peerg, mille pikkus on keskmiselt kuni 50 cm, laius 7–10 cm, paksus 2–3 mm. ● Jälgitakse, et laastu soomus jookseks allapoole, muidu voolab vesi vahele. ● Keskmiselt jõudis mees päevas kiskuda 5000 pilbast. ● Mis pidi laastu soomused jooksevad, on näha laastu painutades. ● Tänapäevase laastulõikamismasinaga edeneb töö palju kiiremini. ● Et esimesi ridu oleks lihtsam lüüa, võib räästa alla paigutada ajutise
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomoleku...
7-8 liiki) Ainuraksed (~39 000 liiki) Seltsid (päriskonnad, sabakonnad, siugkonnad,), ( viburloomad, kulendloomad, ripsloomad, Sugukonnad (kärnkonlased,..), Perekond eosloomad) (kärnkonn,..), Liigid ( harilik kärnkonn, kõre,...) LOOMADE ORGANID ja organsüsteemid selgrootud selgroogsed Katteelundid Limane nahk, lihased, Soomused, sarvsoomused, lubikoda, kitiinkoorik,... nahk, suled, karvad, Tugi- ja liikumiselundid Lihased, lubikoda, kitiin- Luustik (selgroog, kolju, koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,... Hingamiselundid Lõpused, nahk, limane Kopsud, õhukotid
redutseerunud. Tiibu on liblikatel kaks paari, harva on tiivad nii lühikesed, et loomad on lennuvõimetud. Lõugadega liblikatel ja samasoonelistel on tiivad sarnase soonestuse ja kujuga, erisoonelistel aga on tagatiibadel vähem sooni kui eestiibadel. Tavaliselt on samasooneliste eestiivad tagatiibadest laiemad ja pikemad, kuid näiteks sambliklastel on vastupidi. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel mustreid, ühevärviliste tiibadega liblikaid ei ole eriti palju. 5 Tagakeha liblikatel on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik. Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Isaste liblikate tagakeha koosneb 8, emaste oma 7 nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Suguelundid on liigispetsiifilise kujuga,
Sekundaarselt võib kujuneda sepsis. Haigusest võib olla tingitud ka raskekujuline palmoplantaarne keratodermia. Osal patsientidest on ainult paikset vöötjat hüperkeratoosi, mida põhjustab geneetiline mosaiiksus.. Lamellaarne ihtüoos Kongenitaalne ihtüoosi vorm, mis pärandub autosoom- retsessiivselt. Laps sünnib kolloidbeebina. Kilemembraan eraldub esimese nädala jooksul. Hiljem kujunevad laiad, plaaditaolised pruunikad soomused. Kaasuvana esinevad peaaegu alati termoregulatsiooni häired, mis on tingitud vähenenud higieritusest, palmoplantaarne keratodermia, armistav alopeetsia ning küünte muutused. Mittebulloosne kongenitaalne ihtüosiformne erütrodermia ... pärandub autosoom- retsessiivsel teel. Sagedus on 1/180000 ning arvatakse, et kongenitaalse ihtüosiformse erütrodermia arvel võib toimuda lamellaarse ihtüoosi hüperdiagnostika. Laps sõnnib kolloidbeebina
keskmiselt 10003000 mm. Kasvukohas talub ta küllaltki hästi varju, kõige paremini kasvab värsketel ja sügavapõhjalistel liivsavimuldadel. Ei talu seisvat vett. Külmakraade talub kuni 15...25 °C. Puu kasvab tavaliselt kuni 50, harva kuni 70 m. Tüve läbimõõt on kuni 1,5 (2,0) m. Eesti sisemaa talved on soojalembelisele kaukaasia nulule mittesobivad, karmimatel talvedel külmub ta kuni lumepiirini, kasvab peamiselt dendroloogilistes kollektsioonides. · Pung vaiguta, suured, soomused näha · okkad pikad, laiad, pealt tumerohelised ja läikivad, paiknevad võrsel tihedalt kammitult või võrse tipu poole suunatult · võrsed oliivpruunid, karvased · käbid suured (...20 cm) · kasutatakse peamiselt tselluloosi valmistamiseks, Lääne-Euroopa parkides populaarne ilupuu. Samuti kasvatatakse teda laialdaselt jõulupuude istandikes ja metsakultuurides puidu saamiseks. 5. Harilik kuusk (Picea abies)
juhtida. Õlakaitse koosnes mitmest liikuvast plaadist, nii et rüütel sai oma kätt tõsta. Vasak õlg oli rohkem kaitstud, sest seda oli vastasel kergem haavata. Esimestel rüütlitel olid käed täiesti katmata. Loodeti kilbile ning mõõga kaitserauale (metallist varvale mõõga käepideme ees). XIV sajandi algusepoole hakkasid osa rüütleid kasutama nahast kindaid. Nendest arenesid välja vaalaluust või metallist soomustega soomuskindad. Soomused olid kinnitatud kas riide peal või needitud kahe materjalikihi vahele. Hiljem kaeti kindad plaatidega.. Neil olid eraldi sõrmed, mis olid kaetud rea väikeste plaatidega. Tuhande neljasaja kolmekümnendaks aastaks kasutati käelaba turviseid, mis nägid välja nagu terasest labakindad. XV sajandi lõpupoole võeti teatud piirkondades taas kasutusele eraldi sõrmedega soomuskindad. 6
veresuhkru taset. 5) Retseptoorne funktsioon. A) membraani välispinnal olevad valgulised retseptorid. B) silma võrkkestal olevad valgustundlikud valgud. 6) Liigutuslik funktsioon. Ripsmete ja viburite valgud (tubuliin). Lihasrakkude valgud (aktiin, müosiin). 7) Kaitse funktsioon. a) aktiivkaitse valgulised antikehad, võõrorgaanika vastased antikehad. pH regulaatorvalgud, verehüübimisvalgud. b) passiivkaitse valgulised katted vill, suled, soomused, karvad. 8) Toksilisuse funktsioon looduslikest ühenditest on teatud valgud kõige mürgisemad. Bakteritest botuliini, botulismi tekitaja. Botoks ravi halvata närvi ülekanne lihaste vahe, miimilised lihased halvata, nägu muutub siledaks aga emotsioone ei saa enam väljendada, mõne aja jooksul süsteem jälle taastub. Taimedest kõige mürgisemaks valguks on ritsiin. Seentest kõige mürgisemaks valgust on amanitiin, falloidiin. Kõige mürgisem valk loomadel on kerakala valk
KÄBI on okaspuude paljunemisorganite kogumik. Käbid on ühesoolised 172. isaskäbide kogumik Isaskäbid on tihedad moodustised eelmise aasta pikkvõrse alusel, soomuste kaenlas tekivad tolmuterad 173. mänd noor emaskäbi Emaskäbi koosneb teljest ja sellele kinnituvatest kattesoomustest, millede kaenaldes seemnesoomuste peal moodustuvad seemned. Emaskäbid tekivad pikkvõrse tippu. 174. kuusk lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks 175. jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill jugapuul korralikke emaskäbisid pole 176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157. AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja seemned laiali puistab kupar 158. avaneb kaanekese, avade või hammaste moodustumise teel tõru
4)Loomade toiduks on taimed või teised loomad 5)Loomad kasutavad hapniku ja eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi 6)Looma kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel 7)Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt 8)Loomad arenevad moondega või ilma 20.Nimeta kohastumusi, mis võimaldavad kalal vees elada. Selgita nende kohastumuste vajalikkust. (15,19 Ma tean, et.. 1)Keha on voolujooneline, külgedelt kokku surutud, kala katavad luulised soomused, mis paiknevad nii et keha pind on sile-Voolujoonelise ja libeda kehaga kalal on kergem ujuda , sest vee takistus on väiksem 2)Uimed aitavad liikuda ja tasakaalu hoida 3)Keha külgedel paikneb küljejoon, millega kala tajub vee liikumist ja võnkumisi 4)Ujupõis aitab kalal vees vajalikus sügavuses püsida 5)Kala hingab lõpuste abil 21.Nimeta kala arengu järgud (21 joonis, 23 mõisted) 1)Kudemise ajal ujuvad emas- ja isaskala lähestikku 2)emaskala koeb marja
kuulsas pina colada kokteilis. 1.8 Artisokk 6 Euroopa turgudel on artisokk saadaval peaaegu aastaringselt. Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni. Peamiselt eksportijad on Itaalia, Prantsusmaa, Egiptus, Israel ja maroko. Toiduks määratud õisikud koristatakse enne avanemist. Korralik õisik on rusikasuurune ja kaalub 200-500g. Heal artisokil ei tohi õisikut katvad soomused olla harali ja õisiku põhi peab olema tihke. Artisokk on gurmaanide köögivili, mis 18 saj oli suursuguse elulaadi näitaja ja seisusekohane toit rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola ja äädika maitsestatud vees kaane all 20-45 min. Keedetud õisikud lastakse alaspidi asendis nõrguda ja anatakse kuumalt või külmalt lauale eelroana koos mõne kastmega
Korea elupuu (Thuja koraiénsis Nakai) Koraiensis Koreast pärinev. Korea elupuu kodumaaks on Korea poolsaar, kasvades seal kõrgema laiuva põõsana või madala kuni 10 m kõrguse puuna. Tsoon V. 1918. Võrsed: vanemad võrsed jämedad, ümarad, kaetud üsna tihedalt pruunide soomustega, noored võrsed samuti tugevad, tömbid, võrsele hoiduvad. Pungad: pisikesed, paistavad tipusoomuste vahelt helepruunide täppidena. Okkad: soomused, tömbid, tihedalt võrsele hoiduvad, pealt läikivrohelised, noortel võrsetel tipuosas pealt valkjate servadega, soomuste alaküljed peaaegu kriitvalged (kõige valkjama soomuste alaküljega elupuuliik). Käbid: munajad, valminult helepruunid, 1...2 cm pikad, seemneid 2, tihti 3 iga soomuse all. Seeme piklik, ümbritsetud tiivaga. Vanem dendroloogiline kirjandus annab miskipärast kirjelduse, kus mainitakse, et korea elupuu on meil külmahell
horisontaalselt tema saba otsa lähedalt. "Stegosauruste sabad olid kindlasti ühed kõige ohtlikumad relvad, mis kunagi ühel taimtoidulisel loomal on arenenud". (Bakker) Selline relv oli ilmselt hädavajalik, kuna Stegosaurus eksisteeris koos suurte kiskjate theropood- dinosaurustega, nagu hirmuäratav Albosaurus. Nende plaatide funktsiooni üle on palju vaieldud. Esialgselt arvati, et need on teatud liiki soomused, kuid uurijad on välja pakkunud ka, et need võisid aidata kontrollida kehatemperatuuri. Tuuletunneli testid viitavad sellele, et need plaadid on kuumuse kogumiseks ja hajutamiseks sobiva kujuga. Stegosaurused on tuntud ka oma tähelepanuväärselt väikese aju poolest, mis kaalus kõigest 80 grammi ilmselt piisav tema vajaduste rahuldamiseks. [3] TOROSAURUS Oma hirmuäratavate sarvede ja jõulise, lihaselise kehaga oli Torosaurus (tähendades "härg
colada kokteilis. Artisokk Euroopa turgudel on artisokk saadaval peaaegu aastaringselt. Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni. Peamiselt eksportijad on Itaalia, Prantsusmaa, Egiptus, Israel ja maroko. Toiduks määratud õisikud koristatakse enne avanemist. Korralik õisik on rusikasuurune ja kaalub 200-500g. Heal artisokil ei tohi õisikut katvad soomused olla harali ja õisiku põhi peab olema tihke. Artisokk on gurmaanide köögivili, mis 18 saj oli suursuguse elulaadi näitaja ja seisusekohane toit rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola ja äädika maitsestatud vees kaane all 20-45 min. Keedetud õisikud lastakse alaspidi asendis nõrguda ja anatakse kuumalt või külmalt lauale eelroana koos mõne kastmega
Lilli ei tooda matustele. Kirstu kannab rahvuskaaslane. Öeldakse palveid. Mälestatakse surnut, mida lähedasem surnu, seda kauem mälestatakse (nt pool aastat, ei osaleta lõbustustel). Kasrut. Reeglid. Kosser toit. Jaguneb kõlblikuks ja kõlbmatuks. Kõik toit ei ole mõeldud söömiseks. On teatud loomad-linnad, keda kõlbab süüa. Röövloomi ei sööda. Veist kõlbab süüa, siga ei kõlba süüa, rüveloom. Kodulinnud kõlbavad süüa. Munad ka. Kalad? Need kalad, millel on soomused, uimed, kõlbavad süüa. Kellel ei ole, ei kõlba süüa. Angerjas vees elav uss (????) Surnud loom tee ääres ei maksa sööma hakata. Koorikloomasid ei sööda. Veri tuleb välja lasta. Loom tuleb õigesti tappa. Loom peab olema täie teadvuse juures kui ta tapetakse. Gaasitada looma. Toit peab olema õigesti valmistatud. Lihatoidud, piimatoidud tuleb hoida eraldi. ,,Ära keeda vasikat tema ema piimas" kui on vähegi võimalik reeglitest kinni pidada, siis peetakse kinni.
405 kuni 350 milj a tagasi, vara-devonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Kesk- devonis ulatus meri Pärnu ja Peipsi põhjakalda jooneni ja hakkas siis kagusuunaliselt taanduma. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-E (kuna sealtpoolt toimus mere pealetund) kuni 450 m. Ülemdevoni merelistes setetes on kivistisi vähe säilinud dolomiidistumise tõttu, kuid terrigeensestes setendites on olulisel kohal lõuatud kalad, rüükalad ja vihtuimsed kalad või nende soomused. Harvem võib leida kiiruimsete ja kopskalade jäänuseid. TÄHTSUS: Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla) ja Burtnieki lademe rasksulav savi (Joosu maardla), mis sobib telliste valmistamiseks. Lisaks on devoni ladestu oluline Lõuna-Eesti inimeste põhjaveega varustamise kohalt. Aluspõhja pealispinna reljeef – juba Devoni ajastu lõpul olid olemas nõod praeguse Soome lahe, Peipsi ja Võrtsjärve kohal ning kõrgemad alad praeguste kõrgustike piirkonnas
Mõnikord eesjalad tugevasti redutseerunud. Tiibu kaks paari, harva tiivad lühikesed. Lõugadega liblikatel ja samasoonelistel on tiivad sarnase soonestuse ja kujuga, erisoonelistel on tagatiibadel vähem sooni kui esitiibadel. Samasooneliste esitiivad tagatiibadest laiemad ja pikemad. Tiivad võivad olla jaotunud sagarateks; tihti esinevad tiibadel ka pikemad või lühemad jätked. Tiivad kaetud enamasti tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal; soomused moodustavad tiibadel mustreid. Tiivasoomuseid kaht tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Lisaks kahele põhitüübile võib olla veel lõhnasoomuseid. Harva võib tiibadel esineda ka soomusteta alasid. Tagakeha on ilma jätketa silindrikujuline või lapik moodustis
Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella) Valgeamuur on luukalade klassi, karpkalaliste seltsi, karpkalalaste sugukonda kuuluv liik ja on perekonna valgeamuurid (Ctenopharyngodon) ainus liik. Ta keha on väljavenitatud ja pea suhteliselt väike. Ninamik on väga lühike ja selle pikkus on võrdne või lühem silma läbimõõdust. Suu on valgeamuuril alaseisune. Värvuselt on valgeamuur roheka- või kollakashalli seljaga, küljed on tumekuldsed ja kõht helekuldne. Soomused on ääristatud tumeda randiga. Selja- ja sabauim on tumedad, kõik teised uimed heledamad. Silma vikerkest on kuldset tooni. Joonis 1. Valge amuur. http://www.loodusajakiri.ee/valgeamuur-eesti-veekogude-elustikule-ohtu-ei- kujuta/ Looduslik levila ja bioloogia Valgeamuur on magevees elav taimetoiduline kala. Ta eelistab aeglase vooluga suuri taimestikurikkaid jõgesid ja nende jõgedega ühenduses olevaid järvi ja vanajõgesid. Kala talub
Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. Osa paljasseemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad (harilik kadakas). Jugapuul puuduvad aga emaskäbid hoopis. Seemnealgme alusel areneb teda ümbritsev kausikujuline seemnerüü ehk arill. Seemnerüü muutub seemne valmides punaseks. Kui jugapuu seemned on väga mürgised, siis seemnerüü on söödav ja mitmed linnuliigid toituvad sellest. 2.2 Õistaimede ehitus : Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel
osaliselt katta kogu harude ülapoole. [5] 4.2.6. Väävel-porosamblik 16 · Tallus kaheosaline: soomustest koosnev esitallus ja karikakujulistest väljakasvudest teistallus, 3-8cm kõrge · Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreedid, mis katavad teistalluse ülaosa · Kasvukoht: maapind, kõdunenud puit · Väga sage kogu Eestis Väävel-porosambliku esitalluse soomused on värdlemisi väikesed (2-5 mm pikkused); teistalluse moodustavad 3-8 cm kõrgused karikakesed, mille ülaservas võib tihti näha tillukesi punaseid viljakehi. Karikad on kujult võrdlemisi korrapärased, saledad, ülaosas sujuvalt laienevad, iseloomuliku kollakasrohelise võikahvatukollase värviga. Kasvab maapinnal, rabas ja rabametsades või palu- ja nõmmemetsades, harvem kõdunenud kändudel. [5] 4.2.7. Sarv-porosamblik
sisse löödud, siis peab näkk kaks korda seda inimest tahtma ää neelda. Pühalepa teisendi järgi ei saavat näkk end muuta haugi lõualuuks. Huvipakkuv on ühe Simuna päritoluga katkumuistendi lõpukommentaar: Kõigiks on ka katk ennast muutnud, aga mitte augikalaks, sest et temal rist pea peal on. Võnnu tekst seletab Iisraeli rahva suhtumist haugi söömisesse. Juudamaa vetes haugi ei esine. Kuigi haugil soomused ei puudu, aitavad nähtavasti keeldumist põhjendada, nagu angerjagi puhul, Piibli käsusõnad, mille järgi soomusteta (siin: näivalt soomusteta) kalu tuleb pidada roojaseks. Havi pealuu sees on rist. Vaata, juut ei söö sellepärast haviliha, et rist on sees. See teadmine oli meil, et juut ei söö haviliha. Havi peas olevat ka veel vasar, naelu, nuga, mõõk, oda. Kristuse ristisurma juurde kuuluvad rist, vasar ja naelad (Tartu)
mõtlemata: lind. Küllap on see nii sellepärast, et lennuvõime annab mingi erilise vabaduse ja jõu tunde, mida meil lennuvõimetuina pole. Lindude puhul on tegu uue arengutasandiga, sest nad on püsisoojased ehk soojaverelised loomad. Viimased evolutsioonialased uurimistööd on näidanud, et linnud kujutavad endast tänapäevani ulatuvat dinosauruste haru. Linnud on tugevasti spetsialiseerunud loomad, kelle luustik on oluliselt muutunud: soomused on asendunud sulgedega ja esijäsemetest on saanud tiivad. Tõenäoliselt soodustas looduslik valik ka nende isendite eelistamise, kellel oli kujunenud aju ja sensoorsed organid. Enamasti on nad varustatud ajuga, neil on hästi arenenud meeleelundid koos muust närvisüsteemist eristunud ajuga selgmise närvi esiotsas. Esimesed tõendid: fossiilsed leiud kambriumis: süstikkalalaadsete leiud üle 550 miljoni aasta vanad, s.o. 50 milj. aastat vanemad kui teadaolevad selgroogsed
1. Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini. Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik Riigid: BAKTERID Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD ALGLOOMAD AINUÕÕSSED SEENED LAMEUSSID TAIMED ÜMARUSSID LOOMAD RÕNGUSSID LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: ...
Hind km- ga: 39,67 kr Toiduainete hinnad on võetud kauplusest Selver. Valmistamine: 7 1. Lõhefileest teha medaljonid: 2. Kõigepealt eemaldada lõhefileelt olemasolevad luud pintsetiga ja soomused kalariiviga, pesta külma veega ja kuivatada majapidamispaberiga. 3. Lõigata lõhefileest umbes 1cm paksused 150 grammised viilud aga ainult iga teise viilu puhul lõigata ka nahast läbi. 4. Fileeviilud jäävad kahekaupa nahkapidi kokku. 5. Lõhefilee tükid avada medaljonideks (kahest kokkujäänud viilust üks medaljon). 6. Või kuumutada pannil ja praadida lõhemedaljone mõlemalt poolt 2-3 minutit ning maitsestada sidrunipipraga. 7
aga kohtade ja isikute nimed on erinevad. 9. Mida tohib süüa üks tõsiusklik juut ja mida mitte? Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Sealiha ja koorikloomad on keelatud. Kalal peavad olema uimed ja soomused. Söögiks tarvitatav loom peab olema tapetud vastavalt juudi seadusele - loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. 10. Mida sobiks Eesti rahvusköögist pakkuda islamiusulistele äripartnerile Eestis? Mida välistaksite? Inimese tegevus peab olema mõtestatud ja eesmärgikohane. Islamiusuliste takistamine
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
Kas inimesed oskavad nimetada pärismaiseid okaspuid? Tahan üldse teada, mis on okaspuu. Oma uurimistöös kasutan natuke internetti ja oma teadmisi. Internetist saadud faktid olen pannud kokku on oma teadmistega. Töö eesmärgiks on Eesti okaspuude tundma õppimine. 3 1.OKASPUUD Okaspuude ladina keelne nimetus on Pinopsida. Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimete seltsi. Okaspuudel ei ole lehti. Lehtede asemel on neil okkad või soomused. Okaspuudel valmivad seemned käbides. Ma tegin ka küsitluse okaspuude kohta. Teada sain, et küsitluses osales 23 õpilast, 5 töötajat ja 1 töötu. Pärismaisteks puudeks pakuti mändi (15 inimest), kuuske (18 inimest), kadakat (10), jugapuud (5), kodukaktust (1) ja 10 inimest ei teadnud. Järgmisena küsisin, et mida tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda
17.selgrootute loomade tähtsus looduses ja inimese elus · Tähtsus looduses- filtreerivad vett- käsn, aineringelülid- ämblik, hoiavad mulla viljakust- vihmauss. · Tähtsus inimese elus- on toiduks, karpidest saab pärleid, mida müüakse ja kasutatakse eheteks, tekitavad haigusi- ussid. 18.teab kalade ehituse seost veelise eluviisiga ning kalade osa looduses · Ehituse seos veelise eluviisiga- on voolujoonelised, hingavad lõpustega, uimed, keha katavad soomused, arenenud on lõhna- ja maitsmismeel, kuulmis- ja kompimismeel, on kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist). · Osa looduses- on toiduks. 19.teab kahepaiksete ehitust, eluviisi ka elupaika ning osa looduses · Ehitus- varvaste otsad on laienenud iminappadeks, varbad pikenenud ning neid ühendavad laiad nahklestmed, pole sama, väike pea, kaks paari jäsemeid, puudub kael, suured punnis silmad, puuduvad soomused, niiske keha.
vesinikku Energeetiline % U 55...60ja U 30% U 10...15% ööpäevasest energiavajadusest Energeetiline 10 sek 20 min Viimases järjekorras kasutuselevõtt 2. ehituslik Rakukestad Nahaalune rasvakiht, Kattevalgud suled, (telluloos rasvadepood (loomadel soomused, vill, karvad taimerakukestades, peamiselt kõhuõõnes) Lihased- annavad kitiin organismile kuju. seenerakukestades, kitiin lülijalgsete välistoeses) Membraanis Membraanis Membraani koostises moodustavad põhiosa 3
Neil taimedel puuduvad õied ja viljad, nende asemel on aga käbid, milles arenevad seemned. Okaspuude lehtedeks on okkad. Enamik okaspuid on igihaljad. Paljasseemnetaimed paljunevad võõrtolmlemisega. Õite asemel on emas- ja isaskäbid. Männi isaskäbides valmivad tolmuterad. Emaskäbides on aga seemnealgmed, millest pärast tolmlemist ja viljastamist arenevad seemned. Vihmaga langevad tolmuterad maha. Pärast tolmlemist isaskäbid kuivavad. Emaskäbidel sulguvad soomused ning nad jätkavad kasvamist ja arenemist. Kevadel hakkavad seemned idanema. Tõusmed ilmuvad 20 päeva pärast ja nad on pehme idulehega taimed. Paljasseemnetaimed on ühe- ja kahekojalised. Eestis kasvab ainult neli kohalikku okaspuud: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Eestisse sisse toodud okaspuud: nulg, lehis, elupuu, seeder, mägimänd, ebatsuuga, kanada kuusk. 19. ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Õistaimede hõimkond on kõige liigirikkam. Nad on kõige täiuslikuma ehitusega taimed
Kala selg on enamasti tumedam ja kõhupool heledam. Veepinna lähedal elavad kalad on sinakasrohelistes ja põhjakalad mustjas-pruunides 34 toonides. Seetõttu on kalad vaenlastele vähemärgatavad. Kehakatted Keha katavad luulised soomused. Katusekividena osaliselt üksteise peal paiknevad soomused teevad kehapinna siledaks ja kaitsevad vigastuste eest. Naha limanäärmed eritavad lima, mis muudab keha libedaks, et muuta liikumist vees kergemaks. Küljejoon Mõlemal pool keha küljel on rõhutundlik meeleelund- küljejoon, millega kala tajub vee liikumist ja võnkumist, et vees orienteeruda. Uimed Uimi kasutab kala liikumisel, tasakaalu hoidmisel ja manööverdamisel.
nt. Fribriin, mis on vere hüübimisel osalev valk.) - neljandat järku struktuur ehk kvaternaarstruktuur (moodustub erinevate gloobulite liitumisel, nt. Hemoglobiin) Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuri hävimine. Renaturatsioon- kõrgemat järku valgu teke. Fribrill- niitjas struktuur. Biofunktsioonid: - ensümaatiline (ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilist kiirust). - Kaitsefunktsioon (küüned, nokk, karvad, soomused, suled, antikehad). - Transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) - Regulatoorne funktsioon (hormoonid, rakumembraani valgud) - Energeetiline funktsioon Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, lahustuvad orgaanilistes lahustes. Lipiidid jagunevad neljaks: neutraalsed lipiidid ehk rasvad, fosfolipiidid, vahad ja steroidid ehk tsükklilised lipiidid.
koosneva lehvikutaolise kehaga okasnahksed. Osadel on ka vars (joonis), millega meriliilia kinnitus põhjale, varretud olid võimelised ujuma ja roomama. Pikkus koos varrega on kuni 1 meeter, väljasurnud liikidel kuni 2 meetrit. Vanimad meriliiliate kivistised on leitud Alam- Ordoviitsiumist. Kõhrkalu (Chondrichtyes) (haid, raid jt) eristab luukaladest neile iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. Algelisemateks kõhrkaladeks olid Devoni ajastul elanud rüükalad, kes on oma nime saanud nende keha katva paksu monoliitse rüü järgi. Lõugadel neil hambaid ei olnud, toitu haarasid nad lõugade teravate servadega. Suurimate rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini. Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad Siluri algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad ja rüükaladest paksud rüü osad. Devon Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander.
Märkused: Kõige vanem kodustatud liik. Sigib meelsasti.Vajab head filtratsiooni ja korrapärast vee vahetust. Alaliigid: Komeet-tugevalt läikivad uimed, pikenenud sabauim. Teleskoop-mustad, pundunud silmad. Loorsaba-tugevasti aretatud sabauim, võivad olla nii tavalised kui ka teleskoop silmad. Oranda- vaarikasarnane kasvaja peas ,,müts'' pikad ja õrnad uimed. ,,Punamütsikesel'' on hõbedane keha ja punane ,,müts''. Puna-Valge komeet-kuplikujulised pärjad soomused. Keha kerajas. Subunkin- sini-valge keha, mustad tähnid, uimed pärlmutrised või läiketud. 8.9. Riimveekalad, on kalad kes on kohanenud taluma oma elupaiga soolsuse ning ka paigutuse muutusi ööpäevaringselt. Riimveekalad kuuluvad Gobiidae sugukonda Paljud neist vajavadki seda keskkonna muutumist eluks, ühetaolistes tingimustes võivad nad surra. Mudahüpik (Periophthalmus spp.) Levik: Aafrikast Kagu-Asia ja Austraaliani Pikkus: 15 cm Toitumine: lihasööja
Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamis...
· elavad vaid vees · elavad vabalt; liiguvad arvukate iminappadega jalakeste abil · toeseks lubiplaadikestest sisetoes naha all · sooltoru lõppeb pärakuga; maksasagarad · närvisüsteemi moodustavad närviväädid · silmad · erituselundid puuduvad, eritavad läbi naha · sigivad suguliselt: muna vastne täiskasvanud isend KALAD · elavad vees · on kõigusoojased · keha katavad soomused · liikumiseks kasutavad uimi ja saba · hingavad lõpustega · süda kaheosaline · üks vereringe · viljastumine kehaväline · sigimisel koeb vette KAHEPAIKSED · elavad nii vees kui maal · kõigusoojased · nahk on paljas, limanäärmed · jäsemed liikumiseks · hingavad kopsude ja nahaga · süda kolmeosaline
EESTI MEREAKADEEMIA Ramo Mootse KF-31 "ELEKTRIKALAD", KUIDAS JA M I L L I S E D K A L A L I I G I D K A S U TAVA D ELEKTRIVÄLJU Referaat Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2011 SISSEJUHATUS ELEKTRIRAILISED ( TORPEDINIDAE ) Nad on aeglaselt liikuvad põhjastoitujad, kes on võimelised genereerima elektrilaengut enda kaitsmiseks või toitumiseks. Tänapäevaks säilinud liike loetakse 15-22 ringis. Sõjalaevastikus kasutatav relv, torpeedo, ongi oma nime saanud selle perekonna ladinakeelse nime järgi Torpedos, mis tähendab "halvatud" või "tuim", arvatavasti tuleb tähendus sellest tundest mis tekib pärast kokkupuudet rai poolt tekitatud elekrishokki. Elektriraid on kehakujult nagu teised raid, lamedad , ke...
Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Paasapüha Pesah e paasapüha (märtsis-aprillis, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse o...
Vartes ja lehtedes on juhtkude üsna hästi arenenud ja on täiuslikum kui sõnajalgadel. Tugevakestalisse seemnesse on pakitud uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga. Käbid-paljasseemnetaimede paljunemisorganid on käbid. Kahesugulised: isaskäbid-areneb palju õhupõitega varustatud tolmuteri, levivad tuulega, emaskäbid- paikneb iga soomuse ülemisel pinnal üks või mitu seemnealget, nende sees on munarakk. Pärast viljastamist: emaskäbide soomused sulguvad, käbid muutuvad jämedamaks ning vaiguseks. Isaskäbid kuivavad ja varisevad maha. Seemneid levitavad tuul, linnud, närilised. Paljasseemnetaimed on puit taimed. Okaspuud-kodu on enamasti põhjapoolkeral. Karilik mänd-eesti metsade levinum puuliik. Harilik kuusk-nõudlik elutingimuste suhtes. Harilik jugapuu-tumeroheliste pehmete okastega puu. Inimese jaoks on kõige tähtsam okaspuude puit: ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse
Korea elupuu (Thuja koraiénsis Nakai) Koraiensis Koreast pärinev. Korea elupuu kodumaaks on Korea poolsaar, kasvades seal kõrgema laiuva põõsana või madala kuni 10 m kõrguse puuna. Tsoon V. 1918. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: vanemad võrsed jämedad, ümarad, kaetud üsna tihedalt pruunide soomustega, noored võrsed samuti tugevad, tömbid, võrsele hoiduvad. Pungad: pisikesed, paistavad tipusoomuste vahelt helepruunide täppidena. Okkad: soomused, tömbid, tihedalt võrsele hoiduvad, pealt läikivrohelised, noortel võrsetel tipuosas pealt valkjate servadega, soomuste alaküljed peaaegu kriitvalged (kõige valkjama soomuste alaküljega elupuuliik). Käbid: munajad, valminult helepruunid, 1...2 cm pikad, seemneid 2, tihti 3 iga soomuse all. Seeme piklik, ümbritsetud tiivaga. Vanem dendroloogiline kirjandus annab miskipärast kirjelduse, kus mainitakse, et korea elupuu on meil külmahell
suurusega. Heas kalakasvatusettevõttes esmaskudejate emaste marja noorkala tootmiseks ei kasutata. MARJA JA NIISA LÜPSMINE 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse. Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni lüpsmiseni hoitakse lahus. Kudemisajal on lõhelastel sugu väliselt eristatav ; Isaste nahk on tume (tavaliselt valge kõht võib muutuda tahmakarva mustjaks), punane värv külgedel on intensiivsem, soomused on tugevasti nahas kinni, pea suurem ja lõuad konksus. Ka emaste kalade nahk tumeneb ja punane värv muutub eredamaks, kuid peamine suguküpse emase tunnus on ümar ja pehme marja täis kõht ning küpse marja kogus liigub kõhuõõnes vabalt. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. Sugukalu kudemise eel ei söödeta! Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse (igasugune
tavaliselt ööpäeva jooksul pärast surma juudi kombe järgi pühitsetud mulda. Juutide toidulaud Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Sealiha ja koorikloomad on keelatud. Kalal peavad olema uimed ja soomused. Söögiks tarvitatav loom peab olema tapetud vastavalt juudi seadusele - loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. Läänemüür ehk Nutumüür Nutumüür on juudi rahva püham paik, kuhu suundutakse palverännakul palvetama. Tegemist on tugimüüriga, mis roomlased jätsid järele Teisest Templist. Templi purustamise
Kuid siin juhib jänesekapsas meid eksiteele. Need õied tolmeldavad end ise ja keeruliste mehhanismide abil arenevad neis lõpuks täiesti idanemisvõimelised normaalse välimusega seemned. Seemnetega paljunemine ei ole jänesekapsal siiski peamine. Kui taim ettevaatlikult mullast üles tõmmata, siis näeme, et tal on all lihakate soomustega kaetud risoom, mille külge kinnituvad veel harunevad juured. Risoomi abil laiendabki jänesekapsas end igas suunas. Lihakad soomused on aga varuainete säilituspaigaks, et kevadel kiiresti kasvama hakata. Maapealset vart harilikul jänesekapsal polegi. Veidi ka jänesekapsa söömisest. Tema hapukat maitset on tundnud ilmselt igaüks. Nii salatit kui suppi võib valmistada igast jänesekapsa maapealsest osast, kuid vitamiin C poolest on eriti rikkad tema lehed. Harilik laanik Laanik kasvab peaaegu kõigis Eesti palu- ja laanemetsades, eriti sageli aga koos mustikatega
SISSEJUHATUS Käesolev töö on tehtud referaadina. Töö eesmärgiks seadsin vaadelda limuseid, millistesse klassidesse nad jagunevad ning milliseid alamklasse leidub. Samuti annan ülevaate milline on limuste tähtsus, millised nad välja näevad, millest toituvad ja kus elavad. Limused on ka sellepärast huvitav hõimkond, et nende põlvnemises on veel palju ebaselget ja see nõuab veel palju täpsustamist. Mina võtsin töös aluseks põhiliselt klassikaliste vana süsteemi. 1 ÜLDISELOOMUSTUS Limused ehk molluskid moodustavad selgesti piiritletud loomarühma. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: teod ehk kõhtjalgsed, soomuslimused, vagellimused, torbiklimused, karbid ehk liistaklõusesed, lasnjalgsed ja peajalgsed. Limustel on hulk ainult neile iseloomulikke tunnuseid. Nende keha koosneb peast, kotikujulisest segmenteerumata kerest ja jalast. Jalg kujutab endast kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on väga iseloomulik...
suured ja väikesed, kahel ja neljal jalal kõndivad dinosaurused, lendavad tiibsisalikud jne. Neile kõigile on iseloomulik sarvkihiga naha ja koorega munade esinemine, samuti mitmed muud anatoomilised ja füsioloogilised omapärad, nagu hingamine kopsudega, kahe aordikaare, rinnakorvi esinemine, imetajate ja lindudega võrreldes suhteliselt madalalt arenenud kesknärvisüsteem ja termoregulatsioon. Naha sarvikhist on enamikul roomajatest varvaste otses arenenud küünised ning nahka katvad soomused. [13] Roomajad on levinud kõikidel mandritel (peale Antarktise) ja kõikides kliimavöötmetes samuti (peamiselt soojematel aladel) meredes ja ookeanides. Roomajate levik minevikus hõlmas ka külmemaid piirkondi kui tänapäeval. Praegune asustus on seotud roomajate keskkonna temperatuurist sõltuva kehatemperatuuriga. Suur osa praegusaja roomajaid on lihatoidulised. [13] Antud töö eesmärk on võrrelda Eesti roomajate liigirikkust Soomega ja leida liikide ohustatus ning selle põhjused
Toitumine Püüavad toitu otse lennult.väiksemad putukad. Paljunemine Vastsed arenevad veekogudes kehaehitus Ehmestiivalised.nagu kiilid Toitumine Taim või loom toidulised Paljunemine Valmikud on peente karvakestega kaetud tiibadega.vastsed elavad veel KALAD Keha on voolujooneline Kergem ujuda Seljauimed Liikumis kiirus ja suund Küljejoon on orienteerumiseks Tajub vee liikumst Keha katavad soomused Kaitsevad kala keha Ujupõis Sellega saab kala sukelduda ja üles tõusta Lõpuse kaas on lõpuste kaitseks Kalade osa looduses:toiduks loomadele, KAHEPAIKSED Eluviis: · Kahepaiksed elavad nii vees kui ka maismaal · Kahepaiksed on kõigusoojalised · Nad tegutsevad ja toituvad ainlt soojal ajal · Osadel täiskasvanu konnaliikdile elavad vees või maal
- NS ja meeleelundidh ästi arenenud - vere ringlemine aeglane ANATOOMIA JOONIS: (hai) HAIDE JA RAIDE ERINEVUSED/ SARNASUSED: HAID RAID 51 CL kiiruimsed actinopterygii (luukalad) LEVIK: meredes ja magevees, siirdekalad LIIKIDE ARV: üle 20 000 liigi PALJUNEMINE: lahksugulised (esineb hermafrodiite) EHITUS: - rohkesti luid - nahas tõelised soomused - keha külgedelt lamendunud - suured silmad, laugudeta - küljejoo- vee liikumist tajuv meeleelund - võib esineda elektrielund - ujupõis - hingavad lõpustega - kasvavad kogu elu ANATOOMIA JOONIS: (üldistatud luukala) 52 CL kopskalad dipnoi LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingavad nii lõpuste kui ka kopsudega - - - PILT: Austraalia kopskala CL vihtuimsed crossopterygii
Luukalad (räim, ahven) Suurem osa kalu elab meredes või ookeanides, nad on kohastunud soolases veel elama. Osa liike eelistab elupaigana avamerd, teised sügavamaid veekihte, osad kalad armastavad aga hoopis vaikseid taimerikkaid lahesoppe. Kalu, kes elavad terve oma elu järvedes või jõgedes, neid me kutsume mageveekaladeks. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees (haug, ahven, räim) 2. Kl luukalad esindaja välis- ja siseehitus. Kala soomused. Vaatamata kalade elupaikade erinevusele, on luukalade väliskuju üsnagi sarnane. Avavees elavatel kaladel on nooljas kehakuju (ahven, haug), põhja lähedal elavate kalade keha on pikk ja sale (luts) ning mõned veekogu põhjas elavad kalad on laiad ja lamedad (rai, lest). VÄLIS: SISE: roided pärakuime toes 3. Kl kahepaiksed, nende peamised tunnused. Konna välisehitus.
Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Need on suured rakuvaheruumid, mis on ümbritsetud eriliste, nelja kihina paiknevate rakkudega, õhulõhede alla asetsevad õhuruumid. Alumisel epidermil on väljakasved üherakulised risoidid ja punakad või rohekad soomused, mida vahel peetakse taandarenenud lehtedeks. Ülemise epidermi all paikneb assimilatsioonikude, mis koosneb klorofülli sisaldavate parenhüümirakkude vertikaalsest tulbakestest. Allpool on õhukeseseinaliste klorofüllita parenhüümirakkude kiht. Seega on helviku tallusel dorsoventraalne ehitus. Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised
Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad – õhulõhed. Need on suured rakuvaheruumid, mis on ümbritsetud eriliste, nelja kihina paiknevate rakkudega, õhulõhede alla asetsevad õhuruumid. Alumisel epidermil on väljakasved – üherakulised risoidid ja punakad või rohekad soomused, mida vahel peetakse taandarenenud lehtedeks. Ülemise epidermi all paikneb assimilatsioonikude, mis koosneb klorofülli sisaldavate parenhüümirakkude vertikaalsest tulbakestest. Allpool on õhukeseseinaliste klorofüllita parenhüümirakkude kiht. Seega on helviku tallusel dorsoventraalne ehitus. Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
