· Sotsiaalne-See on inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades. Algas 2 miljonit aastat tagasi. Evolutsiooni tõendid: 1) Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest(fossiilid). Uurib erinevates kivimikihtides säilinud taime-ja loomajäänuseid. Fossiilsed jäänused: kojad, koorikud, skeletid, soomused. 2) Homoloogilised organid-organite põhiehitus on sarnane. Ehitus võib olla sarnane aga ülesanne võib olla erinev. 3) Rudimendid-moondunud elundid ehk taandarenguga. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool. 4) Biogeneetiline reedel-iga organismi loode kordab oma lootelises arengus oma eellaste lootelist arengut(fülogeneetiline areng).
koorumist kauem (nn pesahoidjad linnud) või vähemat aega (nn pesahülgajad linnud). Enamus parasvöötme ja külmemate alade linde võtavad ebasoodsa aastaaja üleelamiseks ette pikemaid või lühemaid rändeid (nn rändlinnud; mitte rändavaid linde nimetatakse paigalindudeks). Paljud linnud aitavad kaasa taimede levimisele, kandes laiali nende seemneid. 2.2 LINDUDE ANATOOMIA Lindude keha on kaetud sulgedega. Suled on nahamoodustised, nagu roomajate nahka katvad soomused. Suled on abiks lendamisel ning hoiavad keha sooja ja kuiva. Sulgi on linnul kahte tüüpi - katte- ehk kontuursuled ja alus- ehk udusuled. Kõige tugevamad kattesuled asuvad tiibadel (hoosuled) ning sabas (tüürsuled). Kontuursuled annavad kehale voolujoonelisuse ning teevad lendamise võimalikuks. Kohevad ja pehmed udusuled hoiavad kehasoojust. Lindude skelett on samuti lendamiseks kohastunud. Luud on erakordselt kerged, kuid samas väga vastupidavad
Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis.
Tiibu on liblikatel kaks paari, harva on tiivad nii lühikesed, et loomad on lennuvõimetud. Lõugadega liblikatel ja samasoonelistel on tiivad sarnase soonestuse ja kujuga, erisoonelistel aga on tagatiibadel vähem sooni kui eestiibadel. Tavaliselt on samasooneliste eestiivad tagatiibadest laiemad ja pikemad, kuid näiteks sambliklastel on vastupidi. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem 4 keerukaid mustreid, ühevärviliste tiibadega liblikaid ei ole eriti palju. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad.
Hingeavad paiknevad kahel pool keha külgedel. Rohutirtsud siristavad tagasäärt esitiiva serva vastu hõõrudes, ritsikad aga tiivakandu vastamisi hõõrudes. Vaegmoondes (rohutirtsul) on areng järgmine: munavastnevalmik, täismoondes aga: munavastnenukkvalmik. Putukad jagunevad rohutirtsudeks (1-2 cm, taimetoiduline), ritsikateks (suuremad kui rohutirts, söövad peamiselt putukaid; lauluritsikas, heinaritsikas), liblikateks (arenevad täismoondega, sale keha, suured tiivad, mida katavad soomused, imevad imilondiga õienektarit; leinaliblikas, lapsuliblikas), mardikateks (keha katavad tugevad kattetiivad; lepatriinu, ninasarvikpõrnikas, maipõrnikas), kiilideks (sale keha, suured silmad, läbipaistvad tiivad, elavad lagendikel ja veekogu kallastel) ja ehmestiivalisteks (vastne (puruvana) ehitab oksatükkidest ja liivast torukese). Kahetiivalistel putukatel (kärbsed, sääsed) on vaid kaks tiiba, nende teine tiivapaar on säilinud sumistitena, mis tekitavad ka
20-25 (35-55) Koonusjas väiksem kui harilikul kuusel, lameda serva ja tipuga Helepruun, kollakas, soomused Must, väike, kinnitub 20-30 (45) Koonusjas õhukesed, lainelised, saagja samamoodi servaga
Juute on estis väga vähe natukene üle 5000 juudi.Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saada tapetud ja söödud. Koššeri vastand on trefe, mis tähendab tõlkes
• Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse. • Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest ühtsest eellasest (varastest diapsiididest). • Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning teooria, et suled olid diapsiidide primaarseks katteks ja soomused nende derivaadid. • Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle. Tiiva evolutsioon Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi • Kohandatud abaluu võimaldab eskäppa liigutada suurema ulatusega. Selle tulemusena on käed. Paljudel loomadel nagu koertel ja hobustel on abaluu esijäsemetes mis on jäänud jalgadeks
puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest perekondadest kasvab meil 12 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik (Boletus), kellest harilikku kivipuravikku tunneb küll iga seenestaja. HAAVAPURAVIKUST _ Leccinum rufum ( L. auratiacum) Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, v äga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad S öögiseened" on talle antud ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun.
Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENAT...
Paljasseemnetaimed q Paljasseemnetaimed on peamiselt puud ja põõsad. Nende puit koosneb tavaliselt suurte pooridega trahheiididest. q Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o Enamus igihaljad Paljasseemnetaimede peamised rühmad : v Palmlehikud v Hõlmikpuud v Vastaklehikud v Jugapuud v Okaspuud Palmlehikud Palmlehikud (Cycadopsida) olid Mesosoikumile iseloomulikud paljasseemnetaimed, millest tän...
ning toidab poegi. 3 nädala möödudes avanevad poegadel silmad ning neile hakkab karv selga kasvama. Emasloom viib pojad ükshaaval pesast minema ka kõige väiksema krabina peale. Umbes 7 nädala vanustena hakkavad pojad tasapisi pesast lahkuma ning tahket toitu sööma. Ema toidab neid siiski piimaga veel ka järgmised kolm nädalat. Kas tead et... · Eri kohtadest näritud käbi annab tunnistust orava tööst. Kui linnud seemneid söövad, jäävad käbile soomused alles. · Üks siberi orav näris ühe päeva jooksul läbi 190 käbi. · Inimesed on alati pidanud oravat armastusväärseks olendiks. · Soomes ja Venemaa põhjaosas elab veel üks orava lähisugulane - harilik lendorav, kes suudab lennates läbida lühikesi vahemaid.
ORGANISMIDE KOOSTIS Mesoemlemendid. K peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline. Osalevad närvimpulssi moodustamises. Ca, Luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Mg. Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Cl närviimpulsside teke ja levik , mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, ...
leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides HIIBAPUU Thujopsis dolobrata Mullastik- viljakat niisket mulda Niiskus- Valgus- talub varju, poolvarju Haljastusväärtus- Puu võra- Okkad/Soomused- Külgmised soomused Kolmnurksed, väljaulatuvad. Soomuste alumised küljed muutuvad talvel pronksjaks Käbid- ovaalsed või laimunajad, noorena sinihallid, vanana pruunid Kodumaal Jaapanis on liik looduskaitse all MIKROBIOOTA Microbiota decussata
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Karpkala elupaik Elupaigana eelistavad karpkalad ja sasaanid madalamaid, seisva veega järvesid või aeglase vooluga jõgesid Elupaikades kasvab ohtralt veetaimi ja millel on mudane põhi, kus elutseb rikkalikult toiduks sobivaid põhjaloomakesi Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides Välimus Suured tugevad soomused Pikk selja-ja lühike pärakuuim Selja- ja pärakuuimede algul jäme saagja tagaservaga kiir Kaks paari poised Kehakuju oleneb alamliigist ja tõust Sasaanid on pikliku, rulja kehaga Karpkala Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Karpkala poised
Kalad on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli jooksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsemise staadiumist. · lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku. · Soomused paiknedes üksteise peal soodustavad liikumist · Uimed võimaldavad liikuda soovitud suunas · Küljejoon meeleelund, mille abil kala tajub vee võnkumisi · Lima vähendab hõõrdumist vees · Varjevärvus pealt tumedam, alt heledam, seostub ümbritseva taustaga. 8 Pilt 7. Põhja eluviisiga kalad.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) Pilt 8
Paljude põhjakalde keha on selja-kõhu suunas lamendunud, keha laius on on suurem kõrgusest ja silmad on suunatud üles. Peaaegu kõigil kaladel on selg tumedama värvusega kui küljed, keha kõige heledam osa on aga kõht. Väikeses sügavuses põhja lähedale hoiduvate kalade värvus on aga väga mitmekesine, mida nimetatakse ka kaitsevärvuseks. Mõned põhjakalad võivad kiiresti muuta mustrit ja värvust vastavalt põhja iseloomule. Keha katavad ja kaitsevad soomused. Kala nahas paiknevad limanäärmed eritavad lima, mis teeb kala libedaks ning see kaitseb teda ja samuti läheb kalal vees edasi liikumiseks sel viisil vähem energiat. Ujumisel aitavad kala uimed, küljejoon, ujupõis ja paindlik keha. Kehaga painutab ta end ühele ja teisele poole koos uimede kaasabiga, millega ta vees edasi liigub. Uimi kasutab kala ka manööverdamisel ja tasakaalu hoidmisel. Soojades meredes kasutavad kalad uimi ka ,,lendamiseks"
maitseaineks. Taimede juurte abil kinnistatakse liivaluited, takistatakse mulla ära uhumist. Toiduks: porgand, naeris, kaalikas, redis Ravimiteks: palderjan, maikelluke, tedremaran, kalmus, nurmenukk, takjas Maitseaineks: mägarõigas, petersell, seller, pastinaak, aedvaak Loomasöödaks: suhkrupee Tooraineks: suhkrupeet suhkruks Nõsu Nõsu on taime maapealne osa (vars, lehed, pungad). Lehepngad sisaldavad lehe algemeid. Pungi katavad pealt punga soomused. Asukoha järgi varrel jagunevad pungad: 1. ladvapungad, millest võsu kasvab pikekmaks 2. küljepungad, mis paiknevad lehe kaenlas 3. uinupungad on pungad, mis kevadel mingil pohjusel ei puhke. Nad ärkavad alles siiskui teised pungad või osa võsust on hävinud. Muundunud võsud Muundunud võsud on omased mitmeaastastele taimedele. Risom on juuretaoline võsu
pääsusaba (Papilio machaon). Paljudel väikestel liblikatel on tiivad muutunud kitsasteks, lantsetjateks ning ääristatud pikkade narmastega. Lennu ajal ühendatakse tiivapaarid tagatiival paikneva vastava oga - kidaharjase - abil kokku, millega tagatakse nende sünkroonne töö. Lõugadega liblikatel, samasoonelistel ning päevaliblikatel kidaharjast pole. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid, ühevärviliste tiibadega liblikaid ei ole eriti palju. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Lisaks neile kahele tüübile esineb veel ka lõhna (androkoniaal-) soomuseid,
kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sammalde süstemaatika Tuntumad sammalde hõimkonna klassid on · Maksasamblad. See on ürgseim ja ühtlasi lihtsama ehitusega sammalde rühm, liikidest kuuluvad siis näiteks raunik (Plagomnium sp.) ja helvik (Marchantia polymorpha); Helviku keha on harunev lame rakis, mille epidermises asuvad õhulõhed. Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid; Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel. Turbasamblad
Kasv Kadakad on valguselembelised ja põuakindlad. Nad kasvavad enamasti 1-3 meetri kõrguseks põõsaks, mõnikord kuni 10 (isegi 15) meetri kõrguseks puuks. Kasv toimub aeglaselt. Enamasti on kadakad kahekojalised, harva esineb ühekojalisi taimi. Võivad elada üle 500 aasta vanaks. Põhja-Ameerika lääneosas kasvavad kaljukadaka (Juniperus scopulorum) mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad. Käbi Botaaniliselt on "kadakamari" tegelikult käbi, mille lihakad soomused on omavahel kokku kasvanud. Kadakas tolmleb mais või juuni alguses. Käbid moodustuvad sügisel. Isaskäbi on kollane, mida katavad kilbikujulised soomused. Emaskäbi on algul roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja
1.Kirjelda sisaliku välimust. Mõned sisalikud sarnanevad välimuselt madudega, ka Eesti vaskuss sarnaneb, kuid teadlased on kindlaks teinud, et tegelikult on see jalutu sisaliku liik.Kõrbetes võib kohata suure hirmuäratava pea või kehaga loomi.Nt. kameeleon võib välkkiirelt oma värvust muuta (4 jäset, keha katavad sarvainest soomused, pead ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ?
peab olema verest puhastatud, sellega tegelesid spetsialistid. Nende tegevus tagab kosserliha. Kossertoit on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi. Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba-, metskitseliha ja ka kõikide nende loomade liha kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei söö sealiha ja ei tarvita alkoholi ning verebaasil valmistatud toitu. Nad söövad islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Moslemitel on paast ramadaani ajal, paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuste ja palverännakuga. Paastumine on harjumuseks
pintslisse keerama – ära sööma punase niidina jooksma – peamine idee puru silma ajama – ninapidi vedama – petma, valetama pähe andma – peapesu tegema – ära tegema, riidlema pähe võtma – sihti seadma / eesmärk püksirihma pingutama – kokku võtma registreid lahti lööma – karjuma, väga kõvasti rääkima sai kinga – sai sule sappa – vallandati sepik seljas – küürus käima silma kinni laskma – pikutama silmad lähevad lahti – silmadelt langevad soomused – mõistma surma külvama – palju langenuid surnud punkt – lootusetu olukord suu peale kukkuma – vait olema suud pidama – vait olema suud pruukima – lõugu lõksutama – rääkima suuri silmi tegema – imestama sõba silmale – magama sõnal sabast kinni haarama – ei ütle midagi välja (talitsed end) süda vajub saapasäärde – hirmunud olema taevaluuke valla lööma – vihma sadama tal on hea suuvärk – ta pole suu peale kukkunud – oskab olukorrast välja tulla
Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid
on senini oma osa täita kosjasobitajal ning vallalisust ei sallita. Juudid kasutavad kuukalendrit, kus iga mõne aasta tagant lisatakse 1 kuu, käia kaasas päikesekalendriga.Praegu on juutidel aasta 5770, sest nad loevad aastaid alate maailma loomisest. Juudite kalendris on hulganisti paastupühasid. Juutidel on toitumisseadused , mida tohib süüa, mis on keelatud. Nad ei tohi süüa : sea-, jänese-, küüliku-, kaameli- ja mägraliha. Kaladest tohib süüa neid, mille on soomused ja uimed, karploomad on keelatud. Juutidel on kindlad reeglid, kuidas tuleb looma tappa. Liha ja piimatooteid ei tohi koos süüa, need ei või isegi kokku puutuda, nii kasutatakse toidu valmistamisel piima ja liha jaoks eraldi nõusid. Seetõttu ei saa nad ka väljas söömas käia va. spetsiaalsed restoranid. Juudi rahas on pidanud üle elama mitu pagendusperioodi. Esimene suur pagendamine kodumaalt leidis aset 6. Saj eKr, kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma ning
Ühes korralikus juudi kodus on alati kaks komplekti nõusid söögi tegemiseks ja serveerimiseks ning kaks kraanikaussi ikka piima ja liha jaoks eraldi. · Kategooriliselt on keelatud toiduks verd kasutada, mis tähendab sedagi, et kosserroogade puhul ei saa looma tappa elektrisokiga ning loom ei tohi olla surnud loomulikku surma. Pärast looma nülgimist ja elundite eraldamist tuleb liha hoolikalt pesta, et selle küljes ei leiduks kübetki verd. · Kalal peavad olema soomused ning uimed, mis tähendab, et soomuseta angerjas ei ole kosser. · Kõik puu- ja köögiviljad peavad olema täiesti puhtad ja pisimagi kahjustuseta. Isegi kui õunal on ka väikseim auk, kuulub see otsekohe hävitamisele. · Kõik toiduained peavad olema ilma lisaaineteta. Kui näiteks pakendil ilutseb lisandainena E 241, siis selline toode on tõsiusklikule juudile välistatud. · Juutidele on söögilaud võrdne altariga, kus peab kõik olema ilus ja maitsev ning
16. Kuidas ja milleks kasutab kala lõpusekaant? Väljapoole lahti ja vastu pead uuesti kinni, kasutab hingamiseks. 17. Nimeta kala uimed! Kuidas kala erinevaid uimi kasutab? Rinna-, kõhu-, selja-, saba-, pärakuuim. Saba- edasiliikumiseks, kõhu, rinna- tasakaal 18. Kuidas kalu jaotatakse? Näited! Luukala(ahven), kõhrkala(hai), sõõrsuu(silm). 19. Kuidas on kala kohastunud eluks vees? Värvus-alt tume pealt hele, Soomused, lõpused... 20. Mis mõjutab kalade elupaika? Näited! Soolane ja mage vesi. Kilu soolases, haug magedas. 21. Miks osad kalad ujuvad parves? Näited! Nad ujuvad kõrvalliikuja järgi. Kilud. 22. Kuidas kalad ja kahepaiksed end kaitsevad? Värvus, häälitsemine, asendid, mürk, hambad. 23. Koosta toiduahelaid rööv- ja lepiskaladega ning kahepaiksetega! R.k.-väike ahven- suur ahven; L.K.- tigu- koger; K.P.- taim- nälkjas-konn. 24. Mis on toiduvõrk?
Vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda kuuluv roomaja.Vaskuss on levinud peaaegu kogu Euroopa mandriosas (välja arvatud Pürenee poolsaare lõunaosa, enamik Vahemeremaadest ja põhjaalad).Täiskasvanud isendid võivad olla maksimaalselt 50 cm pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 2430 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe. Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris. Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi
* Valmis kala aseta taldrikule, vala üle kastmega ja riputa peale munavalgeribad. * Serveeri kuumutatud köögiviljadega. Praetud kala * 4 parajat kala (u. 250 g/tk) * ½ dl nisujahu * ½ dl riivsaia * 1½ tl soola * ½ tl valget pipart * 2 3sl võid KASTE: * 3 dl kalapuljongit kuubikust * 1 dl piima * 2 sl nisujahu * 1 sl võid tükikestena * 2 sl riivjuustu * 2 sl hakitud tilli * 3 sl hakitud murulauku * soola * valget pipart · Eemalda kalalt soomused, roogi ja loputa see. Jäta pea alles. * Sega jahu, riivsai, sool ja pipar ning keera kalad selles segus. Lase veidi aega seista. * Tee kaste. Lase puljong keema. Sega kastme piim ja jahu. Klopi see keevasse puljongisse. * Keeda kastet 5 minutit. Lisa võitükikesed ja juust vähehaaval kastmele. * Lisa till ja murulauk. Maitsesta kaste soola ja pipraga. * Prae kalad võis mõlemalt poolt täiesti küpseks ja kenasti pruuniks. Kala on küps, kui uimed tulevad kergesti lahti.
Koššertoit- toit, kellel on sõbrad, täielikult mis on valmistatud usklike kaheks lõhestatud sõrad; kes juutide toiduettekirjutuste järgi. lojustest mäletseb mälu”. Vees Vees olevaid elavaid loomi ei elavaid võib süüa kõiki, kellel tohi süüa kellel ei ole uimi ja on uimed ja soomused. soomuseid. Palmikleib, täitetud kala. Lindudest ei või süüa Lindudest on lubatud kotkast,lamabakotkast, , musta kodulinnud nagu kanad, pardid, raisakotkast, igat liiki kaarnaid, haned ja kalkunid. Matsa. harksabakulli, igat liiki raudkulle, jaanalindu, kägu,
Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena. perekondadest kasvab meil 12 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik, kellest harilikku kivipuravikku tunneb küll iga seenestaja. Kivipuraviku perekonnale on iseloomulik suhteliselt jämeda kuni väga jämeda mõhkja jala võrkjas tekstuur. Erandlik on vaid punajalg-kivipuravik, kelle jalga katavad tihedad tumepunased peened soomused. Perekonna puravik liikide jalal leidub alati peeneid soomuseid: kas valgeid, halle, pruune või musti. Tatiku perekonna liikide jalad on pikikiulised või peenelt vaolised; niiske või vihmase ilmaga on nende kübarad limased. Perekond sametpuraviku kübarad on erinevalt eelmiste perekondade liikidest sametjad kuni tihedalt ja madalalt karvased, mõni neist (näiteks pruun sametpuravik) võib olla vihmase ilmaga ka limane. Jalg on neil enamasti kiuline kuni viltjas.
4 pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast. Kala pandi öö otsa leigesse vette, lisati pipart, loorberilehte ja peotäis soomuseid, sest mida rohkem oli soomuseid seda kõvem sült sai. Kalal lasti nii seista öö, kuni latikas pehme seejärel sõeluti soomused välja. Pidulikumateks puhkudeks valmistati kalapirukaid.Mõnelpool küpsetati kuivatatud kalu sütel või siis mässiti paberisse ja süüdati põlema andmaks nii oma toidupoolisele suitsu maitset. Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha. Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supis. Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu
Isaskäbid on väikesed, tavaliselt 1...5 cm pikkused. Nad on puu küljes lühikest aega (tavaliselt kevadel, mõnel liigil ka sügisel) ning kukuvad alla, niipea kui nad on õietolmust lahti saanud. Emaskäbidel läheb pärast tolmnemist tavaliselt 1,5...3 aastat küpsemiseks. Viljastumine toimub aasta hiljem. Igal käbil on palju kattesoomuseid, mis paiknevad spiraalselt. Iga viljakandva soomuse küljes on kaks seemet. Käbi aluse ja tipu juures paiknevad soomused on väikesed ja ilma seemneteta. Seemned on enamasti väikesed ja tiivulised ning neid kannab laiali tuul, kuid mõnel liigil on nad suuremad ja ühe jäänuktiivaga ning neid kannavad laiali linnud. Küpsed käbid enamasti avanevad ja lasevad seemned välja, kuid mõnel liigil, mille seemneid kannavad laiali linnud (näiteks valgetüveline seedermänd), tulevad semned välja alles siis, kui lind käbi katki teeb. On ka selliseid mände, mille seemned on käbis varjul, kuni
Angerjas (Anguilla anguilla) Angerjas on tuntud ka rahvapärase nimega Ualan. Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Angerjas kuulub sõõrsuude hulka. (Sõõrsuud moodustavad omaette klassi luukalade ja kõhrkalade kõrval). Ta on maduja kehaga ja poolparasiitne eluviisiga. Ta sarnaneb veidi luukaladega, kuid tal puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu. Suu asemel on tal suulehter. Suulehtri serval ja keelel asuvad arvukad hambad. Nende abiga raspeldab ta lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 110 cm pikkuseks ja isased kuni 50 cm. Kehamass sõltub soost ja vanusest. 10...11 aastaga kasvavad emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas
hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. kambriumi plahvatus. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. 400 miljonit aastat tagasi tekkisid- Putukad Kahepaiksed Roomajad Luukalad tänapäeva kalad nt. haug, ahven. 200 miljonit aastat tagasi ilmusid : IMETAJAD on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmeta nõrega emapiimaga. Püsisoojus Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad 150 miljonit aastat tagasi- LINNUD Liigiteke Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või
kogenematuid pealtvaatajaid, et tegemist on UFO-ga. MÜÜT Mongoolias väidetavalt elutseb surmauss, kes pritsib kiiresti sööbivat mürki või siis võib tappa elektrilöögiga. Ussi pole teadlased leidnud, küll on aga kokku korjatud rohkesti suuliseid andmeid. Näiteks räägitakse, et kaamelikari võib astuda liiva sisse peidetud surmaussile ja siis langeb kogu kari surnult maha. Surmauss näib olevat reptiil, sel juhul on ta kehakatteks soomused. Looma liikumisel ja soomuste hõõrdumisel tekkib staatiline elekter mida uss salvestab ja sellejärgselt kasutab surmavaks löögiks.
tuhandeid kilomeetreid pikk. Jõeforell, lepamaim ja ebapärlikarp Kahe kala ja veeselgrootu vahel esineb väga omapärased vastastikused suhted. Haug Haug on meie veekogude peamine biomelioraator. Angerjas Väga omapärase sigimisbioloogiaga kala elab nii meres, kui ka siseveekogudes. Kala välisehitus lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku. Soomused paiknedes üksteise peal soodustavad liikumist Uimed võimaldavad liikuda soovitud suunas Küljejoon meeleelund, mille abil kala tajub vee võnkumisi Lima vähendab hõõrdumist vees Varjevärvus pealt tumedam, alt heledam, seostub ümbritseva taustaga.
Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis.
2.2. Loomade koed Koerakud on sarnase ehitusega ja täidavad samu ülesandeid. Epiteel- e. kattekude katab looma keha ja vooderdab siseõõsi. 1. kaitseks väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu (vigastused, infektsioon jt) 2.läbi epiteelkoe toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, rakkudevaheaineta õhukesed kihid. Ripsepiteel, eritavad higi, piima, karvad, suled, soomused, kilbised, kutiikulad ja väliskojad. Lihaskude r. võimelised kokku tõmbuma e. kontrakteeruma. Kokkutõmme tänu müofibrillidele. 1. Silelihaskude - pikad käävjad rakud. Selgrootutel, selgroogsete siseelundkond (v.a. süda). Kontraktsioon on aeglane. 2. Vöötlihaskude lihaskiududest - pikad paljutuumsed rakud. Müofibrillide asetuse tõttu näivad ristipidi vöödilised. A. Skeletilihased liikumiseks, kiirem, allub tahtele, selgroogstele, ka lülijalgsetel ja
teadaolev vaskulaarne taim Coosonia, oli lehtedeta, ogadega ja harunenud tüvega. Varsti selle järel hakkasid maismaale tungima ka esimesed loomad- sajajalgsete laadsed organismid. Selgroogsed Tulid maismaale Devoni ajastul, 380 miljonit aastat tagasi. Esimene teadaolev selgroogne, Icthyosesta oli kahepaikne. Selle fossiile on leitud Gröönimaalt. Need amfiibid evolutsioneerusid vihtuimsetest kaladest (Rhipidistian). Amfiibidest tekkisid omakorda reptiilid, kel tekkisid soomused, mis takistasid vee aurumist. Reptiilide munad olid kaetud kaitsva koorega, mis võimaldas poegi välja haududa ka maismaal. Vanim reptiilfossiil on leitud Kanadas, Novo Scotia's. .
Kala ja kalatooted Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näi...
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Vana-Antsla kutsekeskool LEHTPUUD Referaat JUHENDAJA: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Puu ehitus.............................................................................................................................................4 Võrade tüübid ......................................................................................................................................4 Lehed....................................................................................................................................................4 Paljunemine .........................................................................................................................................4 Heitlehised või igihaljad? ........................................................
Haid – käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala KLASS KIIRUIMSED rohkesti luid, ujupõis, uimi toetavad luulised või sarvjad kiired, nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)• Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).• Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala)• Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest)• Madujas (angerjas, merinõel, mureen) • Lintjas (lintsaba)• Kerajas (kerakala)• Nõeljas (merinõel)
veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 seasingitükk luu, rasv, kõõlused 35 sealaba luu, rasv, kõõlused 35 pehmeliha kelmed, kõõlused 5 maks kelmed 3 neerud kelmed, rasv 10 haug Soomused, sisikond 20 haug Soomused, sisikond, selgroog 50 Luts Nahk, sisikond 30 lest Sisikond, uimed 10 lõhe Sisikond, luud 42 forell Sisikond, luud 40 koha Sisikond, luud 50
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas
järglaskonna). Tillukesed, kõigest 60 µm läbimõõduga tolmuterad on varustatud kahe õhupõiega, mille abil võivad nad soodsa ilmaga hõljuda õhus kaua ja kanduda kuni 9001000 km kaugusele. Enamik tolmuteri ei satu teise männi emaskäbidele, vaid langevad maapinnale nii on metsarajad, alustaimestik kui ka lähedal asuvad veekogud kaetud kollaka kirmega. Pärast tolmlemist tõmbuvad isaskäbid pruuniks ning kuivavad. Emaskäbidel aga soomused sulguvad ning areng jätkub. Viljastamine toimub alles järgmise aasta kevadel, mil käbid hakkavad jõudsalt kasvama. Seemned valmivad 2. aasta hilissügiseks (novembriks) või 3. aasta talvel, kui algab ka käbide varumine. Küpsed tiibadega varustatud seemned pääsevad 37 cm pikkustest käbidest välja alles kolmanda aasta kevadel (märtsi lõpul, aprillis, mais), mil pruuniks tõmbunud käbisoomused kuivade päikesepaisteliste ilmadega avanevad. Suve algul, pärast seemnete
halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad Koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast. Kala pandi öö otsa leigesse vette, lisati pipart, loorberilehte ja peotäis soomuseid, sest mida rohkem oli soomuseid seda kõvem sült sai. Kalal lasti nii seista öö, kuni latikas pehme seejärel sõeluti soomused välja. Pidulikumateks puhkudeks valmistati kalapirukaid. Mõnelpool küpsetati kuivatatud kalu sütel või siis mässiti paberisse ja süüdati põlema andmaks nii oma toidupoolisele suitsu maitset. Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha. Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supi. Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke- mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu
aastat. Koht ökosüsteemis Vaenlasteks hundid ja karud, Vaenlaseks on rästik, nastik. vasikatele ka ilves. Kahjustab noori männi-, kuuse- ja haavanoorendikke. Väärtuslik jahiloom. Rinnakorvi olemasolu Olemas Olemas Kehakate Karvad Suured soomused (keskkehal risti 25-37 seljasoomust) Liikumiselundid Jäsemed, suunatud alla. Jäsemed, suunatud külgedele. Arenenud meeled Haistmine ja kuulmine, Nägemine ja haistmine nägemine on nõrgem. (haistmisel ja nägemisel osaleb kahearuline keel).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
