olemast. -28 nov puhkes eesti ja nõukogude venemaa vahel vabadussõda - 1918 lõpus on edukamad enamlased punaarmee alistas kiiresti suure osa eesti territooriumist tallinnani ei jõuta -1919 alguses aasta alguses määrati eest vägede ülem juhatajaks kindral Johan Laidoner kes seadis sõjaväes sisse kindla korra -järjest enam astus sõjaväkke kooliealisi (nimed marmortahvlil) -edukalt tegutsesid Johan Pika eestvedamisel soomuslongid appi tulid inglased ja soomlased. -1919 jaanuaris toimub vabadussõja raskeimaid lahinguid Paju lahing mille eestlased soomlaste abiga võitsid. -veebruari alguseks oli kogu eesti enamlaste käest vabastatud -uued vaenlased saksa mõisnikud 1919 juunis toimus Landesnehri sõda sakslaste ja eestlaste vahel -23 juunil õnnestus eestlastel võnnu all sakslasi võita -vabadussõja kõige 1919 dets verisemaid lahingud toimusid Narva ümbruses, eestlased pidasid punaarmee rünnakutele vastu.
,,Güelli park" - fantaasiaküllane. ¤ Hector Guimard prantslane- arhitekt- Pariisi metroo sissepääsud. ¤ Aubrey Beardsley- inglane- isikupärane figuuride üleminek ornamendiks. ¤ Gustav Klimt austerlane- sümbolistlik, juugendlik. Figuuride kadumine ornamentidesse. ,,Suudlus". RAHVUSROMANTISM- 19. Sajand seoses rahvusriikide kujunemisega. Rahvuslike ideede levik, kunstnikud innustuvad Karjalast- selle ürgne loodus, ,,Kalevala" tegevus. Kuulsamad arhitektid on soomlased. Planeerisid ka ,,Estonia" teatri. ¤ Eliel Saarinen võtab eeskuju puitarhidektuurist ja maakirikutest. Juugendstiili mõjud. Teosed: Helsingi raudteejaam (kiviplokid, nurgeline, massiivne), suur Tallinna plaan/ projekt (19-20saj pakkus välja), Kommertspanga hoone (Pärnu mnt). ¤ Akseli Galien- Kaliela soomlane. Illustreerinud ,,Kalevala", tasapinnaline maal, erksad värvid, eeskujuks eestlastest arhitektidele.
suurim jõgi. Eesti on väike ja ilus riik, miks rikkuda meie loodust tehnikaparkidega, niigi on loodust vähemaks jäämas. Kuid muidugi saaksime me rajada tuumaelektrijaama Eestisse, aga see oleks väga riskantne. Me saaksime sellest palju elektrit ja see muudaks meid natukene rikkamaks riigiks, aga kui tuumajaamaga peaks õnnetus juhtuma, juhtub sama asi, mis juhtus Ukrainas, kui tuumajaam õhku lendas ja õhku mürgiseid aineid kogunes, ning palud inimesed surid. Hiljuti avaldasid soomlased võrdlevad andmed baaselektri hinna kohta Soomes (euro/MWh), mille kohaselt on konkurentsitult kõige odavam tuumaenergia 25,9 (sellest kütus 3), gaasil on see 45,0 (35,9), kivisöel 34,4 (17,6), turbal 35,9 (18,8), puidul 51,2 (30,8) ja tuulel 45,5. Tuumareaktoritest toodetakse praegu 16% maailma tarbitavast elektrienergiast, sealjuures Euroopas ligikaudu kolmandik, Prantsusmaal ja Jaapanis ligikaudu 80%. Maailmas on installeeritud 443 äriotstarbelist tuumareaktorit
Eesti andis NL-ile rendile maa-alad Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Suusõnaliselt toonitasid Kremli isandad korduvalt, et pakt ei kahjusta kuidagi Eesti suveräänsust. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile (5. okt) ja Leedule (10. okt). Soome aga keeldus sellest kategooriliselt, mispeale alustas Venemaa 30. nov 1939 sissetungi Soome, vallandades Talvesõja. Kuigi soomlased jäid Punaarmee vastu üksi, suutsid nad raevuka vastupanuga tekitada NL- ile suuri kahjustusi, seepärast sõlmiti 13. märts 1940 rahuleping, milles Soome oli küll sunnitud loovutama 1/10 oma territooriumist, kuid säilitas oma iseseisvuse. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist NL-i protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eriti teravaks tegi asja
Rahvaarvu langemise põhjused: 1) Sõjas laastati palju elamuid 2) Näljahäda 1601. - 1603. aastal. Sise ja välismigratsioon aitas kaasa tühjade maade uuesti kasutuselevõtule 17. sajandi 30. aastail. Sisemigratsiooni põhjusteks olid: 1) inimeste kolimine paljudesse tühjadesse taludesse. 2) Inimesed otsisid viljakamaid maid ja inimlikumaid mõisnikke. Välismigratsiooni põhjusteks olid: 1) Tagakiusamise tõttu rändasid sisse Vene vanausulised. 2) Soomlased pagesid siia kohustusliku sõjaväeteenistuse eest 3) Riiklik kolonisatsioonipoliitika Eesti rahvas jäi siiski püsima, kuna peale Põhjasõda jäi püsima kestev rahuaeg, sisserännanud rahvad assimileerusid ( sulandusid ) eestlastega ning Eesti mehi ei võetud sundkorras sõjaväkke. Suur Nälg tabas Eestit aastatel 1695.-1697. See oli kõigi aegade laastavaim näljahäda. Näljale lisandusid tüüfus ja düsanteeria. Nälga ja haigustesse suri umbes 75 000 inimest. 6
Õuekohtus. 11.Kes oli Johan Skytte ja mille eestvedajaks ta oli? Johan Skytte määrati 1629.a Riias kindralkuberneriks, tema ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada. 12.Selgita mõistet Landesstaat. Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks e. Maariigiks, mis iseloomustas kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi. 13.Millest olid tingitud 17.saj. rahvaarvu kõikumised? Eestisse tuli välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased. 1697a. Oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000. 1695- 1697a. Oli suur näljahäda! 14.Selgita reduktsiooni mõistet ja kes selle teostajaks oli ja mis eesmärki see täitma pidi? Reduktsioon on erakätesse antud maade tagasi võtmine, selle eesmärgiks oli täita tühja riigikassat. Selle teostajaks oli Rootsi valitsus eesotsas kuningas Karl XI-ga. 15.Kes oli J.R. Patkul? Liivimaa aadlipositsiooni juht, maanõunik. 16.Millised muutused kaasnesid reduktsiooniga talupoegade elus? * 1645a
(Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal: Saksamaa 10,5% Norra 9,8% Suurbritannia 7,8% Taani 6,9% Soome 6,5% Ameerika Ühendriigid 6,4% Holland 5,2% Prantsusmaa 5,2% Belgia 4.3% Demograafia Rootsis on maailma üks kõrgeim oodatav eluiga. 12. augustil 2004.a. ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 000 000 piiri. 86.7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on 2%-ga soomlased. Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja- 9 Rootsis. Hetkel on ligi 12% asukatest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 10 KEEL
ETNOFUTURISM: mõtteviis ja tulevikuvõimalus. Soome-ugri noorte loojate etnofuturismi konverents toimus 5.-9. mail 1994 Tartus. Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele. Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi kõnede, filmide, näituste, laulude, koosolemise kaudu. Konverentsi viimane päev kulus
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007)...
veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0
veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0
peamiseks eesmärgiks oli ühiselt harrastada Soome maad ja soome keelt arendavaid tegevusi, jälgida ja arvustada kirjandust. Porthan soome kirjanduse, ajakirjanduse, akadeemilise rahvusteaduse rajaja. Suuresti tänu tema poolt väitekirjana avaldatud Juusteni piiskopikroonikale hakkas tekkima ettekujutus soome rahvast, keelest ja ajaloost. Tulihingelisim rahvusaate kuulutaja oli Adolf Ivar Arwidsson: "Rootslased me ei ole, venelasteks me saada ei või, olgem siis soomlased!". Jaakko Juteini 1. soomekeelne ilmalik kirjanik, keda nii palju loeti. Snellman oli fennomaan. Ludvig Runeberg oli svekomaan. Sõnagi soome keelt ei osanud, oli soomekeelse kultuuri vastu, arvas, et soome keeles ei ole võimalik midagi kõrgkultuuri väärilist kirjutada. Fennomaanid hoiatasid liigse rootsi-(lääne)meelsuse eest. 19. saj. nad tegelesid soome keele ja kultuuriga. 19. saj. keskpaigani soosis võim nende tegemisi. Lönnrot ka fennofiil. 17
millega või 3ndas ja 4ndas duumas olla 3 baltisakslast ja vaid 2 eesti esindajat. Sellega kukkusid läbi lootused parlamentaarsete reformide teostamisest. Samamoodi läks 1907 laiali ka Balti kindralkuberneride moodustatud Erinõukogu. 1914.juunis puhkes Esimene maailmasõda ,mille tulemusel said lüüa ja lagunesid mitmed Euroopa impeeriumid , kuid ka Ida Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluse saavutasid soomlased,eestlased,lätlased,leedulased,poolakad ning tsehhid ja slovakid. Eestlaste vaatenurk: Eestlastel polnud vähimatki soovi sõdida, sest nendejaoks oleks mõlema suurriigi võit neile halvasti mõjund.Kui oleks Venemaa võitnud siis oleks võinud tulla uus venestuslaine ja sovinismi tõus. Kui ,aga oleks sakslased võitnud siis oleks jäänud eestlased baltisakslaste piiramatu võimu alla. Ainuke hea episood oleks olnud sõja venimine mis oleks mõlemad suurriigid välja kurnanud ,
Virumaal; · perekonnad; · sõpruskonnad; 7 Äriplaan · kalastusturistid; · asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid); · ehitusfirmad ja töölised juhul kui algavad tööd seoses teedeehitusega. Senini on valdav osa talu kliente olnud rahvuselt soomlased. Viimaste aastatega on suurenenud siseturistide osakaal. Huvitav on märkida, et eestlaste maksevõime on kasvanud ja ei erine enam oluliselt põhjanaabrite omast. Kahjuks ei ole talus peetud statistikat külastajate osas. 5.2 Konkurendid ja konkurents Foma turismitalu hinnad on võrreldavad konkurentide hindadega, hinnasoodustusi pakutakse enam, samuti on omanikel arvamus, et talul on ka enamiku konkurentidega võrreldes rohkem lisateenuseid.
8 korruselise SPA hotelli alumised korrused on kuurortravi päralt, kus pakutakse erinevaid massaaziteenuseid, vesi- ja elektriravi, parafiin-osokeriitravi, soolaravi. Liikumisravi toimub aeroobikasaalis ja ujulas. Populaarseks on saanud 21. sajandi SPA uuendused - energiakapsel, Hydro-Jet vesimassaazivoodi ja infrapunasaun. MAINE Kuna hotell asub suvepealinnas Pärnus ning asub mere ääres, käib seal üsnagi palju kliente ja turiste puhkamas. Klientideks on soomlased, sakslased lätlased ja ka omad eestlased. Keskuse missiooniks on suunata inimesi väärtustama oma tervist. HIND LÕNGASTUSPAKETI MAJUTUS HOTELLIS I ja II maja III maja 01.01-26.04 ja 17.08-31.12.2008 ühene tuba 660 EEK 770 EEK kahene tuba 940 EEK 1090 EEK sviit* 1310 EEK -
oma maale häbi ei tee». Punkt A - kaks nädalat enne mängudele sõitmist tuleb täielikult lõpetada anaboolsete steroidide manustamine. B - nädal enne seda võid võtta kõige rohkem ühe 5-milligrammise hormoontableti päevas. C - veel üks nädal enne seda on lubatud manustada kõige rohkem kaks 5-milligrammist tabletti päevas. Siinkohal on vist tarbetu lisada, et dopingu kasutamine oli Montreali olümpial esmakordselt olümpialiikumise ajaloos keelatud. Ja soomlased said Montreali kergejõustikuvõistlustelt neli auhinnalist kohta. Mitmed toonased tipptegijad on tunnistanud, et saavutasid tipptulemusi karmi dopingudieedi abil. Näiteks Tokyo maailmameistri Kimmo Kinnuse isa Jorma Kinnunen, 1968. aasta Mexico olümpiamängude hõbe odaviskes, meenutas ühes raamatus oma tippaastaid nii (siis polnud dopingu kasutamine veel ametlikult keelatud): «Kui tabletikuur peale pandi, ei tahtnud enam kampsun selga sobida. Õudne lugu
Kõik ei soovi või ei või sugugi minna välismaale tööle, nagu selgub 2000. aastal Soome Ametiühingute Keskliidu läbiviidud uurimusest. Selle kohaselt pidas tööealisest elanikkonnast pikemaajalist Soomes tööl viibimist tõenäoliseks vaid ca 4%, mis kahesajast tuhandest kujutab endast vaid 8000 inimest. Hirm odava tööjõu ees Eesti noored ja pealekasvav sugupõlv ei suudaks kuidagi korvata Soomet lähiaastatel ähvardavat massilist tööjõupuudust. Tegelikult kardavad soomlased odavat tööjõudu. Seda, et hädasti vajamineva kvalifitseeritud, oskusliku tööjõu asemel hakkab riiki sisse voolama ilma erialaste oskusteta inimesi, kes on nõus näljapajuki eest mida tahes tegema. Sellega ahvatlevad nad kohalikke tööandjaid palkama neid palju kallimate soomlaste asemel, mis omakorda võib mitte ainult viia alla töö kvaliteedi, vaid saata töötute registrisse soomlasi, kes sama tööd märksa madalama palga eest ei soostu tegema. Kasutatud kirjandus: http://www2.sm
Ühiskonna struktuurid: Inimesed olid kiviajal peaaegu võrdsed, igaüks hankis ise endale eluks vajaliku. Juba pronksiajal kujunes välja varanduslik ebavõrdsus, olid rikkamad inimesed ja talupojad. Rauaajal olid ülikud ja talupojad ehk maaomanikud, talupojad pidid maksma andmait ülikutele. 9. Eestlaste lähimad naaberhõimud: Lõunas: liivlased, latgalid,kursid, kuralased. Idas: vadjalased, tsuudid, isurid. Põhjas: karjalased, hämelased, soomlased. Läänes: svealased. 10. Muinasmaakonnad: Hiiumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Läänemaa, Harjumaa, Alempois, Järvamaa, Virumaa, Vaiga, Mõhu, Sakala, Nurmekund, Jogentagana, Ugandi, Soopooliste.
liivast vähemalt viis ja pool tuhat aastat tagasi. Umbes poole Lääne maailma kullatoodangust, ligikaudu 700 tonni aastas, annab praegu Lõuna-Aafrika Vabariik. Seal asub ka maailma rikkaim kaevandus Witwatersrand. Teised tähtsamad riigid on Ameerika Ühendriigid (California, Nevada, Colorado, Alaska), Venemaa, Hiina, Kanada, Austraalia, Zimbabwe, Tsiili, Boliivia, Brasiilia, Filipiinid, Ghana, Paapua Uus-Guinea ja Peruu. Kulda on kaevandatud ka meie põhjanaabrid soomlased (1980. a. 1,3 tonni). 1935. a. leiti Saariselkält 392,9-grammine ehe tükk ja mõni aasta tagasi Ivalojoe lisajõekesest 145-grammine kullapala. Kulla tootmine on aastati väga erinev ja sõltub suuresti tehnika täiustumisest, nõudmise ja pakkumise vahekorrast ning õnnelikest leidudest. Näiteks toodeti LAV-s kulda 1970. a. 1000 tonni, aga 1982. a. kõigest 656 tonni. Kulla keskmiseks aastatoodanguks loetakse 1500-1800 tonni, millest LAV annab umbes 500-700 (1995. a
Väike-Maarja 2013 1.Sissejuhatus Mina sooritasin oma selle praktika laeval . Praktika ametlik kestvus oli 08.04-10.05.2013 , aga mul kujunes praktika aeg natuke teiseks , kuna praktikale minnes pandi mind kohe graafikusse . Läksin praktikale 15.04.2013 ja laevalt sain maha 30.04.2013 õhtul hilja. Päevad laeval olid kaheteist tunnised . Praktikale minnes ma algul natuke kartsin soome keele pärast , kuna kuulsin vahetult enne praktikat , et enamik kliendid on soomlased. Ma lootsin , et ma tulen antud ülesannetega toime ja mind võetaks võrdväärse meeskonna liikmena , mis nii ka oli . 1.Ettevõtte üldiseloomustus Silja Europa on Eesti laevakompaniile Tallink kuuluv Silja Line´i parvlaev, mis on ehitatud 1993. aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Laeva tellis Soome laevakompanii Viking Line, kuid sattus rahalistesse raskustesse ega ostnud laeva välja ning tehas rentis laeva Silja Line'ile
Nende lõplik alistamine võttis kauem aega : nälja ja kurnatuse sunnil nõustusid nad korduvalt alla andma, ent kosudes sõlmisid liidu naabritega ning kihutasid valllutajad oma maalt välja. · Kuramaa alistati alles kolmandal katsel 1267.aastal. · Semgalid andsid alla 1290. -> Sellega oli Ristisõda lõppenud! · Samal ajal kui sakslased ja taanlased pidasid ristisõna Läänemere lõunakakaldal, vallutasid rootslased ristisõja lipu alla pagandlikud soomlased. · Idas liivimaalased kui ka rootslased jõudsid lõpuks karjalaste ja vadjalaste aladele, kus põrkuti paratamatult Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga. · Vene ajaloo pärismustes on 1240. aastatel vene vägesid juhtinud Novgorodi vürst Aleksander(Nevski) rahvuskangelane, kes peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortofoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal. · Hiljem kuulutati vürst Aleksander pühakuks. · 13
Kristlus tekkis judaistlikus keskkonnas, mis pani aluse kristlikule pühakirjale. Judaismi jaoks on Jeesus prohvet, kellel on prohveti funksioonid. Kristluse jaoks Jeesus oli messias (sallitu). Uus-Testament algselt kirjutatud heebrea keeles. Johannese evangeelium kogumik, mis koosneb erinevatesse zanritesse kuuluvatest kirjutistest. Põhiprintsiibid, mis kombeks, nim tohmadeks. See, mille poole ajalugu liigub, nim eskatoniks. LÄÄNEMERESOOMLASTE RAHVAUSUND Läänemeresoomlased on soomlased, eestlased, liivlased, vepslased, vadjalased, isurid ja karjalased. Külakristlus see, kuidas tõlgendati kirikus nähtut. Kaksikusk rahvapärane õigeusk. Mythologia Uralica- raamat, mis tuleb välja kunagi. Homo sapiens-uskuv inimene. Eesti hõimudest võib kõneleda alles 1. aastatuhandest alates. Samaan oma hõimu väljapaitev rituaalispets, kes tunneb oma usundit, kultuur põhineb animismil ehk hingedeusul ja arusaamal sellest, et inimesel on mitu hinge
nimetusena maakeel. Otto Wilhelm Masing, tänu kellele on eesti keeles „õ“- täht, hakkas 1821. aastal välja andma ajalehte „Marahwa Näddala-Leht“ ning see oli põhjaeesti kirjakeeles. Põhjaeesti keele puhul kasutati mitmeid ühendeid: Ma Keel, Eesti-Ma Keel, Esti-ma Keel, Rahwa Keel; lõunaeesti keele puhul aga Tarto-Ma Keel. (Rätsep 2007: 11) Eri rahvaste naabreid nimetatakse sageli kõige lähedasema riigi või elanike nimega. Seepärast nimetavad ka soomlased eestlasi virolainen ja meie riiki Viro. Lätlaste jaoks on eestlased igaunisteks ja Eesti Igaunijaks. Lätlaste piirile oli lähim ugandi hõimlased ja nende maakond Ugandi. Rätsep ütleb, et Võrumaal tähistab sõna ugalane kui last kes kõneleb puudulikult, või sõnakehva ja taipamatut inimest. Idanaabrid nimetavaid meid эстонцы ja meie maad эстония. Autor nendib, et vanades Vene kroonikates on eestlasi koos teiste läänemeresoomlastega nimetatud
14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 8. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid umbes 300 000 meest, 100 lennukit ja 50 tanki. NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 9
olemast 28.11.1918 puhkes Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel vabadussõda - Nov-Dets Punaarmee alistas kiiresti suure osa Eesti terrirooriumist (Narva, Rakvere, Tartu, Valga, Võru) - 1919 alguses määrati Eesti vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner, kes seadis sõjaväes sisse kindla korra - Järjest enam astus sõjaväkke vabatahtlike, nende hulgas oli palju koolipoisse. - Edukalt tegutsesid Johan Pitka eestvedamisel soomusrongid, samuti tulid Eestile appi inglased ja soomlased - Vabadussõja üks raskemaid lahinguid oli Paju lahing 1919 jaanuaris, mille eestlased soomlaste abiga võitsid. - Veebruari alguseks oli kogu Eesti ala enamlaste käest vabastatud - Uueks vaenlaseks said Saksa mõisnikud - 05-06.1919 toimus põhja lätis Landeswehri sõda sakslaste ja eestlaste vahel. - 23.06 õnnestus eestlastel Võnnu all sakslasi võita - Kõige verisemad lahingud toimusid 1919 detsembris Narva ümbruses, eestlased pidasid punaarmee rünnakutele vastu
vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist teravilja ja lina, Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või pagendamine. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldreeglina üritasid maahärrad ühelt
kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Aasta 1686-Eesti rahvakooli algus Hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba
sajandi alguses Soome riik maksis selle eest Venemaale rahalist kompensatsiooni) Autonoomia tulemus Soome ei integreerunud Vene keisririigi koosseisu, vaid 19.sajandil pigem distantseerus sellest. Soome ei kuulunud sisepoliitiliselt, majanduslikult ega hariduslikult ,,vene maailma" ega kultuuriruumi. Püsis keelebarjäär ja ühendavaks teguriks keiser. Enne oli olemas oma riik, alles seejärel arenes moodne rahvustunne nende piiride sees: soomlased riiklik rahvus. Autonoomia süvendamine ja kaitsmine on nii eliidi kui ka rahva huvides. Soome rahvuslik ärkamisaeg I soomluse harrastamine (fennofiilia) 19.sajandi I poolel 16 Romantismi ajastu akadeemiline liikumine, mille keskuseks oli Turu (hilisem Helsingi) ülikool. Esialgu rahvaluule kogumine, mütoloogia ja soome keele uurimine, oma ajaloonarratiivi loomine. Chrisfried Ganander: ,,Mythologia Fennica" 1789
Eesti instituudi poolt loodud võrguväljaandest. Lisaks käsitletavate riikide välisministeeriumi võrgulehtedel olevatest materjalidest, erinevatest raamatutest ning ajaleheartiklitest, mis kajastavad antud teemat. 1. EESTI JA SOOME VAHELISTE SUHETE VÄLJAKUJUNEMINE Eesti ja Soome on nii rahva kui ka riigina teineteisele kõige lähedasemad. Meie maade suhted on pea kõigil tasanditel ainulaadselt tihedad. Oma rahvuslikest juurest teadlikena hakkasid eestlased ja soomlased suhtlema 19. sajandil. Varasemate kontaktide taustal ei olnud teadmist, et Soome lahe teisel kaldal elab lähedane sugulasrahvas. Eelmise sajandi keskel olid suhete eestvedajaiks keeleteadlased ja rahvapärimuse kogujad. Tolle aja kultuurikontaktide pärandina on Eesti ja Soome hümnil senini ühine viis. Poliitiline lähenemine algas 20. sajandi alguses, kui Venemaa sündmused mõjutasid oluliselt tsaaririigi osade Eesti ja Soome ühiskondlikke protsesse. Pärast Eesti ja
luureosakonna ülem polkovnik Tihhomirov punaarmee 221. suurtükiväerügemendi ühele patareile käsu tulistada oma kütidiviisi 329. rügemendi 4. roodu positsioone Manila küla lähistel. Kuna punaväelasi tulistanud patarei asus piirikõveriku tõttu sihtmärgist põhja pool, jäeti mulje, et tulistamine toimus Soome territooriumilt. Järgmisel päeval teatas Leningradi sõjaväeringkonna staap, et soomlased on tunginud kallale Nõukogude piirivalvele, süvendades nii Manila juures toimunud provokatsiooni. 28. novembril teatas V. Molotov, et N. Liit katkestab mittekallaletungilepingu Soomega. Päev hiljem katkestas Moskva Soomega diplomaatilised suhted. 30. novembril 1939 alustas Punaarmee Soome tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril üheaegselt kaheksas lõigus pealetungi. Algas 105 päeva kestnud ja Soomele väga raske Talvesõda.
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu s...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 ...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Rootsi aeg Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspi...
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
Alles pärast Teist maailmasõda muutus riik sisserännumaaks . Rootsi on alati silma paistnud sellega , et annab poliitilistele põgenikele varjupaika. Nii on seal kaitset leidnud paljud 1970 . aastail Ladina Ameerika diktatuuride eest põgenenud inimesed . Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas . 12 augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri . 86,7% elanikkonnast on etnilised rootsaled . Suurim vähemusrahvus on soomlased ( 2%) . Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest , endisest Jugoslaaviast ja Lähis Idast . Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel , kes elavad Põhja Rootsis . Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad . 77% rootslastest on luteri usku . Suurimad linnad ( elanike arv ) Stockholm ...... 685 000 Göteborg ...... 434 000 Malmö ...... 237 000 Uppsala ...... 168 000
Talvesõda Põhjused mis viisid sõjani: *Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. * Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. *Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid Soomlased end võitjatena. *alguse ja lõpuaeg 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini. Jätkusõda: *aeg 25.juuni 1941 *algussündmus Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. *mida soome saavutas Vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. *tulemused Sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. 1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. 5. juunil 1940 okupeeris Nõuk. Liit eesti, Läti ja Leedu. 6
jesuiitide kolleegium, tegutses 1630 avatud Tartu gümnaasium, mis vähem kui kahe aasta pärast muudeti ülikooliks. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 21.aprillil 1632. (Salupere 2004: 42) 2.1Rootsi aeg Rootsiaegses ülikoolis oli neli traditsioonilist teaduskonda: arstiteadus, usuteadus, õigusteadus ja filosoofia. Õppetöö, nagu kõikjal mujal Euroopas, toimus ladina keeles. Üliõpilasi oli kogu Rootsi riigist, peamiselt olid need rootslased ja soomlased. Eestlastest tudengite olemasolu pole küll tõestatud, kuid nende ülikooli pääs oli võimalik. (Salupere 2004:43) Rootsiaegse ülikooli töös eristuvad kolm etappi, neist pikim ja edukaim oli esimene, mis kestis üle kolmekümne aasta, ja seda nimetati Academia Gustaviana perioodiks. Selle perioodi lõpetas Vene-Rootsi sõda, mil Tartu langes venelaste kätte. Ülikool asus ajutiselt Tallinna, kus tegevus lõpetati 1665. aastal. Kolmas periood sai alguse 1699.
Rahvastik 1629- aastaks oli rahvaarv katastroofiliselt kahanenud, seda tänu rohketele sõdadele. 1620- ndatel aastatel oli talurahva arv vähem kui 100 000. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. Saaremaa elanikkond moodustas neljandiku eestlastest, osa neist asus elama mandrile. XVII sajandil hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid: · venelased · soomlased · lätlased Rahvaarv kasvas kiiresti, 1695. aastaks oli üle 350 000 inimese. Reduktsioon Reduktsioon- Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni algatas 1660. aastal Rootsi troonile saanud Karl XI. 1680. aastal laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale ning see tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Tänu sellele hakkas kuningas võtma tagasi ka neid maid, mis olid erakätesse läinud enne Rootsi aega.
Rootsi võimu perioodil hoogustus mõisate rajamine. Valitsejad jagasid heldelt lääne, millele rajati uusi mõisamajandeid. Vaivaras rajati Auvere, Samokrassi, Härmamäe ja Vaasa jt. mõisad. Kokku on näiteks ajaloolises Vaivara kihelkonnas teada andmeid umbes 20 mõisa kohta, millest osa olid väikesed karjamõisad. Suur näljahäda 17. sajandi lõpus, Põhjasõda ning sellega kaasas käinud katk hävitasid palju rahvast. Pärast Põhjasõda etendasid piirkonna uusasustamisel tähtsat osa soomlased, kelle juurdevool kestis ligemale 1740. aastani. Vaivara alade kohta on Taani Hindamisraamatus, mis on koostatud 1241. aasta paiku, mainitud ainult kolm küla: Narva, Sirgala ja Udria. Iseseisvaks kihelkonnaks sai Vaivara 18 sajandi alguses. Põhjasõja ajal, 1704. a., moodustati Alutagusest Peterburi kubermangu koosseisu kuuluv Narva kreis, mis hõlmas ka Vaivara. Sõja lõpul liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu ta kuulus järgneva kahesaja aasta vältel.
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. Rahvuslik ärkamine Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine
Ei tohi rikkuda lepinguosaliste suverräänseid õigusi Sarnased paktid Lätile ja Leedule 3. NSVLiidu sõjategevus Poola ja Soome. *POOLA 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale Sept lõpp Poola purustatud, maa jagati vastavalt NSVL-Saksa lepingule Ühine võiduparaad Varrsavis Katõn? *SOOME TALVESÕDA Baaside rajamine Baltiriikidesse 30.11.1939 NSVL kallaletung Soomele kuni 12.03.1940 o Soomlased kasutasid talve ära valged riided, suusad, ründasid venelaste toidukatlaid Moskva rahuleping o Soome kaotas Karjala ja Viburi o Mereväebaas Hanko poolsaarel 4. Sõjasündmused 1940. 1941.a. kevad. 9. Aprill. 1940 - Saksa armee hõivas vastupanuta Taani, ründas Norrat o Lahingud kestsid suveni, Norra alistati 10.mai sakslased vallutasid Belgia ja Hollandi (maa-&õhuvägi)
Need ig rahvad ennekõike soome-ugrilaste poolt asust Kesk-Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanilastest germaani, slaavi ja balti keelte kõnelejate esivanemad ümberrahvastunud soomeugrilased. Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt mongoliidsete joontega neenetsitest. Kui eestlased, soomlased ja ungarlased on 21. sajandi alguseks elatusalade või majandustüübi poolest industriaalühiskonna näiteks, olles välja kujundanud oma linnakultuuri ning järjest vähendanud põlluharimise osakaalu ühiskonnas, siis valdav osa Venemaal asuvaid soomeugrilasi on põlluharijad ehk maarahvas väikese linnaharitlaskonnaga. Usundilt on kõik
Need ig rahvad ennekõike soome-ugrilaste poolt asust Kesk- Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanilastest germaani, slaavi ja balti keelte kõnelejate esivanemad ümberrahvastunud soomeugrilased. Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt mongoliidsete joontega neenetsitest. Kui eestlased, soomlased ja ungarlased on 21. sajandi alguseks elatusalade või majandustüübi poolest industriaalühiskonna näiteks, olles välja kujundanud oma linnakultuuri ning järjest vähendanud põlluharimise osakaalu ühiskonnas, siis valdav osa Venemaal asuvaid soomeugrilasi on põlluharijad ehk maarahvas väikese linnaharitlaskonnaga. Usundilt on kõik
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2...
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo Antandi ja Keskriikide imperialistlik sõda, nimetati maailmasõjaks suure sõjatandri (ülr 4 mlj. Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Stalini lapsepõlv .................................................................................................................3 2. Stalini õpingud.................................................................................................................... 4 3. Stalini võimuletulek............................................................................................................ 4 4. Stalini roll II Maailmasõjas.................................................................................................5 5. Stalini surm......................................................................................................................... 7 Kokkuvõte....................................................................................................
Kuna seal esineb pigem vesinikku, tuli virmaliste jälgimiseks kasutada ultraviolettkiirtele tundlikku kaamerat. Jupiteri virmalised erinevad Maa virmalistest veel ka seetõttu, et need ei ole põhjustatud Päikeselt saabunud päikesetuulest. Laetud osakesi tarnib Jupiteri jaoks tema vulkaaniline kaaslane Io, millel toimuvad vulkaanipursked paiskavad samuti kosmosesse hulga laetud osakesi. On loomulik, et virmalisi uuritakse eelkõige seal, kus neid esineb kõige rohkem. Soomlased on kõige enam pühendunud virmaliste uurijad. Küllap kasvab ionosfääri uurimine edaspidi veelgi, sest lähituleviku mastaapsed kommunikatsiooniprojektid eeldavad ionosfääris toimuva veelgi paremat tundmist. Ka meie võiksime proovida kasvõi kord elus neid kummalisi loodusnähtusi näha, seda enam, et nüüd on selleks saabumas soodsad ajad. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut
punkti piiri ületanud Aleksander Klumberg Kolmpere oma rekordini ei küündinud ja pidi leppima pronksmedaliga. Los Angeles 1932 Kergejõustikutulemused olid väga kõrged, püstitati arvukalt olümpia- ja maailmarekordeid. Berliin 1936 Mängude kangelaseks sai USA mustanahaline Jesse Owens, kes võitis 4 kuldmedalit (100m, 200m, kaugushüpe ja 4x100 teatejooks). USA mustanahalised võitsid veel 400m ja 800m jooksu ning kõrgushüppe. Jaapanlased olid paremad kolmik- ja teivashüppes. Soomlased võidutsesid jooksudes, saavutades 10000m jooksus kolmikvõidu, 500m jooksus ja 3000m takistusjooksus kaksikvõidu. London 1948 Mängude kangelane oli 30-aastane hollandlanna Francina Blankers-Koen, kes võitis kergejõustikus 4 kuldmedalit (100m, 200m, 80m tj ja 4x100m). Londonis algas pikamaajooksus epohhi loonud Emil Zatopeki võidukäik, kes võitis 10000m jooksu. Helsingi 1952 Nende olümpiamängude peategelasteks oli Tsehhoslovakkia abielupaar Zatopekid. Emil võitis
ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
