoonid (eoskuprad) on püstised, piklikud, pulga- või sarvekujulised Maailmas 100 liiki, Eestis kaks Hmk lehtsammaltaimed (Bryophyta) Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Mõnel liigil algelised juhtkoed Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk (algkude) Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast 24. Soontaimed, sooneostaimed SOONTAIMED sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed Arengutsüklis domineerib sporofüüt (2n) Gametofüüt redutseerunud, väike Olemas juhtkoed (ksüleem ja floeem), olemas tugikude, vett transportivad trahheiidid ja trahheed on lignifitseerunud seintega, tugevad: taimed saavad kasvada pikkusesse SOONEOSTAIMED (seemneteta soontaimed) Praegu elavad jaotatakse kahte (nelja) hõimkonda: koldtaimed (pärisraigastaimed) ja lehtsooneostaimed (kl. sõnajalgtaimed, kl
ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Pikaia esimene keelikloom. SILUR (440 - 417 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed (pildil) on leitud Hilis-Silurist. DEVON (416...359 miljonit aastat tagasi) Elu areng toimus mitte ainult meredes, vaid ka maismaal. Meres vähenes trilobiitide, okasnahksete ja mitmete peajalgsete hulk. See oli kalade ajastu, sest just nimelt kalad kujutasid endast tol ajal elusa looduse tippu. Kujunesid välja vihtuimsed kalad (pildil), kellel olid tugevate lihastega varustatud uimed, mille abil sai ka kõndida mööda veekogu põhja. Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääa...
A-rühma liigid on välja suremas, B-rühma liikide arvukus on kogu levila piires väike. "Eesti NSV punane raamat" on 2-osaline;taimede köide sisaldab 155, loomade köide 104 liiki. 1982 ilmus selle rahvaväljaanne. (,,Eneke", 1984, lk165) Järgmised eesti punased raamatud ilmusid 1988 ja 1998.aastal. ("Eesti punane raamat"1998, lk 9) Viimane raamat ilmus 2008.aaastal.(wikipedia) Eesti punasesse raamatusse kantud elustikuvormid: seened, samblikud, vetikad, sammaltaimed, soontaimed, selgrootud ja selgroogsed. Ohustatuse kategooriad: hävinud või tõenäoliselt hävinud, eriti ohustatud, ohualtid, haruldased, tähelepanu vajavad ja määratlemata. Elupaikade jaotus: metsad, põõsastikud, sood, niidud, rannikud ja kaldad, lammid, kaljud, loopealsed, luited ja liivikud, 4 veekogud või inimmõjul tekkinud ruderaalalad. ("Eesti punane raamat"1998, lk 12, 14,16) 1998.aasta raamatus oli seeneliike 91, samblikuid 110, selgrootuid 490, limuseid 39, putukaid
Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel juhtkivististena. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu. Meriliiliad on pähikust ehk napast (joonis) ja sellest ülepoole ülatuvatest käsihaarmetest koosneva lehvikutaolise kehaga okasnahksed. Osadel on ka vars (joonis), millega meriliilia kinnitus põhjale, varretud olid võimelised ujuma ja roomama. Pikkus koos varrega on kuni 1 meeter, väljasurnud liikidel kuni 2 meetrit. Vanimad meriliiliate kivistised on leitud Alam- Ordoviitsiumist.
· pikaajalised muutused (suktsessioon) · ökotüüp e. kasvukoht Kõrgemad Samblad taimed: (brüofloora) Sõnajalgtaimed } (sõnajalad, kollad, osjad) Paljasseemnetaimed soontaimed ( kuusk, mänd, kadakas) Katteseemnetaimed Alamad vetikad (algofloora) taimed: samblikud (lihhenofloora) ------------------ seened (mükofloora) seda enam ei tehta Ülevaade Eesti taimkatte uurimise ajaloost Esimesed andmed Eesti taimestikust Keskaegsest taimeteadusest Eesti alal on vähe andmeid, seda eelkõige kirjalike allikate vähesuse tõttu
Nad esinevad magevees ja mõningad ka aerobiontselt. * Siia kuuluvad ühetuumalised vetikad, mille arenemistsüklis puuduvad täielikult viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine, mida nim konjugatsiooniks. Kuid mõningatel juhtudel piirdub paljunemine ainult rakkude pooldumisega. * Rakukest ehitus on varieeruv. * Enamik ikkesvetikates on üherakulised või koloonialised organismid, niitjaid on suhteliselt vähe. (Botaanika II) 3. KÕRGEMAD TAIMED ehk SOONTAIMED. * Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. (EE) * Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) ja gamefüüdi (n) vaheldus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
