haridust alati au sees hoidnud ja tasuta kõrgharidus pakub seda kõigile võimekatele õppuritele. Tasuta kõrgharidus paneb ülikoolidele kohustuse senisest hoolikamalt valida neid, keda nad õppima võtavad. Eesti haridustase on väga hinnatud ka teistel riikides. Samas ei saa ära unustada, et haridus ei saa olla täiesti tasuta, siis oleks ülikoolides aastate pikkused järjekorrad nagu näiteks Soomes. Soome ülikoolid on õppuritele tasuta ja seal aastate pikkused järjekorrad. Paljud Soomlased tulevad ka tänu sellele Eestisse õppima, kuna lihtsalt ei saa kohe kooli edasi minna. Eestile on see hea, kuna nad maksavad hariduse eest. Ühesõnaga täiesti tasuta kõrgharidust pole olemas ja see ei toimiks. 10 LISA 11 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2687 http://pr.pohjarannik.ee/eesti-haridus-pohjamaade-tasemele/
Bessaraabia üle. See protokoll andis Hitlerile rohelise tule oma tungi jaoks Poola, mis algas 1. septembril. Pakti tingimuste kohaselt, oli Stalinile antud luba okupeerida ja endaga liita Eesti, Läti ja Bessaraabia, samuti osa Poolast. Talle anti veel luba teha, mida ta tahab Soomega. Järgnevas Vene-Soome sõjas andis Soome metsik vastupanu ja Vene juhtide saamatus tulemuseks selle, et Soome kaotas osi oma territooriumist, kuid mitte oma iseseisvust. Selle konflikti ajal, mõtlesid soomlased välja mõiste molotovi kokteil kodutehtud süütepudelitele, mida kasutati tankide vastu. Saksamaal võis nüüd okupeerida läänepoolsed kaks kolmandiku Poolast, samuti veel Leedu, aga pakti muudeti hiljem nii, et Leedu jääb Nõukogude Liidule teise rohkem väärtusliku piiri vastu Poolas. Kõik need vallutused viisid massiivsete elude kaotuseni riikides, mis olid okupeeritud ja jagatud kahe riigi poolt. Molotovi-Ribbentropi pakt hoidis Vene-Saksa suhteid korras 1941. aasta juunini, kui
Helesinine värvus rahustab ja ravib. Sinine valgus ja sinine ruum aitavad ületöötamise korral lõõgastuda ja jahutavad kuumal suvepäeval. Helesinine toon suunab inimest rahulikult edasi liik uma ja taltsutab energiasööstu. Indigo e tumesinine on nagu varjatud hirmudega öö ja põhjatuna tunduv ookean. Inimese temperamenditüüpidest vastab tumesinisele värvusele flegmaatik. Sinisesse riietatud inimese poole pöörduvad võõrad meelsasti. Sinise vasteks muusikas loevad soomlased bluusi ja loodushääli: lainekohinat ja tuulemühinat. Roheline On tasakaalu keskpunkt spektris värvus soojade ja külmade toonide vahel. Roheline on neutraalne ja seetõttu lilleseades tänulik värvus teiste tasakaalustamiseks. See on looduse värv ja sobib oivaliselt silmadele puhkamiseks ja loob tunde kevadvärskusest ja noorusest. Roheline on staatiline värvus, kuna see on segu erksast kollasest ja rahustavast sinisest. Selle
atraktiivseks. • Massiturismiga kaasneb alati suur kogus prügi ja suurem reostusoht. Sissetallatud matkarajast võib alguse saada ohtlik Eesti turismi hetkeolukord • Turismimajandus on Eestis kiiresti arenenud, kasvanud on nii nõudlus kui ka pakkumine. • Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele. Valdavalt külastavad Eestit soomlased, lätlased, venelased, inglased, rootslased jt. • Eesti turismimajandus sõltub peamiselt lühiajalisi reise tegevatest külastajatest. • Turism on Eestis väga sesoonne – kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on keskmine täitumus madal. • Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt koondunud Tallinna ja mõne teise turismikeskuse ümber. Tallinna ja Pärnu
Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Kliimaks nimetatakse paljude aastate keskmist ilmade vaheldumist. Kliimat mõjutavad järgmised tegurid: Päikesekiirguse hulk Üldine õhuringlus Mandrite ja ookeanide jaotus Mäeahelike ja madalike olemasolu Merehoovused Igilumi ja -jää 1. Kirjelda lühidalt iga kliimat mõjutavat tegurit. Kuidas tegur mõjutab kliimat. 2p Päikesekiirguse hulk: Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Üldine õhuringlus Tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb Mandrite ja ookeanite jaotus Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omav...
Ants: Me oleksime pidanud kohe alguses laevaga tulema... Mari: Mis vahet sellel enam on! Tule, lähme nüüd ruttu edasi, me ei saa ju igavesti siia sadamasse jääda. Päkapikud lähevad kardina taha. Lavale tuleb 11.klass, kes etendab Soomet. (näiteks mõni soomepärane laul või tants, väike näitemäng soomlastest) 11.KLASSI KAVA 11.klass lahkub lavalt, päkapikud tulevad kardinate tagant välja. Ants: Mulle soomlased meeldivad! Mari: Mulle ka, nendega on alati lõbus. Aga vaata sealt paistab juba Jõulumaa! Ants: Lähme jooksuga! Päkapikud jooksevad saali teise otsa. Ukse taga ootab neid jõuluvana. Lavale tuleb 12.klass, kes esitab oma kava Jõulumaast. (näiteks päkapikkude tants või laul, näitemäng kingituste pakkimisest jne) 12.KLASSI KAVA 12.klass lahkub hetkeks lavaks. MUUSIKA Karavan - Aisakell 12
Kodakondsus annab Sulle kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Õigus emakeelele ja kultuurile Sul on olenemata oma rahvusest õigus saada osa oma kultuurist ja usust ning rääkida oma emakeelt. Eesti riigikeel on eesti keel ning Eestis on põhirahvuseks eestlased. Eestis elab lisaks eestlastele ka teistest rahvustest inimesi. Neid nimetatakse rahvusvähemusteks. Rahvusvähemused on venelased, ukrainlased, rootslased, soomlased ja mitmed teised rahvused. Eestis elab 142 erinevat rahvust. Õigus emakeelele ja kultuurile tähendab, et lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, tuleb võimaldada õppida oma keelt, et nad ei kaotaks sidet oma rahvuse ja kultuuriga. Samas tuleb neile anda haridus eesti keeles, et neil oleksid eestlastega võrdsed võimalused. Õigusega keelele ja kultuurile kaasneb kohustus hoida kultuuri, loodust ja elukeskkonda. Kultuuri hoidmine tähendab seda, et peetakse oluliseks oma rahvuse tavasid
vallutuskatsed tagasi lüüa. 3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt. latgalid, semgalid, kursid, seelid) ja mitmed Leedu hõimud. Keerulised olid suhted latgalitega pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikeks vaenlasteks olid leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike kõigi ümberkaudsete rahvaste vastu. 4) SUHTED SOOMEUGRILASTEGA Soomeugri hõimudest olid eestlaste naabrid soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased ja kurelased. Nendega olid suhted rahumeelsed. TV lk 9 ül 2 EESTLASED Läänenaabrid Lõunanaabrid Idanaabrid Svealased Latgalid slaavlased Skandinaavlased Liivlased
(kokku 45) jagunesid omakorda küladeks. Eestlaste naabrid Lõunas: semgalid, kursid, kuralased, liivlased Põhjas: hämelased, soomlased, karjalased Idas:sloveenid, tsuudid, merjalased Läänes: svedslased Eesti haldusjaotus muinasajal ja tänapäeval Ühised jooned: Maa on jaotatud siiski erinevateks maakondadeks, mõned üksikud nimed on jäänud samaks, suurim üksus: maakond, väikseim: küla
- Vanemad rahvakoosolekul valitud küla- ja kihelkonna mõjukamad mehed, kes korraldasid igapäevaelu. e) Sõjaline tase - Relvad: oda, tapper(sõjakirves), kärp(sõjanui), mõõk. Kaitseks: kilp, rõngassärk(jõukamatel). Malev maakonnast moodustunud väeüksus (ratsa- ja jalavägi) f) Suhted naabritega: - Sugulasrahvastega (liivlased, soomlased, karjalased) suhted head - Lõunanaabrite latgalitega (idalätlastega) esinesid tülisid ja relvakonflikte, leedulased tegid eestisse rüüsteretki - Eestlaste rüüsteretksed skandinaaviasse 1187 vallutati ja põletati rootsi tähtsaim linn sigtuna. - Idanaabrite oht vähened feodaalne killustatus vana-vene riigis, kuid esines vastastikusi sõja- ja rüüsteretki.
(Üldteavet metallidest). Vaske toodetakse ka hüdrometallurgia abil: see põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. Kuid niimoodi toodetud vask pole just eriti puhas ja sisaldab väheaktiivsete (väärtuslike) metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatööstuse vajadusteks. Vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, mis on samuti elektroonikale oluline element. (Metallurgia, 2014) Veel saab vaske toota ka nii, et kõigepealt kaevandatakse vase maak ja seejärel jahvatatakse terakesteks. Maak segatakse veega ja jahvatatakse kuulveskis väikesi osakesi sisaldavaks lobriks
kohal raudtee. Tartu oli küll raudteesõlm, kuid kaugeltki mitte nii tähtis kui Tapa ja ehk ka Valga. 6 Seetõttu oli Eesti vägede esimeseks mureks pärast Tartu vallutamist saavutatud edu hoida (sest Tartu oli võetud väikeste jõududega ja seda poleks otsustava vasturünnaku eest kaitsta suudetud, vähemalt mitte esimesel õhtul), teiseks edu arendades võtta ära Valga. Nagu teame, otsustati Valga saatus Paju lahingus, kus eestlased ja soomlased raskete kaotuste hinnaga purustasid vene ja läti punased üksused. Paju vallutati ja Valga hõivati, kuid lahingus raskelt haavata saanud Julius Kuperjanov suri Tartu haiglas. Just Paju lahinguga seoses Kuperjanovist kõige sagedamini kõneldaksegi. See pole päriselt õiglane, sest Paju lahing oli tema viimane, aga kaugeltki mitte esimene kangelastegu. Nende hulka kuulub kindlasti Tartu vabastamine. Ameti poolest oli Kuperjanov ... õpetaja. Siinkohal võiks meenuda mõni nähtud film:
{26290}{26359}Kellega koos ma võitlen?|- Oota nüüd. {26363}{26424}Me kuulutasime välja mobilisatsiooni,|pöördusime liitlaste poole... {26428}{26484}Mis kasu meist on,|kui eestlased ise ei tule? {26492}{26531}Ja need, kes tulevad,|panevad jalad seinale {26538}{26611}ja hakkavad mult uusi saapaid nõudma,|et muidu nad ei võitle. {26615}{26682}Kurat! See on ju ainult ettekääne.|- Muidugi, {26688}{26785}aga koju tagasi jooksevad nad ikkagi,|naise selja taha peitu. {26808}{26891}Meie, soomlased, vähemasti valisime,|kes valgete, kes punast poole. {26895}{26923}Kurat! {27566}{27623}Kui kaugel su isatalu siit on?|- Versta viis. {27664}{27711}Siis pole viga,|teil on noored jalad. {27715}{27826}Meie talu on siit Viljandi poole,|astud tükk aega ja oledki kohal. {27838}{27936}Onu! - Kui te unes|üksteist nägema hakkate, {27940}{27993}siis võtab noor rüütel jalad selga|ja tuleb padavai preilina juurde. {28064}{28152}Või tuled koos minuga|Viljandisse? Võitlema?
Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme - selgitada Euroopa põgenikeprobleemi ja pagulaspoliitika tagamaid . Allikas 7. Juhtkiri: pagulaskriis silmade sulgemise peale ei kao 05. 09. 2015 Kui 1939. aasta sügisel algas Teine maailmasõda, ei tabanud see Eestit kohe täie karmusega. Meile suruti peale baaside lepe, Vene väed tulid sisse, aga esialgu püsisid paigal. Poola oli juba hävitatud, soomlased pidasid Talvesõda, kuid eestlased ajasid asju veel üsna tavapäraselt, ehkki kitsamalt. Loomulikult oli see illusioon ning Euroopat haaranud hävitustuli jõudis ka meile väga ruttu. Kui nüüd on Euroopas alanud suurim pagulaskriis pärast Teist maailmasõda, siis võib ka Eestis esialgu mõelda, et see toimub meist kaugel, kümned tuhanded ja sajad tuhanded põgenikud ei tea võib-olla meie asukohtagi. Me võtame oma
o tihedamini asustatud aldelt hõredama asustusega paikadesse(tühjad talud) o võeti üle viljakamaid vaid > soodustas sündimust o väga palju saarlasi oli mandril o negatiivne tagajärg: senise asustuse järjepidev katkemine > soodustas pärisorjust o sisseränne o vene talupojad, käsitöölised, kaupmehed, kalurid(Peipsi alad) > vanausulised o eestlased asusid ka Peipsi aladele o soomlased o riiklik kolonisatsioonipoliitika o lätlased Lõuna-Eestis o hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased 1698 aastal 330 000 inimest o näljahäda 1696-1697 (suurim) o nakkushaigused (nt tüüfus ja düsenteeria) 1712 aasta 170 000 inimest o Põhjasõda o Katk 1710-1711 Peale seda hakkas rahvaarv kasvama(18. saj lõpp 500 000 inimest), mis tuli headest loodustingimustest. Sisseränne pidurdus peale Põhjasõda. 17
50-60 inimest aastas. 1859. aastal oli Rõzkovos 1653 asukat, neist 299 pagendatut, ja kolmes koolis õppis vastavalt 52 eesti, 39 läti ja 36 soome last 35. 1861. aastal saadi juba rajada iga rahvuse jaoks eraldi külad, mispeale mõned eesti pered asutasid Omskist 100 versta eemale Reveli ehk Viruküla, praeguse nimega Vana-Viru ehk Starõi Revel. Viis aastat hiljem elas seal 54 peret36. Minussinski piirkonda rajasid kõigepealt soomlased 1848. aastal Ülem-Suetuki küla, seejärel lätlased 1859. aastal Bulanka (hiljem alam-Bulanka) ja eestlased 1861. aastal Ülem-Bulanka küla. Alam-Suetukis elasid mitteluterlased, venelased, ja kokku moodustasid need külad Minussinski asunduse. Hilisema ümberasumise käigus, alates 1880. aastaist rajati eesti külasid ja asundusi veel Tobolski, Tomski, Kanski, Janissei, Krasnojarski ja Vladivostoki piirkonnas. Viimase külje alla rajasid 1898. aastal
Arvestuslik Aasta rahvaarv 1. jaanuari seisuga 2001 1 366 959 2002 1 361 242 2003 1 356 045 2004 1 351 069 2005 1 347 510 2006 1 344 684 2007 1 342 409 2008 1 340 935 Rahvastiku etniline koostis 6 Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km². 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29
1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe või järve jääl. Samas demonstreerisid soomlased Nykänen ja Kuvaja eestlastele esmakordselt suusahüppeid. 1929 - 3. veebruaril avati Rakvere lähedal Tõrma Kõrgemäel Eesti esimene suusahüppemägi. Esimese hüppe sooritas suusameister T. Andresson. Pikimad hüpped ulatusid 10 meetrini. 10. märtsil hakati Eesti suusameisteid selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227 km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn onTallinn. 1,34 miljoni elanikuga on see Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Nimi Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aasta) kirjeldas Aestiiks kutsutavat ...
SUVITUSELU KESKPUNKTIKS KUJUNES SUUR PROMENAAD. KÜLASTAJATE MUGAVAKS KOHALE JÕUDMISEKS SEATI 1845. AASTAL SISSE REGULAARNE AURULAEVAÜHENDUS PETERBURIGA JA 1906. AASTAL AVATI RAUDTEELIIKLUS HAAPSALU-TALLINN-PETERBURI LIINIL. HAAPSALU OLI POPULAARNE SUVITUSLINN KA 1920-30-NDATEL, KUI SEAL PUHKASID PALJUD EESTI TUNTUD AVALIKU ELU TEGELASED, KIRJANIKUD (ERNST ENNO) JA KUNSTNIKUD (ANTS LAIKMAA). VÄLISMAALASTE SEAS DOMINEERISID SOOMLASED JA ROOTSLASED. KUULSATE SUVITAJATE KÜLASKÄIGUD VÄIKELINNA, ANDSID TÕUKE LINNA ARENGULE. PUHKAJATE ARV TÕUSIS 1936. AASTAKS ÜLE 3000-e. 1991.AASTAL SAI HAAPSALUST LÄÄNE MAAKONNA KESKUS JA ON TÄNASENI TUNNUSTATUD KUURORDLINN. 5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS HAAPSALU LINNA KESKPUNKT ON PIISKOPILINNUS, MIS RAJATI 13. SAJ RISTKÜLIKUKUJULISE RINGMÜÜRIGA ÜMBRITSETUD KINDLUSEKS. LINNUSES
Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695
ning pikemas perspektiivis ka terves Eestis/Baltikumis. Hotelli visioon on laieneda Eesti majutus- ja toitlustussektoris ning välja töötada erinevaid kaubamärke ja frantsiisivõimalusi. Dzingel hotelli klientide sihtrühmadeks on talvehooajal pigem kohalikud turistid, kuna välisturistide arv on väike, ning konverentsikliendid. Suvehooajal olukord paraneb ja on rohkem kliente, siis tuleb rohkem individuaal reisijaid kuid ka gruppe. Klientide sihtrühmaks on soomlased, poolakad, lätlased, leedulased, venelased ja kindlasti ka kohalikud elanikud. Hotellis Dzingel on võimalik majutuda ka pikaajaliselt, ehk elada kuude kaupa ja seda võimalust kasutavadki eelkõige kohalikud elanikud. Hotelli igapäevalist tööd juhib tegevjuht (organiooniline struktuur on väljatoodud Lisas 3), kes valib hotelli tuleviku tegevusplaani, püstitab iga osakonnale eesmärke, pidevalt
lubamist enda territooriumitele. Riigid nõustusid. Oktoobris paigutati Eestisse ja Lätisse 25 000, Leedusse 20 000 punaarmeelast. · Talvesõda Soomega(30.november 1939-12.märts 1940) Soomele esitati ultimaatum sõjaväebaaside loomise kohta ja nõuti endale Karjala maakitsust (Soome olevat liiga lähedal Leningradile), kuid Soome ei nõustunud. NSVL alustas sõda, kuid oli halvasti ettevalmistatud ning rünnati soomlaste tugevasti kindlustatud Mannerheimi liini. Soomlased panid visalt vastu vaatamata sellele, et relvastus oli aegunud ja välismaalt demokraatlikud riigid abi ei andnud. Soomet aitas ka külm talv. Veebruaris murdis Punaarmee kaitseliini läbi ja Soome oli sunnitud Moskvas rahu sõlmima: Soome pidi loovutama NL-ile Ida-Karjala (450 000 elanikku asustati Soome) Hanko poolsaar renditi NL-ile sõjaväebaasiks · Juuni-august 1940 Baltimaade ja Bessaraabia okupeerimine. Kasutades soodsat
sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV (moodustatud 31. märtsil 1940. aastal) muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Karjala-Soome NSV elanikkonna koosseisus olid majanduspoliitika tõttu (migratsioon!) suured muudatused. Põliselanikud karjalased, soomlased, vepslased moodustasid vaid ¼ elanikkonnast, venelased ¾. See oligi heaks ettekäändeks liiduvabariigi likvideerimisel. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hrustsov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks. Hrustsov ise reisis palju ja võttis vastu ka arvukaid delegatsioone. · 1955.a külastas Jugoslaaviat, Indiat, Birmat, Afganistani · 1955.a lõi diplomaatilised sidemed SLV-ga · 1955
massiline migratsioon Eestisse. Aastatel 1945 - 1990 käis läbi 1,5 miljonit inimest. 600 000 tuhandest muukeelsest inimesest valdas eesti keelt alla 10 % . Kindlasti on need faktorid, millest järeldusi oskab ennast eestlase olukorda panev inimene isegi teha ja mis mõjutavad eestlaste suhtumist rahvusvähemustesse tänapäevani. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711, soomlased 16 622, juudid 4613, tatarlased 4058, sakslased 3466, lätlased 3135, poolakad 3008, leedulased 2568, armeenlased 1669, aserid 1236, moldaavlased 1215, tsuvassid 1178, mordvalased 985 jt. Muutused Eestis elavate rahvuste seas toimusid 80- ndate lõpul, mil taas oli võimalik kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja
Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV (moodustatud 31. märtsil 1940. aastal) muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Karjala-Soome NSV elanikkonna koosseisus olid majanduspoliitika tõttu 2 (migratsioon!) suured muudatused. Põliselanikud – karjalased, soomlased, vepslased moodustasid vaid ¼ elanikkonnast, venelased ¾. See oligi heaks ettekäändeks liiduvabariigi likvideerimisel. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hruštšov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks. Hruštšov ise reisis palju ja võttis vastu ka arvukaid delegatsioone. 1955.a külastas Jugoslaaviat, Indiat, Birmat, Afganistani 1955.a lõi diplomaatilised sidemed SLV-ga 1955
Püütakse väljendada kollektiivset ideaali ja läbi selle rahvusluseni jõuda. Norras pöörati nt tähelepanu viikingite ajale. Munthe Gerhard maalis akvarellidega.tasapinnaline stiil, selles stiilis kujutati kõike nii mööblit, tapeeti, raamatuid. Soome satub enne autonoomia savautamist venestamise surve alla ja kunstist sai vaimse vastupanu vahend venestamisele. Soome kunstnikke innustas eriti karjala, sest sealt oli kogutud Kalevala materjal ja seal oli suurejooneline loodus. Soomlased olid ka tublid arhitektid. Kuulsamaid arhitekte oli Eliel Saarinen. Tema poolt on kavandatud ka Suur Tallinn. Tähtis esindaja oli ka Akseli Gallen-Kallela. Tema on meie Kristjan Raud. Ta on illustreerinud Kalevala. Algselt oli ta realismilähedane maalija, aga hiljem avastas ta , et rahvaluule maailm, nõuab tinglikumat lähenemist. Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Nikolai Roerich. Rühmitus Mir
ala 1km²-l Tööhõive - inimeste osalemine majandustegevuses Tööpuudus olukord, kui tööjõulised inimesed ei leia endale tööd, ei ole piisavalt töökohti Ränne ehk migratsioon inimeste, loomade või muude organismide rändamine ühest kohast teise ; rahvastikurände puhul eristatakse sise- ja välisrännet Vähemusrahvas ühe riigi territooriumil elav rahvus, mis on riigi põhielanikega võrreldes tunduvalt vähemuses. Nt. Eestis soomlased või ukrainlased Linnastumine ehk urbaniseerumine ; linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu ja linliku elulaadi levimine maale Arenenud maad tööstusriigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest kõrgem ; näitajatena kasutatakse rahvamajanduse kogutoodangut (RKT) USA dollarites elaniku kohta, tööhõive struktuuri, tööviljakust, energia tarbimist inimese kohta aastas, elukvaliteeti jm
otsides. Allikad Altrov, R. 1998. Ruum ja kommunikatsioon. Ruumikasutus eestlaste suhtluses Gudykunst; W. 1996. Personal communication across cultures. Thousand Oaks: Sage. Gumperz, J.J. 1982. Discourse Strategies. Cambridge. Hofstede, G. 1980. Culture’s consequensces. Beverly Hills: Sage. Keesing, R. 1974. Theories of culture. Annual Review of Anthropology, 3, 73 – 97. Pajupuu, H. 1997. Eestlased ja soomlased - probleemitud suhtlejad. Keel ja Kirjandus 8, 547 – 550. Salo-Lee, L., Malmberg, R., Halinoja, R. 1996. Me ja muut. Jyväskylä.
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
liikumise poolest sobis ta nagu "vanderful". Oleks olnud huvitav näha ja võrrelda teda Gerli Padariga. Päris omajagu häiris ka Tanja aktsent. Eraldi tahaks ma kiita etenduse sümboleid. Nagu teada toimus kogu tegevus Saksamaal puhkeva natsiliikumise ajal. Lastele jagatavad natsimärgiga õhupallid, suur teatraalselt langev natsi märgiga eesriie, natsi märgiga klaasist vere joomine - terve etendus oli sümbolitest pungil. Kahjuks ei tabanud asja mõtet minu eest istuvad soomlased ja nad lahkusid esimese vaatuse lõpus kindla arvamusega, et eestlased on hulluks läinud ja plaanivad poliitilisi pöördeid. Lõpetuseks mõni mõte, mis jäi kõrvu kõlama ja millest võib omajagu ideed välja lugeda: Kui aeg tiksub käest, mis teeks teie? Igaüks teeb seda, mida tema tegema peab! Soovitan vaadata, sest show on garanteeritud! Vapusatavad, napid kostüümid, suurepärane lavaline liikumine ning muusika korvavad veidrad lombakad naljad, mis laval omajagu kõrva kriipisid.
• Tartu maks maksmata (mesitarud) TULEMUSED • Tartu piiskopkond 1224-1558 • Riia toomkapiitel -1566 • Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond — Taani • Põhja-Eesti, Tallinn — Rootsi • Liivi orduriik - Poola kuninga kaitse • Rahvastiku vähenemine • Üleüldine häving (purustamine, rüüstamine, põgenemine, tapmine, küüditamine) POOLA AEG LÕUNA-EESTIS • 1582 - 1629 • U 100 000 elanikku, 17.saj keskel tõus • Talude revisjon - tühjadesse taludesse setod, soomlased, rootslased • Vastureformatsioon (luterlus-katoliiklus) • Jesuiidid — kollegiumid (Tartu I kõrgkool) — trükikoda — kohaliku keele õpetamine • Hertsogkonnad — Presidentkonnad — Vojevoodkonnad RAHULEPINGUD • 1582 VENE-POOLA (JAM ZAPOLSK — LÕUNA-EESTI - POOLA) • 1583 VENE-ROOTSI (PLJUSSA — TALLINNN JA PÕHJA-EESTI - ROOTSI) • 1629 POOLA-ROOTSI (ALTMARK — MANDRI EESTI - ROOTSI • TAANI-ROOTSI (BRÖMSEBRO — KOGU EESTI - ROOTSI) • 1617 STOLBOVA RAHU
Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust
Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust
saj), kirjandusteadlane Kai Laitinen (1924), tehnoloogiline uurimustöö aktiveerus 1950ndate lõpus (Erkki Laurila). Soome osaleb mitmetes rahvusvahelistes teadusprogrammides (nt EUREKA). Soome Teaduste Akadeemia loodi 1908. Soome Teadusselts 1838. soome Akadeemia 1947 korraldab rahvusvahelisi teadusuuringuid) 25. soome kombed: vaibapesemine, kohvijoomine, soome toidud... Ida pool süüakse rohkem seeni, kapsast. Säilitamise teema (Vene mõjud). Teisel pool rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline lihavõttetoit, nagu leivasupp), liha kuivatamine (eriti põhja pool), vormiroad (laatikko, tuntuim kaalikavorm), verivorts (mitte nii tähtis kui meil), kartulipirukas
oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. XVII saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata
· Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004) · Karlskrona sadam (1998) · Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994) · Tanumi kaljumaalingud (1994) · Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993) · Visby hansalinn (1994) Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides
toetust ning lükati tagasi. Baltimaade kindralkuberneri juures moodustatud Erinõukogul ei läinud ka hästi eelnõud ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove ja 1907 aastal läks Erinõukogu laiali. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste tasandil. 40. Esimene maailmasõna 1914. juulis puhkes Esimene maailmasõda, mille üheks tulemuseks oli Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, tsehhid ja slovakid. Meeleolud sõja alguses. Eestlased ei tundnud vähimatki soovi sõdida ,,usu, tsaari ja isamaa" eest. Rõhutud rahvastele võinuks anda teatud sansse vaid sõja venimine ning mõlema poole välja kurnamine, sest ükskõik, kes oleks võitnud, oleks Eesti välisvõimu alla läinud. Baltisaksluse tagasitõrjumine. Keskvalitsus kärpis baltisakslaste õigusi. Piirati saksa keele kasutust
Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud mõisnikkugi, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. XVII saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles 2 koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine
loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid.
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloo...
69'st välja jagatud odaviske olümpiamedalist on võitnud Norra, Rootsi või Soome odaviskajad. Soome on ainuke riik, kes seni võitnud ametlikelt olümpiamängudelt ühel võistlusel kõik kolm medalit, sealjuures on neil see õnnestunud kahel korral aastatel 1920 ja 1932. 1920. aastal kuulus soomlastele ka neljas koht, mida pole enam võimalik korrata (olümpiale saab ühest riigist maksimaalselt 3 odaviskajat). 1912. aastal võitsid soomlased täiskomplekti medaleid ka nn. ,,kahe käe odaviskes", mis oli olümpiamängude programmis vaid korra. Sellel alal pidi võistleja sooritama katsed nii vasaku, kui ka parema käega ning mõlemad tulemused liideti kokku. 3. TULEMUSED 3.1 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED Meeste arvestuses on enim kordi maailmameistriks kroonitud legendaarne Tsehhi odaviskaja Jan Zelezny, kes on tiitli võitnud kolmel korral (1993, 1995, 2001). Ükski teine mees pole
ohustavad,riigi julgeolekut ohustavad ning kustilise-ja ajalooväärtusega esemed, asjad. (KUNSTITEOSTE VARGUSED). Kaupade vaba liikumine on EL-s kõige paremini edenenud. 2.Teenuste vaba liikumine. Teenus EL-i mõistes on tasuline tegevus. Teenust võib osutada sellistes valdkondades nagu. 1.Tööstuslik tegevus 2.Vabakutseline tegevus 3.Kaubanduslik tegevus Teenuse eriliigid; Negatiivne teenuse pakkumine(näide Soomlased tulevad Eestisse, et tarbida siin odavaid teenuseid) Positiivne teenuse pakkumine(näide Eesti teenusepakkujad lähevad teenust müüma Soome, sest seal teenib rohkem) Inimestest sõltumatu teenuse pakkumine(näide TV, internett ja nii edasi, mis levib satelliite ja juhtmeid mööda)inimene ei pea selleks teise riiki ise minema. Teenuste vaba liikumise seadus kehtib ainult EL-i piires ja El-i kodanikele. Teenuste müüki võib keelata, kui see ohustab taimi, loomi, inimese tervist
Läänest itta liikus sool ja metall (raud, pronks, hõbe). Ühiskondlikud olud Nooremal rauaajal tulevad üksiktalude asemel külad. Külad olid koondunud kihelkondadeks, mis oli muinasaja kõige tähtsam haldusüksus. Eesti aladel oli umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad olid liitunud maakondadeks, tegemist oli 8 suure maakonnaga. Kihelkondi sundis liituma mingisugune välisoht. Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Eestlaste naabrid · Soomlased. Jagunesid pärissoomlased, hämelased, karjalased. Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased. Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul · Peamine relv oli oda- viskeoda ja torkeoda. Viskeoda oli kergem ja väiksem, torkeoda suurem ja raskem
~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj
Eelneva sõja käigus oli Rootsi ajutiselt okupeerinud ka kannase idaosa ning osa sealseid karjalasi pages uue võimu eest Tverimaale. Nõnda said alguse tverikarjalased. Nii kujunes muistsete karjalaste asuala lõhestav piir katoliikliku (hiljem luterliku) Rootsi (sealhulgas Soome) ja õigeuskliku Novgorodi (hiljem Venemaa) vahel. Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad (Käkisalmi lään) ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt. Arvatakse, et umbes 25 000-30 000 karjalast lahkus tookord oma kodudest. Asuti peamiselt Tveri piirkonda
osutus viha esilduvus teistest palju suuremaks. Viha on eestlastele emotsioonikategooria kõige esindavam liige, emotsiooni prototüüp või parims näidis. Teiste rahvuste puhul on see aga erinev, näiteks võib tuua belglased, prantslased, itaallased ja sveitslased, kelle emotsiooni prototüüp on rõõm, türklaste kõige rohkem esile tulev emotsioon on armastus, jaapanlastel, Indoneesia ja Surinami elanikel ja hirm hollandlastel. Huvitav on see, et soomlased peavad eestlastega sarnaselt tüüpilisimaks emotsiooniks viha. Vihal on mõnel juhul ka positiivne kategooria. Seda peetakse kasulikuks, kuna viha võib aidata subjektil liikuda oma püstitatud eesmärgi poole, ennast kehtestada, seada õiglus jalule. Ühesõnaga võib viha anda teotahet. Kui viha (vihastamine) on lühiajaline nähtus, on ta vastandiks rõõmule. Kui viha on aga kestvam protsess ehk vihkamine, siis on ta vaste armastus. 2.5. Töökus ja vihameel on omavahel seotud
peaaegu sama palju, 57 õnnetust, põhjustasid 1824aastased joobes juhid. Selline statistika muudab väga kurvaks, kuna alkoholikuradi küüsi langemise tagajärjel väheneb meie rahvastik iga aastaga. Seepärast ongi vaja alustada alkoholivastast propagandat juba maast-madalast. KOKKUVÕTE Aastatega on eestlaste alkoholitarbimine küll langenud, kuid hoolimata väikesest langusest joovad eestlased ikka veel tunduvalt rohkem, kui soomlased ja rootslased, pannes eeskätt rõhku kangetele napsidele. Ka erinevatele alkoholi puudutavatele uuringutele vastanud inimeste hinnangul joovad kaasmaalased jätkuvalt liiga palju ning riik ja ühiskond peaksid alkoholi liigtarvitamisega senisest enam tegelema. Kindlasti peaks inimeste hinnangul piirama alkoholi kättesaadavust. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.alkoinfo.ee Arvamuslugu Alkohol ja noored , Terviseleht 23/2001 K. Anvelt , Enim tekitab muret alkoholi tarbimine noorte seas, http://www
eestlaste arvu hinnatakse Euroopa riikides vastu võtta ligi kaks korda enam rahvast kui ligikaudu 2000-le ja Põhja-Ameerikas kuni 15 Eestis, oli väljarännanute osakaal pea sama- 000-le. võrra väiksem. * Eestlaste arv ja paiknemine on antud 1897. a. ülevenemaalise rahvaloenduse andmete põhjal. Pihkva kubermangu Muidugi ei toiminud kogu vaadeldaval Soomlased ja leedulased suundusid eestlaste hulgas on ka u. 14 000 setut. Läti alana on käsitletud Kuramaad, osa Vitebski kubermangust (Latgale) ja Lõuna- perioodil(ilma Liivimaad ainult ühepoolne Valga ränne eesti ja selle ümbruse Eestist peamiselt välja, Asunduste valdadeta)
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA GPS Referaat Juhendaja: Silver Konksi, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 MIS ON GPS? Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha ning liikumise suuna ja kiiruse kohta. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete (sagedused 1,2 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
